AI_pealkiri: Miks Eesti väikeettevõtted kardavad digitaliseerimist ja kuidas usaldus IT-teenusepakkujaid valides otsustab

ettevõttes kindlasti on, et kas igal töötajal on see nagu tõesti nagu küsimus, et aga ma arvan, et noh, millega päris paljud nagu Eesti ettevõtted piirduvad, ongi, et neil on e-mail ja, ja nii suht tihti kasutavalt selleks ka veel kas Gmaili kontot või siis muid tasuta e-maili kontod, ehk et väga, väga vähestel väikeettevõttel on lausa ka oma domeen olemas. Et ja, ja sellega minu arust nagu enamus IT-d ka piirdub, ehk et loomulikult on telefon, mis on, võib öelda, ehk et internetis käimiseks on nagu ka ja, ja klientidega suhtlemiseks justkui nagu vahend, IT-vahend, aga reeglina sealt edasi on juba tõesti minu, mina ütleks, et IT, IT on siis, kui tegelikult kaubandusega on kassasüsteem, järgne tase.

No ma arvan, et see puudutab jah, et ühest kaubandust, ehk minu arust nagu viimasel ajal Eestis on, see kaubanduse pool on kasvama hakanud, ehk et väiksemaid erinevaid poekesi või siis. Ettevõtted, kes tegelevad kaubanduses, on juurde tekkinud, ehk et siis neil. on see ju laomajandus nagu vajalik. Jaa, aga ma

Noh, praegu sa ütlesid jah, tõesti ainult see arvete tegemise, ehk et noh, minu jaoks on see, et efektiivsus tekib see, kui sul tekib seos erinevate süsteemide vahel, ongi see, et sul on ladu, sul on, et arved, aga järgmine samm, kui sa lähed ka e-poodi või e-kaubandusse juba, on ju. Ehk et sul tekib siis automaatsed seosed, ehk et sul on tellimuskeskkond, tellimuskeskkonnast läheb kohe lattu, sealt tekib, genereeritakse arve, mis saadatakse kohe kliendile meili peale, ehk et. Ehk et see, see on juba nagu keerukam, kus on erinevad süsteemid omavahel nagu põimitud. Täna on ikka tõesti ka, ma arvan, üks terviklahendus keegi pakub. Jällegi, Eesti probleem on, et, et kui palju, palju mikroettevõtteid, siis on hästi palju neid erinevaid majandusnišše, kus nad tegutsevad. Et Euroopa, Kesk-Euroopas on see lihtsam, et sa võtad ühe majandusnišši, ma lähen näiteks juuksuritöökodadele, lähen pakkuma, siis on see potentsiaalne kliendibaas on väga-väga suur. Eestis, kui sa lähed, on see ju selgelt piiratud ja tõen, ütleme siis, kui sa võtad ka seal tõenäoliselt, kui palju neist võtab. Siis hakkad vaatama, noh, ei olegi nagu raha. Ehk et seda tõe, ütleme, et, et kui palju ma saan, ehk et noh, see on ka IT ettevahetest on minu arust nagu oluline, ehk et kui seal uuringus oli, et paljud toimetavad IT-arenduses just ka Eesti turul ainult. Siis ma arvan, et see on ka üks probleem meil Eestis, ehk et see ambitsioonikas minna ka oma IT-lahendusega Eestist välja, et sa mõtled kohe globaalselt. Sest Eestis, kui sa keskendud ühele nišile, noh, sa ei saa seda raha kätte. Universaalselt lahendust pakkudes kohtub klienti juures sellega, ehk et juukesedööga ütleb, et kuule, mul seda, seda, seda, seda nagu. Funktsionaalsust pole vaja, ta on minu jaoks liiga keeruline, see ei ole minu jaoks, sest ta on teinud mingi keskmise asja, mis on kõigile sobiv ja see ei sobi kõigile, ei sobi enam kellelegi.