AI_pealkiri: Miks Eesti väikeettevõtted kardavad digitaliseerimist ja kuidas usaldus IT-teenusepakkujaid valides otsustab

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saade on taas eetris, saatejuht Henrik Roonemaa tehnoloogiauudisteportaalist geenius.ee ja täna on mul kaks külalist, Tarmo Kärsna, kes on Telia Eesti juhatuse liige, tere. Tervist. Ja Mihkel Nestor, kes on SEB panga analüütik, tervist. Tere. No ma katsuks täna rääkida kolmveerand tundi sellest, kuivõrd ajast maha jäänud on Eesti ettevõtted, et on erinevaid numbreid välja tulnud selle kohta, kuidas Eesti väikekeskmised ettevõtted ei kipu IT-võimalusi üldse ära kasutama, mis tegelikult tähendab seda, et asju tehakse väga. Kohati väga vanamoodsalt ja, ja neid võite ja, ja efektiivsust, mida IT võiks tuua ettevõttesse, neid väga vähene hulk tahab ja oskab ja suudab ära kasutada. Ja et see on ka üks, üks nagu takistusi Eesti majanduse arengul. Mihkel, sina kirjutasid mõnda aega tagasi SEB Panga blogisse ühe artikli selle kohta, kus sa tõid välja neid põhjuseid, et, et kus see Eesti või tõid välja nagu pildi, et kus see Eesti paikneb innovatsiooniindeksis, mis on üsna hea, mille maailmselt, aga et seal on oma varjukülg ja üks nendest varjupooltest on see, et tõesti IT-ettevõtete, IT-võimalusi kasutab Eesti ettevõtetest väga väikene osa ära, et äkki sa räägid natuke selle eelloo mõne lausega lahti?

Jah, see on selline tegelikult Majandusministeeriumi poolt tellitud uuring, millele ma niimoodi peale juhtusin ja. Ja tõesti, sealt see nagu selline huvitav fakt välja paistes, et uskumatult väike, väike hulk Eesti ettevõtetest kõiki võimalikke IT-lahendusi kasutada, siis noh, kus see eriti näiteks välja tuli, et kliendihaldus on selline. selline külg IT-võimalustest, mida tegelikult Tarmo Eesti ettevõtted väga vähe kasutavad ja, ja noh, see põhjus on, on ikkagi see, et Eesti ettevõte on väike ja vaenevalt, et sellised, kellel on võimalusi kõike kasutada, on, on üksikud.

Et see tähendab, et IT kasutusele võtt mingisuguses noh, väike ja keskmises ettevõttes, kümne töötajaga ettevõttes on lihtsalt kuidagi kallis või?

Selgelt tehakse ilmselt prioriteedid ja, ja ma arvan, et ei, arvataks, et see Exceli tabel võib-olla käib, ajab asja ära küll.

Mida see IT-kasutusettevõttes üldse tähendab, ma võiks just mõlemale sel, teile selle küsimuse, et noh, ma kujutan ette, et arvuti ikkagi on igas või peaaegu igas Eesti väike ja keskmises ettevõttes või ei ole või?

Ma

arvan, et

ettevõttes kindlasti on, et kas igal töötajal on see nagu tõesti nagu küsimus, et aga ma arvan, et noh, millega päris paljud nagu Eesti ettevõtted piirduvad, ongi, et neil on e-mail ja, ja nii suht tihti kasutavalt selleks ka veel kas Gmaili kontot või siis muid tasuta e-maili kontod, ehk et väga, väga vähestel väikeettevõttel on lausa ka oma domeen olemas. Et ja, ja sellega minu arust nagu enamus IT-d ka piirdub, ehk et loomulikult on telefon, mis on, võib öelda, ehk et internetis käimiseks on nagu ka ja, ja klientidega suhtlemiseks justkui nagu vahend, IT-vahend, aga reeglina sealt edasi on juba tõesti minu, mina ütleks, et IT, IT on siis, kui tegelikult kaubandusega on kassasüsteem, järgne tase.

Nüüd see pilt on kuidagi üsna kurb, ma ütleks või? Ei ole rõõmustav.

Nii ja jaa, ütleks selle peale, et kui, kui võtta ikkagi, et enamus Eesti ettevõtted on tõesti mikroettevõtted, ehk et siis ma arvan, see on minu jaoks nagu ma arvan, kaks aspekti, üks on see, et need väikeettevõtted ongi piiratud partnerite arv. Kus nad, kelle ainult koostööd teevad ja, ja suhteliselt piiratud kliendibaas, kui nad ei ole just tarbijale suunatud oma teenustega, on ju, et siis reeglina võib öelda ehk et nende kliendihaldus on nende kaustik või nende telefon, kus on kõik kontaktid sees ja, ja kõik tehingud on peas. Mis on tulemas ja mis on just toimunud. Ehk et ega nii lihtne, see tegelikult Eesti elu, Eesti elu niisuguses väiksemas ettevõttes, kes toimutab nagu ärikliendi segmendis, ehk et on ettevõtte vaheline kaua, ettevõtte vaheline äritegemine, siis ega seal rohkemat suurt ei ole. Ehk et kui me jõuame tarbijateni, ehk et siis on, ma arvan, kaks ehk et üks on tõesti rahaline pool, ehk et niisuguse korralik IT-süsteem, ehk et teha oma teenustele e-pood. Ja mingeid muid lahendusi on, tekib see rahaline probleem või siis oskuste probleem, ehk et neid maailma erinevaid tasuta rakendusi omavahel nagu hästi kokku tööle panna, ehk et siis pigem lüüakse käega, öeldakse, ehk et saadan. Email'i teel ja kogun email'i teel tellimused ja siis toon kohale, kui vaja.

Aga mulle tundub, et see ju nagu töötab või ei, või ei tööta või? Ettevõtted on elus, kasum tuleb, maksud riigile tulevad.

Jah, töötab, ehk et sellepärast see küsimus ongi see ehk, et kas, kas ja kui palju seal vaja on, ehk et ega Eesti õnn ja õnnetus on meie suurus ja väiksus, ütleme meie väiksus, ehk et õnn on see ehk, et me oleme väiksed, me oleme kompaksed, aga probleem on just see ehk, et ega sul turul kasvada ei ole. Ja ma arvan, üks küsimus, üks argument, mida ma selle uuringus ka lugesin, on see ehk, et tõesti. Et, et vähestel Eesti ettevõtjatel on sellist ambitsiooni liikuda Eestist välja. Ja siis, vot nii kui hakkate väljapoole liikuma, nii tekib sulle vajadus, et sa pead hakkama neid IT-süsteeme kasutama, sest sa ei toimeta enam siin koduturul. Sa ei toimeta siinsamas linnas, vaid juba nagu laiemalt. Aga seda ambitsiooni on suhteliselt palju, vähestel, ehk et nad rahuldavad sellega, kui on piisav sissetulek nende rahuldavad selle jaotustasemega. Siis nad seda toimetavad rahulikult, et ei võta sellist nagu riski, sest nad käib välja minna, tähendab riski võtmist kohe.

No ütleme, et ega see Eesti ettevõtja võib-olla, kui siin ülejäänud Euroopaga võrrelda, võib ka tegelikult üsnagi innovatiivne olla IT-kasutuse mõttes, et noh, paljud sellised ettevõtjad, kes on näiteks Saksamaa turul sisenenud, on rääkinud sellest, et kuidas tundub täiesti uskumatuna, et. Suurte ettevõtetega e-mail'i teile asjaajamine on väga keerukas, et ikkagi tuleb faks saata. Ja noh, see laieneb ka igasuguste teiste IT-lahenduste.

Aa, oota, oota, et sa tahad öelda, et me, et need meie kehvad numbrid on tegelikult nüüd laiemisse kontek

Noh, see on niisugune statistika võrdlust isegi ei teeks, aga, aga just ettevõtetega kohtades on palju selliseid lugusid olnud, et kuidas lähed sinna eksportturule, et sageli see, et millega sina Eestis harjunud oled, et see tundub ulme kuskil sellise väga konservatiivsele turule, et noh, Saksa on selline tore näide.

Ma võtaks selle nii-öelda probleemiga ikkagi numbrisse lahti, et sellest samast uuringust tuleb välja, et et ainult kolmkümmend protsenti Eesti ettevõtetest kasutab tarkvara vähemalt nelja protsessi juhtimiseks, raamatupidamine, raamatupidamine, laomajandus, müük ja kliendihaldus. Kas see neli on nüüd mingi selline kullastandard või kust see neli on huvitav tulnud?

Noh, see on mida, mida Statistikaamet uuringus küsib ja see on ka sellised ütleme, et põhilised, mis, mis peaks nagu kõige suurema, enamat hulka ettevõtted iseloomustama.

Nii et raamatupidamine, laomajandus, müük ja kliendihaldus, huvitaval kombel ei ole siin näiteks töötajate haldus, see, see võib üldse käia paberil või? Kuidas, kuidas nad seda teevad?

Aga kui sa ka võtad keskmise töötajate arvu, on ju, Eesti ettevõttes, siis noh, oma selle raamatupidaja võib-olla haldad ära ja.

Ja ongi kõik, eks ole.

Nojah, ütleme niimoodi, umbes, ma arvan, üle üheksakümne protsendi Eesti võtetes on alla kümne töötaja, ehk et. Seda, see ei ole keeruline ära hallata.

No Tarmo, oletame, et sina näiteks IT-inimesena otsustaksid, et, et sa teed väikese, ma ei tea, veinipoe Tallinnasse kuhugi, siia Kalamajja. Popkant, teed väikse veinipoe, võtad näiteks ühe inimese tööle ja natuke töötad ise ka, kas sina juurutaksid IT-protsessid omal raamatupidamises, laomajanduses, müügis ja kliendihalduses?

Ma arvan, et esimeses otsas ma tõesti, kui siia telliskivi tulles, kindlasti mitte, kuna inimesed tulevad kohale poodi ja, ja toimetavad, on ju, järgmise sammuna, ma arvan, on, mida ma ka võtaks kasutusele, on niisugune e-poe rakendus, ehk et kliendid saaks teha ka tellimused, mitte ainult e-maili teel, vaid ehk et mul oleks mingi nagu loogikasüsteem ja ajalugu säiliks, ehk et tellimustes, mida kliendid esitavad. Ja kui, ma arvan, et kui maht kasvab, siis me hakkas mõtlema selle peale, kuidas see e-poe süsteem on liidestatud minu raamatupidamisega, ehk et ma ei peaks käsitsi neid arveid tõstma ühest kohast teise, käsitsi ütleme, inimesi teel neid saatma, et siis oleks järgmine, aga ma arvan, et, et see ongi orgaanilise kasvuna, et kuidas mahud kasvavad ja ehk et kus ma hakkan otsima ise efektiivsust, et kas ma võtan ühe töötaja juurde.

Või,

või ma võtan niimoodi nädal aega õhtuti aega ja proovin leida IT-lahenduse.

Ega tegelikult see ei ole ju nagu Mihkel alguses ütles, et ega see võib osutuda päris keeruliseks, kui sa ei ole ka nagu IT-inimene, et tõesti võtad oma väikse ettevõtte ja paned. Noh, raamatupidamist sa tegelikult niikuinii ei teise, et üldjuhul see on ju välja antud ja ma usun, et need raamatupidajad ikkagi teevad seda arvuti ka tänapäeval, on ju. Aga näiteks laomajandus, müük ja kliendihaldus, noh, see ei ole ikkagi päris nii, et sa lähed mingisugune ettev

Ma arvan, see sõltubki su klientide hulgast, ehk et kui kliendihaldust võtta, ehk et siis erinevad CRM-i rakendusi, nii kodumaised kui välismaised, on päris paljusaadaval. Ehk et see ongi see otsus, et ma lähen seda kasutama oma kaustiku asemel. Ehk et ja, ja ma arvan, et see on juba ettevõtetes, kus on, hakkab tekkima sellised ettevõtte sisesed protsessid, tööde jaotused, rollid, ehk et kes, mis tükk rolli vastutab, et seal tekib see vajadus võtta mingi süsteem kasutusele. Kui on ettevõte, kus igaüks. Kõik tegeleb kõigega, mis parajasti vaja teha on, noh, siis on väga keeruline see just, võt, võtta seda süsteemile kasutusele, et ehk et siis on see ja, ja ütleme, laomajanduse poole pealt ma arvan, ka niisugused lihtsamad raamatupidine, programmid nagu alguses, nagu tükk aega kat, katavad selle tüki ära, ehk et sa saad sealt tegelikult päris hea ülevaate, ehk et kui sul jällegi mahud kasvavad, sortiment kasvab, siis tekib see vajadus alles ikkagi, et võtta juurde.

No selles mõttes see laomajandus on selline minu jaoks nagu veider sõna, et võib-olla statistik Minul või mõnel, ma ei tea, loovettevõtjal, reklaamiagentuuril, meediaagentuuril, ükskõik disaineritel, neil ei ole ju mingit laomajandust, et meil on nagu suur hulk majandust, kus mingit laomajandust ei eksisteeri ju või, või ma eksin või?

Ei, nõus,

jah, et põhimõtteliselt äkki nad, nemad kõik ju kasutavad arvuteid kõigi protsesside juhtimiseks, et äkki meil on siin väga lihtsalt vildakas statistika, mis eeldab, et kõik on väiksed veinikaupmehed.

No ma arvan, et see puudutab jah, et ühest kaubandust, ehk minu arust nagu viimasel ajal Eestis on, see kaubanduse pool on kasvama hakanud, ehk et väiksemaid erinevaid poekesi või siis. Ettevõtted, kes tegelevad kaubanduses, on juurde tekkinud, ehk et siis neil. on see ju laomajandus nagu vajalik. Jaa, aga ma

ütlen, kui me mõõdame nagu seda, ütleme, et ainult kolmkümmend protsenti ettevõtetest nagu noh, laomajandus on ka arvuti peal, eks ole, et siis võib-olla meil on seitsekümmend protsenti nagu jääb tähelepanuta seetõttu, sest neil ei olegi mingit ladu üldse.

Ja kas on vajadus, ütleme, pidada, ütleme nüüd tõesti, minna sinna, et kui on niisugune, tegeled, tegeled mingi asja tootmisega, mis on suunatud teisele ettevõttele, mis sa teed partiikaupa, Sul tegelikult ei olegi laos eriti

midagi, et... No

ütleme, sa tead, mis seal on, et, ehk et eks see, ma ütlen, et see laopool tuleb ikkagi ettevõtte ka, kasvu ja, ja, ja tema tootmisega, ja siis ka teine, ütleme, tehingute mahukasvuga tuleb see vajadus. Ja noh, ütleme jällegi sinna, et kui ette, enamus ettevõtted on väga niisugused mikroettevõtted, noh, siis seda mahtu ei olegi.

Oskad seda mahtu kuidagi nagu sõnadesse või numbritesse panna, et, et kui, kui suur, ma ei tea, mitme töötajaga või millise käibega peaks ettevõte olema, et sul üldse oleks mõtet hakata jamama kaustiku asemel mingisuguse veebiteenuse või programmiga?

No ma, ma ei oska nagu töötajate arvu öelda, et ma olen mõelnud ise, noh, suhtlenud ka klientidega ja erinevate ettevõtetega, siis on see hetke, et kui sul on juba ettevõttest tekib nagu assistent, sul tekib müügimehe roll, raamatupidaroll, sul on inimene, kes vastutab lao eest, Noh, siis juba tekib vajadus erinevate süsteemide vahel, ehk et süsteemide järgi, ehk et siis need inimesed omavahel kuskil noh, suhtleksid või oma tehingud kajastaks, mida nad toimetavad, ehk et. Et kus on juba selged rollid, kes mis rolli teeb, ehk et müügimees ladu ei pea. Ja, ja siis assistent ka ladu ei pea, ega ka müügiga tegele, ehk et ta pigem nagu hoiab bürood nagu korras. Ehk et nii, kui tekivad sellised protsessid ja struktuurid, nii hakkab see vajadus kasvama, ehk et mingi süsteemide järgi.

Mihkel, oskad sa peast arvata, palju selliseid ettevõtteid Eestis võiks olla, kui suur osa Eesti ettevõtetest?

Raske hinnata.

No selge, aga ilmselt mitte enamus. Ma arvan, et enamus on meil tõenäoliselt väga väiksed ettevõtted, kelle, kus kõik teevad kõike. Või siis veel osa üks inimene teeb kõike.

No nagu on öeldud, on ju, et neid mikroettevõtted on seal üle üheksakümne protsendi neist ettevõtetest ja seal valdav enamus ei ole mitte siis üheksa töötajaga, vaid ongi.

Ja, ja, ja teine nagu kategooria on kindlasti pereettevõtted, kus noh, ongi, et see on, ongi pereasi ja kogu pere vastutab kõigest, et ja, ja seal on see usaldus hästi kõrge. Et sul ei ole vajadust niukest süsteemide järgi, sest see süsteem mõnes mõttes on ka ju see, mis kontrollib, jätab jäljed maha. Et kui sul on rohkem töötajaid, ehk et tekib ka see usalduse küsimus.

Aga kas siin võib olla oma roll ka sellel, et meie statistika on natuke vildakas tänu sellele, et Eestis on viieteist minutiga võimalik teha ettevõtteid, kas. Kas, kas Eestis on rohkem ettevõtteid, per ma ei tea, tuhat elanikku, kui, kui näiteks Hispaanias või Saksamaal? Oskab keegi öelda? Ma, ma lihtsalt kujutan ette, et kui on noh, niivõrd lihtne teha ettevõtet, eks ole, siis ettevõtlikel inimestel on igaks juhuks väike firma ka, mida mujal riikides ei pruugi üldse niimoodi olla.

Ma ei ole kindel, kas neid nii-öelda surnud ettevõtted sinna päriselt hulka loetakse, aga noh, kui on siin minu meelest võrreldada teiste inimeste ettevõtlikkust teiste riikidega, siis Eesti siin kindlasti kuskil esirinnas väga ei ole, et võiks olla parem see lugu. Selge, me teeme siia väikse pausi ja siis lähme edasi.

Restarti saade jätkub ja räägime sellest, kuidas Eesti ettevõtted kasutavad, kasutavad IT-d, tuleb välja, et väga vähe kasutavad. Nimelt ma siis kordan lauset uuringust, majandusministeeriumi tellitud uuringust, mis hiljuti avalikustati. Ainult kolmkümmend protsenti Eesti ettevõtetest kasutab tarkvara vähemalt nelja protsessi juhtimiseks. Neli protsessi on siis raamatupidamine, laomajandus, müük ja kliendihaldus ja kõigis ettevõtete protsessides kasutavad IT-lahendusi vaid üksikud ettevõtted. Üsna, üsna karm sõnastas, vaid üksikud ettevõtted Eesti kohta. Ning sama uuringu järgi leidis ainult üksteist protsenti IT-lahendusi kasutavatest tootmisettevõtetest, et IT-lahendused annavad neile konkurentsieelise. Mulle tundub, et esiteks vähe kasutab ja teiseks need, kes kasutavad justkui ütlevad selle uuringu järgi, et noh, et suurt vahet nagu ei ole, et võiks ka mitte kasutada. Miks, mitte see ei tähenda, kuidas, kuidas see saab nii olla, küsib IT, IT-inimene minus.

No ma arvan, et, et siin on ka inimeste, kui kui inimeste käest küsida, siis on ka inimeste taju. Kuidas nad tunnetavad seda, ehk et kui sul on IT-kasutuses, siis sa oled nii ära harjunud sellega ja sa mõnes mõttes ei mäletagi seda perioodi, et kui ei olnud. Ja teine on see, et IT kasutuselevõtt ju, kui ta käib sujuvalt, noh, ehk et üks hetk sa võtad kasutusele, siis tundub, toimub nii loomu, tundub nii loomulik, ehk et jällegi see nagu ei tunneta seda vahet. Aga ma arvan, ehk et miks nagu peaks, on, on kindlasti see, ehk et, et need samad omanikud või siis ettevõtte juht, juhid ju võidavad aega. Seda, kui nad täna teevad paberites, Excelites oma aruanded kaustikust, kirjutad asju ümber, ehk et see on ajavõit. Ja teine ikkagi, ma usun sellest äkki, et, et see avab ka läbi silmad seda nende omanikele, ettevõtte juhtidega läbi selle hetke, et. Et sa saad asju efektiivsemalt teha, sa saad, suudad hallata rohkemat hulka kliente ja, ja ka partnereid. Et täna ma arvan, paljuski on see, et noh, vaadatakse oma kaheksa tundi või aega, mida ma olen planeerinud seda ettevõtus ka tegeleda. Palju ma siin ajavahemikus ära teen, noh, rohk, et ma ei taha ju rohkem võtta, et ma ei hakka perearvet midagi tegema. Et see on puhas niisugune teadlikkuse koht, ma arvan, et kui võtta nagu rohkem kasutusele, siis iseenesest nagu see, ma usun äkki, et tootlikkus kasvab, kui teine ka see äri kasvab, seepärast äkki, et sa suudad ühes ajakümmend rohkem teha.

Aga kas see on nii ikka või? Mina, mina usun seda ja sina räägid seda, tõenäoliselt sa ka usud, aga kas tegelikult nagu on niimoodi või noh. Äkki nad täidavad lõpuks neid programmilahtreid seal täpselt sama aja, mis nad muidu oleks selle efektiivsuse alla pannud, mõnikord need süsteemid on sellised, et nende kasutamine nõuab omaette juba nii palju aega. Ja, ja eriti õppimise aega. No

tõenäoliselt see üleminek sellele nõuab aega ja see ongi raske samm teha, et noh, kus sa võtad seal sellise keskmise Eesti väikeettevõtja, kelle jaoks noh, ei ole, ta ei tea täpselt, millised need kliendihaldustarkvara võimalused ka on. Et kindlasti see samm on väga raske, aga tootlikkuse kasv läbi selle on väga usutav.

Noh, lahtimõtestamine just see, ehk et miks sul seda vaja on?

Aga kuidas see, no aga seletagem lahti, kuidas see tootlikkus ikkagi kasvab? Selles mõttes, et ma oma kliendisuhted kaustiku asemel märgin ühte online teenus

Ma ütlen, minu jaoks on see suhteliselt lihtne läbi selle ehk, et sul on lihtsam hallata suuremat hulka tehinguid, ühes ajaühikus teha, ütleme päev, päeva jooksul, ehk et sul jäävad siis tehingud läbi IT-süsteemide. Versus see, et sul sa, teed käsitsi arveid, saadad õhtuti, järgmine hommik saadad, ehk et sul nagu lihtsalt see aeg ühe tehingu peale läheb nagu suhteliselt pikaks. Ja teine on see, et minu usk on see, et tänapäeva ootused Eestis jällegi see e-riigina on see, et kõik asjad käivad ruttu. Kui ma pean mingit valima, et kas ma ostan kaupa, kus tarnitakse mulle nädalaga või kahe päevaga, see on väga lihtne valik, loomulikult kahe päevaga. Ehk et lõpuks sul, su kliendid hakkavad valikut tegema ka läbi selle, ehk et kui, kui, kui kiiresti sina toimetad oma äris.

No olles just ostnud kaks aastat tagasi korteri, sain ma aru, et alla kolme nädala ei saa sa isegi väikest seinalampi. Et kui noh, kui sa ei taha minna poodi, eks ole, ja osta midagi, mis on letis, niipea kui sa pead midagi tellima, isegi kui see on kõige labasem asi, siis alla kolme nädala ei juhtu Eestis mitte midagi, null. Ja kõik on harjunud sellega, mingit probleemi ei ole, kolme nädala pärast tuleb raha ära ju. Et, et mis, mis siis juhtuks, kui see tuleks mulle nädalaga? Eesti on ju väike, me müüks lõpuks ikka sama palju lampe. Aga Mihkel tegelikult ka, et kui sa nüüd kohtud ettevõtetega, ettevõtjatega, kas nad on nagu seda nägu, et, et neil on, on kangesti mingi häda selle IT-ga, et nad õudselt kuidagi tunnetavad, et see on nende pudelikael või, või neil üldse on mingi pudelikael?

No ma arvan, et seda hakatakse tunnetama see hetk, kui ikkagi mahud kasvavad, et noh, mingi hetk tõesti kaheksa tundi enam ei ole piisav, mingi hetk peab hakkama inimesi juurde värbama, täna turult neid väga raske veel leida ka, ja see on see hetk, hakatakse mõtlema, et ahah, et kas, kas mul on mingisugune võimalus. Aga noh, nüüd on jällegi see teadlikkuse küsimus minu meelest, et kuidas, kuidas jõuda nende geniaalsete IT-lahendustega sellise tavalise Eesti väikeettevõtjani. Et see tundub selline täiesti ületamatu vahemik kohati. Tundub

vist küll, jah.

Ja ma arvan, siin ees on ka üks tõrge, mis on ka see ehk, et et sama, ehk et kui sul äri läheb suuremaks, on ka sinu jaoks nagu oluline samm, et kus on see ehk, et sa hakkad töötajaid võtma, Ja ma nüüd kohtades paljude, paljude ettevõtete käest ütlevad ehk, et ma ju võtan siis vastutuse teise inimese sissetuleku elu eest, on ju. Elu, elu siis sissetulek, ütleme elukvaliteedi eest ja kas nüüd on, ma suudan tagada seda nüüd kasvu piisavalt või mitte, noh, ma ei tea, ehk et see on selline. Päris oluline koht on väikeettevõtteid ehk et kus, kus sa toimetad kas siis oma perega või kahe sõpradega ja siis üks hetk on see oluline, kas ma lähen nüüd kasvama, võtma juurde, võtan selle riski või ma rahuldun sellega, mis mu tänane sissetulek on.

Ja noh, seda on päris palju välja toodud, et Eestis selline ambitsioonikas ettevõtjatel ikkagi on vähene, et kardetakse ikkagi neid samme, et ma nüüd tõesti võtangi inimesi juurde, lähen sinna uuele eksporditurule, et noh.

Ja kui ambitsioonikus on madal, eks ole, siis sul ei tulegi tundidest puudu, et siis su ambitsioon võib-olla piirdub sellega, et noh, võtaks dividende sel aastal ka.

Või su ambitsioon piirdub sinu nagu töötundidega lihtsalt, ehk et täidan selle ära ja rohkem ei võta, kui, kui palju jõuan teha lihtsalt.

Seal on peidus osa sellest Eesti efektiivsusest, lisandväärtuse loomise nagu suurusest, me vaatame, et miks soomlased teenivad kaheksa tunniga kolm korda rohkem kui meie. Kui me kasutaks kõik IT-d, kas me siis nagu, kas see aitaks meid sel teel edasi või?

Nojah, ma olen enne, ma seal tõid selle veinipoe näite, et noh, kui nüüd teeksid oma laovarude ja kliendihalduse siin. Poole ajaga ära, kui mis ennem oli, siis võib-olla jõuad õhtul veel mõned kõned võtta kohalikele restoranidele ka, et äkki saan talle veinipakkuda.

Jah, või lihtsalt mõelda.

Et mis on, mis on järgmine valik, mida ma võtan, ma suudan nagu mõelda, mida kliendid on küsinud, et mul on mingid. Märgid maas, on ju, ehk et, et see on see, kuidas sa saad äri areneda, kui sa kogu aeg teed jooksvalt. Ega siis inimene eriti mõelda ei jõua, ehk et mis, mida võiks teha paremini.

Seda jah, sellega ma olen küll nõus. Kuivõrd, kuivõrd hea nende teenuste nagu pakkumine Eestis on IT turul, et olles, mul on, eks ole, ma arvan mingi, ma ei tea, võib-olla peaaegu kümme aastat selline mikroettevõte, et läheb, ma ei tea, viis kuni kümme arvet kuus võib-olla välja. Ja kogu selle aja jooksul, no ega ma ei küll ei mäleta, et keegi oleks mulle tulnud midagi pakkuma, et noh, ma teengi Excelis arveid, sest mul on neid nii vähe. Aga iga kord, kui ma teen, olen ei ole tüütu ja ma kogu aeg mõtlen, et võiks olla mingi teen Aga, aga see noh, see mõte jääbki sinna, ma pean need arveid tegema, mul ei ole aega minna seda teenust kuskilt netist otsima ja siis ta läheb meelest ära. Et ega mulle tundub, et need, kui need ka need IT-ettevõtted on, kes neid teenuseid Eestis pakuvad, siis ise nad ka oma võimalusi ei kasuta. Et, et kliente otsida ja, et neil aega rohkem oleks minusuguseid üles leida.

No eks nad valivad nagu sihtmärke, ei mahu võib-olla radarisse, aga jah, noh. Tutvusringkonnas ka tean inimesi, kes teevad, üks väikeettevõtete ja nad on tõesti seal kord kuus, üle tuleb sulle e-mail, et osta mult uus kodulehekülge, aga noh, selliseid muid lahendusi pakkumist ma ei tule nagu ette praegu.

Ja ma arvan, see on nihuke huvitav üks küsimus, ehk et minu jaoks on ta ikka surnud ringi küsimus, ehk et, et ärikliendis, kui sa oled ärikliendile midagi pakkuma, siis üks, üks saade siin arutasime ka, ehk et, et äriklient ei osta veebist. Ta tahab ja keegi tuleks, seletaks, kuulaks ära, kuidas ma täna teen ja pakuks mulle niisugust lahenduse, mis teeb minu elu paremaks. Aga see on nagu näost-näkku kohtumine ja nüüd on see ehk, et kui sa oled piisavalt väike, siis sama see IT-lahenduse tootja jaoks ei ole see atraktiivne. Sest see aeg, mida ta kulutab sulle ja, ja siis see raha, mida sa oled nõus väikeettevõtete maksimum, versus see, et ta läheb tõesti paari-kolmekümne-viiekümne töötega ettevõtte juurde, on ju. Ja, ja, ja kulutab aega sinna, ehk et selles mõttes ta nagu kipub jah, niis Minu jaoks on nagu oluline just nende väikeettevõtte enda teadlikkuse soov teha nüüd see järgmise samm, hakata uurima ja, ja ise võtta initsiatiivi, initsiatiivi, sest reeglina, kui keegi tuleb, ütleb, et võta see ettevõtte, see lahendus, see maksab, aga mu kaustik ei maksa. Et see on nagu, et kui sul ette, väikeettevõtte vajadust ei ole, siis sa võid müüa, aga noh, ta ei reageeri selle peale.

Aga võib-olla minusugune väikeettevõtja ostaks veebist isegi, noh, ega ma pean endale ka tuhka pähe rõputama, et tõenäoliselt, kui ma läheks Google'isse ja noh, ütleks mingi raamatupidamine väikeettevõtjale või mingi arvete teenus või noh, tõenäoliselt sealt ju tuleks midagi välja, aga. Aga ma ise ka ei tee seda esimest sammu miskipärast, et kuskil on järelikult need käärid, et ühed tahavad nagu pakkuda, teised tegelikult tahaks tarbida teenust, aga kokku nad ei saa. Mis siis tegema, kuidas nad saaksid siis kokku, huvitab, ma lähen guugeldan iga vastamisega.

No mulle ikkagi tundub, et järelikult su vajadus on piisavalt väike, et sind liialt teherise, et sa kord kuus pead Excelis selle ühe arve ära tegema.

Ja võib-olla. Ja siis pidi ma vaatasin, et mingid, mingid teenused näiteks on kallid, et küsivad viiskümmend eurot kuus, aga noh. Ega nii suur see valu mul ka ei ole.

Nii palju kui ma tean, siis paljud sellised, ettevõtted hinnastavad ennast just nagu mahu pealt. Et kui sul on kuus kuni viis arvet, siis võib-olla on viis eurot maht kasvab ainult, siis järgmine selline hinnavahemik.

No Tarmo, teie tahate ju Telias olla, eks ole, siin IT-partner ettevõtetel, aga et noh, teie radarilt jäävad need minusugused ju kindlasti välja, mul, teil ei ole mulle tõenäoliselt mitte midagi pakkuda?

Täna, täna ütleme jah, me üks nagu majandustarkvara lahendusi ei paku, ehk et mida me täna väik, täna väiket pakume tõesti, sellist äri ajamiseks kõige lihtsamat lahendust, on siis meil online.ee, kus on sul oma domeen, ehk et firma nimega domeen, Sa saad kodulehe teha, siis sa saad sinna juurde võtta, on sul e-mail, samamoodi on siis pilves sul kettamaht oma failide hoidmiseks ning sa saad ära siduda oma kontaktid ja oma mobiiltelefoni numbri. Ehk et sul on väga lihtne kliendihaldusprogramm, ehk et sul on kõik kontaktid ja sa saad neid, neid teha märkmeid kontaktide juurde või kõnede juurde, ehk et see on see, mida me täna pakume, mis ongi hästi. Kõige, kõige basicuma ja elementaarsema äri ajamiseks ja see on väike ettevõtjatele ning see kogemus meil on tõesti see, on, on see, et me pea, et me pakume seda kõige lihtsamas versioonis tasuta. Sest see on see, kus väikeettevõti hakkab seda tarbima ja kui mahud kasvavad, noh siis, siis mahtude lisandudes me hakkame küsima ka nagu raha. Aga ette, väikeettevõti otsib nagu ärialustuse faasis eelkõige tasuta lahendusi, sest ta ju ei tea, kas see läheb lendu või mitte ja miks ma võtan kulu, kui mul ei ole veel tulu.

Jaa, see on tõsi küll, jah, aga ma vaatasin, ma jõudsingi muide praegu ühe arvete koostamise teenuseni nimega sliptree.com ja siin nad ütlevad, et arvest, arvete koostamine pole kunagi nii lihtne olnud, noh, see on lihtsalt üks paljudest, ütleme lihtsalt on, kui ma nüüd Google'isse vaatan, et neid on tegelikult tõesti palju.

Kas me oleme selle saate jooksul äkki Eesti majanduse paremast teinud siis?

Ma ei tea,

IT-kasutus tõusis ettevõtete seas kohe.

Ma, ma puht Google'i vastete pealt loen, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kahe, ütleme kaheksa tuleb juba ainuüksi Google'i esilehelt neid teenuseid välja. Täiesti huvitav, kuda, miks nad siis ei jõua? Kui neil on kaheksa firmat, kes tahaksid jõuda, tõenäoliselt keegi neist ka tahab minusugusteni jõuda, miks nad siis ei jõua, millega nad tegelevad siis päevast päev, huvitav?

Noh, praegu sa ütlesid jah, tõesti ainult see arvete tegemise, ehk et noh, minu jaoks on see, et efektiivsus tekib see, kui sul tekib seos erinevate süsteemide vahel, ongi see, et sul on ladu, sul on, et arved, aga järgmine samm, kui sa lähed ka e-poodi või e-kaubandusse juba, on ju. Ehk et sul tekib siis automaatsed seosed, ehk et sul on tellimuskeskkond, tellimuskeskkonnast läheb kohe lattu, sealt tekib, genereeritakse arve, mis saadatakse kohe kliendile meili peale, ehk et. Ehk et see, see on juba nagu keerukam, kus on erinevad süsteemid omavahel nagu põimitud. Täna on ikka tõesti ka, ma arvan, üks terviklahendus keegi pakub. Jällegi, Eesti probleem on, et, et kui palju, palju mikroettevõtteid, siis on hästi palju neid erinevaid majandusnišše, kus nad tegutsevad. Et Euroopa, Kesk-Euroopas on see lihtsam, et sa võtad ühe majandusnišši, ma lähen näiteks juuksuritöökodadele, lähen pakkuma, siis on see potentsiaalne kliendibaas on väga-väga suur. Eestis, kui sa lähed, on see ju selgelt piiratud ja tõen, ütleme siis, kui sa võtad ka seal tõenäoliselt, kui palju neist võtab. Siis hakkad vaatama, noh, ei olegi nagu raha. Ehk et seda tõe, ütleme, et, et kui palju ma saan, ehk et noh, see on ka IT ettevahetest on minu arust nagu oluline, ehk et kui seal uuringus oli, et paljud toimetavad IT-arenduses just ka Eesti turul ainult. Siis ma arvan, et see on ka üks probleem meil Eestis, ehk et see ambitsioonikas minna ka oma IT-lahendusega Eestist välja, et sa mõtled kohe globaalselt. Sest Eestis, kui sa keskendud ühele nišile, noh, sa ei saa seda raha kätte. Universaalselt lahendust pakkudes kohtub klienti juures sellega, ehk et juukesedööga ütleb, et kuule, mul seda, seda, seda, seda nagu. Funktsionaalsust pole vaja, ta on minu jaoks liiga keeruline, see ei ole minu jaoks, sest ta on teinud mingi keskmise asja, mis on kõigile sobiv ja see ei sobi kõigile, ei sobi enam kellelegi.

Restart jätkub, meil on stuudios Tarmo Kärsna, Teliaestist ja Mihkel Nestor, SEB pangast ja me räägime sellest, miks Eesti väikeettevõtted, väikeettevõtted, keskmised siis kasutavad suhteliselt vähe IT-võimalusi ja kas ja miks peaks neid sinna IT juurde nagu rohkem viima. Üks küsimus, mis mul isiklikult on ka jällegi tekkinud nende selliste ettevõtte IT-lahendustega, on teenuse usaldusväärsus, Eesti on väikeriik. Ja ma ühel Äripäeva seminaril esinesin ja noh, põhimõtteliselt ütlesin, et natukene liialdades küll, et mina ei julge väga palju Eesti IT-teenuseid kasutada. Eriti näiteks, kui ma räägin arvete, mingi raamatupidamise asjast arvete koostamisest, sest esiteks mul puudub igasugune ettekujutus, kes on need inimesed selle teenuse taga, mis on selline tehniline tase, milline on andmekaitsepoliitika. Kas keegi võib minna sobrada lihtsalt minu arvetes ringi, saata neid edasi kellelegi, on ju, et kui mul on mingisugune suur. Lääne teenus, isegi kui ta on idufirma, ma kuidagi usaldan teda rohkem või näiteks, kui oleks noh, kasvõi Telia templiga, eks ole, mingi väikeettevõtte teenus, siis. Ma eeldan, et noh, teil ei käi niimoodi, eks ole, et keegi lihtsalt läheb ja vaatab, et noh, palju ta siis nüüd sealt firmalt raha võttis. Aga vot, kui on sellised väikesed teenused, siis ma ei tea, paranoik minus hakkab kartma. Kas, kas ma olen imelik või on see kuidagi põhjendatud teie arvates?

No ma arvan, et on põhjendatud tõesti, et noh, haakub sellega, mis ma enne ütlesin, et, et väikeettevõtjate omale lahendusi veebist ei osta ja see on üks põhjus, kes on seal taga? Mis asi see tegelikult on, kas päriselt ka töötab ja nii edasi, ehk et kindlasti usaldusväärsus tõuseb läbi selle, kui ma olen vähemalt seda inimest näost näkku näinud, mul on ta number olemas, mul on ta nimi olemas, et kes seda teenust nagu pakub. Siis ma saan guugeldada, Facebookis vaadata tema tausta, mul tekib mingi tunnetus ja, ja siis kas see usaldus või mitte usaldus selle inimese suhtes ja siis ka tema teenuse osas, on ju. Et aga noh, see ongi takistus, tähendab ikka, et näost näkku kohtumist. Ja nüüd on see, et kui palju need väiked siis teenusepakkujad on nagu valmis seda kulu võtma, ehk et kõik, et kohtuda väikeste ettevõtetega. Arvates, et kui palju sealt nagu tulu, tulu saab, on ju, et, et see on hästi või ma arvan, see ärikliendi vaatest niisugune. Oluline nüanss, kus ongi, et, et nad võtavad kasutusele lahendusi teenuspakkujatelt, kes tulevad kohale ja, ja, ja süüvivad sinu nagu probleemi ja pakuvad lahenduse ja sul jääb maha nagu inimlik jälg, et kes ta nagu on ja kontaktnumber.

Sest ma, ma vaadates, ma trükkisin nüüd teie jutu ajal teise võtmesõnaga Google'isse, milleks on kliendihaldus ja jällegi hirmus palju ma saan vasteid. Ja need vasted jätavad nagu tihti sellise mulje, et, et noh, kaks keskkoolipoissi või IT-tudengit on teinud näpuharjutusi. Aga võib-olla on seal taga mingisugune suur teenus, neid on üliraske eristada, näiteks on siin kliendihaldus.com, järgmine on kliendihaldus.ee, siis on andmebaas.ee ja nii edasi ta lähebki. Et mul on võimatu väike ettevõtjana helistada, et kes on nagu päris tegija, kes lõpetas üldse aastal kaks tuhat kaksteist ära selle projektiga tegelemise. Ja ma ei lähe ju, eks ole, ma, ma loomulikult ma ei lähe ise ju sellist teenust nagu niimoodi ostma, aga, aga ma ei tea, kas. Mis see nagu see lahendus siis oleks, ma näen ikkagi siin tulu noh, ütleme müügivõimalust ju mingisugusele enam-vähem nimekale nagu IT-ettevõttele, et noh, kas see peab olema Telia või, või, või Elisa või jumal teab kes, aga keegi võiks ju oma templi mingisuguse sellisele väikeettevõtte paketile alla panna ja öelda, et see on meie oma ja me arendame seda.

Noh, kindlasti on turuliider on olemas, mina, mina tema nime täna ei tea, aga...

Aa, ma mõtlesin, et sa tead, et, aga.

Äkki neil spaasis võib olla, et aga ma arvan, et, et täitsa nüüd kaks lahendust, ehk et me oleme Telias, oleme selle peal mõelnud, ehk et, et koondada ka niisugused väikeettevõtte jaoks nagu põhilisemad ka tarkvaralahendused siis, et keda me siis soovitame. Ja, ja siis panemegi oma nagu märgi külge, äkki et läbi selle võtame ka siis ka noh, vastutuse, on ju. Et noh, sel, sel nimel, sellel nimel me praegu tööd teeme, ehk hetkel lahendusi veel ei ole, aga, aga noh, vaatame, jah, probleem seal on, mõlema osapoole peast on jällegi, et kindlasti rahaline pool ja, ja eks see kaupline käib, ehk et kui suure osa marginaalis keegi omale siis saab, sest et, et, et Telia tahab samamoodi siis ikkagi ju, pannes templi. Saad oma, osa, oma osa saad, on ju. Aga praegu selle jutu, kui sa nüüd luged seda, siis mõttes, et tekkis, et ehk tõesti võib-olla meil on vajadus, ehk et, et kas see on siis, eks meil on ju Eesti väikeettevõtete assotsiatsioon, ehk et kas see võiks olla ka üks nende võib-olla missioon, ehk et kuidas oma väikeettevõtted Eestis nagu aidata, ehk et tõesti, teha seda tööd, mida sa praegu tegid siin... Pari, paarikümne sekundiga, ehk et guugeldada, leida, kohtuda nende teenusepakkujatega ja siis panna seal oma märk külge, ehk et me oleme neil läbi käinud, me oleme kohtunud, me teame, me oleme vaadanud siia sisse, mis need on, me soovitame, ehk et alustame väikse ettevõttele.

Jaa, või et näiteks, et nende andmed on meie serveris, alustame sellest. Jah, et need on turvaliselt hoitud, neist on varukoopjad, sinna ei pääse igaüks ligi, et. Ma ei tea, kas, ei kõla ju väga keeruliselt või?

Ei, see ei, ei kõla, on ju, absoluutselt, aga ma ütlen, et kõik on vaja mingit märki, ehk et, et tekib usaldus, ehk et ega neid tuu, ütleme, internet on nüüd teenusepakkujad täis, ehk et. Et tarbija vaatest on täna võtnud selle rolli tarbijakaitseamet, on ju, kes siis paneb erinevaid veebipoode musta nimekirja, on ju, kus on, kus on käitutud nagu. Mitte, mitte viisakalt või siis lausa nagu rahaga ära kaotad ja, ja kasutad ja pole kaupa toodud. Ehk et siis ma arvan, siis ongi, et lahendused, mis on veebipõhised, aga just ettevõtetele võiks samamoodi olla üks mingi organisatsioon, ma praegu, praegu tõesti mõtlen, on see, et on see väike, väikeettevõtete organisatsioon, kes võiks öelda, ehk et. Need, need on need, keda me siis soovitame ja need on ka siis kas või ka musta nimekirja, ehk et need on need, kus on väga palju halbu kogemusi olnud väikeettevõtetel.

No ja perspektiivis siin ikkagi toimivad ka turujõudud, et siin ühel päeval need kaks ülikooli tudengit, kes selle programmiga alustasid, osutuvad ka võib-olla kõige aktiivsemateks ja tekibki turule selline väga selge tegija, et noh. Sul ei teki enam küsimust, et ma pean guugeldama, vaid sa oled juba kuulnud, on ju.

Jah, aga et see eeldab lisaks progemisele ka noh, tulundust ja müüki, mis on traditsiooniliselt olnud Eesti ettevõtetes üsna nõrgad kohad ju.

No aga mulle tundubki, et võib-olla siin on selline see uus selline start-up põlvkond, kes kuidagi suhtub sellesse äritegemisse natuke teistmoodi, et noh, SEB pank on küll suurpank, aga no minulgi on ukse taga käinud sellised aktiivsed noored, kes oma programme on üritanud müüa.

Teile kasutamiseks siis või, mitte et see on laenu saamiseks, vaid kasutamiseks? Kui sa oma start-upe mainisid, siis võiks ju veel ära lahata ka selle poole, et kuivõrd on ütleme sellised teenused riigi- või turukesksed või kuivõrd saaks need nagu tõesti. Ühelt poolt müüa rahvusvahelisena Eestist välja või teiselt poolt mu Eesti ettevõttena, kas ma, mul ei ole ilmselt reaalne kasutada mingisugust noh, Ameerika start-upi arvete koostamise teenust? Need on, need kahjuks vist üsna turuspetsiifilised asjad. No ma

mõtlen, et vähemalt Eestis need ettevõtted, kes on sellist äri alustanud, et ma eeldan, et nad on ikkagi mõelnud natuke suuremalt, no Eesti turul hakata mingeid spetsiifilisi IT-lahendusi looma ja mõelda, et sellest piisab, noh, natuke kahtlen, et ambitsioon ikkagi nendel, kes täna vähemalt hiljuti alustanud on, on kindlasti suurem.

Siis ma arvan, et Pipedrive kliendihaldussüsteemil on hea näide ehk, ehk et, et Eesti, ainult Eesti turul keskendununa, ma arvan, nad enam ei oleks üldse nagu eluski, ehk et, ehk et noh, selgelt sa pead kiiresti liikuma nagu väljapoole ja, ja vist tõesti nende teenustega, mis on universaalne, ma olen isegi, ma arvan, isegi arvete koostamine on uni, universaalne teenus, ehk et raamatupidamine on see, mis on hästi riigi ja, ja riigi siis. Raamatupidamist tavade keskne, kuigi noh, siin ka Euroopa Liit järjest rohkem ja rohkem standardiseerib seda, ehk et ja noh, läbi selle võtab tegelikult barjääri maha, ehk et see järjest rohkem nagu ühtlustub. Igapäevane raamatupidamine, küll jäävad oma nüansid tõesti nagu maksude osas, ehk et noh, millega sa pead riigiti arvestama.

Jaa, aga see on tegelikult minu jaoks, ei ole probleem, sest see minu, minu raamatupidaja probleem ja ma niikuinii maksan talle ja tal tõenäoliselt on mingi programm, mis, mis noh, teeb seda, eks ole, ma seda nagu ei peagi teadma. Aga mul on ka mingi, mõnda aega olnud tunne, et Eesti pangad on siin üsna laisad olnud, et väga keeruline, eriti väikeettevõtjal, on integreerida oma sellist arvemajandust pangaga. Ehk et ma võin küll arved välja saata, aga kui midagi panka laekub, siis noh, et see jõuaks sinna automaatselt näiteks, et see pool minu meelest Eestis on üliraske, kas te oskate kommenteerida või? Mina ei tea ühtegi sellist lahendust.

Ma nii seda spetsiifilist probleemi ei oska kommenteerida, aga noh, mis pankete puhul sageli on, on see, et tegelikult see on nii reguleeritud turg, et sellised ideed, mis tunduvad väga nutikad, et ohoh, see on ju lihtne asi ja selle võiks kohe täna ära teha, on tegelikult väga reguleeritud, seda ei ole võimalik lihtsalt seadusandlikult teha.

Okei, sest ma mõtlen seda, et kui pank saab mulle, SMS-i saadab hea meelega selle kohta, et sulle tuli raha, eks ole. Et siis põhimõtteliselt see info võiks ju sisse joosta minu mingisugusesse nagu arveteenusesse ja ma ei pea käima vaatamas või kas on raha tutv, või ma ei pea üldse meeles pidama, ta saab mulle öelda, et kuule, et see on nädal aega üle, et ma alles siis pööran oma tähelepanu sinna.

Aga noh, selgelt pangad tänavaid seavad turgu ja see on üks selline valdkond, kuhu poole liigutakse, et pakkuda klientidele rohkem teenuseid.

Täna on, ma ütleks küll pankade toetuseks, et on olemas küll kahjuks jah, ütleme suurematele ettevõttele, ehk et võib-olla oma niisugune maht taga, ehk et on võimalik kontod oma e-poe ja oma arveldussüsteemiga liidestada, ehk et, ehk et see, kohe on see märk nagu näha, on ju, et aga väiksemad ettevõtted täna hetkel tõesti võtta, on võimalik võtta konto siis välja võtta ja siis see laadida oma raamatupidamissüsteemi, ehk et, et ükshaaval nagu tõesti, seda aega enam ei ole, ehk et Et võtad nagu ekraani peal pangakonto lahti, aga et siis ükshaaval numbrid ümber toksima, ehk et see, seda toetavad mu enamus raamatupidamisprogrammid juba, ehk et seda failidena tõmmata sisse.

Jaa, aga minu arvekoostamis, kui me, me kasutame näiteks ühes ettevõttes Scorot, mis on Eesti, ma arvan, üks juhtivaid majandustarkvarasid ja mingit lihtsat viisi mina seal ei ole küll leidnud, eks ole, et ma pean ikkagi minema käsitsi märkima, et see emakse tuli üle ja ma käin siin mitu korda päevas niimoodi tegemas, see on ei ole tüütu ausalt. Anname saate lõpuks, ma olen nagu praktiliselt nõuanded ka, ma ilmselt vaatan Tarmo, sinu vaatas kõige rohkemaid, kui, kui ma olen nüüd see väike ettevõtja. Kelle, kelle peale me siin täna oleme hoogsasti näpuga näidanud, on ju, ma tunnen, et noh, tõesti, et see kaustik nagu aitab mulle sellest, kust peaks alustama, mida me peaks esimese asjana tegema?

Ma arvan, et esimene on ikkagi klient, see klient toob raha sulle ja kliendisuhtlus, suhtlusest alustada, ehk et kuidas sa seda, seda näeksid, ehk et kas. Ka siis, kui põhjalikult see RM-is, et kas tahab kasutusele võtta, ehk kliendihaldustarkvara, ehk et see ots kõigepealt enda käest nagu läbi mõelda, sest et. Ehk et see, klientid, ütleme äri su, suurendades kasvab su klientide arv ja see on kriitiline, et sul seal oleks hästi asjad hoitud, sest ehk et kliendid ei andesta niisuguseid apsakaid või halbu kogemusi, ehk et see on number üksne teema. Edasi ikkagi mahtude kasvades on juba valik, ehk et on, et, et kus sa tegutsed, kas sul on seda ladu vaja või pigem on juba vaja e, e-poelahendust, ehk et oma kaupade müümiseks. Kui sa teenust maailmas toimetad, siis pigem on tõesti, et lood hea kodulehe, Ning sinna juba jällegi kliendist lähtuvad lahendused on siis aegade broneerimine, kliendiga suhtlusvormid, ehk et läbi selle teha valikuid, et millist rakendust või, või siis e- siis kodulehte nagu omal arendama hakata.

Aga ma saan aru, et mingit veebiaadressi sa ei, ei oska öelda ainult, kuhu, kuhu tänapäevast sellist kohta ei ole? Mine sinna ja hakka sealt lugema.

Seda, seda ei ole, sest ma ütlen, nagu ma ütlesin, korra juba ütlesin, ehk et Eestis on kõik, on niisugused mikroettevõtted, igaüks on oma nägu, oma tava, oma nagu harjumustega, ehk et ja oma nagu segmendis toimetava nüüd niššis, ehk et ta peab kõik nagu endast lähtuma, ehk et mis on, ütleme, kõigepealt on nagu üks, number üks otsus on see, kas ma tahan teha äri suuremalt kui tä Sealt kõik hakkab. Kui see otsus on olemas, siis on järgmine samm see ehk, et mis osas ma näen oma äri laienemist, mida mul selleks vaja on, ehk et nüüd äri kasvama hakkaks ja sealt hakkavad tegelikult ju tulema ka lahendused, mis sisse ja seda toetaks. Aga tõesti keeruline või ütleme, oluline samm on see ehk, et endaüks otsus ära teha, et panen selle kaustiku nurka. Ja võtan nüüd selle, teen selle sammule ja lähen sinna elektroonilisse keskkonda. See tähendab minu igapäeva eluharjumuste kõvat muutmist, ehk et saavad ise valmis oleks olema inimesena ka.

Selge, meie saade on tänaseks läbi, aitäh kõigile kuulajatele, aitäh osalejatele ja kohtume nädala pärast.