@ RESTART // 2016.05.14
KUUPÄEV
2016-05-14
PIKKUS
42m 42s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas Raul Malmstein, kes tutvustab oma idufirmat Skupper. Skupper on tõlkeabivahend, mis aitab hallata tõlkemälu ja tõhustada tõlkeprotsessi masinõppe ning inimtöö sümbioosi abil.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ETTEVÕTTED
Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Tere, ilusat laupäeva pärastlõunalt kõigile Restardi saate kuulajatele, Restart on IT-ärisaade ja IT-ärisaates vaadatakse IT-äri sisse ja saatejuht Heinrich Kroone, ma olen täna hea meel vaadata selle äri sisse koos Raul Malmsteiniga, tere.
Tere hommikust kõigile.
Sina oled sellise uue idufirma nagu Skupper, looja või üks loojatest, ma ei tea, kuidas peakski ütlema, on teid mitu või sa oled üksi seal?
Ametlikult on üks kaaslooja ka veel, Oleg, et kahekesi formaalselt alustasime, kuigi, kui pikemat lugu tagasi vaadata, siis mingitpidi minu tänane pere on ka selle taga, nii et.
Ahah, okei, no sinna me jõuame, aga igatahes, Raul Malmstein räägib idufirmast Skupper ja me peame vist ütlema ka seda, et see Skupper ei ole Eestis tegelikult üldse nagu radaril veel, et see, see Skupper ei ole firma, millest avalikult räägitaks, millest oleks kuskil nagu väga kirjutatud. Ma ei näe teid väga palju mingitel start-upi kuidagi üritustel ja te olete üsna vaikselt olnud vist, miks niimoodi?
No siin on ilmselt kaks põhjust, ühest küljest tahaksime oma toote piisavalt hästi valmis saada, enne kui sellega avalikkust kõnetama hakata ja teiseks, minu meeskond on paljuski töötamas Eestist väljaspool, nii et me oleme selles mõttes globaalse küll haardega juba päevast üks, aga seda nii-öelda paljuski olude sunnil.
No katsume kuidagi lahti seletada, millega Skupper tegeleb, teie logo nüüd, kui ma vaatan, meenutab mulle võib-olla mullivanni kõige rohkem, mõnusat pehmet vanni, aga te ei tegele vannide ja pesemisega?
Jah, aga ütleme, kui nüüd kaks sõna sellest logost, siis see logo on saanud inspiratsiooni meie nimest ja nimi on inspiratsiooni saanud inglise keeles sõnas Skupp. Skuubil on väga palju tähendusi, kui keegi vaataks Websteri sõnastikku, et ta on nii kõmuudis kui ka ta võib-olla kokkukühveldamine, ta võib-olla mingi labidas ja vana inglise keeles oli ta veelähker. Ja kui ma meie disainerile kunagi seda ideed üritasin maha müüa, et mis moodi võiks Kuppri logo välja näha, siis et ta võiks olla selline nagu küll pehmete joontega ja võib-olla sellest väga algsest ideest pärinev nagu mõte, mis nüüd tuleb välja, et sa isegi lugesid selle välja.
Täitsa uskumatu, ma mõtlesin jaa, et ma, ma sihin hästi kaugele tege, tegevusalast selle, selle logo jutuga, näe, ikka tuli veel, aga see Scupper, ütleme siis, kes tahavad hakata otsima, ei ole kirjutatud inglise keeles S ja C-ga, vaid puhtalt eesti keeles S, K, U, P, E, R. Väga, kuidas seda välismaal müüa on, sellist eestikeelset pilti?
Ma arvan, et see nimi praegu üldse meid ei sega, et tegelikult Scupper hääldub nagu inglise keeles noh, suhteliselt sarnaselt, et Sõna kõlas, nagu siin mingit erisust ei ole ja noh, alati on võimalik seda lugu taha rääkida, noh kõik muidugi teavad ka seda, et selline sõna nagu Skupp juba nii-öelda talupoe mõistuse järgi .comile on võetud ja väga nii-öelda sarnastes veel variatsioonides, et start maailm, start-up maailmale omaselt tuleb natukene leidlikum olla ja me tegime selle Skupp'i nii-öelda eestistasime.
Jah, tegelete tõlgetega, mida see tähendab, mida te teete?
Me jah, üritame tõlke maailmale läheneda võib-olla natukene uue nurga alt, kui nii tohiks öelda. Meie projektis on elemente, mis ütleme, selles maailmas ei ole üldse nii-öelda uued, kui nii tohiks öelda. Meie võib-olla selline põhiline energia- ja arendusressurss on läinud niinimetatud Cattooli, inglise keeles on siis computer-aided translation toolkit, loomiseks, mis on iseenesest tõlkemälu haldamise süsteem ja selle võimalikult siis nii-öelda kasutajale mugavaks tegemine, et inimene, kes tegeleb mingi teksti tõlkimisega, et tema töökiirust ja töö täpsust siis aidata nagu parandada. Iseenesest sellised toolkitid on maailmas suhteliselt ammu olemas, turuliidrid on, näiteks Strados, Wordfast, MemoQ, noh, iseenesest väga tuntud suured nimed. Noh, tavainimestel selline asi võib-olla natukene seondub võib-olla sellise Google Translate tüüpi lahendiga, kus lihtsalt...
Kleepib teksti sisse, tuleb teises keeles vastu?
No jah, ütleme, et ka meie süsteemis on masintõike versioon sisse integreerinud, me ei kasuta küll Google'it, me kasutame Microsofti lahendit. Aga need on kõik elemendid, mis aitavad inimestel nagu seda tõlget paremini teostada. Ja võib-olla, mis meie puhul on eripärane, et me võib-olla üritame luua turgu, mida maailmas võib-olla klassikasel kujul sellisena ei ole, võib-olla mõned elemendid sellisest turust on näiteks Trades Cloudi puhul juba kasutatud. See on võib-olla seotud nagu sellise olemasolevate tõlgete järelturuga, et tegelikult inimesed kulutavad ressurssi väga palju ühe ja sama teksti korduvaks tõlkimiseks, kui hakata loogiliselt mõtlema. Ja lihtsalt on vaja luua selline platvorm, mille nii-öelda sisuks on see CAD tool, mis teostab päringuid siis erinevates siis tõlkemäludest, ta võib seda kohe paralleelselt teha, tehniliselt seal ei ole mingisugust raketiteadust, kui juba põhitööriist on olemas. Ja see võimaldaks nagu olema, oleva, olemasolevaid tõlkemälusid, on nad siis freelance'ide omad, on ta tõlkebüroode omad, on ta võib-olla nii-öelda lõpptarbijate omad, pean silmas siin näiteks, on nendeks näiteks pangad, erinevad asutused, kellel on pikk paralleeltõlgete baas olemas, et kindlasti selline juba ütleme, ettevõtete jaoks tehtud kulu tuleks pöörata nagu varaks. Mis on nii-öelda nagu võimalus ja nad võivad seda ka heas mõttes ju sellele turule panna ja, ja kui rääkida nagu ettevõtete poolest, siis võib-olla see tulu, mis sealt tuleb, selline renditulu või rojalti tegemist võib-olla, kui ei ole väga spetsiifilise ja väga mahuka baasiga, siis ta võib-olla ei oma väga suurt teenimisvõimet, aga võib omada. Aga kindlasti neil on võimalus seda nii-öelda hüve pakkuda, siis võib-olla sellises võtmes, nagu mina tahaks turule läheneda, et... Eelkõige korporeidid võivad ka väga paljuski seda nii-öelda kasutada annetusse, annetusteks, teha midagi ühiskonnale head.
Okei, räägime selle, sellise, see tõlkemaailma nagu mehhanismäe natukene lahti, et tõenäoliselt ei mina ega enamus saatekuulajaid, eks ole, ei ole sellega väga kokku puutunud, me ei räägi, eks ole, ilukirjanduse ja luule tõlkimisest siin praegu? Ei, me ei räägi mingitest ametlikest dokumentidest, vormidest, standardte asjadest enam-vähem.
Nii see on, et me peame ennast tugevaks ja kogu see meie süsteemi loogika toetab, Ennekõike teatud vertikaalide, ütleme, on ta siis finantssektor, on ta siis meediamaailm, IT-maailm, õigus, mingil määral võib-olla ka valitsuse temaatika, kus inimesed tegelevad struktureeritud tekstiga, kus on võimalik seda nagu kvaliteeti tõsta ja tegelikult me tahame ühelt poolt kõnetada siis neid niinimetatud vertikaalseid turge, kus täna nagu selliseid tõlketööriistu üldjuhul ei kasutata. Meie oma peaks olema piisavalt lihtne, odav ja mugav kasutada ja kui me aitame lõppkasutajal oma tõlkemäluga selles hallata, siis see võiks olla väärtus nende jaoks. Ja me kindlasti suudaks neile pakkuda ka siis oluliselt võib-olla parema hinnaga tõlketeenust ja võimalus siis ka oma tõlkemälu siis ka pakkuda järelturul, kui selleks soovi on.
Ma sain aru, et see tõlkemälu koosneb asjadest, mille nimi on DU, et translation unit?
Põhimõtteliselt küll, tegemist on... Need
on sellised nagu laused või fraasid või?
Põhimõtteliselt jah, see on, ütleme, ta on Lause, lausete tema täpse tõlke vaste nagu nii-öelda kogum, mis on koondatud siis üldjuhul dmx failiks nagu, mis on selle noh, nii-öelda. tõlkemälu selline klassikaline faili tüüp.
Nii et no näiteks üks nii-öelda translation unit võiks olla, ma ei tea, ala, et eile sadas vihma või midagi sellist?
Jah, ja sellel on mingi vaste teises keeles, millega tal on antud juhul siis seos.
Ja kuskil on siis nagu tarkvara, mis ütleb, et kui mul ühes keeles on lausa eile sadas vihma, siis ta automaatselt otsib baasidest vasted ja võib ära asendada?
Põhimõtteliselt küll, kui on noh, tõlkemaailmas kutsutakse, on nii-öelda täpsed matchid, kui on täpne lause, on olemas, et seal on, midagi ei ole muutunud, Aga kui selles lauses kas või üks sõna ära muuta, siis tõenäoliselt tuleb välja mingi faasi, mis on teatud protsendiga, et noh, mida lähedasem sajale protsendile see faasi on, seda täpsem see on ja sul on vaja või hästi vähe võib-olla tööd teha, et seal, kuna lause süntaks üldjuhul nagu säilib, et sa ei pea nagu lauset uuesti välja mõtlema. Siis see oluliselt kiirendab tõlkijate tööd.
Sina sihiksid neid oma, oma teenust, ma saan aru, mingit tüüpi pigem nagu ettevõtetele, et ala, noh, kuna sa ise oled finantsmaailma taustaga, et et ma kujutan ette, pankadel on lademetes selliseid dokumente, mida peab mitme keele vahel tõlkima, mis koosnevad noh, päevast päeva samadest fraasidest, samadest lausetest?
Osaliselt jah, nad on ju praegu, paljud on avalikus domeenis ju üleval nende veebilehekülgedel, kindlasti pangad teatud materjale kunagi sellise süsteemi ei taha tõsta. Kuigi meil on kasutusel ka selline funktsionaalsus, nagu inglise keeles selle lühend on NER, see on named-entity recognition, et me üritame kõik siis pärisnimed. ettevõtete nimed, kuupäevad, URL-id, seda tüüpi numbrid nii-öelda tõlkemälust ära korjata, sest no ühest küljest on tegemist privaatsete andmetega, teisest küljest ta takistab nii-öelda täpsemate match-ide saamissüsteemist, et piisab, kui ühte numbrit muuta, kas ühes lauses, siis, siis peab olema täpselt sama number ka selles. uues versioonis, et, et tuleks täpne match, muidu ta muutub faasiks kohe.
Ja nüüd, et kui mul on näiteks mingisugune dokument, mingisugune tekst, ma võin selle anda Skupperile, siis te peaaegu et automaatselt suudate selle ära tõlkida, kas, kas ma saan õigesti aru, et see on see idee?
Päris automaatselt midagi ei juhtu, tähendab, et iseenesest sõltub, mis on, mis on tekst, meil on mingil määral olemas omaalgne see tõlkemälu, nii-öelda summaarselt hindame seda kuskile viiekümnele miljonile tõlkeühikule kuue keelepaari vahel. Ja, ja ikkagi on päeva lõpuks inimest vaja ja me tegelikult see tõlketööriist aitab inimeste tööd lihtsalt kiirendada, kes paralleeltekstidega töötavad. Et noh, ma ei oska öelda, ta on tegelikult ju ütleme... Efektiivsuse tööriist või tööefektiivsuse tööriist, et noh, enne kui Excel tuli maailma, siis inimesed arutasid käsikalkulaatoritega, saadi ka hakkama nagu kuidagi. Või mingil muul moel, nagu ütleme, me räägime tavamaailmast, ei räägi nagu sellisest teadusmaailmast, aga.
Aga kas sina siis pakud nii-öelda tööriista tõlkijatele või pakud täislahendust, et ma tõlgin su dokumendi ära?
Ei, see on ikkagi tööriist tõlkijatele, aga ta võib olla ka tööriist inimestel, kes töötavad keelega igapäevaselt, aga kellel täna ei ole ühtegi tööriista, selleks et seda tööd paremini teha.
Ja, ja ilukirjanduse tõlki ja väga palju abi ei saa sinu juurest või saab?
Ta võib mingil määral saada, aga ütleme, see ei ole nagu kindlasti selleks mõeldud, nagu et iseenesest ilukirjanduse tõlge on looming väga suuresti, et selles mõttes seda ei saa nagu sellise. Masinpõhise tõlkimise abistamisega kuidagi võib-olla väga seostada hetkel.
Kes see tüüpiline klient siis oleks, on see valitsusametnik, on, on see, ongi see professionaalne tõlkija?
Kliendid on kindlasti, mina näin, ütleme korporatiivkliendid on ikkagi niinimetatud vertikaalid ja seal toimetavad ettevõtted. Ta võib olla aga ütleme, tõlketeenuse puhul ükskõik milline tõlketeenuse vaja ettevõtja, kes vajab mingil moel nagu teenust, sest me üüritame seda. Teenust pakkuda võib-olla ka natukene teisel moel, kui võib-olla turul hetkel tavapärane on, võib-olla noh, kui pöörduda klassikalise tõlkebüroo poole, siis sa pead sinna päringu saatma, sellele mingi aja jooksul vastatakse, saad mingisuguse hinnakalkulatsiooni, see turg ei ole väga transparentne, ütleme niimoodi, et sa noh, pead nagu pingutuse tegema. Pigem ise üritaks niisuguse suhteliselt standardiseeritud lahendusi pakkuda, noh, nimetame selliseid üüberlaadseid lahendusi, kus... Aa,
übertõlkijad.
Noh, kas me ütleme übertõlkijad, aga ütleme noh, natuke võib-olla sellist dimensiooni sellel asjal on ka, et iseenesest tellimuse sisestamine võiks olla suhteliselt lihtne, süsteemi saada kohe hinnaga, misse võiks maksma minna, saada hinnang ajaliselt, kui ruttu see oleks valmis, ja tegelikult sihiks nagu sellist turgu, kus oleks Mitte võib-olla selline tipptõlge väga vajalik, me ei räägi nagu väga kõrge tasemelisest meditsiinitõlkest, aga justkui on nagu volüümi taga. Et pakuvad hästi kiiret ja mugavat tõlketeenust veel nagu oma selle platvormi peale.
Kas ma ei tea, kasutusjuhendeid võiks?
Näiteks väga seal, kus on korduvad tekstid, need oleks nagu ülimagus asi, ütleks niimoodi.
Kas selle sinu skupperiga võiks asendada ka terve Euroopa Liidu tõlkebüroo ühel hetkel?
No ma arvan, et nii kaugele see asi nii lihtsalt ei jõua, aga noh, ideaalmaailmas kui iseenesest suund võetaks sellele, et rohkem kasutada olemasolevat tõlget, et praegu see on osaliselt piiratud, ütleme, olemasolevate ärimudelitega, ta osaliselt on seotud kop, copyright õigustega, ta on osaliselt seotud võib-olla inimeste eelarvamustega, see on väga palju niisuguseid küsimusi, mis seda nii-öelda tõhusa turu nii-öelda teket on piiranud.
Selge, me teeme siia oma esimese pausi ja oleme varsti tagasi. Restart on uuesti eetris, meil on külas Raul Malmsteini idufirmast Skupper, mis tegeleb tõlkimisega, on vist vale öelda, tõlkimise hõlvustamisega?
See on, ma arvan, väga tähtne termin.
Olgu ma, see oli vist kaks tuhat neliteist aasta suvi äkki või sügis, kui ma läksin ajakirjanikuna kaasa Start-Up Bussi üritusele, see oli siis selline bussitäis enamjaolt noori inimesi, kes sõitsid Tallinnast kuu kohta, Viini. Ja eesmärk oli, et siis kogu selle bussisõidu ajal käidaks välja ideed võib-olla nelja, viie, kuue idufirma tegemiseks, tehtaks bussis tiimid netiühendusel ja olemas, et, et Viini jõudes oleks juba umbes esimesed nagu kliendikokkulepped tehtud, selline harjutus, ma ütleks siis, harjutusstart-upi loomiseks ja. Ja sina olid üks neist, kes oli seal bussis ka sõitmas ja sa tutvustasid, kas mul on õigus, õigus, kui ma ütlen, et vist sedasama ideed üritasid nii-öelda bussile maha müüa?
No väga robustselt, et võib-olla see idee oli enda jaoks veel oluliselt udusem, ütleme, et tervikpilt ei olnud, aga mõte juba selles suunas liikus,
jah. Ma tõesti arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et sa tõenäoliselt olid kaks korda vanem kui enamust neid inimesi seal vussis ja see Ja, ja, ja olles olnud, eks ole, Finantsinspektsiooni juht, et siis ega et noh, sul seda, sellist tausta ja kogemust ja pagasit oli, oli nagu kakskümmend korda rohkem kui ükskõik keelel seal bussis, ma arvan, et mul oli väga üllatav sind seal näha. Ma tahakski küsida, et kuidas sa, kuidas sa sellisest nagu riigiametniku, tipp-riigiametniku positsioonist start-upi maailma hüppasid ja miks?
No esimene vastus on see, et noh, ju siis elu nagu tahtis, et ma selles suunas läheksin, et noh, hinges võib-olla alati üritanud mõnda asja nagu ütleme, inglise keeles out of box või natuke mitte konventsionaalselt vaadata ja meeldinud asju heas mõttes ka ehitada, elu on mul neid võimalusi nagu korduvalt. Nii tagasi vaadates andnud, oli võimalus olla seal Hansa asset management'i, mis on siis täna Swedbank varahaldusloomise juures. Number kaks juht seal, see üles ehitada kunagi sisuliselt sai sulepeast välja imetatud, paberile pandud ja töörühmi juhitud, mis lõid EASi ja Kredexi. Kindlasti mingi roll on ka Finantsinspektsioonis olnud. Et need on kõik nagu väga huvitavad võimalused olnud elus, mis on andnud väärtust. Ja kui natuke võib-olla kõrvale põigata, siis kunagi mu üks kolleeg, Andre Nõmm. Täna töötab Finantsinspektsiooni juhatuses, käisime koos ratas sõitmas ja rääkis, et on niisugune asi nagu Tour de France. Ja et seal on üks nii-öelda etapp, mis on alati võimalik mägede etapp, võimalik sõita ise läbi, siis ma nii-öelda vana spordimehena arvasin ka sellest mõttest kinni ja nüüd ma olen vist kuus aastat mägedes käinud seda väga rasket etappi sõitmas. Ja sealt, kui nüüd jõuda nagu selle start-up maailmani, siis lihtsalt nagu. oli aega mõelda ja siis nagu tekkis mõte ja siis enam nagu ei saa nagu enam pidama, et, et tegelikult ise teha ja tunda, et sa midagi suudad ära teha ja teha seda täiesti nii-öelda tühja koha pealt, on kindlasti niisugune suur sisemine väljakutse ja praegu ma nagu rõõmuga... Mõneti ütlen, et hea meel, et nii on läinud.
Kas sa, kas sul oli enne tahtmine teha start-upi enne või oli tahtmine teha just seda start-upi, kas nii-öelda valdkond ja idee tuli enne või, või, või tahtmine teha lihtsalt start-upi tuli enne?
Kindlasti ma mõtlesin, mul ei olnud tükk aega nagu sellist konkreetset mõtet, et mida ma siis teeksin, et ma kindlasti mõtlesin üsna palju nagu erinevate variantide peale. Aga kuidas jõudsin Skupperini ja selle tõlgete maailmani, siis noh, selles mõttes on Lugu proosaline, et peres on kaks muu elukaaslase lapsed, kes täna õpivad Tartus arstiks, aga kes on aastaid välismaal õppinud, inglise keel on puhtalt suus ja mõlemad arsti õpingute kõrvalt töötavad ka freelance tõlkidena. Ja siis sellises omavahelises vestluses ühel hetkel hakkas see mõte nagu vaikselt kooruma, et... kuidas seda turgu vaadata, võib-olla hakkas võib-olla lihtsast küsimusest, kuidas nendel oleks lihtsam tööd leida selles valdkonnas. Ja siis ma hakkasin kuskilt otsast peale ja kuidagi huvitusin, läksin põlema ja noh, sinna ma olen nüüd tänaseks jõudnud.
Nii et see oli selline õhtune vestlus? Mille käigus tuli mõte, et paganatega võiks ju nii teha, võiks selline asi olla maailmas olemas?
Ei täpselt, ütleme seal ei olnud veel lahendita, ütleme see valdkond hakkas huvituma ja siis, kui ma hakkasin valdkonda natukene uurima ja püüdsin aru saada, kuidas erinevad erimudelid töötavad. Ma olengi selline suur generalist, ütleme, et mitte võib-olla ekspert tõlkimise, seda mul muidugi ei ole, aga lihtsalt tundus, et see majandusmudel on kuidagi kummaline seal, et ta on tegelikult selline nagu tsunfti majandus, on see tõlkimine. No
ta on ka hästi rätsepa, et kõik asjad, mis sa tellid, sa tellid ju rätsepa tööna, eks ole, sa lähed nii-öelda kõigist alati, ütled, et annad dokumente, ütled, nüüd on vaja seda tõlkida ja keegi hakkab jälle nullist peale.
No põhimõtteliselt väga paljuski, kuigi noh, ütleme, Kes selle maailma sees on, ütleme, suured lokaliseerijad, siis, siis nemad, nemad kasutavad juba tõlkemäälu väga tõhusalt, näiteks võtame arvutitootja, hiljuti jookse see kuskilt läbi. andmed, et näiteks Dell, kes oma nii-öelda kuvarite, arvutite jaoks peab noh, lokaliseerima väga palju neid manuaale, tema on suutnud oma tõlkemälu tõhususe viia juba sellel tasemel, et nad tegelevad ainult kahe protsendiga uue teksti tõlkimises.
Ahah, jah, et tegelikult kõik see on neil kirjutatud juba kümneid kordi, minevikus.
Et iseenesest jah, et see ongi nagu ju tegelikult selline eesmärk, et see on iseenesest, kui me vaatame laiemalt tööd, et selline masina ja inimese koostöö, sümbioos ja töö iseloom muutub, et rohkem tekib nagu tõlkemaailma, peaks tekkima seda proof-readimist ja vähem toorest tõlkimist, mis on kõige nagu ebaratsionaalsem või, ja see toorest tõlkimine võiks ikkagi olla suunatud uute tekstide tõlkimisele, mitte olemasolevaga.
Jah, et mitte teha sama tööd kogu aeg otsast peale uuesti, eks ole. No
tähendab, et niisugune väga primitiivne loogika, aga.
Okei, seal, tookord seal, seal bussis ei läinud sul tegelikult eriti hästi oma ideega, et sa, ma mäletan, et sa tutvustasid selle ära ja, ja tol hetkel ma arvan, mitte keegi bussist ei saanud aru, mida sa teha tahad. Mina ei saanud aru ja, ja ka minust paljud targemad inimesed, mentorid, kes helistasid, mitte keegi ei saanud aru. Või, ja siis ma hakkasin mõtlema, et ei tea, kas sa isegi said aru, nüüd sa natuke nagu ütlesid, et idee oli udune tol ajal enda jaoks ka. Ja, ja siis see bussisõit sai läbi, missugust edasi sai, see oli ütleme, poolteist aastat tagasi või isegi rohkem, eks ole, hakkab saama kaks, vaata, et. Sügisel, et mis sa, mis sa sellega ideega tegid?
Tegelikult, noh, mida ma tegin, tol hetkel ma üldse hästi palju network'isin, üritasin network'ida, et otsida inimesi, kellega üldse koos teha, sest start-up ei ole võimalik teha, kui sul ei ole inimesi. Ja siis järk-järgult hakkasin leidma inimesi ja need. Ma leidsin põhiliselt esimese hooga nagu mitte Eestist. Et mu esimene selline produktiivne kontakt tuli Liubaga. Liuba on praegu meie COO. Ja ta on taustalt siis Moskvas lõpetanud Kerti Ülikooli kõrgprofessionaalne tõlklingvist. Ta oli ennast MIT-s täiendamas, kui läbi tuttava ja tuttava kontakti siis õnnestus temaga kontakt saada. Hiljem ta tutvustas mulle Olegi, kellest sai meie esimene CTO ja mujal oli Moskvas, ta on andekas noor inimene ka jälle, baashariduse lingvist ja tal on kaks magistrikraadiga infotehnoloogias.
Aga nemad sa leidsid siis kust kohast?
Networkides, networkides. Sa
ütlesid, et mitte Eestist, et kas sa käisid välismaal üritustel või?
Ei, tähendab juba ka me lihtsalt kõigepealt Facebookis nagu suhtlesime, kui meid nagu tuttavaks tehti ja siis nii-öelda Skype, Google Hangouts ja noh, sealt ka edasi Oleg, et Oleg leidsin Moskvast, üsna alguses oli, natukene aitas mind ka doktor Fischeld, on Eesti päritoluga väga tuntud keeletehnoloog. Ta on nüüd Tartust tagasi, aga tema oli tol hetkel Zürichis, nii et ja paar inimest leidsin garaaži neljakümne kaheksa seltskonnast, nii et Martin Verrev ja Jaanus Sakkis on selles nii-öelda maailmas nagu üsna tuntud inimesed.
Et mingi aja sa lihtsalt käisid ringi ja rääkisid kõigile enam-vähem, kes vastu tulid, et tahaks teha sellist asja, tahaks teha sellist asja, tahaks teha sellist asja?
No põhimõtteliselt nii. Et jaa, eks see protsessi käigus on see mõte ka nagu klaarunud, et ei saa öelda, et see kogu aeg nagu staatiline on olnud, aga noh, Selline see lugu on olnud jah, et see oli hästi palju suhtlemist, alguses see võttis väga pikalt aega, iseenesest investor lepinguni see omakorda, selle läbirääkimine võttis õige mitu kuud, et me kirjutasime eelmise aasta juunis, kümnendal juunil selle alla, et see oli ka õige mitmekuuline protsess.
Nii et aasta aega tagasi umbes said siis oma esimese investeeringu?
Jah, täpselt nii.
Ja kust see tuli, kas see on Eestist või välismaalt?
See on Eestist.
Mis oli see, millega sa arvad, et sa selle nii-öelda idee maha müüsid?
No see tundus investorite jaoks huvitav ja teiseks tol hetkeks mul oli ka siiski see tiimi tuumik koos, et nad investeerisid nii ideesse kui tiimi, et ei olnud ainult nagu lugu, aga noh, olgem ausad, eks ta muidugi oli investeerimine nagu PowerPointi stacki tegelikult. Et sul
toodet ja midagi ei olnud?
Sest toode on tegelikult tehnoloogiliselt siiski suhteliselt keerukas, et keeletehnoloogia on üldse suhteliselt infotehnoloogiliselt keerukas asi. Mul hetkel nagu põhikoodikirjutajad on Moskvas, Aleksei ja Stass, mõlemad on tegelikult see aasta lõpetamas oma doktoritööd tuumafüüsikas, nii et tegemist on, ja nad on väga tugevad programmeerijad, kuna tegemist on tegelikult peak data ja päringute tõhususega ja andmebaaside efektiivse haldamisega, pluss lingvistilised aspektid algoritmide juures, siis noh, on tegelikult väga nõudlik teema, seetõttu meil see Toote ehitamine on läinud ka nii-öelda üle kivide kändudes, on võtnud aega, sest üks käsi ei tule esimese vooga nagu perfektselt välja.
No kas sul ei olnud näiteks kas või pärast sedasama bussisõitu, kus inimesed vaatasid sulle tühjade silmadega otsa pärast su ettekannet, kas, ei olnud mõtet, et jätaks katki, et pagan, ma ei tea, ma olen liiga vana selle jaoks ja keegi ei saa aru ja äkki ei tule välja?
Noh, see on, ma jõuan tagasi selle rattasõidu paralleeli juurde, et noh, kui keegi oleks kunagi
öelnud,
et sa oled vana paks mees, et mis sa sinna mägedesse ronid. Et noh, nii peab ka alati vaadata, aga tegelikult kõige suurem noh, nihukene rõõm on sellest, kui sa vaatamata. Vabandust, et kui ma kasutan võib-olla siin ingliskeelseid võib-olla väljendit, aga, aga kindlasti all osas nagu suudad selle asja ära teha ja, ja selles mõttes nagu ma hetkel jätkuvalt, silmad särades, nagu selle asja kallal toimetan. Ja praegu hakkab juba jõudma see tõed kätte, et tuleb nagu turule hakata asja valideerima, et see ei ole enam ainult ehitamine.
Et te olete siin üle aasta või midagi sellist, olete seda asja ehitanud?
Jah, noh, eks see. Sellise tehnilise tiimi paika loksutamine on olnud ka pikk protsess, et need tänased põhikoodi kirjutajad, Ljoša Stas siis, Ljoša, vabandust, Aleksei, et ta on nagu hilissügisest ja Stas on siis jaanuari teisest poolest nagu tiimis, et nemad on nagu sellised väga tugevad ankrud olnud, kes seda asja nüüd on kvalitatiivselt paremale tasemele viinud, et enam nagu mitmete teiste freelance Inimestega need asjad võib-olla alati ei tööta, on nii tõhusalt, nagu oleks eeldanud, et juba sellise tehnilise tuumiktiimi kokkusaamine on vaevarisem protsess, sualt kui alguses sai eeldatud.
Sul on täna, eks ole, kakssada viiskümmend tuhat eurot investeeringuid seal firmas? Jah. Jah, kui raske või lihtne neid oli saada?
Ma arvan, et kes on kunagi raha tõstmisega kokku puutunud, siis te teab, et raha tõstmine on üks pikk ja vaevarikas protsess. Ja eks sul on, seal on alati õnne ka vaja selles mõttes, et sa satud selle inimese juurde, kes sinu lugu ja seda nii-öelda meeskonda usaldab ja usub ja arvab, et sellest võib midagi tulla. Aga mõtlen, et see on niisugune loterii-alegrii.
Kas sul oli sellist nagu tutvustest ja kogemustest, oli seal kasu, kas sa said minna mingi tuttava inimese juurde, kes ütles, et jah, Raul, ma tean sind, et ma usun, et sa teed selle ära või või, või pidid täitsa valget lehelt alustama sellega?
No ütleme nii ja naa, ega raha ei anna keegi nagu isegi tutvuse poolest liiga lihtsalt välja. Kuigi jah, üks investoritest on mul üsna pikaajaline tuttav päeva lõpuks, aga eks need investeeringud sai vaadatud ja otsitud igalt poolt, aga noh, ütleme, tõstes raha PowerPointi stackiga, siis noh, eks see on ikkagi väga, väga keeruline, võib-olla nüüd ühel hetkel, kui on vaja minna uuesti raha tõstma ja me saame Näidata ka sellist noh, nii-öelda esimest kasutajakogemust ühel või teisel moel ja kasutajaid, siis see lugu ehk muutub jälle üha rohkem veenvamaks ja noh, ise tahaksin väga uskuda sellise, nimetan ise seda market pressi nagu temaatikaks, kus ikkagi reaalselt siis tekib nagu nii-öelda turuosaleisi, kes on ühest küljest valmis ise kasutama teiste inimeste poolt toodud. Mingi tasu eest, et see aitaks neil kiiremini, paremini tõlkida, teistpidi nagu pakkuda enda poolt loodud väärtust nagu teistele, nagu et iseenesest mulle tundub, see on nii-öelda puhta äriloogika järgi väga loogiline, kuigi ta võib-olla selle sektoris toimetavate inimeste jaoks esimesel hetkel jälle võõras natuke.
Sa ise enne ütlesid, eks ole, et sa tõlkimisest ei tea eriti mitte midagi, et pole kunagi sellega tegelenud ja ja noh, tõenäoliselt sa ei tea ka programmeerimisest just eriti palju, eks ole, et kuidas, kuidas on niimoodi idufirmat, et sa teed tehnilist tõlke teemalist idufirmat ja sa ei tea kummastki valdkonnast praktiliselt mitte midagi? Mi, mi, mis sa teed seal, mis su roll on?
Noh, mis mu roll on, mu asi on see asi nagu koos hoida ja kuhugi punkti välja viia, see on põhiline roll, Ja eks seda noh, nii-öelda kogu aeg selle asja kallal nagu mõtlemist ja kuidas sellest nagu äri heas mõttes teha nagu, et see nõuab ikkagi parajalt pingut, sest üks asi on tehniliselt mingi asi valmis teha, see mehaanilist ei tähenda veel äri nagu. Ja kuidas erinevaid võib-olla potentsiaalseid kliendigruppe siis ühel hetkel kõnetama hakata, siis seda ei saa ju ka nagu outsource'ida kuhugi büroosse, et keegi tuleb, tark inimene suure raha eest ja ütleb, et nii raugel tuleb teha täpselt, et... Eks siin tuleb nagu mõelda, teha, proovida, asju läbi kirjutada, läbi mõelda, analüüsida, et see võtab aega ja noh, ütleme sellise hajusa meeskonna kooshoidmine ja selline paljuski digitaalsele kommunikatsioonile baseeruva tiimi nagu haldamine on omaette ka pingutus, nagu et siin ajatsoonid on juba väga erinevad, kus me töötame.
Ja tõsi, ilmselt sa suhtled nendega peamiselt läbi internet, eks ole?
Noh, kui ma räägin jah, põhiliselt koodikirjutajad, kes noh, need inimesed jah, kes ei ole Eestiga nüüd praegu hetkel seotud, siis nendega jah, siis töövahendid on Slack ja Hangouts ja noh, KikLab ja noh, kes valdkonda tunnevad, need teavad, need inimesed, et mis see tähendab. Aga noh, eile õhtul ka meil on esmaspäeva õhtuti kell üheksa, on tavaliselt see tiimi telko nädalane esimene ja siis vastavalt vajadusele siis nädala keskel veel nagu noh. Et selles mõttes jah, et ju aeg on suhteliselt nii, määratlemata suurus. Aga
meie teeme siia oma teise pausi ja oleme varsti tagasi. Restart on eetris tagasi meie saate viimane kolmandik käes, räägime Raul Malmsteiniga uuest idufirmast nimega Skupper. No kui me räägime tõlkimisest, siis tavainimese jaoks arvutite tõlkimine tulevad kokku tootes nimega Google Translate, praktiliselt igaüks teab seda, teatud keelte vahel ta tõlgib ülihästi, ma olen ise kasutanud, eesti keele puhul saab seal noh, natuke tõlgib, natuke saab nalja ka, et kas see sinu toode on kuidagi võrreldav Google Translateiga, saad sa neid samasse lausesse panna?
Minu jaoks nad ühes lauses ei ole, kuigi ka Skupper pakub masintõlke tuge, meie puhul on selleks Microsoft Translate, kelle äpi peal me jookseme ka. Et kui üldse tõlkemäludes puuduvad vasted, siis masintõlge võib inimest tõesti aidata ja tõesti, nagu sa ütled, sõltuvalt keelepaaris siis. See võib olla kas täpne või vähem täpne noh, eesti keele noh, eesti keel, inglise keel, siis noh, ütleme see kvaliteet on üldjuhul ikkagi selline, et eeldab parajate ümberkirjutamist, et ta keeleliselt korrektseks läheks. Aga kindlasti ka professionaalsed tõlgid nii-öelda Google Translate mingit analoogset versiooni kasutavad, noh. Iseenesest Microsoftil on masintõlke väga suur, on venelaste andeks veel. Et noh, iseenesest selles ei ole midagi uut, aga ta on üks väike komponent selles pusles, mida meie lahendame.
Selle Google Translate'i noh, tulevik tundub olevat väga suur, et me loeme artikleid selle kohta, kuidas Google ehitab internetti närva, närvivõrgustikku ja deep learning ja kõik need sõnad, mis sealt nagu läbi tulevad. Kas, kas sa näed, et me oleme ütleme, nähtavas tulevikus, käega katsutavas tulevikus jõudmas sinnani, kus arvutid võiksid tõlkida noh, ütleme vabalt ja hästi erinevate keelte vahel?
Minu jaoks nagu sellises käega katsutavas tulevikus ma võib-olla oma vanusest juhtuvalt arvan, et mul see ajahorisont on võib-olla lühem kui kahekümne aastasel inimesel, arvan, et see võib-olla ei ole veel lõplik lahendus, aga kui vaadata, ütleme, tõlkimise maa nagu räägime tõlkimisest, siis ma arvan, et see elukutse on küll muutumas ja üsna tuntavalt ja kindlasti me tahame omalt poolt sellele ka kaasa aidata mingitpidi. See töö iseloom selles valdkonnas võiks muutuda, kus tegelikult masina osatähtsus hakkab üha rohkem kasvama ja inimene peaks liikuma rohkem just sellisest valge lehe peal tõlkimisest, tegelikult proof-read'imise peale, sest seal on suurem võib-olla efektiivsus. See võib-olla on selline nagu ketserlus võib-olla klassikaliselt hea tõlgi jaoks, kelle jaoks see kõlab nagu, et et mingid masinad tulevad ja tegelikult tõlkimine on looming ja see...
Et noh, noh,
ajalugu teab siin ludiite ja kee, keda iganes nagu, kes on erinevate nagu selliste murrangute vastu võidelnud. Ja ma arvan, et ega see tõlkemaailmas, see ka ei ole mägede taga ja selles mõttes ka meie ärimudel nagu üritab ikkagi otsida neid võimalusi, mis ühest küljest kombineerivad masina poolt toetatava tegevuse ja inimese poolt varem loodu nagu paremat kasutamist, et see on nagu see mõte. Et tegelikult üks on lihtsalt, võiks öelda selline roheline mõtteviis või lihtsalt inimlik, et tõesti ei ole vaja tõlkida seda, mis on juba tõlgitud. Ja tegelikult see, kui keegi ütleb, et siin on copyright, aga noh, ütleme, copyright, et taevas on sinine, see sky is blue. Vaielda nagu seda, et seal on nagu väga tugev copyright case olemas, ütleme, puhtjuriidiliselt võib-olla on isegi, aga seda nagu iseenesest sellisel kujul nagu ei ole võimalik kaitsta ja seetõttu nagu pigem oleks ikkagi jagada teatud asju ja kui selle eest on võimalik isegi mõistlikku tasu saada, eriti mis on hästi tõlgitud asjad. Et noh, minu meelest see on väärtus nagu, et tegelikult selline passiivne vara, mis on väga paljude erinevate osapoolte käes olemas, praegu ma pean silmas varana tõlk ja mälu, kus on kvaliteetsed tõlked, sest mida rohkem sellist vara nagu võiks taaskasutada ja laiemalt kasutada, sest minu silmis see on väärtuse loomine.
Jah, aga ühesõnaga, et kui mul on mingi firma, kus, kus mingil põhjusel on tõlk ja mälufailid nii-öelda seisavad, siis ma võin läbi sinu lasta selle turule ringlema, saada mingit raha selle pealt.
Jah, põhimõtteliselt küll, et see on meie üks mõte nagu, et osa ettevõtteid tõenäoliselt ei teagi, et neil on olemas nagu tõlkemälu näol vara, see on nende jaoks kulu olnud. Et noh, üks nii-öelda elementaarne kõnetamisviis, kui me hakkame nüüd turgu kõnetama, on see, et näidata, et neil ei ole kulu, vaid neil on vara ja selle varaga on võimalik midagi teha, kas siis nii-öelda teenida. Mõnikord see võib-olla rahalises mõttes ei ole piisavalt atraktiivne ettevõtete jaoks, kes kindlasti see ei saa olla mingisugune ülisuur tuluallikas, kui ei ole tegemist väga mahuka ja põhjaliku tõlkemäluga. Aga ta on kindlasti vara, mis võib teistel inimestel aidata oma järgmist tõlget paremini teha. Ja kui sellest natukenegi tasu saada, siis noh, kui muud paremat ei ole teha, siis ma kindlasti hinges pakuks neile välja toetada mingit heategevuslikku projekti, mis aitaks inimestele head teha, et. Et ütleme, panga X jaoks võib-olla sealt teenitud tulu on nii marginaalne, aga ta kindlasti oleks abiks võib-olla mingile konkreetsele inimesele aidata inimeste, ütleme kuidas öelda, ettevõtete vara, tähendab, ettevõtete kulu, sellest tekitaks vara, paneks selle vara turule, aitaks inimestel paremini tõlkida ja võib-olla päeva lõpuks teha natuke head veel konkreetsele inimesele, kes saaks uue ratastooli või mis iganes.
Mis see Scupperi seis nagu täna on, sa, sa, ma tean, et Powerpoint on teil olemas, eks ole, raha on nagu justkui tõstetud, mis on lähema aja plaanid?
Lähema aja plaanid on see, et me kohe-kohe oleme lõpetamas nii-öelda viimaseid ettevalmistusi, see kohe-kohe on siin, räägime võib-olla nädalasest, maksimum kümnepäevasest ajahorisondist. Et me saaksime lähiajal lõpetada tööd nagu niisuguseid closed beeta kallal, Et me saaksime inimestele siis nii-öelda teha avalikult kättesaadavaks oma nii-öelda ütleks sellise noh, beetaversiooni. Kindlasti selle nii-öelda oma tööriistaga tööd on veel üksjagu vaja teha, me ei saa öelda, et see on nagu Tallinna linn, et ei saa kunagi valmis. Aga teistpidi me oleme hakanud tööd, et leida endale nagu partnereid, kes aitaksid nii tõlkimise osas, kui me seda teenust pakkuma hakkame, kui ka. oleksid ka siis väga head nagu testijad tööriista osas, kes on neid tõrke, erinevaid töö, tõrke tööriistu kasutanud ja selles mõttes on väga kindlasti heas mõttes kriitilised ja teadlikud nagu arvamuse kujundajad ja kui nüüd see close beta saab läbi, siis... Mul on kokkulepped terve rea ettevõtetega, kelle juurde ma lähen oma asja tutvustama ja vaatame, kuidas see koostöö võiks areneda, et kas nende siis kulust on võimalik vara tekitada ja kas iseenesest meie tööriist aitaks nendele ühel hetkel inimeste professiona, kõrgprofessionaalsete inimeste tööaega kokku hoida või kokkuvõttes nende välistõlkijaid mõneti odavamaks ajada, et noh, siin on nagu... On põhjust nagu kõnetada inimesi.
Mis see ärimudel saab olema, kas see on sul kindel teada praegu või sa alles otsid seda, et kust sa ise hakkad teenima kogu selle kena, kena asja juures?
Ärimudelid me loksutame lõplikult paika, aga kindlasti noh, suur küsimärk on, kas me mingil moel teeme kätt tööriista tasuliseks või mitte, me pigem liigume sinna, et see on üldjuhul võiks olla vabalt kättesaadav, tegelikult oli algselt mõeldud ka freemium mudelina. Et tavainimene saaks seda alati mingis mahus, noh, nii-öelda juurdepääsu sellele, kui ta vajab seda, kui ta tahab natukene rohkem, kui see vaba juurdepääs võimaldab, siis jah, siis võiks nagu kas, kas või päevapiletiga või hästi lihtsalt juurde saada, ja. Need ettevõtted, kes võib-olla tööriista kasutusele võtavad, siis see on subscription-based ja tegelikult noh, enda jaoks mentaalselt tundub ja. Suurt turku vaadates, me tegelikult kogu aeg sihime suurt turgu, et me tegelikult ei mõta Eestiga, sest Eestis hakkame võib-olla lihtsalt esialgu nagu ärimudelit valideerima. Ikkagi see järelturu küsimus minu jaoks on nagu võib-olla selle finantssektori tausta tõttu ka, et see tundub nagu minu jaoks nagu see on küll, ühe sendi nagu äri tundub olevat, aga kui ta on piisavalt... Mis
see, mis see järelturu küsimus on, mis see
tähendab? Kui olemasolevaid tõlked pannakse järelturule ja neid kasutatakse uute tõlgete tegemisel, tekib nagu järelturg, sisuliselt tegemist on noh, noh... Keegi ostab ja keegi müüb ja meil on siis väike vahendustasu, mis iganes see on seal, et see iseenesest tundub finantsiliselt võib-olla kõige huvitavam ja kõige põnevam selle asja juures olevat.
Kas millalgi lähemas tulevikus saab see tõstetud kakssada viiskümmend tagant ka ots, et sa pead nii-öelda mõtlema, et kas mu firma hakkab ise teenima või peab tegema uue investeerimisringi?
Kindlasti see raha ei ole lõputu suurus, et selle, selle peale on juba pikalt mõeldud, Hetkel ma investoritega pean läbirääkimisi, et kuidas me seda teeme, ühest küljest kui vaadata noh, lihtsalt kala näoga otse, siis on selge, et tuleb suvi ja suvi ei ole raha tõstmiseks kõige võib-olla parem aeg, samuti meie toote valmimise aeg, et me kõik need, seda hooajalisust püüame siin nagu hinnata, et võib-olla suudame oma ressurssidega ilusti sügiseni välja liikuda ja tekitada selle esimese traction'i. Et see sügistung tunduks nagu loogilisem uue raharingi tõstmise aeg. Aga see,
mis niikuinii tuleb, see ring ikkagi?
See tuleb, sest ütleme, et ka kohalikul turul, et eeldada selle tootega noh, üleöö rikkaks ei saa, selle võlu saab ainult baseeruda skaleerimisel, et. Mul tiimis on kaks ka hiina keele oskajat, et me kindlasti mõttes on esimene keelepaar, mis me lisaksime, oleks inglise-hiina, mis nii-öelda oma turumahukuse poolest võiks olla väga-väga huvitav.
Selge, ja lõpuks ostab Google ära selle asja, jah, või Microsoft?
See on siin alati niisugune märgunistus igale start-up ettevõttele, aga praegu on sellest veel väga vara rääkida. Keegi ei
ole veel eelistanud.
Keegi veel ei ole eelistanud, aga ütleme, meil on väga hea koostöö tõesti Microsoftiga, kus me algusest peale oleme. Vastu võetud nende BISPAK programmi ja nüüd me saavutasime eraldi kokkulepe siis Microsoft Translate tiimiga, et meil on praktiliselt võiks, kuigi seal on füüsiline piir ees, aga sisuliselt võiks öelda piiramatu äpi juurdepääs masintõlkele, nii et. Et need on juba konkreetsed kokkulepped, mis meid natukene aitavad jällegi samu võrra edasi ja kui see koostöö töötab, siis mine tea.
Selge, meie saateaeg on läbi, aitäh, Raul Malmstein ja ma soovin Skupperiga, siis palju edu ja loodame, et saame aasta aja pärast rääkida, kuidas Google helistas näiteks või, või, või maikus olnud, et on Eestist üks edukas idufirma jälle lendu tõusnud ja Restart on eetris seal nädala aja pärast.
Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eesti.