Ega see ei ole keeruline, koolil on riigi poolt antud viiskümmend seitse eurot õpilase kohta aastas, et osta õppevahendeid.
Eesti koolid vaatavad väga progressiivselt digimaailma suunas. Riigilt tuleb seda initsiatiivi, et nad areneksid, koolid ise tahavad teha õpilaste jaoks huvitavamaks õppekeskkonda, see on peamine motivaator õpetajal endal. Kui tal, õpilased on klassis, on haaratud sellest ainest. Tal on palju lihtsam tundi läbi viia ja hulgalised teadusuuringuid tõestab, et kui õpilane on kaasatud, siis õpitulemused on paremad. Nii et, ega nad ei taha osta paberil õppematerjali. Nad lihtsalt siiamaani on seda alati teinud.
Tõepoolest, riigi sellise mõttelaadiga, kultuuri mõttelaadiga start-upindust väga hästi kokku ei lähe. See, mulle tundub, et start-up on palju Eestis ja USA-s, sellepärast et siin on inimesed väga, väga töökad. Tšiilis on inimesed rahulikumad, neil on aega küll asjade tegemiseks. Ja seetõttu startup'industes nad ei suuda läbi murda ja nende mõtteviis polegi üldse selline, et miks ma peaksin loobuma oma sobivast töökohast. Nad on väga sellise pikale karjäärile oleteeritud ja, ja seetõttu startup'e, kohalikke startup'e Tšiilis ja Ladina-Ameerikas üldse on, on väga vähe.
No tõenäoliselt meie saadet kuulavad päris paljud start-upi tegijad või vähemalt inimesed, kes mõtlevad sellele, et äkki peaks start-upi tegema, kas sa selliseid, noh, ma ikkagi tahaks öelda, et selliseid nagu pool turismi reisilaadseid äraolekuid soovitavad, noh, kui sul ei ole, isegi ei ole plaani minna sinna riigiturule, vaid et lihtsalt keegi pakub raha, võtan vastu, lähen enam pool aastat seal, miks mitte?
Enamikele start-upidele ma ei soovitaks sinna minna, just nimelt selle turismi reisi mentaliteedi pärast. Sa pead kuus kuud olema mingis riigis ja kui su sihtturud on teised, siis on aja raiskamine seal. Välja arvatud juhul, kui sul mitte kuidagi ei ole võimalik investeeringut saada ja sa oled väga varajases faasis, et sul on vaja kuidagi ära elada.
Nad on mitu aastat taga võrreldes Eestiga. Seal on sihtgrupp koole, kus internetiühendus on väga hea. Need on enamasti erakoolid. Näiteks Tšiilis on, on erakoole väga palju, kuskil kolmandik koolidest riigis üldse on erakoolid. Ja neil on internetiühendus umbes samal tasemel kui Eestis, et saab kasutada, aga vajab ju veel investeeringuid ja sellega need koolid parajasti tegelevadki, täpselt nagu Eestis. Suurem osa koole veel ei ole selleks valmis ja see on ka üks põhjus, miks paljud haridus-tehnoloogiaettevõtted ei ole sinna veel läinud. Aga ometi on see suurepärane ajaaken, nad praegu just arendavad oma IT-võrku ja esimesed koolid on valmis.
Me tahame arendada maailma suurima õppematerjalide panga. Kus iga õpetaja saab materjale, oma materjale jagada oma õpilastega ja kasutada kõike seda, mida teised õpetajad on sinna lisanud. See tähendab, et me peame lansseerima veel paljudes riikides, sest haridussüsteemid, õppekavad on riikide kesksed. Aga palju saab teha mitmes riigis, eriti kui on nagu üleriigiliselt, kui on sama keel. Sellepärast meid huvitab Ladina-Ameerika, et kui Tšiilis õpetajad loovad hispaaniakeelset sisu, siis seda saab kasutada Argentiinas ja Mehhikos. Ja kui me alustame kas UK-s või USA-s, siis kogu ülejäänis ingliskeelne maailm saab seda sisu kasutada. Ja inglisekeelset sisu kasutavad ka tegelikult paljud muud riigid, aga Eesti õpetajad samamoodi näitavad inglisekeelsed videoid oma tundides.
Selgub, et ei ole. Me sihime alguses selliseid tehnoloogiasõbralikke õpetajaid, me saame nad väga hästi kätte Facebooki gruppidest, nad on koopereerunud seal, nad püüavad materjale vahel seal jagada. Me saame neid sihtida Facebooki turundusega ja nemad loevad sellist digitaalset meediat hariduse teemal. Kui nemad kasutavad, siis sealt edasi toimib selline soovitusprogramm. Et me anname õpetajale selle tasulise paketi mõneks ajaks tasuta, kui ta kutsub oma kolleegid kasutama. Ja niimoodi meil on vaja saada paar õpetajat koolist, sealt levib edasi. Ja siis on juba õpetajad väga huvitatud, et saada seda tasulist paketti. Ja nad lähevad koolijuhi juurde ja ütlevad, et aga teeks nii, et õpikute asemel ostame neid digimaterjale. Nii et me suudame seda tegelikult distantsilt korraldada. Meil on vaja ainult iga keele jaoks see tõlkida, panna sisse riigi õppekava ja seda me suudame teha kahe päevaga iga uue riigi jaoks.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]