@ RESTART // 2022.08.31
KUUPÄEV
2022-08-31
PIKKUS
48m 14s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Idufirma Value Space asutajad Agu Leinfeld ja Reijo Põld räägivad, kuidas nad kasutavad satelliidiandmeid suuremahuliste infrastruktuuriobjektide, nagu tammide ja sildade, seisukorra jälgimiseks. Tehnoloogia aitab kindlustussektoril hinnata kliimamuutustest tingitud füüsilisi riske, et ennetada katastroofilisi kokkuvarisemisi.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Kliimamuutus põhjustab muudatusi ka pinnases ja ehitistes, nii et tulevikus hakkame nägema senisest palju enam suurte ehitiste vigastusi ja isegi kokku kukkumisi, usuvad Restardi saate tänased külalised, kes oma idufirmaga on sellise tuleviku osas juba positsiooni sisse võtnud. Meil on külas idufirma Value Space kaasasutajad Agu Leinfeld ja Reijo Põld, kes tegelevad just suurte infrastruktuuriobjektide olukorra satelliidi pealt mõõtmisega kindlustusfirmade tarbeks ja suudavad seda oma väitel tea lausa millimeetri täpsusega ja minna ajas isegi aastaid tagasi. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Eleen Änilane. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Fractory: pilvepõhine platvorm metallitöödeks.
Kui seda turgu kommenteerida, siis siin on kaks sellist aspekti, et kui keegi nüüd kodus mõtleb, et näiteks mitu silda on maailmas. Või mitu suurt ärihoonet on maailmas või mitu tammi või kaevandust või sadamat või kütusehoidlat või torujuhtme kilomeetrit. Et siis kõik need on asjad, mis tegelikult on kriitilised infrastruktuurid ja mida saab nii-öelda kaugseerata. Ja, ja see list ei pea kindlasti lõppema selle loeteluga, mis ma siin nagu ütlesin, nii et, et puhtalt nagu varaklassi kaupa vaadata, siis see list võib minna muljetavalt suureks väga kiiresti, kui natuke süveneda sellesse, mis erinevad varaklassid on kaugseiratavad. Ja nüüd, kui teistpidi minna, siis ega, ega ka neid kliente ja turge, kes sellest nagu võita saavad, et neid on ka tegelikult rohkem kui üks, kes sarnasest informatsioonist tegelikult huvitatud on ja, ja kes sellest ka nii-öelda valmis nagu maksma on. Aga mis selle turu kasvu võib-olla hoopis teistpidi kõige suuremaks teeb, on see, et hiljaaegu avaldati ju kliimaraportid. Ja, ja kui te mäletate, mis oli teadlaste ennustus, mis on saanud aastast kaks tuhat kolmkümmend meie maakirast. Siis seal oli mingisugune selline üks suhteliselt must stsenaarium, mis siis ennustas, et aastast kaks tuhat kolmkümmend on viis protsenti maakera elanikkonnast kliimapagulased. Ja see tähendabki seda, et kus need kliimapagulased tekivad, eks nad ikka sealt tekivad, kus keskkond ja, ja seal infrastruktuurid lähevad nii käest ära, et seal ei ole enam võimalik elada. Et on ta siis mere, merekaitse, mingisugused valid, mis ei pea vastu, on ta see, et mingid kaevandused või muud purunemised rikuvad ära meie keskkonna. Ega see kliimapagulus tekibki nende protsesside tulemusena ja, ja mina olen küll veendunud, et. Et see kasvatab seda turgu tegelikult väga palju rohkem, ehk siis maailmas, kus infrastruktuuri purunesid harva, oli see üks turg. See ajastu, kuhu me siseneme, loob täiesti uue, halvas mõttes normaalsuse ja, ja. Mul on kohutavalt hea meel, et, et siin saab tehnoloogia tulla appi, sest et see inimeste ees seisnev olukord, noh, see, see ei ole tore koht, et kui me räägime siin maailmast, kus, kus inimestel on raha, et ohutuse peale mõelda, siis me ei tohi unustada, et maailmas on ka väga suur oluk elanikkonda. Kus turvalisus ja ohutus tähendab täiesti midagi muud, kui see võib-olla on siin Euroopa kultuuriruumis või Põhja-Ameerikas. Et, et ka nendel tekib teatud hinnatasemest alates ja teatud tehnoloogiliste võimaluste olemasolust alates üldse esimest korda v Et nad võivad saada kuskilt sõltumatut informatsiooni, mis seisukorras infrastruktuurid nii-öelda kodu lähedal on.