@ RESTART // 2016.04.23
kuku_restart_0423.mp3
KUUPÄEV
2016-04-23
PIKKUS
42m 14s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates tutvustatakse Funderbeami kui uuenduslikku platvormi idufirmadesse investeerimiseks, mis kasutab plokiahela tehnoloogiat järelturu loomiseks. Saatejuht vestleb Funderbeami tegevjuhi Kaidi Ruusalepa ning idufirmade Huntlock ja Sportlizer esindajatega investeerimise olemusest ja ettevõtete kasvuvõimalustest.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ETTEVÕTTED
Suur allahindlus Krisostoomuse raamatupoes. Üle miljoni raamatu soodsamad kuni kakskümmend viis protsenti ja valikus on kõik žanrid ning kogu maailm. Kättetoimetamine Eestis on tasuta. Lisaks suurvalik e-raamatuid ning lugereid. Telli raamat koju lihtsalt kodulehelt
kriso.ee. Kuku raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku raadiot. Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat kõigile Restarti kuulajatele, IT-erisaade on taas eetris ja saatejuht Hendrik Roonemaa veebi, veebiportaolist geenius.ee. Täna on meil saates palju külalisi, sellepärast et sündmus on suur, alustame Kaidi Ruusalepast, kes on idufirma Funderbeam üks loojatest, tere. Tere. Siis on meil Herko Sunts idufirmast HuntLock, tere. Tere, tere. Ja Tõnis Saag vist ka idufirmast või Sportlyzer. Tere. Ja meie saade on täna suuremalt jaolt pühendatud Funderbeamil, aga Herko Sunts ja Tõnis Saag on siin sellepärast, et nad on ka vähemasti, peaks ütlema vist klientidena siis või, või kasutajatena selle Funderbeamiga seotud. On õige öelda kasutajatena? Kasu saajatena. Aga Funderbeam on selline üsna pikalt Eestis tegemisel olnud idufirma, mida, mida kõik on nagu oodanud, et kunas nad lõpuks ometi siis valmis saavad selle, mida nad teevad ja... Ja nii mina kui ma arvan, väga paljud veel on oodanud, et mis asi see üldse on, mis te teete, et, et saaks sellest ka aru ja, ja see, ja Funderbeam tuli nüüd paar päeva tagasi oma teenusega, oma ideega avalikkuse ette ametlikult välja ja seetõttu me seda saadet siis teemegi. Et ma arvan, me võiks, Kaidi, alustada sinust, et rääkida, mis asi on Funderbeam, mida te teete?
Kõige lihtsamalt öeldes ja kasutades selliseid, enamus kuulajatele arusaadavaid metafoore, siis Funderbeam on start-up ettevõtete pöörus. Ehk et see on koht, kust varajase faasi ettevõtted saavad kaasata kapitali, saavad kaasata kapitali rohkematelt investoritelt, kui ainult rahakad inglid või siis riskikapitali in, investorid. Saavad kaasata kapitali regioonidest olenemata, see ei pea olema Eesti ettevõte ja võtma kapitali ainult Eesti investoritelt. See võid olla Saksa ettevõte ja kaasata kapitali ja investoritelt üle maailma. Ja, ja Funderbeami erisus, ütleme sellistest ühisrahastusplatvormidest või crowdfunding platvormidest, inglisekeelset terminit kasutades. On see, et investorid siin, sellel platvormil saavad oma investeeringutega hiljem ka kauplema hakata. Ja, ja kolmas osa ja oluline osa meie teenusest on see, et, et mida me ka seni oleme hästi palju ehitanud, on andmeanalüütika. Et kui võtta seda varast faasi ja varajase faasi, ettevõtteid, ega nende kohta väga palju infot ei ole. On see, mida ettevõte iseenda kohta välja annab ja enamasti sellega piirdub, et, et noh. Me oleme nüüd kokku kogunud umbes sada kuuskümmend tuhat ettevõttet üle maailma, info nende investorite kohta. Ja tänu sellisele maandmemassiivile on meil võimalik tekitada siis investoritele arusaamini, et mis sellel turul toimub. Kes on mängijad, kui HuntLoc või Sportlyzer tulevad. Või, või nende investorid tulevad, siis soovivad investeerida neisse, siis neil on võimalik võrrelda Sportlyzerit, HuntLocki konkurentidega, vaadata kuidas konkurentidel läheb, kes on veel teised investorid, kes üldse nendesse sektoritesse on investeerinud. Nii et, et selline väike, väike investor ja investori teekond varajase faasi ettevõtetes.
No sina juhtisid Tallinna Börsi mõned aastad tagasi, et mulle tundub su juttu kuulates, et sa oled teinud, no kui inimesed läksid Skype'ist ära, siis nad tahtsid teha uut ja paremat Skype'i, et sina läksid börsilt ära, et nüüd sa oled teinud sellise pisikese nišibörsi mõnes
mõttes? Seda võib, seda võib ka niimoodi öelda, et noh, kui me vaatame näiteks seda, kuidas on muutunud kapitaliturud üldse viimase kümne aasta jooksul, et üks on see, et kapitali enne börse on tekkinud hästi palju, era, Erakätes on hästi palju kapitali ja riskikapitali firmadel, on ingelinvestoritel, on crowd, power of the crowd, ehk, ehk rahvale endale on hästi palju kapitali ja nad soovivad seda kapitali paigutada juba praegu börsiväliselt. Nii-öelda. Ja, ja investeeringud, noh, ma olen ikka toonud näiteks seda, et, et kui Google läks börsile, siis Google kaasas erakapitali või riskikapitali kakus koma kaheksa miljonit enne IPO-t, aga Facebook kaasas kaks koma neli miljardit enne IPO-t, et noh, see vahe. See on üüratu, see on üüratu, eks. Ja, ja see. Ütleme, kapitaliturud või börsid on praegu suhteliselt regionaalsed, et sa ikkagi kaasad regiooni investorite kapitali, eriti kui me räägime näiteks Euroopa börsidest. Et tehnoloogia võimaldab seda teha ju tänapäeval piirideüleselt, sa pead siiski looma võimaluse kaasata kapitali piirideüleselt ja investeerida piirideüleselt, et see on see, mida meie muutma läheme.
Kas piltlikult öeldes mina kui eraisik võin näiteks tulla sinna Funderbeami kodulehele ja vaadata, et millisesse põnevasse uude idufirmasse ma läbi teie saan oma raha paigutada?
Absoluutselt.
Et see on kui selline teenus, igaühele avatud teenus?
Jaa, absoluutselt, aga siin peab ütlema seda, et, et varajase faasi investeering, ütleme noh, võrdleme seda siis börsiga, eks.
Või loteriiga võrreldakse seda meie saates väga tihti.
Või loteriiga noh, jah, ütlen niimoodi, et loterii puhul sa lihtsalt osta piletis ja ei tea, mida sa, mida sa saad. Et kui sa lähed Funderbeami keskkonda, siis sa siiski saad aru, millega tegeleb Sportlyzer, saad aru, millega tegeleb HuntLocs, et nende inimestega rääkida, suhelda, küsida ja teha siiski mingisugune otsus iseenda jaoks. Aga see otsus on kindlasti teistsugune kui näiteks Tallinkisse investeerimine, et Tallinki puhul on siin kümme aastat ajalugu majandusaruandeid. Ja sa suudad kuidagi ennustada, et mis neil võib tuua järgmine aasta, ülejärgmine aasta, nad räägivad oma investeeringutest, sa tead, et kahte uut laeva ehitatakse. Nii varajase faasi ettevõtetel sellist fundamentaalandmestut ümber ei ole. On info Funderite kohta või asutajate kohta, sa vaatad, et kas nad põhimõtteliselt võiksid saada selle ideega hakkama, kas sulle idee meeldib, mis sellel turul toimub ja see siiski natukene ennustad tulevikku ja panustad tulevikule. Aga selle võrra on sul see investeering ka selline noh, ta on põnev, sul on võimalik sellest teekonnast osa saada. Ja, ja ta võib sulle tuua rohkem tootlust. aga peab arvestama nii varasel turul, et seda tootlust võib ka mitte tulla.
Mis on vahet Funderbeamil ja teisel Eesti idufirmal nimega Fundwise, mis võimaldab ka investeerida
idufirmadesse? Fundwise kasutab teistsugust investeerimisstruktuuri, see tähendab seda, et investorid saavad osanikuks kohe ettevõttes, Funderbeam kasutab sündikeerimise meetodit, mida kõige lihtsam on võrrelda fondiga, et investoritelt kogutakse raha kokku investeerimiskehasse, mille nimi on sündikaat. Ja, ja sündikaat investeerib siis alustavasse ettevõttesse või varajase faasi ettevõttesse, nii et ettevõttel tekib ainult üks investor. Kellega ta suhtleb, tingimusi läbi räägib. Ja teine muudatus on see, et Funderbeamis, kui sa investorina investeerid, siis sa saad oma investeeringutega turul kaubelda. Ja kolmanda muudatuse puhul on siis see andmestu, mida ma rääkisin, see andmeanalüütika seal ümber, et sa hiljem saad jälgida, kuidas sul arus, alusvaral läheb.
Ja teie koduleheküljel, siis põhiliselt võib minna sinna ja vaadata nii-öelda, et see on nagu shoppingu keskend natuke, et vaatad, et ke, kes täna tahab raha kaasata, kui tundub, et idee meeldib, et siis saab algatada selle protsessi?
Jaa, jaa, kindlasti.
Mis, kui palju mul raha peab olema, et teie teenust
kasutada? Kui vaadata neid ettevõtteid, kes praegu raha tõstavad, siis kahesaja viiekümne euroga on võimalik ettevõtteid toetama hakata.
Ja palju on siis osalust huvitav selle, selle kahesaja viiekümne euro eest samaks?
No vaata, see oleneb sellest, kui palju raha ettevõte kaasab, et kas ta kaasab sada tuhat, kolmsada tuhat, võib-olla mõnel läheb väga hästi, märgitakse üle, et, et noh, eks ta seal sellises null koma juures on see osalus.
Aga noh, põi, põhimõtteliselt on lootus, et see kasvab näiteks tuhandekordseks või midagi sellist kui väga
edukas... Muidugi, muidugi, muidugi, seda me kohe Tõnis ja Herko käest küsime, et et mitmekordneks see osalus kasvab siis.
Jaa, kas on kindlasti võimalik investeerida mul läbi teie nii erasikufirma ala, et kõik need variandid on olemas?
Mõlemad variandid on olemas.
Mis see kauplemise pool hiljem nagu tähendab, selles mõttes, et osalust ma saan ju müüa ükskõik kuidas, et ma ei pea läbi teie seda müüma või pean?
Meie keskkonnas oleks hea, kui sa müüksid läbi meie, sest üks asi, mis meid ka jälle kõikidest teistest keskkondadest eristab ja noh, mis on ilmselt unikaalne maailmas ja, ja kus me oleme esimesed, on see, et me kasutame alustehnoloogiana blockchain'i tehnoloogiat. Ehk me registreerime investeeringud kõik läbi blockchain'i ja tehingud toimuvad läbi blockchain'i, ehk kui sa tahad müüa, siis soovituslik on müüa, või sa pead müüma läbi meie, sest me peame teadma, kes osalust omab. Kui sa müüd kellelegi teisele väljastpoolt meie keskkonda, siis me ei tea, kes seda osalust omab, et, et see, see on finantsi, regulatsiooniga nii ette nähtud ja nii need asjad käivad. Ja Ja sul oli üks küsimus veel.
Jah, kes seda mäletab? Ei, ja et kas ma saan ettevõttena, vist ja et, et ma saan nii ettevõtte kui verasikuna?
Jaa, seda, aa, aga sa küsisid, kuidas see järelturg toimib veel, et et järelturg mingis mõttes toimib nagu osta e- või ebay oksjon, et sa paned oma tüki müüki, paned oma tükile hinna ja siis, kui kellelegi see ostu või vastavalt müügipakkumine siis meeldib, siis ta paneb sulle vastupakkumise. Et kas ostab selle tüki ära hinnaga või, või müüb seda tükki siis sulle ja, ja mis meie keskkonnas on veel teistsugune, et müüjad ja ostjad on nähtavad, et näiteks kui sina müüd oma osalust Funderbeami sündikaadis, siis sa saad oma müügiordere niimoodi püsti panna, et kõik näevad, et Hendrik Roonemaa müüb. Aga sul on võimalik olla müüjana ka anonüümne ja olla investorina anonüümne. Keegi, nähakse, et keegi müüb, aga ei tea, kes seal täpselt taga on. Et see on selline hästi huvitav muutus üldse sellistel kapitaliturgudel, et keskkonnad muutuvad järjest ja järjest enam läbipaistvaks, et sa tead, kes tehinguid teeb, sa tead, kuidas ettevõtetel läheb, sa tead, kes need investorid on, kes on sinuga kaasinvestorid, et. Et seda me ka oma keskkonnas oleme hästi palju. Nii et see
on nagu avalik või?
Jah, jaa, aga see on sinu valikule avalik, kui sa tahad, et kõik näeksid, et sina ostad, müüd ja omad, siis sa oled avalik, kui sa ei taha, tahad olla anonüümne, siis sa saad valida, et, et palun, et, et noh, mina selles keskkonnas olen anonüümne, meie muidugi teame, kes sa oled.
No just ma mõtlen, et kui seal tuleb müüki näiteks mingi noh, väga täpne protsent, eks ole, et siis noh, ütleme tõenäosus, et kellelgi veel on kaks koma kakssada kakskümmend seitse protsenti näiteks, on suhteliselt väike, et selle järgi
Vot ma nii kaugele isegi ei oska oletada.
Selge, aga meil on aeg teha siia esimene paus ja siis lähme edasi. Restartisaade läheb edasi, me räägime täna Eesti idufirmast Funderbeam, mis avas oma uksed paar päeva tagasi kõigile huvilistele ning Kaidi Ruusalepp Funderbeamist on meil külas, aga samuti Erko Sunts idufirmast HuntLock ja Tõnis Saag idufirmast Sportlyzer. Alustame võib-olla HuntLockist, kuidas teie selle Funderbeamiga seotud olete, ma saan osta väikse osaluse teie juures, ma saan aru? Jah, et,
et kui, kui HuntLoc-i lahendus on nagu atraktiivne ja, ja usutakse meisse, siis loomulikult kõik on oodatud meisse panustama ja, ja mille tõttu siis meil, meil on võimalus oma toodetele paremaks teha, mis on siis. Jahimeestele suunatud informatsiooniplatvorm.
Mida te teete?
Meil on siis selline platvorm, kus jahimehed, kes lähevad metsa, saavad üksteist jälgida, et näevad, kus teised jahimehed on, lisaks toodame ka koera jälgimisseadet, et... Et
näed, kus koer on.
Näed, kus koer on täpselt, et ega metsas tavaliselt mehed üksi ei ole, et koerad on ka, Ja noh, meil on selle, selles mõttes seal huvitav kaelarihm, et ta, talle saab helistada ja koeraga saab rääkida. Et, et noh, see rääkimise funktsioon on siis, kui on vaja koera ära kutsuda, aga jahimehe jaoks on kasulik see, et see kuuleb, mida koera, mis koer teeb, et kas ta augub, mis häälega ta augub ja, ja võib-olla kuuled ära, mis loom tal seal ees on.
Kas, kuidas seda praegu jahimehed teevad, tõenäoliselt mingite raadiosaatjatega või?
Jah, nimed suhtlevad omavahel raadiosaatjatega, aga me tahame seda osa ka murdma hakata, et saab, saaks tegelikult läbi nutitelefoni kõik need koosolekud metsas ära peetud.
Et on nutijaht, ühesõnaga, on teie tulda?
Me, me kutsumegi enda asja nutikaks ja hääks.
Sportlyzer on vist tunduvalt vanem firma kui HuntLoc või, kunas te alustasite? Kolmteist. Nonii, teie alustasite? Me
alustasime varem.
Jah. Et ma peaaegu juba noh, keel võib-olla ei paindugi teid start-upiks nimetama, et te olete nii pikalt nagu figureerinud avalikkuses, aga, aga endiselt te ise nimetate ennast start-upiks? Jaa, ikka jah. Millega, räägime selle üle siis kiiresti, äkki mõni veel ei tea, et millega te tegelete?
Nojah, me oleme, meie tiim on teinud mitu erinevat tooteüritust ja kogu aeg siis seda valideerinud turul ja vaadanud, kui suur see turg seal taga võiks olla. Ja just nimelt see potentsiaalne turg, sest start-upil tihti ju ei olegi nagu turgu veel olemas, vaid see alles tekib. Ja, ja praegu on Sportlyzer siis sporditiimi haldamise tarkvara noorte ja amatöör sporditreeneritena, ehk siis kui lapsed käivad trennis, siis on nendel treeneril on rakendus, kus on laste nimekirjad, kontaktid, lapsevanemate kontaktid, puudumiste registrid, kes tuleb võistlustele,
kohale. Aga trennile?
Jah, ja sinna juurde tekib siis spordi ja treeningu statistika ja arengu statistika sellele, selle noorsportlase kohta.
Et teil mõlemal siis on vaja kaasata kapitali, nii Herkol kui Tõnisel?
Jaa, no loomulikult, vaja arenda.
Et kui Funderbeami ei oleks, kuidas te seda teeksite, no sina, Tõnis, vist oled tõstnud kapitali, ma kujutan ette, päris mitmel korral või?
Jah.
Kuidas, kuidas see, räägi see, kuidas see, kuidas see käib nii-öelda tavaliselt, ilma, ilma Funderbeamita?
No sa kirjeldad hästi lihtsalt ja lühidalt kogu oma äripotentsiaali ära, et mida sa teed, kellele sa teed, Kui, kui hästi sul läheb ja siis hakkad erainvestoritega ühendust võtma.
Hakkad helistama või? Kirjutama, mul on siin selline...
Helistad, kirjutad, kõige paremini töötavad siis ühendused läbi isikliku tutvustuse. Noh, külmalt tuleb ka minna ja see ka töötab vahel, et inimesed, kes tegelevad tehnoloogilise investeerimisega, neid, nad, see ei olegi nagu lihtsalt inimene, kellel on raha, vaid keda, kellel on ikkagi kirg tehnoloogia arengu ja tuleviku vastu, see on, ma ütleks, et see on nagu ka sügav hobi. Aga
sa pead need põhimõtteliselt ükshaaval leidma või noh, kui, kui on mõni riskikapitalistide üritus, siis võib-olla sa saad seal lavale ja neile kõigile korraga oma, oma firmat müüa?
No siis on need inglite ühendused näiteks Eestis EstBAN, siis on investeerimisüritused, kuhu sa siis lähed kohale, saad lavale esineda ja, ja katsud kõigi investoritega seal üritusel siis kokku saada, ühendust saada ja, ja see on täpselt niimoodi, et kellel on see huvi, selle valdkonna vastu, kes näeb seal selles valdkonnas arengupotentsiaali, siis, siis nemad tahavad sinuga edasi rääkida.
Ja sa arvad, et Funderbeam võiks seda koonmust nagu maha võtta, et sa jõuad lihtsama vaevaga suurema hulga investoriteni?
Jah, see on noh, täiesti uus, uus valdkond minu jaoks, et selles suhtes ma, ma lähen nagu küll sinna ootustega ja, ja, ja suure huviga, et näha, näha, kuidas see asi läheb, sest et see on täiesti teistsugune ja mul isiklikult ju, ma ei ole kuskil ka crowdsourcing'us proovinud raha tõsta ja Funderbeam on nüüd täiesti teistsugune koht, Ma näen küll, et sellel on nagu potentsiaal ja kas, kas või no ütleme, et see üks asi on see raha kaasamine, aga teine asi on Funderbeami plaanid ka näiteks optsioonid ülesse panna. Sinna, ehk siis nagu oma töötajad saavad nagu osta ja müüa osasid. Mis on jällegi niisugune hästi huvitav valdkond ja ta tegelikult, kui me räägime rahvusvahelisest raha kaasamisest, siis üks väga suur pluss minu jaoks on bürokraatia vähenemine.
Merko, kuidas teil on, miks te ei, või kas te käite ka paralleelselt võib-olla tavaliste investorite juures küsimas?
No meie jaoks on ka tegemist nii-öelda tegelikult teise ringiga, et meil on ka esimene ring tehtud, Eesti äriinglitega ja raha tõstetud ja, ja meil mingi kogemus on olemiseks, see, mis Mis on kirjeldatud, on, on suhteliselt nagu tavaline protsess. Et miks nagu Funderbeam meie jaoks nagu atraktiivne on, on ka see, et, et seesama, et sa saad nagu seda kapitali kaasata laiemalt kui, kui mitte ainult nagu Eestist, et sa, sa teed selle nagu. Suuremale ringile nagu ligipääsetamaks ja, ja kui, kui meil on täna tuhanded kasutajad ja, ja, ja pooled neist on väljastpoolt Eestist. Siis tegelikult see annab meile võimaluse pakkuda tänastel kasutajatele võtta osalust neist. Ehk, ehk, ehk nad saavad nagu nii-öelda siis sellise väikese investeeringu teha, mis loodetavasti mõne aasta pärast kümne, kahekümne kordselt tagasi tuleb, aga noh, selles mõttes, mis on praktiline väärtus neile kohe, on see, et, et tegelikult see raha, mis sisse pannakse, läheb ju kogu selle keskkonna arendamisse ja nemad saavad paremat keskkonda. Et, et, et sa, sa pakunud neile tegelikult ju praktiliselt kohe paremat asja, mida nad igapäevaselt kasutavad. Ja, ja ju täpselt mitte ainult Eestis, vaid ka noh, laiemalt, et meil kliendid on täna Lätis, Leedus, Saksamaal, Ungaris, Soomes, Itaalias, et, et selles mõttes see, see võimalus kaasata on palju laiem.
No üks selline levinud ütlus on, mis vist sai eelmise või üle-eelmise majanduskriisi ajal alguse, et ikka, et kui taksojuht hakkab kinnisvarasse raha panema, et siis on maailma lõpp lähedal, et siis tuleb nagu sääret teha. Ja mõnes mõttes see, mida teie ju tahate, Kaidi, teha, on nagu võima, anda taksojuhtidele võimalused panna idufirmadesse raha ja noh, loogika ütleb, et kui juba asi nii kaugele on, et siis, siis see mull on ikka nagu kohe lõhkemas, et tuleb sääret teha.
Jajah, siis kui ma börsile olin, siis öeldi ka, et, et kui taksojuhid börsi Vot mina, mina nimetaks seda asja kogukonnastumiseks, et kui vaadata noh, väga erinevatel tasanditel, eks, et. Et meie riigi juhtimises või munitsipaalis või, või sellises ettevõtluses toimub kogukonnastumine. Ja, ja sellise ühisrahastus või, või sellise nagu varajase faasi ettevõtete rahastusmudeli puhul nagu Funderbeam on. Et see on üks kogukonnastumise mudelitest, et sul, sa muudad investoriteks või oma osanikeks ka sinu enda kliendid. Sinu enda fännid, sinu enda nõustajad, need, kes kuuluvad sellesse kogukonda. Et see on, see on topeltefekt ja, ja. Noh, vaadates üldse, et kuidas sellised kapitali kaasamise mudelid, investeerimismudelid hakkavad muutuma, siis nad muutuvad väga palju ja erinevatel tasanditel ja muidugi tehnoloogia on andnud selleks väga suure võimaluse, et tänu tehnoloogiale me teame, mis toimub Aafrikas enam-vähem sama hästi, nagu me teame, mis toimub kuskil Soomes, eks. Et, et ja, ja geograafiline distants nende kahe vahel on, on suur, aga, aga tänu tehnoloogiale ta ei ole nii suur, nii et. Et pigem ma ei nimetaks seda, et taksojuhid hakkavad varajase faasi ettevõtetesse investeerima, vaid et varajase faasi ettevõtetel on võimalik muuta kogukond oma investoriteks. Ja, ja luua siis sinna selline noh, täiendav, täiendav väärtus või täiendav selline. Aga,
aga noh, kas te kuidagi, ma ei tea, julgustate idufirmasid enda saidile andma märku või te ise annate märku, et see ei ole noh, see on nagu päris tavaline investeerimiskeskkond, et, et on ülimalt suur tõenäosus, et HuntLocist ei saa mitte midagi. Ta lihtsalt visiseb tühjaks ja noh, on see üheksa ettevõtet kümnest, eks ole, kaovad ära või mis iganes räägitakse. Et see ei ole päris tavaline investeerimise asi, see on natuke ikka selline ümber asi ka.
Ja see on, see on teistsugune, et, et ega me seda noh, kui, kui üldse rääkida varajase faasi investeeringutest, et ta on üks riskantsemaid investeeringu liike üldse, et noh, ta on sama emotsionaalne, ma olen kasutanud võrdlust nagu kunsti investeerimine, eriti varajase faasi kunst, et vaata, et mulle tundub, et selles kunstnikus on suur potentsiaal, ostad ära saja euroga tema pildil, ootas kunagi tulevikus see pilt on väärt siis kümneid tuhandeid, tõenäosus ei ole väga kõrge, eks. Aga, aga ma ütleks, et see ja, ja need investorid, kes tulevad, nad peavad teadma, et see on riskantne investeering. Aga selle varajase investeeringu või varajase faasi ettevõtetesse investeerimise puhul hakkavad mängima ka sellised teistsugused aluspõhimõtted. Et ma tahan kedagi toetada, mulle meeldib see meeskond, ma usun neisse, mulle meeldib see idee, ma ise kasutan seda toodet. Ja, ja seal võib-olla sellise finantsinvesteeringu aspekt ei ole niivõrd suur, eriti kui me räägime sellistest väikestest investoritest. Ingelinvestorite puhul on see natukene teistmoodi, et nemad on selles ringkonnas juba ringi käinud, nad on teinud kümment, kümneid investeeringuid, neil tekib tunne juba, et, et missugusest investeeringust võiks ettevõte kasvada, missugusest investeeringust noh, võib-olla ettevõte ei kasva. Ja sellepärast me oleme ka sellist Seda investeerimisskeemi üles ehitanud niimoodi, et on sündikaat ja sündikaadil on oma juhtinvestor ja, ja juhtinvestor võib olla kas ettevõtte asutaja, aga võib-olla ka selline kogemustega investor või siis oma valdkonna ekspert. Kes nagu paneb sellise täiendava kindluse pitseri sellele investeeringule peale, ütleb, et jah, mulle tundub senise kogemuse pinnalt, et see võib olla huvitav ettevõte.
Kuidas, kuidas see mehhanism siis on, et kas see on mingisugune noh, nagu Kik, Kikstarteris ala, et on mingi summa, mis on vaja kokku saada, muidu ei lähe
asjaks? Ei, meil on küll pandud sellised miinimumsumma, mida ettevõte otsib, maksimumsumma, aga lõpuks olenevalt sellest summast, mis kokku saadakse, ikkagi see juhtinvestor koos start-upiga teevad otsuse, et kas nad siis pööravad selle investeeringuks või nad ei pööra seda investeeringuks.
Aa, nii et päris nii ei ole, et ma lihtsalt lähen läbi netipanga, teen check-out'i ja siis ongi mul osalus, et ma pean osalema seal koos teistega ja ootama ja vaatama, et kas läheb
või ei lähe. Kas läheb või ei lähe, et, et päris niimoodi ei ole, kui sa järelturult ostad, siis sa maksad ära ja siis sa, siis sa saad osaluse endale. Ja nüüd üks asi veel, et, et me räägime siin osaluse omandamisest, et. Sa investorina omad osalust siis selles sündikaadis, nii-öelda selles väikeses fondis, aga see sündikaat omab konkreetset tükki, start-up ettevõttest. Et sinu investeeringu puhul meil on küll võimalik kuvada, et virtuaalselt, kui palju sa nii-öelda ettevõttest omad, aga tegelikult me räägime sellisest fondist või, või siis sündikaad.
No jah, et äriregistrisse kuskil
ei kajastu. Sina ei kajastu, aga, aga see, see sündikaat kajastu.
Ja omakorda mul ei ole siis ka erilisi õigusi seal, et mul on lihtsalt õigus saada tulu hiljem. Oskad sa anda mingid vihjeid, kui inimene või nippe või ma ei tea, näpunäiteid, kui inimene läheb sinna nüüd vaatama, et kuhu on võimalik investeerida, et mille järgi, noh, ta, ta ei tea, eks ole, nagu sa ütlesid, ingelinvestor tõenäoliselt tunneb Tõnist või tõenäoliselt tunneb Herkot või seda tiimi ja ta käib, noh, tal on kogemused ja. Ja nii edasi, et tavalisel inimesel ju seda ei ole, et mille järgi tema peaks otsustama, kas kuhugi panna raha või mitte?
No kõigepealt tasub üle vaadata kõik see info, mis kirja on pandud. Ja, ja videod üle vaadata, vaadata inimestele otsa. On võimalik küsimusi küsida mõlema, mõlema kolme, nelja, viie, kuue ettevõtte asutaja käest, kes seal kapitali kaasamas on. Ja, ja siis tekib mingi tunne. Väga raske on ratsionaalsetest alustest lähtuda, sest nagu ma ütlesin, et, et. Varese faasi ettevõttel, ega neil ei ole kümme aastat ajalugu, mille pealt see võiksid öelda, et jah, noh, tulevik tõenäoliselt kujuneb selline, et. Et sa saad teiste sarnaste ettevõtete pealt hinnata, et mis see turg võib olla. Aga enamasti ikkagi ei tunda pealt.
Nii et põhimõtteliselt ma peaks noh, kuulan seda saadet, on ju, Herko siin räägib, et paneme koerale telefoni kaela ja jahimeestele telefonid kätte. Ja siis ma mõtlen, et kas ma usun, et see võib nii-öelda suureks minna, et päriselt on palju jahimehi kuskil, kes niimoodi tahavad teha. Ja teiseks, kas ma usun, et nad teostavad selle ära?
Jaa, ja, ja Erko ja Tõnise puhul mõlemale on ilusti kirjutatud oma ettevõtte juures, et kuidas neil senine kasv on olnud, kui palju kasutajad nad on kaasanud, mis on nende tulevikuplaan, kui suur on turg, kui suurt osa see ettevõte võiks turust võtta, et noh, see on enam-vähem peaaegu kõige ratsionaalsem selline aspekt, mida nii varajase faasi investeeringute puhul on üldse võimalik öelda.
No üks asi, mida veel tuleb ju silmas pidada, et, et investor ei too idufirmasse mitte ainult raha, vaid idufirmad otsivad ju investoreid kontaktide, kogemuste ja no iga, igasuguse muu säärase jaoks, et miks te, et need, need, see sündikaat tõenäoliselt ei too seda teile ju, et miks te siis ikkagi sündikaadi raha tahate?
Miks ei too? Peale seda sa ikkagi tead, et mis on HuntLoc ja järgmine kord, kui sa mõnda jahimehest näed, siis sa küsid tema käest, et kuule, kas sa HuntLoc'i kasutad ja siis sa küsid ka, et miks sa ei kasuta või nii-öelda tegelikult sa muutud nii-öelda väikseks nagu reklaamiandjaks.
Aga võrkturundus tuleb täiesti?
No ta tegelikult hakkab nii olema, selles mõttes, et kui sa oled ikka ennast kuhugi natukene sisse pannud, siis sa ju ikka muretseb, et, et sul nagu ka hästi läheks ja, ja ja ikka, ikka sa annad teistele ka ju teada, et noh, ma tegin sellist asja ja, ja, ja keegi teine hakkab ka ju nägema ja, ja seesama meie vaade veel, et kui meil on need jahimehed mööda, mööda maailma laiali, kes meid juba kasutavad ja, ja, ja kui nad tulevad ka sisse ja, ja hakkavad veel rohkem nagu meid jagama, siis loomulikult see asi hakkab kiiremini kasvama.
Absoluutselt olen nõus, sest et võib olla nagu väga hästi oma valdkonnaga kursis inimesi ja väga hästi, väga heade kontaktidega inimesi, kel ei ole noh, sadat, kahtesadat, kolmesadat tuhandet, mida nagu saaks juhhaaval start-upisse laiali investeerida. Aga ka näiteks, kui võtame HuntLocki puhul, siis mõni kirglik jahimees või siis Sportlyizeri puhul noh, treener, klubi juhataja, lapsevanem, kes sellele teemale väga kirglikult kaasa elab. tema saab nagu väikse summaga sisse tulla, nüüd tal on nagu isiklik huvi ka, ta nagu noh, näiteks saab mulle kirjutada või helistada, et kuule, mul on niisugune mõte, et saaks korra kokku, räägiks, tekib isiklikum huvi seda valdkonda edasi arendada, nüüd tekib see, nagu Kaidi tõi välja, kogukonna tugi sellele firmale taha. Ja seal võib olla uskumatult ägedaid asju peidus.
No jah, ka teie jaoks see muidugi tähendab, et kui kogukonnal on oma nagu selge huvi, et siis te peate vist teistpidi hakkama nendega arvestama, et sa ei saa, no näiteks ma kujutan ette, et sa müüd oma firma maha kellelegi, kes teeb sellega mingisuguse asja X, mis kogukonnale ei meeldi, aga need on kõik osanikud, seal tekib ilmselt mingi uus dimensioon, sa oled natuke nagu selle kogukonna vang siis.
Kogukond on ka sinu kliendid, ehk siis noh, kas see nüüd on vangistus või on see nüüd nagu partnerlus, et ma nüüd pigem läheks selle partnerluse teed ja, ja kui on sinu kliendid on sinust huvitatud ja niikuinii meie huvi on klientidega rääkida iga päev ja nii palju kui võimalik, sellepärast et nende sisenägemused, kuhu, mida neil vaja on ja kuhu nad nüüd liiguvad, see on ju meie jaoks hindamatu info, Ja kui ta nüüd on näiteks ka väikse summa investeerinud, nüüd on palju suurema huviga meile annab seda infot edasi.
Kui suured need summad on, mida te läbi Funderbeami otsite?
No meie nagu ambitsioon on kokku saada kuni kolmsada tuhat eurot. Meie tõstame ka täna kolmesada tuhandet eurot.
Mis selle raha eest saab, kui sa ühte idufirmat ehitad? Saab maksta aasta otsa viiele inimesel palka või midagi sellist?
No eks siin tuleb mõistlikult nagu kulutada, et, et palkade maksmine on niisugune vahva asi, aga tegelikult see on ikkagi lõpuks vaja saada, et et mingi osa saame sellest rahast panustada tarkvara arendusse, teine osa läheb füüsilise toote korrajälgimisseadme arendusse ja, ja väga oluline osa on ka turundus, et Et mida rohkem sa suudad ennast näidata, välja reklaamida, seda rohkem on kliente ja seda rohkem oled sa kasvamas.
Jah, ega palgad ju, palgad ei ole ju eesmärk, eesmärk on tulem. Ja tulemina, meie näeme täna, meil on vaja ärimudelit kaugemale arendada, täpsemaks optimeerida ja, ja kasvada. Kasvada, kasvada, kasvada, et, et selles mõttes, et see lähebki kasvaks, see, millised palgad seal taga on, see on lihtsalt selle, selle abivahend ja need inimesed muidugi on nagu super nutikad.
Kasv tähendab müüki ja turundust?
Müüki ja turundust.
Kallid asjad mõlemad, me teeme teise pausi ja oleme varsti tagasi. Restart on eetris tagasi meie viimane kolmandik ja me räägime täna idufirmast Funderbeam. Kaidi, millised on teie rahvusvahelised plaanid, tõenäoliselt ei ehita seda keskkonda ainult Eesti jaoks?
Ei ehita Eesti jaoks, ega me praegu ka vaatamata sellele, et me oleme selle. Me oleme platvormi Eestis valmis ehitanud ja, ja et me praegu kasutame Eesti jurisdiktsiooni, võimaldab meil ikkagi teenindada ettevõtteid üle maailma ja investereid üle maailma. Aga me töötame õiguskeskkonnaga Soomes, me töötame õiguskeskkonnaga Suurbritannias, järgmisel nädalal olen Berliinis, uurimas, mis seal on, ja praegu ka juristid töötavad Ameerika õigus- ja Ameerika turu kallal. Et me peaksime olema paari aasta jooksul võimelised teenindama investoreid üle maailma.
Aga see on ikkagi, ma saan aru, see uue turu avamine on suhteliselt palju nagu käsitsi tööd, et sa pead kuidagi selle seadusandluse ja kogu selle protsessidega seal uues riigis kohanduma.
Ei, ta selles mõttes ei, ei tähenda, et muidugi see, see finantssektor üldse on ülireguleeritud sektor. Ja, ja meie ka peame töötama regulatsioonide piires, aga meie mudel on niimoodi üles ehitatud, et me ei pea iga riigi jaoks looma eraldi õiguskeskkonda. Vaid kui näiteks sakslaste jaoks on kasulikum kasutada Suurbritannia õiguskeskkonda, siis nad saavad meie platvormil seda kasutada, et, et tulevikus saab noh, ütleme paari aasta pärast on niimoodi, et, et kui sa investorina tahad kaasata kapitali oma ettevõttele või start-up tahab kaasata kapitali, siis ta valib kõige soodsam õiguskeskkonna, on ta siis ka mingisugustel maksunduslikel põhjustel või juriidilistel põhjustel, loob selle sündikaadi sinna ja kõik muu teeb platvorm tema eest ära. Et meil ei ole plaan minna kõike kakskümmend kaheksa Euroopa riiki pluss, pluss veel siin lähiriike, et aga me valime mingisugused sellised seitse, kaheksa kõige tugevamat ja, ja paremat õiguskeskkonda ja, ja, ja sellega me laieneme.
Muidugi, kui idufirmadest rääkida, siis USA vist oleks ikkagi kullaauk või?
No jah, Ameerika on Ameerika turg selleks, mida meie teeme, on lihtsalt nii valmis. Euroopa turg kompab maad, aga Ameerika on, on valmis, Ameerika õiguskeskkond on teistsugune kui Euroopa keis, õiguskeskkond ja kui väga paljud ütlevad, et, et Ameerika selline crowdfunding ja ühisrahastus ja ja varajase faasi ettevõtete rahastus on liberaalsem kui Euroopas, siis mina, me, noh, meie oma kogemuse pealt ütleme, et, et ei ole, et Ameerikas tuleb ikkagi oluliselt rohkem Regulatsioonidega koos, tööd teha kui, kui Euroopas.
Aga kui nad on nii valmis, kas seal ei ole siis midagi sellist? Seal ei ole,
ei ole, on kas andmeanalüütikat, on sellist esmast investeerimist, noh, me nimetame seda primary market, kus sul on võimalik investeerida ja on katsetatud järelturgusid. Aga nende kombinatsioonis ei ole tehtud. See on esimene kord, kui keegi midagi sellist proovib ja, ja järelturg Ameerikas. Nüüd viimane suurem tehing oli siis Second Market, mille NASDAQ ära ostis ja sealt allpool sellist privaatturgu sellistele osadele ei ole.
Ma kujutan ette, et kui ma olen Eesti investor, siis ma saan autentida ennast ID-kaardiga teie juures ja aga sakslastel, ameeriklastel on see kuidagi keerulisem, et kuidas te seda teete?
Me tuvastame isikuid läbi selle, et me teeme dokumentidest, palume kasutajatel teha dokumentidest pildid, palume esitada neil terve hulga andmeid, me ikkagi tuvastame kasutajaid ära, Kui see tuleb meie keskkonda, siis me kontrollime, kas su ID-kaart kehtib või ei kehti, või kui sa oled sakslane, kas su pass kehtib või ei kehti. Kas see, et sa tegid Saksa passist pildi, kas see tegelikult on Saksa pass või see ei ole Saksa pass. Ja me laseme su erinevatest nii-öelda blacklistidest läbi. Et kui sa kuskil majanduskurjategijana kirjeldas oled, siis me kahjuks ei võimalda. Sul meie keskkonda konto luua, et, et meil on teenusepartnerid, kes seda teenust meile osutavad, nii et, et me ikkagi hoiame silma peal selles osas, kes on meie keskkonnas ja me teeme taustatšeki ka nendele ettevõtetele, kes kapitali kaasavad, et et ei saa niimoodi, et, et ettevõte Tšiilist tahab raha kaasata, aga tegelikult seda ettevõtet üldse ei eksisteeri.
Aga kas, ma saan aru, et põhimõtteliselt on võimalik osta näiteks Sportlyzerisse osalus läbi teie sünni, sünnikaadi, nii et ma lihtsalt olen saatnud teile faksiga ühe passipildi või, või e-mailiga, et, et füüsilist isikutuvastust ei ole vaja?
Ei, füüsilist isikutuvastust meie keskkonnas ei ole vaja, jah.
Kas tõesti regulatsioonid võimaldavad, see kõlab minu jaoks nii uskumatult, et saabub kuskilt mingi pilt ja, ja, ja juba ongi ka korras.
Põhimõtteliselt peab Funderbeami kontorisse minema, näpu jälgi andma, et...
See on söödur pärast, me toome kõik, ja, ja, ja kõik tulevad pärast meie kontorisse, annavad näpujäljed, me võtame siis. Süljaproovi, silmavõrk kestavad, kõik muud sellised asjad. Et, siin on nüüd regulatsioonidel on piirid selles osas, et missugust teenust sa pakud ja missuguseid investeeringuid sa pakud ja kuidas need investeeringud on struktureeritud, et kuna tegemist on sündikaati investeeringutega, see ei ole otsene osalus, me ei pea tuvastama. Osanikke kuskil Eesti väärtpaberikeskuse tasandil või pangakonto tasandil, me ei ava pangakontot. Me ei halda rahasid, meie kaudu ei toimu rahade liikumist, meil on selleks oma teenusepakkujad. Siis me ei kuulu selles Eesti mõistes rahapesu tõkestamise seaduse alla ja me ei pea inimesi füüsiliselt tuvastama. Aga me peame teadma, kes on see kasusaaja ja kasusaaja isiku tuvastamiseks, noh, esiteks on see piltide aspekt, aga teine ikkagi, me teame su, sa kirjutad oma rahakonto, kust su raha, raha liigub ja, ja me kontrollime, et kas raha tuleb sellelt kontolt või raha ei tule sellelt kontolt. Nad
sularaha eest ei saasta.
Sularaha eest ei saa osta.
Kui välisturgudele laieneda peale selle, et sa pead ennast kuidagi avama seal keskkonnas, on ilmselt jällegi seesama turundus kõige suuremaks väljakutseks ja, ja, ja tõenäoliselt ka usaldusväärsus. Et kui sa ikka lähed USA-sse ja oled mingi väike Ida-Euroopa start-up ja ütled, et nüüd kõik läbi minu, tulge, et see ilmselt esimese hooga ei müü niimoodi.
Ei ja, jaa. Ei, sellepärast, et noh, finantssektor on usaldusäri, puhas usaldusäri, sa pead müüma usaldust, eks. Aga see, et sa oled kuskilt Ida-Euroopas, selles valdkonnas ei loe. Kui sa ikkagi tuled väga ägeda asjaga ja see on ennast kontseptsiooni tasandil ära tõestatud, siis ei ole vahet, kust sa pärit oled. Et eks meie turundusstrateegia on see, et me siseneme turgudele läbi partnerite, et kui me läheme Soome, siis me tahame partnerlust luua nii Fibani kui Arctic Startupiga, kes kasutavad Funderbeami platvormi oma siis ettevõtetele või, või oma välja valitud ettevõtetele. Sündikeerimiseks või kui me lähme Ameerikasse, siis me leiame sealt endale partneri, kellega koos me seda teenust hakkame pakkuma, et, et üksinda ongi raske minna.
Nojah, et kui sa lihtsalt ütled, et mu .com või mis iganes on nüüd avatud, et tulge kõik, et siis tõenäoliselt keegi ei tule, et seal on mingit template ikkagi vaja, et. Kui sa Arctic Startupiga koos teed, siis vähemasti teatud ringkond tõenäoliselt automaatselt saab aru, et aa, et need ei ole nagu päris suvalised, et neid võib usaldada.
See, seda ka ja, ja noh, mida meie tahaksime, on see, et, et ka nendele nii-öelda sündikaatidele või, või investeerimisvõimalustele on antud see nii-öelda täiendav tempel peal, et jah, see on nüüd Arctic Startupi sündikaat ja et, et noh, nemad hoolitsevad ka selle sündikaadi eest, jah.
Kus te ise teenite?
No meil on niisugune nagu startup ettevõtete ärimudel ikka, et kõik rahulikult jagame laiali ja ei, meie. Võtame, siis öelda komisjoni taseme, vahendustasele, siis kui raha on kokku tõstetud, sündikaadi pealt kolm protsenti. Siis, kui toimub õnnelik väljumine ettevõttest, ka sealt. Tehingutasude osas me ei ole väga kindlad, kas tehingutasu üldse Funderbeami keskkonnas saab olema. Võib-olla me katsetame hoopis mingisuguseid uusi, teistsugused rahastamismudelid, et. Et sul on keskkond tasuta, sest kaubeldada tasuta, aga sul on võimalik keskkonnas siis juurde osta mingisuguseid täiendavaid, kas andmepakette, mingisuguseid online teateid, et kui keegi parasjagu müüb midagi, mida sina väga tahad, et see tullak sulle online kohe postkasti, et et see, see saab olema hästi huvitav teekond, et mis saab olema tänapäeva kauplemis-keskkonna rahastusmudel.
Aga näiteks idufirmadele, kes seal osalevad, on see, keelekätt see kolm protsenti tuleb, kas kui ma ostan osaluse või kui nemad müüvad?
See tuleb sündikaadi tuludest, nii et ettevõte saab oma rahad kätte, aga, aga enne, kui me ettevõttele rahad kanname, siis sündikaadi tuludest.
Okei, nii et kolm protsenti, aa jaa, et selles mõttes, et start-up'ile on see ikkagi, ma saan aru, tasuta, see osalemine selles, selles masinavalgis. Ja mis see õnnelik väljumine tähendab?
No õnnelik väljumine tähendab seda, et kui sina oled investeerinud Sportlyzerisse tuhat eurot ja HuntLocki tuhat eurot ja üks, et nad mõlemad võetakse üle ja sinna tuhandest eurost on saanud kümme tuhat eurot, vot siis sealt vahepealt.
Nii et sa võtad sellest üheksast tuhandest siis?
Ma võtan sellest üheksast tuhandest.
Aga ahaa, et kui ma kahjumid teenin, siis viisakalt ei võta?
Siis me ei saa midagi võtta, jah.
Ei no saab ikka, arve võib ikka saata, kes teie enda investorid on?
Meie investoreid on ingelinvestoreid Eestist ja Suurbritanniast ja nagu selgub, siis Suurbritannia seltskond on, osad neist on Ameerikast sinna tulnud, osad on prantslased, et enamasti ingelinvestoreid ja ka üks riskikapital ja fond.
Ja kas te ise hakkate ka lähemal ajal tõstma investeeringu raundi või?
No eks meie ikka ka, käime tüüpilist startup rada, üks osa kindlasti tuleb läbi Funderbeamil platvormi, jah.
Selge, nii et Funderbeam on siis kõigile avatud, mis seal osalemiseks nii-öelda vaja on, peab olema täisealine ja omama mingit isikut tõendvat dokument ja natuke raha, mingit muid nõudmisi ei ole, ei tohi olla kurjategija?
Ei tohi olla kurjategija ja, ja mina ütleks, et, et pead aru saama sellest, et tegemist on varajase faasi ettevõtetega ja, ja pead lisaks finantsinvesteeringu ootusele elama kaasa sellistele ettevõtetele nagu Sportlyzer ja HuntLoc ja, ja nautima teekonda koos nendega.
Kas need kaks on nii-öelda teie avamispakkumise lainsad või kui suur see avamis, avamisraund on?
Meil on avamises, avamise hetkel viis start-up ettevõtet, lisaks Sportlyzerile ja HuntLockile, Sportide, Baytailer ja Chipetwise.
Ja need on Eestist ju kõik?
Jaa, need on Eestist kõik.
Selge, ühesõnaga, Funderbeam on avatud, head kasutamist kõigile ja loodame siis palju õnnelikke väljumisi, Restart on eetris jälle nädala aja pärast.
Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.