AI_pealkiri: Tõnis Kusmin ja Õpiveeb viivad Eesti haridustehnoloogia Tšiili turule

Me oleme seda käivitanud minu partneriga Dianaga, kahekesi. Mina olen käivitanud enne seda paar ettevõtet ja, ja õpiveeb hakkas kasvama välja ühest hariduse MTÜ-st, mida ma varem tegin. Ja Diana on samamoodi ettevõtja ja töötas ühes koolis haridustehnoloogina, just nimelt panuse pärast, et õpetajaid, eks ole, arendada selles digivaldkonnas. Kuna me Dianaga käisime ülikoolis koos ja ma teadsin, et ta seda teeb, siis ma rääkisin talle ja talle loomulikult meeldis, sest see oli just see, mida ta ütles, et, et tema õpetajatele on vaja.

Mis teie enda taust selles mõttes on, kas te käisite ülikoolis, õppisite ma ei tea, programmeerimist, IT-d, haridus... Mina

Nad loodavad, et osa nendest start-upidest, näiteks meie lennus, viieteistkümnendas lennus on kaheksakümmend start-upi. Ja nad loodavad, et osa sellest arendab mingit Tšiilile majanduslikult kasulikke suhteid, näiteks meie oleme juba palganud Tšiilist kohaliku inimese, me maksame seal makse ja me oleme. Juba toonud õpetajaid kasutajateks, esimesed kolm kooli juba hakkavad Tšiilis õpiveebi kasutama. Nii et me loome väärtust Tšiilile kahe asjaga, nende haridussüsteem saab kasu meie tootest ja me anname inimestele tööd.

Pigem on see küsimus võib-olla isegi, et mis teised haridustehnoloogia ettevõtted, et miks nemad ei saaks teha?

Nad on mitu aastat taga võrreldes Eestiga. Seal on sihtgrupp koole, kus internetiühendus on väga hea. Need on enamasti erakoolid. Näiteks Tšiilis on, on erakoole väga palju, kuskil kolmandik koolidest riigis üldse on erakoolid. Ja neil on internetiühendus umbes samal tasemel kui Eestis, et saab kasutada, aga vajab ju veel investeeringuid ja sellega need koolid parajasti tegelevadki, täpselt nagu Eestis. Suurem osa koole veel ei ole selleks valmis ja see on ka üks põhjus, miks paljud haridus-tehnoloogiaettevõtted ei ole sinna veel läinud. Aga ometi on see suurepärane ajaaken, nad praegu just arendavad oma IT-võrku ja esimesed koolid on valmis.

Me tahame arendada maailma suurima õppematerjalide panga. Kus iga õpetaja saab materjale, oma materjale jagada oma õpilastega ja kasutada kõike seda, mida teised õpetajad on sinna lisanud. See tähendab, et me peame lansseerima veel paljudes riikides, sest haridussüsteemid, õppekavad on riikide kesksed. Aga palju saab teha mitmes riigis, eriti kui on nagu üleriigiliselt, kui on sama keel. Sellepärast meid huvitab Ladina-Ameerika, et kui Tšiilis õpetajad loovad hispaaniakeelset sisu, siis seda saab kasutada Argentiinas ja Mehhikos. Ja kui me alustame kas UK-s või USA-s, siis kogu ülejäänis ingliskeelne maailm saab seda sisu kasutada. Ja inglisekeelset sisu kasutavad ka tegelikult paljud muud riigid, aga Eesti õpetajad samamoodi näitavad inglisekeelsed videoid oma tundides.

Selgub, et ei ole. Me sihime alguses selliseid tehnoloogiasõbralikke õpetajaid, me saame nad väga hästi kätte Facebooki gruppidest, nad on koopereerunud seal, nad püüavad materjale vahel seal jagada. Me saame neid sihtida Facebooki turundusega ja nemad loevad sellist digitaalset meediat hariduse teemal. Kui nemad kasutavad, siis sealt edasi toimib selline soovitusprogramm. Et me anname õpetajale selle tasulise paketi mõneks ajaks tasuta, kui ta kutsub oma kolleegid kasutama. Ja niimoodi meil on vaja saada paar õpetajat koolist, sealt levib edasi. Ja siis on juba õpetajad väga huvitatud, et saada seda tasulist paketti. Ja nad lähevad koolijuhi juurde ja ütlevad, et aga teeks nii, et õpikute asemel ostame neid digimaterjale. Nii et me suudame seda tegelikult distantsilt korraldada. Meil on vaja ainult iga keele jaoks see tõlkida, panna sisse riigi õppekava ja seda me suudame teha kahe päevaga iga uue riigi jaoks.