AI_pealkiri: Tõnis Kusmin ja Õpiveeb viivad Eesti haridustehnoloogia Tšiili turule

Tere, kena laupäeva pärastlõunat kõigile Restardi saate kuulajatele, Restart on IT-ärisaade, me räägime sellest, mis toimub väga suuresti ja, ja väga tihti me räägime sellest, mis toimub Eesti idufirma maastikul ja täna samamoodi, meil on stuudios sellise idufirma nagu õpiveeb, looja ja tegevjuht Tõnis Kusmin, tere.

Tere!

Õpiveebil on mitu nime, alustame sellest?

Tõepoolest, õpiveeb ja...

Ja Tebo.

Ja Tebo.

Ja mis, mi, miks see nii on ja mis neil vahet on?

Me alustasime õpiveebist Eestis, aga rahvusvaheliselt on keeruline Õ tähega brändi teha.

Aa, tegelikult kui tegite Õ tähega idufirma, siis avastasite, et keeruline on välismaale minna?

Meil ei olnud alguses plaani teha idufirma, me lihtsalt tahtsime teha õppimiskoolist paremaks ja tundus loogiline selline nimi nagu õpiveeb, Aga hiljem, kui hakkasime välisturgudele minema, siis mõtlesime, et millist me nimeks paneme, sealt tuli sellisest kombinatsioonist nagu teachers book tuli lühend Tebo.

Ja sellega, see on küll see bränd, millega te siis välismaal olete. Just nii. Ja Eestis olete endiselt õpiveeb.

Eestis mõned teavad meid, startupiduse valdkonna inimesed teavad meid Tebo nime all, aga sihtgrup õpetajad teab meid õpiveebini.

Väga keeruline, kas te ei ole mõelnud optimeerida seda asja?

Oleme küll mõelnud, selle teeme ilmselt varsti ära ka.

Aga siis jääb see Tebo, jääb alles ja. Millega te tegelete, me, me, ma ütlen ette, et me räägime tänases saates päris palju sellest, et te olete Tšiilis, aga, aga sellest saate teises osas, alustame sellest, mi, mis asi see Tebo õpiveeb üldse on?

Hästi, Tebo on keskkond õpetajale, kus ta saab luua huvitavaid interaktiivseid tunde õpilastele.

Kõlab hästi, on ju. Neid, need on need, millest olen, ma olen kuulnud, et Eesti koolis puudus.

Sellest on puudus tegelikult igal pool maailmas. Me oleme sadu aastaid kasutanud koolis raamatuid, mis on selline passiivne õppevahend. Raamat ei anna sulle tagasisidet ja ei anna õpetajale ülevaadet sinu progressist. Aga interaktiivsed vahendid suudavad seda teha. Ja nüüd, kui me kasutame lõpuks ometi koolides digiseadmeid, mobiiltelefone ja tahvelarvuteid juba tundides. Nüüd ongi vaja interaktiivset materjali, et. Need tunnid siis huvitavaks teha.

No too mingi näide, mis, mis tundi, kuidas saab teha õpiveebiga huvitavamaks?

No võtame näiteks ajaloo. Üks variant ajalugu õpetada on, et õpetaja seisab klassi ees ja peab loengut. Räägib, mis juhtus?

See on see tavaline variant, on ju.

Mina õppisin ka nii.

Jah, mina ka.

Õpetaja isegi seisnud, lihtsalt istus ja, ja, ja luges meile. Teine variant on siis, et loeme õpikut. Ja see oli teine asi, mis ma tegin, kuulasin õpetaja jutu ära, väga huvitav ei olnud, enne kontrolltööd pidin siis õpikust kõik üle lugema, siis ka huvitav ei olnud, aga noh, tuli ära teha, eks. Huvitavaks saab tundi teha nii, et õpetaja saab vahepeal näidata videoid, no ütleme, et ta õpetab seal teistest maailmasõjast midagi. Ja ta saab näidata paariminutist videoklippi. Seda ta saab iseenesest projektooriga teha. Aga nüüd, et, et ülejäänud tund ei oleks selline, kus õpilane Peab lihtsalt istuma ja kuulama. Vaid õpilane saaks midagi teha, et oleks kaasatud oma ja midagi interaktiivset. Ja mobiiltelefonid, tahvelarvutid võimaldavad seda teha. No näiteks, lahendad mingit interaktiivset testi. Klikid õige vastuse peal ja ta ütleb sulle, kas said õigesti aru või valesti ja mis siis õige vastus on, eks. Ja terve klass vastab küsimusele ja õpetaja saab ka aru, kas tema point jõudis kohale või peaks veel selgitama. Okei.

YouTube on iseenesest päris hea variant, vahend, ükskõik mille õppimiseks ma hakkasin mõtlema, eks ole, kui suvaline Teise maailmasõja asi sinna sisse trükkida, siis ilmselt saab nii, et vähe pole neid vastu.

Ja, ja, ja see on ka, seda inimesed ei, ei taipa sageli, aga YouTube on number üks õppimise keskkond maailmas.

Jah, kusjuures ja mitte nagu kooli mõttes õppimise, vaid ma olen ise kogenud, et ükskõik mille õppimise, vaja autol, ma ei tea, karburaatorit parandada, siis seal on ju kümme videot selle kohta olemas.

Täpselt, ja ka õpetajate poolt on see number üks kasutatav keskkond kõikidest õpikeskkondadest.

No aga milleks siis seda teie õpiveebi vaja on, ma lihtsalt soovitaks õpetajale aeg-ajalt YouTube lahti teha ja ongi huvitav kõigil.

Seal ongi probleem, et esiteks YouTube'is ei ole väga lihtne leida. Ütleme, et sa õpetad teist maailmasõda ja, ja trükid selle YouTube'i sisse. Sa saad väga palju vasteid. Aga mitte kõik ei ole pedagoogilise kvaliteediga. Mitte kõik ei õpeta täpselt neid asju, mis sinu õpilastel on vaja. Ja õpiveebis õpetajad jagavad omavahel materjali. Näiteks, mina ajalooõpetajana kuskilt Pärnu koolist, leian üles tohutult hea klipi, mis õpetab täpselt seda, mis lastel on vaja teada. Ja panen selle õpiveebi ja märgin ära, et see on mu sellele klassile ja selle teema kohta. Ja nüüd, kui sina õpetad sellel sama klassil, näiteks Tallinnas, seda teemat, siis sa saad juba näha, mida teised Eesti õpetajad on kasutanud.

Aa ja siis sama asja võtta näiteks kasutusele ise, jah? Täpselt. Ta on nagu natuke selline õpetajate, ma ei tea, LinkedIn või, või, või mingi õpetajate Facebook natuke või?

Mõnes mõttes, ta on õpetajatele materjalide vahetamise koht. Nad saavad paistada sinna oma videoid, aga samamoodi õpetajatel on terve hunnik faile arvuti kõvakettal, mida nad on ise loonud oma õpilaste jaoks. Ja Eestis on viissada kooli, kes õpetavad kõik täpselt sama õppeaineid, täpselt sedasama ajalugu.

Programmi järgi kusjuures, eks ole, samad asjad tuleb selgeks teha.

Just nimelt, ja mitte ainult ajaloos, sama matemaatika, sama geograafia ja nii edasi. Ja nüüd õpetajad ei pea ainult kõiki ise looma, vaid nad saavadki vaadata õpiveebis, mida teised õpetajad on lisanud.

See on nagu üks osa sellest, ma loen, et teil on ka, kuidas see, kuidas te nimetate seda, kas see ongi see personaalne e-õpik või, see vist ei ole see?

Jaa, jaa, täpselt, et õpetaja saab koostada kõikidest materjalidest, mis tal on vaja, sellise interaktiivse tunni või, või, või luua e-õpiku, näiteks ta saab panna sinna oma videod, luua seal needsamad testid, kontrolltööd, Töölehed, midagi, mida õpilane saab kohe näppida õppimise ajal, oma digiseadmega, saab kohe tagasiside, kas ta sai õigesti aru ja õpetaja saab analüütika klassi tulemustest ja iga õpilase individuaalsest tulemustest.

Et näiteks kontrolltööd võiks teha teie keskkonna vahendusel?

Jaa, osad õpetajad juba teevad.

Selliste süsteemidega on alati niimoodi, et on väga suur hulk neid kasutajaid, kes lihtsalt tarbib sisu, et see, see nagu sisu loojate hulk on üliväike, eks ole, me räägime Vikipeediast tõenäoliselt, ma ei tea, üksikutest protsentidest, kui sedagi. Kuidas, kuidas see teil on, tõenäoliselt ka enamus õpetajaid ei viitsi seal nende testide koostamisega jagada, aga tõenäoliselt päris paljud tahaksid seda, noh neid kasutada.

Kipub nii olema tõesti, mõningatel õpetajatel väga meeldiv materjali teha ja nad teevad väga head materjali, aga enamik tahaks siis sellest osa saada. Ega sellest materjalist palju kasu ei ole, kui see kellegi looja-õpetaja kõvakettal istub ja tal üks klass või kaks paralleeli, kolmkümmend või kuuskümmend õpilast sellest kasu saavad. Aga samas klassinumbris on Eestis kümme tuhat õpilast, kes võiksid sedasama testi lahendada või, või videot vaadata ja sellepärast me neid jagamegi. Nüüd on küsimus, et noh, mis kasu siis õpetaja sellest saab, kui ta jagab?

Sa mõtled see üks, kes nägi vaeva võib-olla nädala aega, tegi seda testi sinna?

Täpselt. Ta saab esiteks vastu teiste õpetajate materjale, ta ei ole ainuke, kes jagab, ja teiseks, me maksame talle.

Ahaa, vot seal, siin läheb huvitavaks juba.

Eks ole, mida rohkem tema materjali kasutatakse teiste õpetajate poolt, seda rohkem ta raha teenib. Nii et meid tegelikult ei, meie jaoks pole esmatähtis, kas ta pani sinna kaks tundi või, või nädal aega tööd. Meid huvitab, kui palju see materjal teistele õpetajatele korda läheb. Mida rohkem kasutab, seda rohkem me maksame talle.

Kust te ise raha saate selleks, et maksta, kas teie teenus on tasuline?

Koolid maksavad meile üheksa eurot õpetaja kohta kuus.

Ja siis teie jagate nii-öelda seda natukene ringi?

Täpselt nii, osa läheb meie platvormi arendusse ja osa õpetajatele õppematerjalide eest.

Kuidas te jõudsite selle õpiveebini, kas sinu valusad isiklikud mälestused kooliaegsetest ajaloo tundidest või kuidas te selle, selle teie ette võtsite?

Nii ta hakkas kasvama tõesti, et me tahtsime kõigepealt teha õppimist huvitavaks. Ja siis ma rääkisin sadade õpetajatega ja uurisin, mis nende probleemid on, et noh, miks nad ei saa teha õppimist paremaks. Sest mulle tundub, et tehnoloogia teeb nii palju muid valdkondi me elus oluliselt efektiivsemaks. Aga koolidesse pole veel jõudnud ja ma uurisin, mis need takistused on ja leidsingi, et, et õpetajad tegelikult teevad materjali. Aga see on nende kõvaketastel ja neil oleks vaja kasutada teiste õpetajate materjali. Ja huvitav kombel, et keegi pole sellist. Ko, kogukonda veel loonud. Noh, me siis tegime.

Okei, mis teie enda taust on või mis sinu enda taust on, kui palju teid nüüd üldse oli seal alguses?

Me oleme seda käivitanud minu partneriga Dianaga, kahekesi. Mina olen käivitanud enne seda paar ettevõtet ja, ja õpiveeb hakkas kasvama välja ühest hariduse MTÜ-st, mida ma varem tegin. Ja Diana on samamoodi ettevõtja ja töötas ühes koolis haridustehnoloogina, just nimelt panuse pärast, et õpetajaid, eks ole, arendada selles digivaldkonnas. Kuna me Dianaga käisime ülikoolis koos ja ma teadsin, et ta seda teeb, siis ma rääkisin talle ja talle loomulikult meeldis, sest see oli just see, mida ta ütles, et, et tema õpetajatele on vaja.

Mis teie enda taust selles mõttes on, kas te käisite ülikoolis, õppisite ma ei tea, programmeerimist, IT-d, haridus... Mina

õppisin majandust. Ja tema ka? Tema ka, majandus teha.

Okei, et väga paljud noh, inimesed ju kujutavad ette, et kui iduettevõtet luua, et, et noh, sa pead olema kindlasti IT-inimene, et ei ole teist varianti, et mitte IT-inimene ei saa idufirmat teha?

See on huvitav jah, mul ei ole tehnilist austa ja ma pidin selle kõik selle firma jooksul ära õppima, eks. Aga, aga sellel on teatud eelis ka, sa saad välise pilguga vaadata ja, ja ei pea liialt keskenduma detailidele. Loomulikult tuleb leida väga head inimesed, kes suudavad selle arendusvaldkonna ära korraldada. Nii et see töökindlalt toimib ka. Ja need inimesed on meil tänaseks olemas.

Kui kaugele te nagu Eestis jõudnud olete, sa ütlesid, Eestis on viissada kooli, mitmes teie olete või mitu, mitu õpetajat teil on?

Meil saab iga õpetaja tulla kodulehele ja registreerida, meil on tänaseks registreerinud kolm tuhat õpetajat, see on kakskümmend protsenti Eesti õpetajatest.

Ja kõik need kolm tuhat on maksvad siis või?

Ei ole, ei ole, enamik on tasuta. Meil ongi tasuta pakett ja tasuline pakett. Tasuta pakett on selleks, et õpetaja saaks proovida ja seda saab juba põhilise väärtuse kätte. Aga kui talle nüüd meeldib ja tahab veel kasutada, kui ta tahab teha veel rohkem teste, kasutada veel rohkem teiste õpetajate materjale, siis see maksab talle üheksa eurot kuus. Ta võib seda maksta kas ise või kool võib maksta, enamasti maksabki kool, sest koolidel on eelarve olemas tegelikult õppevahendite ostmiseks. Nad igal aastal kuulutavad raha õpikute jaoks.

No kui suur võitlus see on ühele idufirmale, et sinna õpikumaailma sisse saada, et, et kool üldse eraldaks sulle mingisugust raha?

Ega see ei ole keeruline, koolil on riigi poolt antud viiskümmend seitse eurot õpilase kohta aastas, et osta õppevahendeid.

Nad tahavad osta õppevahendeid nende eest, nad ei taha osta mingisugust idu, mingist idu, idufirmade elust.

Aga õppevahendeid me ju annamegi, me anname teiste õpetajate toodetud õppematerjali ja kuidas see siis eristub tegelikult õpikutest?

Ei, mina, ma ei väida, et eristab, ma väidan, et lihtsalt see mõtte kohalejõudmine võib, kui sa oled harjunud kolmkümmend aastat ostma paberõpikuid, et siis see, see mõtteline hüppetehas, et, et aga nüüd hakkab ostma veebiteenust võib-olla keeruline, või ei ole?

Eesti koolid vaatavad väga progressiivselt digimaailma suunas. Riigilt tuleb seda initsiatiivi, et nad areneksid, koolid ise tahavad teha õpilaste jaoks huvitavamaks õppekeskkonda, see on peamine motivaator õpetajal endal. Kui tal, õpilased on klassis, on haaratud sellest ainest. Tal on palju lihtsam tundi läbi viia ja hulgalised teadusuuringuid tõestab, et kui õpilane on kaasatud, siis õpitulemused on paremad. Nii et, ega nad ei taha osta paberil õppematerjali. Nad lihtsalt siiamaani on seda alati teinud.

Selge, me teeme siia oma esimese pausi ja siis me räägime edasi sellest, kuidas õpiveeb on hoopiski jõudnud Tšiilisse otsaga.

Me oleme nüüd Stardiga eetris tagasi ja täna on külas selline Eesti idufirma nagu õpiveeb ning selle looja ja tegevjuht Tõnis Kusmin. No me oleme nüüd mitu korda lubanud välja, et me räägime Tšiilist, et peale selle, et te olete Eestis, tegutsed sa praegu peamiselt Tšiilis selle sama asjaga?

Tõepoolest, ma kandideerisin start-up Tšiili kiirendisse ja sellepärast, et nad annavad nii-öelda tasuta raha. Nad annavad kakskümmend kuus tuhat eurot firmale, kui firma juht tuleb sinna ja pool aastat teeb oma firmat Tšiili riigis.

Kas nad selle maksavad ka kinni, et sa sinna lähed ja teed seda firmat seal või, või?

Tõepoolest, kakskümmend kuus tuhat eurot.

Aga see ongi selle jaoks

või? Kuluta, kuidas tahad.

Aa, okei. Aga su tingimus on see, et sa pead istuma pool aastat Tšiilis ja arendama start-upi seal. Just. Miks nad, miks nad seda teevad?

Nad loodavad, et osa nendest start-upidest, näiteks meie lennus, viieteistkümnendas lennus on kaheksakümmend start-upi. Ja nad loodavad, et osa sellest arendab mingit Tšiilile majanduslikult kasulikke suhteid, näiteks meie oleme juba palganud Tšiilist kohaliku inimese, me maksame seal makse ja me oleme. Juba toonud õpetajaid kasutajateks, esimesed kolm kooli juba hakkavad Tšiilis õpiveebi kasutama. Nii et me loome väärtust Tšiilile kahe asjaga, nende haridussüsteem saab kasu meie tootest ja me anname inimestele tööd.

Nii et sa teed tegelikult sedasama asja, mida sa tegid Eestis, nüüd sa käid mööda Tšiili koole ja räägid, et võtke kasutusele meie Tebo.

Ma käisin alguses, aga see keelebarjäär on päris suur.

Jaa, ma kujutan ette, et on.

Mina hispaania keelt nüüd lõpuni puhtalt ei räägi, aga nemad ei räägi muid keeli peale hispaania keele. Nüüd on meil kohalik õpetaja taustaga inimene pundis ja tema käib mööda koole.

Ja Tšiilis on ilmselt rohkem koole kui viissada, on ju, et kuidas, palju te sealt olete õpetajaid saanud?

Tšiili turg on meile atraktiivne, sest seal on kolm tuhat, vabandust, Tšiili turg on meile atraktiivne, sest seal on kolm miljonit õpilast. Eestis on circa sada nelikümmend tuhat. Nii et oluline suurusevahe. Aga Tšiilit me näeme tegelikult esimese stardipunktina Ladina-Ameerika turule. Me oleme praegu registreerinud umbes sada õpetajat Tšiilist, et proovida ja me ei olegi seda laialt veel turundanud. Me tahtsime veenduda, et, et see kas neile tõsiselt meeldib või me peame tootes tegema muudatusi. Selgub, et neile meeldib see veel rohkem kui Eesti õpetajatele. See oli meile ka üllatus, aga nad on IT-s paar aastat tagapool. Ja see, mida me tegime Eesti õpetajatele, mis on nende jaoks selline baasfunktsionaalsus, peabki olema Tšiili õpetajate jaoks, on see väga suur asi. Ja nüüd, kui me saame seal oma materjalipangaga algust tehtud. Õpetajad panevad oma materjali sisse. Siis neid samu hispaaniakeelse materjale saab kasutada pool Ladina-Ameerikast. Kui meil läheb Tšiilis hästi, meie järgmine turg on Argentiina, kus on juba üheksa miljonit õpilast. Veelgi rohkem on õpilasi Mehhikos.

See ei ole tavaline asi, et tuleb mul siia stuudiosse start-up ja räägib, kuidas nad Ladina-Ameerika turule tahad minna, et siiamaani vist ei olegi ausalt öeldes ühtegi olnud. Kas see Tšiili start-upi kiirendi pakkumine tuli, on, oli see nagu juhus või, või oli see selline ma ei tea, kliimapaguluse start-upi turism või kuidas see algas sinu jaoks? Ma ei usu, et sa ärkasid üles kolm aastat tagasi ja mõtlesid, et ma nüüd hakkan sihikindlalt tööd tegema selleks, et saada Tšiili start-up inkubaatorisse.

Absoluutselt ei mõelnud ja, ja enamik maailmast, Lääne maailmast, kus start-upe tehakse, ei mõtle niimoodi ja seetõttu on Ladina-Ameerika turg väga palju selline möödavaadatud turg. Minagi kandideerisin Tšiilisse juhuslikult. Selles mõttes ma teadsin sellest programmist ja mõtlesin, et noh, ma võin ju kandideerida, et vaatame hiljem.

Ja tundus tore koht jah.

Tundub hea, miks mitte, eks ole. Et tegelikult ei ole vahet, kus me oma õpivebi programmeerime. Kas me teeme seda Tartus või Saaremaal või teeme Santiago's Tšiilis. Aga kui meid võeti sinna vastu, siis ma hakkasin uurima selle turuga, et kas ma tegelikult ka tahan pool aastat seal veeta. Ja selgus, et tahan. Nemad ka kasutavad mobiiltelefonile, neil on tohutult palju õpilasi. Ja konkurents on seal ülimadal. Läänemaailmas, ingliskeelsetes riikides, UK osa, kus tehakse palju start-upe, on konkurents ületihe. Ja meil on palju targem hakata kasutajate baasi kasvatama hoopis Ladina-Ameerikas, kus õpetajatel on täpselt samasugused vajadused, aga konkurents on nõrk.

No see tegelikult, see jutt, mida sa räägid, võiks ju kehtida ka paljude teiste start-upide kohta, et et ükskõik millega, noh, praktiliselt ju ükskõik millega sa tegeled, eks ole, siis see turuolukord on ju sama, et Suurbritannias, Berliinis, USA-s kõik tahavad olla, kõik tahavad minna, aga sinna kanti ju nii väga ju mitte.

Tõepoolest, kuidagi meie kultuur on paljuski seotud, eks ole, UK ja USA-ga, me vaatame neid filme ja.

Räägime keelt, olgem ausad.

Täpselt ja kes see ikka siis hispaania keelt räägib. Aga kui keegi viitsib start-up'is süveneda Ladina-Ameerika turule, siis ta leiab, et need on väga kiiresti arenevad majandused. Seal on väga suur rahvastik ja enamasti sellistes IT-toodetes väga nõrk konkurents.

Aga valmidus samas on või kasutada neid siin, siin, siin näiteks seda sama sinu toodet?

Meie toodet on küll valmidus kasutada, see ei kehti kõikide start-upide kohta. Tšiilis ja muudes Ladina-Ameerika riikides inimesed ei ole nii, nii. tempokad ja töökad kui, kui Eestis või USA-s, nad on rohkem sellised rahulikud, neil on aega küll asjade tegemiseks. Ja seetõttu on Eestis näiteks palju lihtsam pilootida asju. Aga lõpuks on turuajadus sealsama, et kõiki tooteid, mida me siin Lääne maailmas kasutame, hakkavad nad ühel hetkel kasutama, seal võib olla aeglasem start paljude start-upide jaoks, meie jaoks on see õige turule sisenemise hetk.

Mis, kas see start-upi maastik Tšiilis on, on olemas üldse või?

Nad püüavad seda luua, see ongi põhjus, miks Tšiili riik seda finantseeringut pakub. Nad tahavad tuua varase faasi start-upe üle maailma terve hunniku kokku ja vastutasuks selle eest, me peame siis tegema seal mõned koolitused ja, ja mentordama kohalikke start-upe.

Aa, et see on ka veel sinu sellise igapäevade osa, et sa teed natuke oma õpiveebi ja siis lähed, koolitad nõnda Tšiili start-upi natukene.

See on üliväike ajapanus tegelikult, jah. Midagi, mida start-upperid enamasti teevad niikuinii, et nad annavad kuidagi panust noorematele start-upidele tagasi.

No milline see sinna kandideerimise protsess oli, ma miskipärast arvan, et see ei olnud ülitihe konkurents või oli? Kas sa tead üldse seda?

Kandideeris tuhat seitsesada ettevõtet ja viis protsenti neist sai.

Okei, siis oli ikka väga suur. Ja see oli üle, see ei olnud ju Eesti, see oli ülemaailmne.

Loomulikult ülemaailma, me oleme ainukene Eesti ettevõte, kes on selles lennus, kaheksakümne ettevõtte seas, eelmises lennus oli ka üks Eesti ettevõte, Red Market.

Ahsoo, mis neist sai?

Nemad just lõpetasid oma programmi, tulid Eestisse tagasi ja mõtlevad, et mis nüüd nende järgmised sammud on.

Okei, missugust küsiti või mis on see, millega sa selle viie protsendi hulka pääsesid, mis sa ise arvad?

Meil oli väga varakult näidata juba müügitulu. Kui ma aasta tagasi ehitasin selle prototüübi, õpiveebi prototüübi ja käisin, näitasin seda õpetajatele, siis neile meeldis. Ja ma sõlmisin kiiresti esimeste koolidega lepingud, kuigi mul ei olnud veel toodet. Ma lubasin neile sügiseks ehitada ja siis me tegimegi, sügisel me lansseerisime. Aga kui mul oli intervjuu startup. klassifikaator, mida, mida üldse, investorid, eks ole, kiirendid vaatavad start-upide juures, et...

See on üsna kõva valuta tõesti, et kui sa ütled, et mul on maksvad kliendid, et see juba poolautomaatselt tähendab, et et keegi tahab sinu toodet ja tahab kohe nii väga, et, et on nüüd sellest maksma.

Jah, ja kui ma täna näiteks käin Tšiili koolides ja ütlen, et me oleme kakskümmend protsenti Eesti õpetajatest registreerinud, siis noh, see võib-olla ei ole väga suur number, see kolm tuhat nende jaoks...

Seda ütle, ütle kakskümmend protsenti.

Täpselt, selle vajad enda teada ja kakskümmend protsenti tundub neile ikka ülisuur saavutus.

Jaa, mis, mismoodi see selline start-up elu seal Tšiilis välja näeb, ma olen ühe korra käinud seal, ma arvan, umbes kümme aastat tagasi ja oli väga kihvt koht, aga ma ei oskaks miskipärast start-upindust sinna kuidagi orgaaniliselt sobitada.

Tõepoolest, riigi sellise mõttelaadiga, kultuuri mõttelaadiga start-upindust väga hästi kokku ei lähe. See, mulle tundub, et start-up on palju Eestis ja USA-s, sellepärast et siin on inimesed väga, väga töökad. Tšiilis on inimesed rahulikumad, neil on aega küll asjade tegemiseks. Ja seetõttu startup'industes nad ei suuda läbi murda ja nende mõtteviis polegi üldse selline, et miks ma peaksin loobuma oma sobivast töökohast. Nad on väga sellise pikale karjäärile oleteeritud ja, ja seetõttu startup'e, kohalikke startup'e Tšiilis ja Ladina-Ameerikas üldse on, on väga vähe.

Aga, aga siiski on, ma saan aru, et midagi seal nagu toimub, midagi pulbitseb?

Jaa, midagi toimub ja Tšiili riik on näinud, et see on võimalus kasvatada majandust ja seetõttu nad tahavadki siis välismaa start-upe juurde tuua, et ka kohalikud start-upid sellest nagu natukene tarkust enda külge saaksid.

No milline see sinu igapäevaelu seal välja näeb, et kas sa töötad mingisugusest noh, sellises standardses start-upe kiirendis, kus on need kottoolid ja värvilised seinad ja?

Kui ma hommikul ärkan, siis ma sageli teen esimesed kohtumised koolidega, siis ärkavad minu korterikaaslased, kaks Eesti programmeerijat üle ja hakkavad oma tööpäevaga pihta. Me teeme mõned tootekoosolekud.

Te olete kolm inimest, te olete siis seal siilist korraga Eestist, jah?

Täpselt. Ja üks kohalik inimene siis Tšiilist on meil kambas, kes aitab meil koolidele müüa.

Nii et mitte oma kontorit või mingit sellist asja ei ole või?

Meil on seal avatud kontor, aga start-upile kohaselt me hommikul ärgates kohvilaua taga võtame kohe läpaka juurde, hakkame koodi kirjutama ja niimoodi kuni magama üne kuni

välja. Teie, teie nagu ei, ei ole adopteerinud selle Tšiili elutempoga, te elate seal Eesti elutempos, ma saan aru?

Jaa, seda küll, kui, kui Tšiili inimesed kuulevad, et me töötame kuus päeva nädalas ja hommikust õhtuni, siis nad, nad peavad mind kui start-upi juht ikka, ikka orjapidajateks. Jah, ma arvan,

et nad ei taha tööle tulla su juurde ka.

Ometi Eestis just niimoodi start-up'e ehitataksegi.

Mis kella, mis kellast, mis kellale te siis seal seda koodi kirjutate, nii hoogsasti?

Meie tsüklid on erinevad, mina ärkan enamasti kaheksa paiku ja lähen kohtun koolidega, Progrejad ärkavad kell üksteist, teevad kohvirahulikult, aga nad panevad ka hilja ööni välja.

Teil on siis kuskil seal Santiago's üks korter, üks selline Eesti start-upi rakuke, kus te kõik elate ja ühtlasi ka töötate?

Täpselt nii ongi.

Ega siis, no tõepoolest, ega see ikkagi ju tekitab küsimuse, et miks pagana pärast ei võiks seda teha Eestis, noh ma saan aru, et sul on vaja kohtude-koolidega seal Tšiilis, et see kuidagi keerulisem, aga, aga miks sa nüüd programmeerijad sinna kaasa võtsid?

Sellepärast, et nad oleksid mul lähemal, tõepoolest ei ole vahet, kas me programmeerime Eestis või Tšiinis, kui me seda ühes korteris või kontoris teeme. Aga kuna mul oli vaja minna turule lähemale ja ma tahtsin, et programmeerijad on minu lähedal, sest mina juhtisin sellel perioodil tootearendust. Nii et on väga mugav, kui me ei pea tegema Skype'i kõnesid, eks ole, kord päevas. Vaid saame kohe küsimused-vastused läbi arutada ja on näha ka, et viimasel kolmel kuul meie tootearendus on ikka võimsa tempoga läinud.

No kui palju selline asi on motivatsioonipakett üldse inimese jaoks, et, et noh, oh, lähme kuus kuud lihtsalt prog, programmeerime Tšiilis?

Progremijatel oli küll, sellepärast et kuigi me teeme erakordselt palju tööd, siis nad ju vahepeal saavad mõned vabad päevad võtta ja, ja Tšiilis ringi reisida, käivad ookeani ääres ja, ja käivad mägedes, see on midagi, mida Eestis teha ei saa.

Jah, aga see, seda ka, ütleme sellist asja nagu pereinimesena vist ei tee või?

Jah, mõnel, mõnel sellest seltskonnast on natukene raskem, eks ole, kes peab siin iga päev Skype'i kõnesid oma tüdrukuga tegema, aga saame hakkama küll, kuus kuud on tehtav.

Aga teie, ma saan aru, et te ei plaani sinna siis nagu pikemaks jääda või? Ma, ma usun, et Tšiili valitsus miskipärast loodab, et anname kõigepealt natuke raha, tulevad siia, aga et, et midagi jääb maha ka, et ega te kahekümne kuue tuhande euro eest tulu selle kuue kuuga nüüd kindlasti ei too Tšiilile.

Nad annavad meile veelgi rohkem raha, kui juht jääb sinna veel üheks aastaks. Aga seda ma teha ei plaani, sest start-upid koera aastates, nagu nad elavad, oleks justkui seitse aastat tavaettevõttes panna endas mingisse riiki kinni, nii et seda ma ei tee. Aga progredad tulevad tagasi, mina ka, ma hakkan sinna vahepeale lendama ja me ehitame kohaliku turundus- ja müügitiimi, mis alguses on Tšiilile keskendunud, hiljem teistele Ladina-Ameerika riikidele ka.

Ahaa, ja sa ikkagi plaanid endast sellise müügiüksuse maha jätta sinna või?

Just nimelt. No

ma ei tea, samas mulle tundub, et kui sa tahad vallutada tervet Ladina-Ameerikat, tervet Lõuna-Ameerikat, eks ole, siis noh, äkki see oleks ikka lihtsam seda nagu koha pealt teha, et mitte siit Tallinnast juhtida seda, mis on täiesti teises kas või ajatsoonis, kuidas sa seda teha kavatsed? Ja see on nii suur turg, see ei ole ju nagu, ma ei tea, Paide äravõtmine.

Jaa, ja sellepärast me peamegi sinna kohapeale tiimi ehitama, kes seda teeb, esiteks on keeleline barjäär, teiseks on kultuuri erinevus, et me ei suudakski seda siit Eestis teha, isegi kui, kui aega panna sellesse. Nii et me ehitame sinna tiimi ja me, mina hakkan sinna sageli lendama.

Ja see tuleb siis odavam ja mõistlikum, kui, kui lihtsalt seal elada?

Me peame kuskile mingile välisturule minema niikuinii ja, ja me tahame minna mitmele. Alguses hispaania keel, hiljem inglise keel. Nii et ega see minu kui start-upi juhi jaoks väga lihtne ei saa olema järgmised aastad. Ma niikuinii pean väga palju lendama erinevate riikide vahel. Aga ma näen enda jaoks kohta pigem USA-s ja sealt ma lendan Tšiilisse. Tundub, et see on tüüpiline Eesti start-upide teekond, et minna USA-sse kas läbi kiirendi või, või investorite pärast ja peakontor sinna seada.

No kui palju teie Eesti fookus on, ma ei tea, kannatanud seetõttu, et teil on nii palju tähelepanu, läheb sinna Tšiilisse ära?

Eesti on võitnud sellest, sest et kõik seesama kood, mida me kirjutame seal, meie tootearendus, sedasama saavad kasutada Eesti õpetajad. Nii et tegelikult see, et Tšiili valitsus rahastab meid, on väga kasulik Eestile.

No tõenäoliselt meie saadet kuulavad päris paljud start-upi tegijad või vähemalt inimesed, kes mõtlevad sellele, et äkki peaks start-upi tegema, kas sa selliseid, noh, ma ikkagi tahaks öelda, et selliseid nagu pool turismi reisilaadseid äraolekuid soovitavad, noh, kui sul ei ole, isegi ei ole plaani minna sinna riigiturule, vaid et lihtsalt keegi pakub raha, võtan vastu, lähen enam pool aastat seal, miks mitte?

Enamikele start-upidele ma ei soovitaks sinna minna, just nimelt selle turismi reisi mentaliteedi pärast. Sa pead kuus kuud olema mingis riigis ja kui su sihtturud on teised, siis on aja raiskamine seal. Välja arvatud juhul, kui sul mitte kuidagi ei ole võimalik investeeringut saada ja sa oled väga varajases faasis, et sul on vaja kuidagi ära elada.

Siis sa saad selle raha vähemalt.

Täpselt, ja kui sa, kui sul on vaja koodi kirjutada, siis pole vahet, kus köögis sa seda teed, eks ole, kas Tallinnas või, või Santiago's. Aga enamikele start-upidele on loomulikult mõistlik olla oma turule lähemal. Kakskümmend kuus tuhat eurot ei ole nii suur summa, et, et põhjendada oma peamiselt turult fookuse eemale tõmbamist.

Aga, no kui sa ütlesid ka, et sul ei olnud alguses plaani sinna minna, et ma siis järeldan, et sul ei olnud ka mingit suurt investeeringuraha nagu olemas, et...

Just nii, kui me kandideerisime sinna, siis me ei olnud veel raha kaasanud ja, ja kui me saime sinna vastu võetud, siis enne minekut me tõstsime Eestis esimese sellise eelseemne raha ja nüüd me selle eelseemne raha pluss selle Tšiili valitsuse toetusega olemegi toimetanud. Ja edasi? Praegu olengi Eestis tagasi, sellepärast et uut rahastusringi tuua.

Ja tundub see sulle nii-öelda tehtav ja võimalik?

Ja juba praegused investorid on nõustunud raha juurde panema, nad on ainult seda progressi, mida me oleme ainult kolme kuuga teinud. Näiteks meil on toode, sai alles sellel kuul päris müügivalmis. Me juba teeme uusi lepinguid koolidega, meie sisselogijate protsent on paari nädalaga tõusnud neljakordseks, võrreldes sellega, mis ta enne oli.

Kõvad numbrid. Me teeme siia oma teise pausi, oleme varsti tagasi.

Nii, restart on eetris tagasi, me räägime idufirmaga õpiveeb, meil on stuudios selle looja ja tegevjuht Tõnis Kusmin. Mis on teie õpiveebis midagi, ütleme sellist, mida Google ei saaks homme tulla ja lihtsalt ära teha, tasuta, igaviseks ja kõigile?

Pigem on see küsimus võib-olla isegi, et mis teised haridustehnoloogia ettevõtted, et miks nemad ei saaks teha?

No ilmselt nemad saaks ka teha, aga, aga Google tundub mulle selline loogiline kandidaat ausalt öeldes selle kõige jaoks.

Google on isegi teinud oma koolirakenduse, Google Classroom ja seda kasutavad väga paljud, aga nende fookus on teine. Nad pakuvad tarkvara, sellist keskkonda, nemad ei ehita marketplace'i. See on väga hea lahendus, mida klassiruumis kasutada. Selleks, et õpetaja saab lisada sinna oma failid ja, ja panna lingid või, või videod ja jagada need õpilastega. Aga kui õpetajal oleks endal kogu need ressursid olemas, siis oleks ju väga tore. Või kui ta leiaks need internetist kiiresti. Üks õpetaja peamistest probleemidest on see, et tal on vaja kogu aeg uut õppematerjali. Ja samal ajal teised õpetajad ju toodavad neid. Aga ta ei saa neile ligi kuidagi, sest need on nende enda dropbox'is või, või, või arvutites. Meie ehitame platvormi, kus üks õpetaja saab kasutada teiste õpetajate materjale.

Kas sellist asja maailmas ei eksisteeri või?

Eksisteerivad sellised eelmise ajastu materjalide pangad. Näiteks teachers-paid teachers.com USA-s või Times Education Supplements UK-s. Aga seal on enamasti prinditavad materjalid ja see pole see, mida õpetajad tänapäeval enam otsivad. Prinditavad materjalid on, on sama head kui õpikud. Õpetajad otsivad interaktiivset materjali. Ja seda need keskkonnad ei paku. Me peame selleks, selleks tuleb ehitada uus tarkvara. Et kui õpetaja loob selle testi, siis see jääb sinna kättesaadavaks, teistele õpetajatele leitavaks. Ja nüüd, kui uus õpetaja tuleb, siis see töötab nagu Pinterest. Et sa vaatad, sulle see test meeldib, sa pinnid selle enda materjalide hulka ja jagad oma õpilastena.

Ega õpilastel on vaja, no see on, ma kujutan ette, et veebipõhine, eks ole, et õpilased logivad kuhugi nii-öelda sisse ja hakkavad kontrolltööd tegema. Et kui palju koolides, seal Ladina-Ameerikas internetiühendus üldse olemas on, võib-olla on rumal küsimus, aga me siin teame ju, et meil igal pool on, kas seal ka on?

Nad on mitu aastat taga võrreldes Eestiga. Seal on sihtgrupp koole, kus internetiühendus on väga hea. Need on enamasti erakoolid. Näiteks Tšiilis on, on erakoole väga palju, kuskil kolmandik koolidest riigis üldse on erakoolid. Ja neil on internetiühendus umbes samal tasemel kui Eestis, et saab kasutada, aga vajab ju veel investeeringuid ja sellega need koolid parajasti tegelevadki, täpselt nagu Eestis. Suurem osa koole veel ei ole selleks valmis ja see on ka üks põhjus, miks paljud haridus-tehnoloogiaettevõtted ei ole sinna veel läinud. Aga ometi on see suurepärane ajaaken, nad praegu just arendavad oma IT-võrku ja esimesed koolid on valmis.

Et sa näed, et mingi X aasta pärast on, on nad samal pulgal, kus meie näiteks praegu?

Just, täpselt.

Kaua, kaua neil selleks läheb, huvitav?

Ma arvan, viis-kuus. Siis mitte sama hulgaga kus meie, me areneme ka edasi, eks ole, aga viis-kuus, et, et maailma selline interneti levik ühtlustuks, et vaesemates piirkondades tõuseb ka interneti kättesaadavus ja interneti kiirus.

No üks asi, mida räägitakse arenevate riikide kohta ja nende IT-kasutuse kohta, on see, et, et paljud neist tahavad selle nii-öelda arvuti põlvkonna üldse vahele jätta, et, et nad läheksid Hea meelega otse nutitelefonide ja tahvelarvutite peale ja et kui sinna midagi ehitada, mingeid rakendusi, et sa pead sellega arvestama, et meie mõtleme siin väga arvutikeskselt, aga nemad ei pruugi, kas, kas see kehtib Tšiili kohta ka või mitte?

Tšiili kohta võib-olla mitte väga, küll aga riikide kohta, kes on arengus veel rohkem maas. Samas me oleme algusest peale silmas pidanud, et meie veeb peab olema mobiilist kasutatav. Meil ei ole äppe, meil on veebipõhine see rakendus, et seda saab kasutada nii Androidis, iOS-is, milles iganes. Ja ta kohandub iga suurusega ekraanile, et kui. Kool on ostnud tahvelarvutit õpilastele, siis seda saab seal kasutada, kui kool ütleb, et õpilased kasutavad oma telefoni tundides, mida USA-s näiteks umbes kolmandik koole teevad, siis saab seda mobiiltreformist kasutada sama hästi.

Mis see õpivebi selline pikem plaan üldse on, et ma, et ma saan aru, et ühest küljest te tahate kindlasti Eestis edasi arendada, teisest küljest sa räägid Ladina-Ameerika turust, aga siis sa veel ütlesid, et sa näed enda tulevikku tegelikult USA-s, mis on veel kolmas väga suur nagu turg?

Me tahame arendada maailma suurima õppematerjalide panga. Kus iga õpetaja saab materjale, oma materjale jagada oma õpilastega ja kasutada kõike seda, mida teised õpetajad on sinna lisanud. See tähendab, et me peame lansseerima veel paljudes riikides, sest haridussüsteemid, õppekavad on riikide kesksed. Aga palju saab teha mitmes riigis, eriti kui on nagu üleriigiliselt, kui on sama keel. Sellepärast meid huvitab Ladina-Ameerika, et kui Tšiilis õpetajad loovad hispaaniakeelset sisu, siis seda saab kasutada Argentiinas ja Mehhikos. Ja kui me alustame kas UK-s või USA-s, siis kogu ülejäänis ingliskeelne maailm saab seda sisu kasutada. Ja inglisekeelset sisu kasutavad ka tegelikult paljud muud riigid, aga Eesti õpetajad samamoodi näitavad inglisekeelsed videoid oma tundides.

Jah, aga teie jaoks, ütleme see nii-öelda uue riigi, uues riigis enda teenuse avamine on ilmselt keerukam kui teiste start-upidele, just sellepärast, et sa pead palju kohanema ja, ja, ja sa pead kuidagi selle müügi või turunduse korraldama seal ikkagi koha peal, et sul on vist seda päris raske teha kaugelt.

Selgub, et ei ole. Me sihime alguses selliseid tehnoloogiasõbralikke õpetajaid, me saame nad väga hästi kätte Facebooki gruppidest, nad on koopereerunud seal, nad püüavad materjale vahel seal jagada. Me saame neid sihtida Facebooki turundusega ja nemad loevad sellist digitaalset meediat hariduse teemal. Kui nemad kasutavad, siis sealt edasi toimib selline soovitusprogramm. Et me anname õpetajale selle tasulise paketi mõneks ajaks tasuta, kui ta kutsub oma kolleegid kasutama. Ja niimoodi meil on vaja saada paar õpetajat koolist, sealt levib edasi. Ja siis on juba õpetajad väga huvitatud, et saada seda tasulist paketti. Ja nad lähevad koolijuhi juurde ja ütlevad, et aga teeks nii, et õpikute asemel ostame neid digimaterjale. Nii et me suudame seda tegelikult distantsilt korraldada. Meil on vaja ainult iga keele jaoks see tõlkida, panna sisse riigi õppekava ja seda me suudame teha kahe päevaga iga uue riigi jaoks.

Kahe päevaga või, tõsi või?

Jaa, me oleme selle tehnoloogia tänaseks loonud, et me suudame lihtsalt uue õppekava kiiresti importida ja oma süsteemi tõlkida. Ja siis me lihtsalt hakkame turundama, hakkame neid varajase faasi tehnoloogia kasutuselevõtjaid sihtima.

No praegu on mai, mai nagu juba teine pool käes, sa oled Eestis käimas, kunas sa tagasi lähed Tšiilisse?

Ma lähen pärast latitud viiskümmend üheksa konverentsi juuni alguses, sõidan Tšiilisse tagasi ja siis olen seal septembri lõpuni.

Ja siis tuled tagasi ja enam peaaegu et kunagi Tšiilisse elama ei lähe? Võib-olla jääd seal käima?

Väga suure tänasega, ma jään siia käima jah, elama, eks see start-upi juhtimine erinevates riikides võib-olla ongi rohkem selline, et, et ma mitte kogu aeg see ei käi, vaid, vaid ma käin seal periooditi elamas. Eks ole, siis kui meil on vaja Ladina-Ameerika turgu arendada, siis ma elan seal mõned kuud ja siis teisel perioodil ma elan USA-s mõned

kuud. Ja selle käigus, selle aja jooksul te peate kaasama mingisuguse hulga investeeringuid, ma sain aru. Et, et edasi eksisteerida, et teile ei piisa sellest, et täna on makstud kliendid?

Tõepoolest, me kaasame praegu kolmsada tuhat eurot, esimesed kuuskümmend sellest on nõus panema juba praegused investorid. Ja mul on, mul tuleb täna veel kaks investor kohtumist.

Ja Eestis on viimasel ajal igasugused Fundwise'id ja muud sellised keskkonnad, plaanite sinna ka minna või?

Plaanime avada Funderbeamis oma kampaania. Sinna saavad investeerida siis mikroinvestorid, et ei pea olema. kolmkümmend tuhat või rohkem eurot, et saada osa õpiveebi kasvust, vaid sinna saab juba mõnesajase eurose investeeringuga või, või mõnetuhandlasega, saab osta tüki sellest ettevõttest ja, ja vaadata järgmistel aastatel, et kuidas me siis kasvame.

Ja mis su lubadus on sellele, mikroinvestor on kindlasti väga mures oma väikse mikroraha pärast, kui ta sinna paneb, ta tahab näha, et see läheb suureks? Mis sa, mis see nagu see, see niisugune sõnastatud eesmärk oleks, mida sa, mida sa neile saab välja lubada?

Meie eesmärk on kasvada maailma suurimaks õppematerjalide pangaks. Kõik õpetajad maailmas aeg-ajalt loovad uut sisu, mõned õpetajad loovad väga palju sisu. Ja me tahame selle potentsiaali, mis õpetajatel on, see on nende arvutites täna, me tahame selle teha kättesaadavaks kõikidele koolidele maailmas. Koolidel juba on eelarved selle ostmiseks. Nii et mikroinvestorid saavad kaasa elada sellele kasvule. See turg on. on valmis, kiiresti kasvav ja me tahame siis olla õppematerjalide ja YouTube.

Kõlab väga hästi, õppematerjalide ja YouTube. Meie saade on sellega läbi, aitäh kõigile, kõigile, kes kuulasid ja õpiveebile siis palju jaksu ja edu erinevate turgude vallutamisel, Restart on eetris jälle nädalaja pärast.