AI_pealkiri: Eesti e-riigi kuvand, püsiühenduste levik ja Euroopa andmeturu visioon

Tere, kena laupäeva, Restart on suvepuhkuselt tagasi, meil on hea meel olla taas stuudios ja terve järgmise hooaja, samuti rääkida IT-juttu. Restart on siis see saade, mis ei ole digitund Kuku raadios, ehk et Restart on see saade, kus me ei räägi uutest telefonidest ja, ja tehnoloogiatest, mis otseselt üksikisikud puudutavad. Me räägime IT-ärist, e-riigist, idufirmadest ja muudest sellistest abstraktsematest küsimustest võib-olla. Aga hooaja esimese saate otsustasime me kaks saatejuhti, Hendrik Roonamäe ja Taavi Kotka, teha lihtsalt kahekesi. No esimene põhjus on see, ei ole teineteist peaaegu, peaaegu terve suve näinud ja pole saanud juttu rääkida, aga nali naljaks, tegelikult me teeme tiiru peale igasugustele e-riigi ja Eesti positsiooni küsimustele, küsime, et kui hea see Eesti riik siis erinevate näitajate järgi tegelikult on, kas see on väga hea või on alla keskpärase halb ja, ja vaatame, mis on Mis on vahepeal suvega juhtunud ja, ja mis on teada, et hakkab juhtuma. No tegelikult meil on suurem osa saade, saadet ilmselt pühendatud sellele, et kas. Kas Eesti e-riik on kuidagi talutav nähtus või ei ole, et kas ta on, kas me oleme väga palju alla jäänud ja. Mis see väljend on, tiiger magab, ma kunagi kirjutasin ise esimese artikli sellest umbes aastal kaks tuhat, et nüüd tiiger magab. Ja, ja tegelikult viimastel, no viimase nädala-paari jooksul on siin Eesti ajakirjanduses ka üles kerkinud päris teravaid küsimusi selle kohta, et kas see töö, mida riik teeb, isegi väga konkreetselt see töö, mida, mida Taavi Kotka teeb, on midagi väärt, kas me oleme magama jäänud, kas me oleme laisad ja armastame ennast kiita, kuigi tegelikult seda sisu ei ole. Või, või mis see on, et erinevad mingisugused uuringud ja indeksid ja analüüsid näitavad, et teised riigid on Eestist mööda läinud. See on väga valus küsimus, sellepärast et Facebook, Eesti Facebook lahvatas väga eredalt põlema selle peale, et ühed hakkasid omasid kaitsma ja teised hakkasid neid ründama ja väga suur vaidlus oli teatud ringkondades kohe nädal aega püsti ja kolmandad ütlesid, et noh, et ärge väielge, et see kõik mõttetu teema, et mis sa, mis sa ikka inimesega vaidled, kui ta aru ei saa millestki. Ehk et see on selline emotsionaalne küsimus meie jaoks, Taavi, on ju, et kas on, meil on kogu aeg räägitud juba kakskümmend aastat, et Eesti riik on kõva ja nüüd, kui tuleb, keegi ütleb, et aga vaadake, siin on kaks uuringut, kus me oleme väga paljudes asjades keskmised või alla keskmise, see on valus.

No tere ka minu poolt lõpuks, et olgu ette ära öelda kohe, et Eestist keegi mööda läinud ei ole. Sest me oleme kogu aeg olnud nendes edetabelites seal noh, ÜRO edetabelis seal kakskümmend ja, ja, ja nii edasi, et, et, et selles mõttes. Me oleme küll kerkinud ja, ja paremaks muutunud, aga, aga ütleme niimoodi, et, et see, et me oleme kunagi olnud tipus ja nüüd me oleme hakanud nagu, nagu tagasi kukkuma kuidagi, et, et, et. Et see nagu väga meile omane ei ole, et, et me oleme kogu aeg olnud sellise nii-öelda. Kuidas ma ütlen, mitte väga tuntud maane kuskil nagu, nagu keskel, jah.

Nii et Eesti e-riik ei olegi siis kunagi olnud või Eesti ei olegi kunagi mingi tiiger olnud, kui sa ütled, et me oleme kogu aeg kuskil keskel olnud?

No see on seesama nii-öelda küsimus, mis me seda nagu asja vaatame, et, et mina vaatan e-riiki kui inseneri ja ma vaatan just selle järgi, et noh, mida siin on tehtud, mis moodi eelkõige ühiskond üldse kasutab, Seda e-ühiskonda, noh alas ongi, et, et, et kas meil on digiretsept või millele digiretsepti, kas me kasutame digialgkirju või ei kasuta, on ju, noh täna me oleme riigina ikkagi ainuke riik maailmas, kes kasutab enamjaolt digialgkirja ja eelistab seda paberallkirjale näiteks, on ju, et võrrelduna nagu ükskõik millise muu riigiga. Aga sellist nüansse näiteks nendes uuringutesse aluseks ei võeta. See, kas haiglas saab infot vahetada või ei saa, et, et lähed ühest haiglasse, lähed teise haiglasse ja info liigub kaasa, eks, Seda isegi Euroopa Liidu uuringutes aluseks enam ei võeta, ehk siis, et nagu kus ma ütlen, et see hindamine ja võistlemine käib nagu nende reeglite järgi ikkagi, mis on enamikule sobivad. Ja need, kes sellest nagu üldisest mustrist väljapoole jäävad, siis nagu noh, tõesti ei perfoomi selle järgi, et noh, võtame sellesama ÜRO indeksi. Noh, me teeme väga kehva tulemuse, teeme fix-telefonide osas, aga vabandust, meil ei ole enam fix-telefoni, ei ole midagi parem.

Seal oli isegi, sa räägid uuringust, mille nimi on United Nations e-government survey 2016, on see sama või? Ja seal on noh, tõepoolest, ühest küljest on võimalik öelda, et kui sul läheb mingis uuringus hästi, et sa oled seal tipus, et noh, siis keegi ei hakka vaatama, et kuidas see tehtud on, et siis on nagu väga fine kõik, aga kui meil ei lähe hästi või juhitakse tähelepanu, et Eesti on, ma ei tea, kahekümne teine, Või kaheksas või mis iganes mõnes valdkonnas, siis hakatakse vaatama ja ütlema, et no jaa, aga teate, et see metoodika seal, et noh, et vaadake, mida nad arvutavad. Aga tõepoolest, kui me vaatame, mida nad arvutavad, siis Eesti ühendatavuse indeksi või ühenduvuse indeksi üks komponente on fiks telefoniliinide olemasolu. Ja see, see, ühesõnaga see indeks on keskmine teatud näitajatest, mille hulka kuuluvad seal vist internetikasutajate hulk ja mobiiliühenduste hulk ja midagi sellist, ja üks on siis fiks telefoniliinide olemasolu. Ja noh, see on aritmeetiline keskmine, ehk et kui meil seal on viiskümmend näiteks, mitte sada, siis kõmdi kukumegi kohe ja me ei saa mitte midagi teha sinna.

Ei, no nii ongi, aga ma ei tahakski üldse selles mõttes nagu sellesse indeksiteni väga süveneda, et noh, minu võrdusmetoodika ongi see, et ma käin nagu riigist riiki ja vaatan, mismoodi nad oma süsteemid on üles ehitanud ja ja üldse, kas annab midagi ehitada, et noh, näiteks me naudime seda, et Eestis ei pea jooksma paberitega ministeeriumist ministeeriumisse, no miks me ei pea, sellepärast et nii erasektor kui avalik sektor näeb inimest nagu alati nii-öelda ühe isikukoodiga, suudab infot ise vahetada, meil on kuulus X-tee ja nii edasi, on ju. Aga need riigid, kus X-teed ei ole ja noh, need on enamus Euroopa riigid, isegi noh, nüüd Soome alles nüüd võttis, eks. Alla, Skandinaavias on isikukood, Baltikumis on isikukood, lõuna pool ei ole sellist isikukoodi, mida kasutatakse nagu kõikides sektorites. Ehk siis näiteks noh, Saksamaal sa peadki jooksma nagu ühest ministeeriumist täis, on ju, või nad on noh, suutnud kuidagi ära peita sellele ebamugavas sulle, nii et noh, okei, nemad jooksevad sinu eest, aga keegi ikkagi jookseb. Et selles mõttes nagu selleks, et teha automaatsüsteeme, sul peavad olema mingid elemendid nagu ühiskonnas paigas. Kas seesama usaldus peab olema paigas, et ühiskond üldse usaldab neid süsteeme, et ma ei tea. Me võtsime rahva ka siin ette, nii-öelda kogu rahvaga ja otsustasime saada lahti käibemaksja pettustes. Tegime tuhande euro reformi, mis tähendas seda ja kõik ettevõtted andsid oma ärisaladused riigile. Noh, ei olnud nagu probleem.

No oli, probleem oli, aga lühiajaline, et, et noh, keegi enam väga ei protesti

sellepärast. See vaidlus oli, mitte Reet Teibi pärast, see tekitab halduskoormust, mitte see, et me ei usalda oma riiki. Aga kui sa läheksid täna UK-sse ja ütleksid, et kuulge sõbrad, et andke palun mulle oma kõik oma eripartneritega tehingud, on ju. Nad saadaksid sind puu taha, et noh, et jumala eest, mitte mingil juhul. Ehk siis e-riik tegelikult tulebki välja sellest, et noh, et, et kui küps ta on, et noh, et, et noh, mismoodi ta üldse kasutab seda tehnoloogiat enda hüvanguks. Ja näiteks siin me oleme ka nagu kõvasti alla jäijad, ütleme sama e-kommerts, täna UK rahvas oli ikkagi palju suurem e-kommertsi kasutaja kui meie. Või Saksamaa nä

Sellepärast, et meil ei olegi roboteid peaaegu, et üldse, meil ei olegi isegi sellise skaala tootmist, kus robotid tuleks mõtet

panna. Ehk siis nagu, kui me võtame nagu mingid nagu noh, ütleme nagu tööstuse näiteks, siis seal me oleme kindlasti tehnoloogiliselt maha jäämas. Või võtame noh, e-kommertsi, okei, me võtame praegu seitse peni korra saabastega järgi, eks, aga, aga ütleme, me oleme ikkagi nagu aralooliselt maha jäänud olnud.

Aga tegelikult, kui me juba räägime sellest, kus me oleme maha ajanud, eks ole, siis on ka mingid teatud valdkonnad nagu open data, mingisuguste andmete masinloetavus, kus, kus ka indeksites teised riigid on eespool?

Nüüd on jälle sellele vaatenurgia küsimus, meie Eestis eelistame seda, et mitte me ei tõsta sulle dataset'i kuhugi välja, noh, selleks, et seda manipuleerida saaksid, vaid ühenda ennast korva otsa nagu andmeallika külge. Ja minu arvates on see juba järgmine põlvkond, ehk siis nagu, kui täna seda, inimene tahab noh, mitte inimene või ütleme, ettevõtte või teaduslustus tahab nagu mingit andmehulka saada, on ju, tal on täitsa võimalik see, et ta noh, ei jäägi ootama mingit open data't kuskile, vaid ta teebki vastava päringu ja ta saab selle dataset'i nagu noh, nii-öelda, connect'ib ennast nagu otse andmebaasi külge. See ei ole valdav, aga noh, teistpidi jällegi noh, on mingid asjad ka, mis teatavad turgude peale tööta, noh, sama e-commerce, on ju või open taotkaks samamoodi, noh, meil on väike turg ja need andmekooslused ei noh, moodusta sellist väärtust, et selle pealt ärida, pole nagu lenti, kes olevat äriäikides.

Üks huvitav koht, kus me veel maha jääme, on kodanike kaasamine ja see on minu arvates veider, et noh, seal tavaliselt ronib Suurbritannia tripu, tipus, eks ole, nendes indeksites, Ja see on veider sellepärast, et seda kodanike kaasamist on minu arust meil üritatud teha kolmel miljonil erineval moel. Neid, neid portaale ja projekte ja igasuguseid asju on meeletult palju olnud. Ja need kõik on jäänud kuidagi soiku ja mina oskan siin oma peast vist ainult teha järeldused, mul on väga raske süüdistada Mart Laari, Linnar Viiki või sind selles, et kodanikud ei ole kaasatud, vaid. ju meil siis on lihtsalt selline riik või sellised kodanikud või, või äkki on isegi noh, võimalik siit kuidagi positiivselt seda, sellest välja tulla ja öelda, et nagu sa enne ütlesid, me usaldame oma riiki nii palju, me ei tahagi olla igas asjas kaasatud, me ei viitsi.

Noh, siin on jah, et me ikkagi natuke rohkem peame ka seda mammonet taga ajama veel, et noh, nii-öelda nooririigina ja, ja, ja mitte nii, nii varaka riigina kui näiteks UK, et, et inimestel nagu põhienergia läheb ikkagi nagu, nagu, nagu teenimise peale. Aga ma veelkord tule Minu meelest see, et, et kas me oleme või e-riik või ei ole riik ikka, e-riik. Ei ole niivõrd palju selles nendes edetabelites kinni, vaid ikkagi see, et kas meie tehnoloogiatavast tuntakse huvi. Kas meie tehnoloogiat hinnatakse, kas meie lahendusi hinnatakse, kas meie ühiskonna toimimist hinnatakse. Ja see, kui meil käivad ikkagi nagu kümme, kakskümmend delegatsiooni nädalas, käib meie uurimas, et mismoodi meil see e-riik on siin üles ehitatud. Noh, täna kohtusin, okei, me oleme eetrisse küll laupäeval, aga me natuke varem lindistame, on ju, aga. Aga kohtusin leedukatega, neil on parlamendis viimasel lugemisel e-residentsus. Tulevad aasta lõpus välja oma lahendusega, on ju. Ehk siis see, et meid kopeeritakse, noh, see, et Soome võtab meie X-tee üles, üle see, et jaapanlased teevad meie järgi enne oma mai numberit, on ju. Et need on need asjad, mis nagu ütlevad, et, et vaadake sõbrad, et meil ikka tasub olla uhke, et ei tasu nagu kõhtu maha lasta, ei tasu mõelda, et oi kui viletsad me oleme või kuhu me kukkunud oleme. Kusjuures me tegime uuringu ITL-iga kuskil kahe tuhande kümnendal aastal ja me uurisime, et mis on selle vingumise põhjus. Ja sotsiaalteadlased meile nii-öelda nagu noh, vastasid, siis oli põhiliselt see, et, et e-riik või kogu see IT on Eesti rahvusvahelist identiteedist nii suur osa. Et inimesed tunnevad hirmu, et kui meil seda ka enam ei ole, et siis me olemegi nagu, siis me oleme üks mõttetu rahvas. Ja seetõttu vingutakse noh, paneks nagu eriline energia sellesse vingumisse, et noh, et, et siis äkki tuleb juurde või ühesõnaga noh, ühesõnaga, et see tegelikult on see hirm, et me kaotame selle ainsagi tunnuse, mille järgi meid kui riiki teatakse, kunagi ju. President Ilves ütles selline kuulsad sõnad, et Euroopas on kolm riiki, kelle, keda kohta keegi ei tea midagi, et Slovakkia. No kelle puhul see ei suuda meenutada, et noh, et, et noh, mill Ja noh, Eesti on nüüd saanud viimastel aastatel või ütleme siin. Viiel aastal on saanud nagu omavahel selle nagu e-külge, aga noh Slovakkia puhul ikka ei ole, ma toon, noh, on Tšehhi puhul sa ütled nagu, et õlu ja. Praha ja, ja, ja Praha ja noh, et sa suudad nagu midagi meenutada, on ju. Slovakkia, Eesti ja Läti olevat olnud need kolm riiki, mille puhul nagu kõigil on juhe täiesti koos, noh.

Aga mis me siis teeme, kas meil on, need uuringud on siis, noh, et süsteemis on kallutatud jõud või? Uuringud on vastikud lollid, me peame tegema mingi oma indeksi

või? No ühesõnaga, mõningaid uuringuid me oleme saanud sõna sekka öelda, mõningates uuringutes me ei ole saanud sõna sekka öelda, ÜRO-s me ei ole saanud.

Oleme küll saanud, Ivar Tallot tänatakse ninapidi, nimepidi palunud.

Et kuule, et natuke peaks nagu vaatama, et ikkagi kaasaastaksid oma indeksid, on ju. Aga näiteks Euroopa Liidus mõningates uuringutes me oleme saanud sõna sekka öelda, näiteks selles, mis puudutab seesama nii-öelda desiuuring, mis paneb Eesti Euroopa nii-öelda ER-igi mõtet number üheks, seda nagu noh, on küll siin mõnetavalt kutsutud nagu eeltäidetud vormideks, aga, aga noh, seal oligi nagu noh, mõned aastad tagasi, kui me ei olnud, üldse ei perfoominud hästi selles uuringus. Aga me juhtisime tähelepanu, et vaadake, et meil ei ole eelteidetud vormid, et meil ongi nagu automaatsed süsteemid, mis vahetavad omavahel informatsiooni, et me oleme nii-öelda juba ammu-samm kaugemal sellest, kui teie siin, mida, mida te siin mõõdate, on ju, ja siis ta oligi noh, eestlased pandi automaatselt üheks ja number üheks ja siis ülejäänud siis hakati hindama selle eelteidetud vormide nagu järgi, on ju. Ma täpselt nagu, ma, ma nii enam ei julge väita, et aga see oli ju mõni aasta tagasi ja ühesõnaga me saime hästi ruttu ennast number üheks. Open data ka oli nii, et noh, meile heideti ette, et me oleme edetabelis väga nagu kaugel, siis üks meie IT-poliitika osakonna töötajatest võttis selle ühe nädala vahelisel selle uuringu ette. Kirjutas nagu korraliku analüüsi ja näitas, mismoodi meil selle asi nüüd noh, nii-öelda lahendatud on, on ju. Eesti kerkis nädalavahetusega rohkem kui kümme kohta, on ju, et noh, ühesõnaga, et noh, me ei ole kulutanud ressurssi selleks, et nagu tegeleda nagu nende uuringutega, vaid me oleme noh, see vähene, mis meil on, me oleme ikkagi pruudnud seda, et me teeme nagu uus süsteeme. Ja mida veel nagu tähele panna, on see, et, et kui noh, ma ei tea, ma ei tea, Leedu avastab enda jaoks praegu näiteks siin digiallkirja või. Või, või, või Saksamaa avastab enda jaoks nagu eelarvetatud vorme, siis meil on need lahendused ju ammu ära tehtud, ehk siis meie tänane fookus on juba sellistes kohtades, mida tavainimene enam ei näe. Ehk siis noh, võtame sedasama tuhandeeurose käibemaksukontrolli nagu näite, see on IT mõttes täielik e-riigi triumf, ühesõnaga me saime selle probleemi kontrolli alla, me teenime riigile iga aasta rohkem kui sada miljonit eurot juurde, me suutsime käibemaksu tulu kasvatada rohkem kui kaksteist protsenti, ühesõnaga noh, ja, ja ainult tänu tehnoloogiale, sest me saime nagu usalda, inimesed usaldasid ja me saime nagu andmed juurde, eks, ainult tänu tehnoloogiale, aga see võit. On varjatud, ühesõnaga noh, ütleme, ajakirjandus sellest ei kirjuta, inimesed seda oma iga päevaelus ei näe.

Miljonit eurot peaks nägema küll.

Vaata ei näe, selles mõttes, et see on meie riigieelarvest nagu noh, üks kaks protsenti on ju, ja see läheb nagu niuhti siin meile, et me nagu ei pane tähele, kui see vaja kaob, on ju. Kusjuures ma ikkagi tuletaks meelde, et minu meelest härra Ligi jumal ajal lubas ettevõtjatele, et, et kui tuleb rohkem kui kolmkümmend miljonit, et siis me võiksime rääkida mingist maksu vähendamisest, mingi, mingi maksu vähenemisest, on ju. Aga pole seda kuskilt.

Okei, kui indeksid on natukene ajast maha jäänud kallutatud, mis iganes, meil on nendega probleeme, mis, kust me siis aru saame, kui me päriselt hakkame maha ajama? Kus meil see kelluka põlema läheb, et ei tule enam delegatsioone või? Sina ütled, et kõik on hästi, aga noh, võib-olla minister ütleb, kõik on hästi, ega teid ka lõpuni ei saa usaldada.

No ma tõen selles mõttes, et nagu me ikkagi teame, kus meil on halvasti ja noh. Iseenesest me ju töötame nagu sõna otseses mõttes strateegiadokumentide järgi või mida me siis korda aastas üle vaatame, eks, ja noh ala, meil oli e-kommertsis mahajäämus. Noh, me panime sinna energiat, tõstsime teadlikkust, isegi rahastasime teatavaid projekte, et seda valdkonda rohkem nagu tähtsustada. Noh, inimesed ise ka nagu hakkasid rohkem nagu e-kaubandust usaldama ja meil on täna seal paranemine, meil on hüppeline paranemine, eks. Me tegime ära OpenData need portaalid, aga ütleme ausalt, noh seda teemat me ei ole maast lahti saanud, noh näeme vaeva veel, on ju. Hetkel me tegeleme tööstuse automatiseerimise teemaga, proovime sinna vahendeid juurde saada, ehk siis me tegelikult teame nõrkusi. Aga mingid kohad, kus me riigina nagu ei saagi nagu midagi noh, ette võtta, noh üks näide näiteks on samad puudetundlikud pangakaardid. Noh, ammu ära tehtud UK-s teistes riikides ja meil ei lähe. Aga milles on probleem, ongi see, et kaks tuhat üheksa, kui oli kriis, tapeti nii-öelda Põhjamaade olemasosalusega ettevõtetes innovatsioon ära ja noh, mahajäämus nagu noh, jäigi seisma, me siin hirmutame rahvast, on ju, et uute telefoniga äkki kaob ära mobiili-ID, on ju. Noh, teoreetiliselt on see võimalus, et see on nagu olemas, on ju, aga noh, inimesed töötavad selle nimel, et seal on nagu lahendus leida, aga see on erasektori teema. Ja siin me ei saa nagu riigina midagi teha, sellepärast et see teenus on erasektori poolt, on ju. Noh, sa ei kujuta ette, et me hakkame noh, pangakaarditeenust pakkuma riigi poolt, on ju, noh, ei tule nagu kõne alla, on ju.

See ei ole päris sama nagu mobiilide, minu meelest selle võiks riik üle võtta küll, arvestades, kui palju mõnusam see on. Aga

see ongi nagu naljakas, et noh, et, et iga teenus, mis nagu erasektori käes hästi nagu ei toimi, sellepärast nagu riiki üle võtma. Ei noh, mina nagu näeks, et noh, issand jumal, et Mobiil-ID võiks ikkagi telekametsetele tulu tuua ja las nad muud ka arendavad.

Ei, ma olen nõus sinuga, aga kui nad ei suuda. Et siis noh, selles mõttes, et kui mõni juuksur ja äri on sunnitud ennast kinni panema, siis kindlasti me ei tule MKM-i, et võtke üle. Seal on konkurents olemas, aga kui on üks selline teenus, mida terve riik kasutab või noh, sada tuhat inimest juba, nagu me teame. Siis ja, ja kui seal on mingid tehnilised murettekjad või neil kaob motivatsioon ära mingil X põhjus, noh äkki siis peaks keegi võtma.

No selles mõttes on sul õigus, et noh, vaata, kui siin vahepeal oli e-kooliga see hirm, et äkki panevad kinni või. Noh, nõus, et siis võib-olla tõesti peaks reageerima, aga ütleme nii, et. Liberaalmajanduse toetajana noh, mina ikka mõtlen nii, et, et kuidas võimalikult palju lükata erasektorisse, et äkki, äkki nagu veel on ta nagu neile võimalusi nagu ja, ja haritegemise võimalusi juurde.

Selge, me peame tegema pausi ja oleme kohe tagasi.

Henrik Ronamo ja Taavi Kotka räägivad siis Eesti e-riigi seisust, sügisel kaks tuhat kuusteist. Üks asi, mis neid uuringuid lugedes välja tuleb ja mille vastu me vist tegelikult ei saa väga vaielda, on see, et teatud netiühenduste olukord Eestis on kehva. Me vaatame, et NATO on, no võrdleme Leeduga, mis on drastiline näide, aga püsiühenduste hind Eestis on kohati kordi kallim kui Leedus. Meil on fixühendustes konkurents kindlasti väiksem kui Leedus, me igasuguste tabelite järgi, ütleme neid kodusid, kuhu jõuab kaabel, on vähem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Meie keskmised Fixneti ühendused on aeglasemad kui väga paljudes teistes Euroopa riikides ja see, see hakkab silma nendest graafikutest läbivalt. Ja ma, ma ei usu, et siin oleks nüüd süüdinud, et me, meie megabittsekundis on valesti mõõdetud siin, seda me ei saa öelda.

Ei saagi. Tähendab, õiged on ja noh, siin on alati nagu erinevad põhjused on ju, et kes millal keegi oma võrk hakkas ehitama, et, et kui meie veel vaske panime, siis, siis, siis leedukad olid natuke hiljem ja hakkasid juba nagu fiibrid panema.

Ja Läti, Lätis on, vaatasin, fiibri, fiiber on noh, sööstunud lakke täiesti, et, et mis, mis on just, mul tekkis see Läti küsimus, ma ei tunne nii hästi, kas sina tead, mis nad teist

Esiteks neid on rohkem, millest, mis tal nagu, mida tuleb silmas pidada, ehk siis kui me vaatame sedasama nagu hajusasutuse ja pindala ja klientide arvu teemat, on ju, et neid on rohkem, et kuidas ma ütlen, et kui meil on nagu noh, mingisse piirkonda, meil on nagu ütleme, kolmkümmend klienti, on ju, siis sama piirkonna suurust nagu Lätist, noh, kuuskümmend klienti, on ju, et eks siis nagu Telekomi motivatsioon on teine kohe, eks, et kui sul on rohkem kliente. Konkurentsseis on Lätis nagu, üks ma ütlen, rohkem toetav seda, mismoodi noh, nii-öelda fiksi võtta, on ju. Ja võrgutaristu oli neil parem, ehk siis noh, me võime öelda, et, et mingid otsused, kuna jaaras on noh, neil paremini, kui meil on tehtud, eks. Aga see õige ta on, et noh. Meie oma võrguga kaks tuhat üheksa otsustati ära, et, et ikkagi tulevik on õhus. Ehk siis, et inimesed hakkavad rohkem kasutama nagu mobiilset internetti, tulevad internet of thingsid ja nii edasi ja seadmed tahavad olla nagu üle õhu ühenduses võrguga, mis tähendab seda, et ka maapiirkondadesse, kõige kaugemasse nurkadesse me peame viima noh, noh, viibri nii-öelda kohale ära, et siis nagu nii-öelda, kas ma ütlen, et toimetada see, see ülikiirjavõrk siis ka nagu kaugematesse soppidesse, eks.

Minule tundub küll, et see on ka, okei, meie otsustasime seda, see tähendab, et riik otsustas, eks ole, see on see Elase projekt, millest... See

on see Elase projekt, ma ei saa öelda, et mina seda otsustasin, sest nagu jah,

siin, sina ei olnud selle riigis, aga ütleme, et noh, et see, see ei olnud mingi asi, mida oleks otsustanud, ma ei tea, Eesti rahvas referendumil või, või, või Telia ja Starman kahekesi, et noh, seal oli, riigi käsi oli sees selles otsuses. Aga, aga mulle tundub, et kui me vaatame ka, kui ta, kui palju on võrgu arendusse raha pannud me Ehk siis vana nimega Elioni, siis nad on ikka päris laisad olnud selles, et, et seda fiibrit nad on vedanud ja aga mitte ilmselt sellises tempos, et see väga suurt mõju oleks meile avaldanud. Netipakettide kiiruse tõstmine väga paljuski on selle sama asja taga. Seda VSL tehnoloogiat, mis on ADESiline edasiarendus, nad noh, sisuliselt hakkasid arendama suhteliselt ju hiljuti, sellest ei olnud ikka midagi siin kuulda. Ja vist ka väga kaugele seal jõudnud ei ole, et ühest küljest nad ei ole andnud võrgu ehitusse raha ja teisest küljest ka see pakettide poliitika tänu sellele on olnud selline, et inimestel ei ole mingit motivatsiooni hakata täna kolm korda rohkem maksma. Kiirema ühenduse eest, vaid nad istuvad kõik rohumeeli oma kaheteist mega otsas, sest nii on ja nii on kogu aeg olnud ja meie tabelis palun väga kukuma.

No selle põhikannatajaks on jah, kusjuures, nii naljakas ei ole mitte just, mitte, mitte maapiirkondad, vaid just need linna lähipiirkondad, eks ju, nagu Nõmmed ja, ja, ja sellised noh, muidugi nii-öelda Tallinna ümbrus ja, ja Tartu ümbrus, et kes seal põhiliselt pihta saavad. Aga noh, mina vaatan seda asja niipidi, ehk siis. Ma võrdlen seda olukorda, mis olid meie kiirused ja neti kättesaadavus kaks tuhat üksteist või kaks tuhat kolmteist ja mis on ta aastaga kaks tuhat kuusteist. Ja täna me näeme seda, et, ehk siis noh, kuidas inimene neti kas Ja inimene kasutab täna igapäevaselt peamiselt mobiilse internetti. Seda näitab meie, noh, turvalandus. Mida meile teeb tehnilise eroleva amet. Mahud on kasvanud kümme korda. Järelikult võrk peab vastu ja ta peaks, peab vastu ainult tänu sellele, et me oleme vedanud igasse nurka ära seal noh, suure kaabli, ehk siis muidugi kusjuures iga pool veel ei ole, et meil on täna veel. Noh, peaaegu kolmandik on tegemata, et Saaremaad on väga palju katmata, Pärnumaad on väga palju katmata, Lõuna-Eestit on veel päris nagu noh, olulised augud on sees, eks, et. Et ei ole veel päris kõikjal, et kellel täna ikkagi üle neli geograafiliselt tuleb, et siis tõenäoliselt teie lähedale pole veel see nagu kaabli jõudnud. Et inimeste kiirused, need nagu need alalaadamiskiirused on tõusnud keskmiselt üle kümne korra. Ehk siis noh, kuidas ma ütlen selle, see, kuidas sa igapäevaselt oma teenust tarbid, kuidas sa seda oma igapäevaelu toetad sellega, sama kommunikatsiooniga, selle ülesanne, minu silmis, me oleme ära täitnud. Ehk siis jah, fix ühenduste arvus nagu kaabeltuppa, me oleme kehvakesed ja kaablid tuppa noh, ma ütlen, riik praegu siin noh, seda laastamaili teha ei saa, ehk siis me saame teha seda, et me tõesti. Kui nüüd president saab valitud, siis Riigikogu hakkab jälle hääletama ja võetakse vastu loodetavasti see pakett, et saab postilotsa panna, elektripostilotsa saab panna ka tavalisi neid sidekaableid, ilma mingi ehitusprojekti. Sa

mõtled siis fiibrit või?

Jah. Et see kindlasti nagu teeb seda asja odavamaks, aga noh, siin on küll aru saada, et noh, täna sul maksab ülikirja internet koos televisiooniga, maksab neli keerruutori otsas kakskümmend üks eurot kuus. Ehk siis aastas sa maksad maksimaalselt selle. Et kakssada viiskümmend euri ja kui sa nüüd mõtled nagu Telekomi ettevõtte peale noh, et kui sul on nagu noh, ma ei tea, kakskümmend peret, kes maksab kakssada viiskümmend euri. Noh, ega sealt noh ei jää väga palju nagu, nagu raha selleks, et investeerida. Ja teistpidi, kui sa peaksid nagu noh, ma ei tea, siin need pakkumised on nagu erinevad, et kui üksi endale vedada, siis tõesti tuleb see viis tuhat eurot välja käia. Kui kambakasi vedada, siis tõenäoliselt tuleb selle umbes viissada kuni seitsesada euri välja käia, et seda viissada euri, mis välja käid, on tegelikult kaks aastat noh, neli G-d. Ja ega ega sa maksad, hakkab paketti ikka maksma. Paketti ikka maksma, nõus on ju, mis tähendab seda, et noh, et, et paljud inimesed nagu ei, isegi kui on võimalik, nad seda otsust ei tee, mõtleme oma küla, meie ved Meil oli kolmkümmend maja, võttis seitseteist, maksis kuussada viiskümmend eurot ja ei võtnud kõik. Ja, ja noh ikkagi maksame oma paketi ja kusjuures ma noh, ma olen ausalt tunnistama, et mul on ka sajane tuleb tuppa, aga ma ei tee sellega midagi, et noh, piisas ka viiekümnesest. Et, et ja 4G toimib ka lisaks veel, et noh, et, et selles mõttes on väga raske... Ei no

ma saan aru sellest, mis sa räägid, aga, aga olles ka nagu progressiusku, et mul on raske näha, kuidas oleks halb, kui meil oleks rohkemates, palju rohkemates majades fiiber. See, et me täna oleme 4G otsas, eks ole, tänu konkurentsisituatsioonile, tõesti seal ütleme, seal mahtu on ja need hinnad on mõistlikud. Aga juba täna inimesed ütlevad, et kohutavalt kiirus kõigub ikka, teatud, teatud hetkedel on, on fruktueerumine päris suur, kui koormus peale tuleb, kiirused lähevad alla, nendegi ei lähe populaarsemaks, kindlasti seal hakkavad tekkima nagu suuremad probleemid, ehk. Fiiber oleks täiesti raudkindel variant väga pikaks

ajaks. Aga fiibri, see on ka last mile'i, Euroopa Liit teha meil ei luba nende rahadest, mis ta me seda, me peaksime leidma omavahendid, oma, oma elanikke.

Oota, sa ütled, et selle, selle Elasa projekti raames sa ei tohi viia koju ka arvut või?

Ma tohin viia kuni nagu noh, sõna otses mõttes nagu, isegi mitte aia taha, aga meil on see noh, turutõrke piirkonnas, siis noh, ma ei tea, küla keskele näiteks, on

ju,

et. Ma ei tohi koju vedada, see on nagu lausa reaalselt kirjas, me vaidlesime, see oli põhjus, mille pärast Eestil läks Euroopa Liiduga lepingu sõlmimine edasi, see oli viimane küsimus, meil oli üldse lahti. Me vaidlesime seda viimase hetkeni, nad ütlesid, ei saa. Noh, siis me nii palju saime, et me saime koolidesse tohime nüüd vedada ja me koolidesse uuendame, koolides uuendame võrgud ära ja nii edasi, nii palju tohime teha, eks. Aga ma ei tohista viimast miili teha, miks me teame seda, me peaksime leidma omaenda riigi raha eest. Kõige optimistlikumad, isegi mitte konservatiivne, kõige optimistlikumad hinnangud, kui igasse nagu majapidamisse, nagu turutõrke piirkonnas, vedada kaabel, lähekski riigile maksma. rohkem kui nelisada miljonit

eurot. Igas majas, kus praegu ei ole? Jah. Või mis see turutõrke piirkond tähendab?

Turutõrke piirkond on see, et kus turutingimustes ettevõttel nõus viima, et noh, et ala, et turutingimustes näiteks, kui. Kui on korrusmaja, noh, siis on konkurents, noh Starman, Telia, kõik tahaksid viia sinna, on ju. Kui sul on talu keset põldu. See on turutõrge ja siis ongi see, et noh, et, et me viime sinna lähedale ja siis nagu lõpuvead ise, on ju, et noh, et, et see on see. On see kogu selle elatuse nagu mõte, on ju Ja, ja seda neljasad miljonit täna nagu riigil ei ole ja noh, see on ja, ja ütleme ausalt, ega see läheks samasse nagu kategooriasse, et noh, mulle meeldis ka, kui iga maja juurde võiks asfalttee. No ei ole mõistlik, ehk siis mingites kohtades me peame nagu lõivu maksma, me peame noh minema, minema üle õhu, on see siis raadiolink, on selleks siis nagu 4G tehnoloogia on ju, mis iganes on ju, et, et. Et see on paratamatu ja aus olla, siis me peame silmas pidama ka seda, et, et noh, välja öelda, aga ikkagi noh, maapiirkondades telekomi teinud, see nii-öelda arendamine käib tegelikult nii-öelda linna rahakoti arvelt. Ehk siis nagu ta ise ära ei tasuks, et me nagu nii-öelda peame vaatama seda ka, et, et tihti nagu, nagu nii-öelda maapiirjandus makstakse nii-öelda interneti minu jooksul nõuame investeeringud nii-öelda kinni, nende piiride puhul kasutus on suurem.

Jah, aga noh, samas kui ma, ma ise tean, et iga kord, kui näiteks minu oma Facebooki seinal see küsimus kuidagi tõstatub, siis ilmub välja päris suur hulk kodanikke, kes on väga tigedad, igaühel, mulle tundub, et igal eestlasel peaaegu nagu on rääkida üks saunalugu, on rääkida üks lugu sellest, kuidas ta ei saa netti või tema naaber ei saa netti või tema isa ei saa netti. Ja need ei ole metsatalud, sest metsatalu inimene, ma arvan, on noh. on nõus sellega, et ongi päris keeruline, et, et ta ei ootagi võib-olla, et fiiber peaks sisse tulnud, need ongi inimesed, kes elavad Aala-Nõmmel või laagris, noh Tallinna oludes või kuskil sellistes kohtades, kus sa oled Tallinnana, sa oled linnaliige, sa, sa elad linnas ja aastaid ja aastaid sa ei saa, sa ei saa, sa ei saa, sest nad ei too. Ja see ei tundu mulle üldse normaalne olukord.

No vot, see ongi see, ma ütlen ära, et, et meie ei tohigi tuua. Et aga ma tahaks ka seda öelda, et meie statistika näitavad on nagu muud, et meie statistika näeb seda, et isegi inimesel on võimalik võtta, kuna see investeering, isegi see viiesaja eurone investeering on, on mõne inimese jaoks nagu liiga suur, siis nad ei tee seda. Ehk siis nad ei taha seda teha, et, et isegi nagu nii-öelda see võimalus olemas. Et see ei ole päris niimoodi, et, et üldse ei saaks, et on olemas küll lähedal, aga nagu ei, nagu ei tooda. Ja teine, mis see asi, mida ei, millegipärast ei tehta või ei arendata, on ikkagi see koostöö, et sa ei pea tooma üksinda Ehk siis nagu, et seda koostööd ka ei tule, et noh, et noh, kas mu oma küla näitel on ju noh, kolmekümnest küla, majast seitseteist on ju, see on pooled umbes on ju, et ei ole nagu päris nii, et kõik tahavad. Et, et selles mõttes tuleb seda ka vaadata, et noh, mis see nagu majanduslik mõistlikkus on. Aga ma tahaks ühte asja veel öelda, et, et, et, et me tegelikult selle baasvõrku esitame selles mõttes ikkagi varuga, et järgmisel aastal tulevad müüki seitsmesaja megakirjandused. Mis tähendab seda, et see nii-öelda üle õhu esaldatava interneti nagu mahud suurenevad, kiirused kasvavad ja ütleme nii, et kvaliteet paraneb, et noh, et ei ole seda nagu kõikumist nii palju, ehk siis noh, tahame või ei taha, aga. Aga õhk on ikkagi see põhiline kanal, mille kaudu see asi nagu nii-öelda meil tulevikus minema hakkab ja meie seadmed ka eeldavad seda, et noh, et üle õhu on nagu, nagu rohkem interneti kättesaadav. Pluss, noh, need väiksed asjad, see, et mida ma noh, ütleme, elektrivastil otsad panna, see teeb seda hinda natukene odavamaks, aga ta ei tee nii odavaks, et noh, et a la noh, tuleb tasuta kätte, on ju. Aga kindlasti, mille eest nagu telekomi ettevõtted ja ma arvan ka, ma, Juhan Parts võiks nagu korra võib-olla nagu, nagu peeglisse vaadata, on Et, et see on küll nagu noh, minu seinal kumab see ka läbi, et mul küll iga sõpra ei ole, kes ütleks, et tal on nagu probleeme, et aga, aga just, et, et see kumab läbi, et. Et kuidagi on nagu eeldus see, et ma peaks nagu tasuta saama või riik peaks tulema panema ja, ja üldse riik peaks mulle tegema, et, et see on nagu selles mõttes noh, mind jah, pead tunnistama, mind see isegi nagu ärritab, et, et, et mis mõttes. Et, et noh, see käib ju kellegi arvelt, et noh, et, et keegi teine nagu toob nagu ise ja, ja, ja seda peaks saama nüüd nagu, nagu nagu niisama, Ja kõigile me ei suuda vedada, ehk siis see on liiga kallis.

Jaa, aga me räägimegi siin tegelikult läbisegidena, ütleme selle, selles lõigus praegu kahest asjast, üks on see, et mis see Elasa projekt on, noh, mina olen sellest aru saanud ja ma loodan, et väga paljud veel, et see, see ei pea olema projekt, kus iga metsatalu saab fiibri Euroopa Liidu või riigi raha eest, on ju. Aga teine asi on ikkagi see, et, et mida me saaksime teha, et telekomid viitsiksid investeerida seda raha, okei, sa ütled, et noh, arvutame välja, see ei ole nii väga mõistlik, nad ei ole siin kaheks aastaks Eestis, nad tahavad kakskümmend olla. Tegelikult see ikkagi on neile mõistlik, nad lihtsalt täna ei taha seda raha kulutada, kas me saame midagi teha, et nad selle pagana Nõmme ära kaabeldaks üks kord?

No esimene, meil on need kalkulatsioonid ikkagi olemas selles mõttes, kui palju kaabeldused nagu maksavad ja noh, Starman näiteks nagu uue turule tegijana, ma arvan, hea mõte oleks nagu noh, toome ta saatesse ja räägime, No Murast

on, kohapeal

või ei ole mingit kaablit, ja siis tulevad neid iga otsas, nii et saada nägu, on ju, et ei ole, et miks nad ei tee. Ja nad, ja ta toob sulle need arvutused laevuda, mina olen neid arvatesse näinud ja ma saan aru, miks nad ei tee, aga toome nad siia saatesse ja vaatame, miks nad ei tee.

Vaatame siis koos seda Excelit. Selge, me teeme siis pausi ja oleme varsti tagasi ühe teise teemaga.

Me oleme neist haradega eetris tagasi ja kasutame saate viimase kolmandiku ära selleks, et rääkida nüüd millestki, mis on tuleviku teemas, me oleme suhteliselt palju siin minevikus sobranud või, või siis ka olevikus, andmete vaba liikumine on üks selline asi, mida Eesti tahab Euroopa Liidus tõstatada, üheks, üheks uueks vabaks liikumiseks. Ma ei tea, lobistada, suruda, teha ettepaneku, mis iganes see, see õige on, räägi sellest.

No näed, see on jälle ehe näide sellest, kuidas Eesti on e-riik, ehk siis mismoodi on see meie mõtteviis, et me nagu noh, rahvana, kuidas me mõtleme üldse, mismoodi me näeme andmeid kui väärtust ja, ja, ja, ja, ja põhiväärtust. Aga jah, selles mõttes ta on iseenesest jällegi mõnes mõttes vana ideega, et selle idee käisime välja Euroopa Liidule juba kuskil kaks aastat tagasi, nii kui seda digitaalset ühist turgu hakata üldse planeerima ja noh, mõte on nagu selles, et no lihtsamad need näited on sellised, et ma lähen täna Hispaaniasse tööle, et siis. Ma ei peaks nagu oma Eestis olevaid andmestiku kaasas vedama, vaid nad, kui Hispaania riik vajab midagi noh, mingit maksutõendit, mis iganes on ju, et nad saavad selle otse nagu Eesti infosüsteemidest pärida, ma ütlen neile isikukoodi ette ja nad siis pärivad sealt, on ju. Ja ma lähen Saksamaale ettevõtet tegema ja tahan kohalikust pangast laenu saada, et ma ei peaks nagu paberil kaasas vedama kuus aastat oma noh, maksukäitumist. Praegu peab või? Jaa, praegu peab, et siis, et ta saaks otse pöörduda näiteks Swedbanka poole ja ma ütlen jälle, et talle Et need on sihukesed lihtsad näited, mismoodi Euroopa Liidus võiks üldse nagu andmed liikuma saada. Aga radikaalsem idee või mõte on see, et vaata, Euroopa Liit otsib juba pikka aega. Nii-öelda noh, moodsa nimega, disruption on ju, et, et noh, kuidas me raputame seda Euroopa Liit ikkagi selliselt, et meie konkurentsivõime paraneks. Et noh, on näidanud, et see, et me nagu Horizonisse paneme raha või. Me teeme siin igast kampaaniad või, või, või investeerime, et see ikkagi, see vahe selle USA-ga ikka läheb järjest nagu suuremaks, et USA-l on ikkagi rohkem raha investeerimiseks, seal on natuke parem seadusandlus, mis toetab innovatsiooni, ajud tulevad sinna kokku, eks, et see kõik on nagu noh, see kogu aeg USA-l nagu veel rohkem ees ja läheb järjest rohkem eest ära ka. Et noh, mis asi on see asi, millega me saaksime natukenegi järgi, et me saaksime seda vahet nagu vähendada, et me järgi niikuinii ei jõua, aga et me saaks natukenegi vähendada Ja, ja me sama kaks aastat tagasi välja kujutada idee oli see, et kui muudaksime Euroopa Liidus tervikuna seda suhtumist, mismoodi me näeme toorandmeid. Ehk siis, et kas me saaksime Euroopa Liidus kehtestada selle põhimõtte, et Euroopa Liidus toorandmete omanik on andmetekitaja ise, ühesõnaga kaasomanik, vabandust. Et noh, ta, kui ma oma Apple'i telefoniga mööda linna ringi jooksen ja Apple minu kohta nagu. Minu GPS-sokatsiooni küsib kogu aeg ja, ja seda talletab, on ju, et kui ma tahaksin seda anda näiteks sinu start-upile, et mul võiks see õigus olla, et noh. Kusjuures see tundub nagu, nagu väga nagu võimatune, aga iseenesest ei ole, et, et vajalik seadusandlus, seadusandlus tegelikult on Euroopolis olemas. Et täna andmekaitse reedeid juba ütlevad, et, et sul on õigus teada, mis andmed sinu kohta kogutakse. Sul on õigus need andmed välja küsida, kutsuda või noh, küsida, et vaadata, mis seal on üldse, on ju. Ja noh, kui sa tead seda Google, right to be forgotten, on ju, et, et siis on sul mingi isegi neid kustutada või nagu muuta, eks. Et, et siin sama lugu, et mõtle, kui ma saaksin nagu need andmed välja küsida masin Si see tõstaks oluliselt nagu Euroopa võimekust üldse nagu innovatsiooniga tegeleda, see tõstaks üldse kaardi välja jälle. Ehk siis, kui sul on muidu nagu vajaliku andmine koosseisu kokkusaamiseks USA-s näiteks kuuluks kuus kuud. Siis Euroopa Liidus, kus sa suudad piisava gruppi ära motiveerida, näiteks tuhat inimest, on ju, saaksid nad saada kohe. Noh, ala, ma maksan sulle näiteks sada eurot, et saada anonümiseeritud kujul sinu viimase kuue kuu andmed, et ma ei tea, need sinu käimised kokkuvõttes seal tuhande hulgas, on ju. Aga ma maksin su sada eurot, et sa oleks Noh, nii-öelda tuhande, tuhande inimese valik.

Ütleme täna tegelikult väga palju internetist, mida, internetiteenustest, mida keskmine inimene kasutab. Gmail, Youtube, Facebook, on ju, mis iganes. on, on tasuta meile ju sellepärast, et, et me tekitame neid samu andmeid, millel on väärtus ja mida need firmad siis pööravad rahaks, on ju. Müüvad maha või, või vastavalt sellele, müüvad reklaami, lõpuks on ikka, müüvad maha. Ja meie saame tasuta väga head teenust, YouTube on väga hea teenus.

No ma ennustasin kolm aastat tagasi, et või neli aastat tagasi, et, et kaks tuhat kuusteist või kaks tuhat viisteist tuleb see aeg, kus telefonifirmad hakkavad mulle maksma selle eest, et ma kasutaks nende telefoni, ma eksisin. Sa maksad Apple'i eest ikkagi nagu samasugust hingehinda, nagu Ehk siis ma väidan, et selle põhimõtte muutus ei muudaks nende teenuste hinda. Ehk siis, kui Youtube paneks ennast tasuliseks, tekiks uus Youtube. Et kui Facebook pannakse ennast tasuliseks, tekiks uus Facebook, et. Et seda ei juhtu ja me oleme seda isegi testinud, kusjuures seda ideed me ju testisime poolteist aastat tagasi ka Google'iga ja siis Google'i esimene reaktsioon oli muidugi ei, et mitte mingil juhul. Aga siis nad said päris ruttu aru, et, et, et vot stopp, et see toimib ju mõlemat pidi, et noh, start-upper saab Google'i käest, aga Google saab näiteks Mercedese käest, kui ta motiveerib nagu noh, Mercedese omanikumaad, mida anda. Ja, ja nad olid meil kuu aja pärast tagasi, ütlesid, et kuule, jumala hea idee, et me oleme jumalapaadis, et tehke ära,

onju. Et ühesõnaga, kõik andmed, mida mina oma

sellise.

On, et mul on õigus öelda, kes võib nendega midagi teha ja õigus seda hinnastada. Minul isiklikult? Neid andmeid on hirmus palju, kas me hakkame kõik selliseks nagu börsi day-traderiteks, et logime hommikul kuhugi sisse ja paneme linnukesi umbes tuhande asja kohta?

No vaimuses me näeme seda pigem niimoodi, et noh, kui me mõtleme nii, et start ja, ma ei tea, Apple ei hakka iga start-upperiga ju liidest tegema, on ju, et noh, see kulab ja ta ei hakka kontrollima, et kuule, et Hendrik, kas sul ikkagi on Taavi nüüd see volitus või ei ole, on ju, et tema jaoks tohutu halduskoormus, on ju. Aga kuna ta niikuinii peaks praegu väljastama mulle, noh, minu kohta mu andmed, kui ma pärin, et siis järgmisel see API on noh, tegelikult olemas või peaks olema olemas, on ju. Ehk siis meil on vaja tekitada mingi brokerite kiht, see kiht, kes vaatab, et kas see valitsus on õige või ei ole ja kes tegeleb nende noh, tohutute start-upperitega, aga kellel Apple'il on, ütleme, kellel on API-gas liides olemas, on ju. Ja need broker'id pead olema usaldusväärsed, nad peavad olema suured, neil peab olema midagi kaotada, neid peab olema võimalik auditeerida. Ehk siis tõenäoliselt peaksid olema telekomid, noh, haada Deutsche Telekom või Telia või mingi selline asi, et, et see, et päris mina. Identiteedimänedžert, eks. No põhimõtteliselt nad muutuvad selleks kanaliks jah, et, et kui sina ütled, et ma tahaksin saada nagu tuhande inimese noh, seda tüüpi andmeid on ju, siis nemad aitavad selle seda saada, nemad anonümiseerivad. Nad ise ei tohiks üldse talletada neid andmeid selles mõttes, et noh, ma ütlen, ta peaks tulema mingi auditeerimise alla nagu kuuluvad. Aga et nad vahendavad, et, et see tekitaks nagu täiesti uue tööst

Ma tahaks sellest tööstuse mõõtmest nagu rääkida, et, et ainuüksi Apple'il on täna miljard seadet laivis. Nüüd, kui mõnel start-upil on vaja dataset'i mingite inimeste käest, kelle, mingite inimeste andmeid, eks ole, siis tal ei ole vaja miljardeid inimesi andmeid, tal ei ole isegi tõenäoliselt miljoni omavahel, me räägime siin viiest tuhandest, viiekümnest tuhandest, midagi sellist.

Tuhat on juba päris mõistlik valimine.

Jah, ühesõnaga... Mis sa arvad, mis selle teenuse, mis selle andmete väärtus reaalselt tuleb, mulle hakkab tunduma, et see pakkumise ja nõudluse vahekord on turul nii paigast ära, et need andmed ei hakka maksma mitte midagi, kui sul on vaja miljarditest inimestest, inimest tuhandet.

Sõltub, ühesõnaga noh, kui unikaalne sa oled, on ju, noh, lähme natuke võib-olla negatiivsesse näitesse, aga Pfizer ostaks hea meelega, ma arvan, nagu keerulisemate haiguslugudega inimeste andmeid ja neid nüüd küll ei ole nagu siin tuhandeid, vaid nagu noh, need setid, mis talle võiksid meeldida, need on nagu seal juba Ja noh, jällegi noh, kokkuvõttes turg kujundab väärtust, aga mis on kõige tähtsam omadus, on see, et, et sa ei pea müüma. Ehk siis täna on meil see situatsioon, et keegi ei saa müüa. Ja Apple ja Google võtab niisama ja... Aga kui ma,

kui ma nii-öelda, kui ma ei anna isegi Google'ile, siis ta ei anna mulle ka seadet?

Ei, no see on, seda nõus, et selles mõttes, et sa pead selle lepingu tegema, sa teed seal täna ka, on ju, sa ju täna ju... Aga

siis on leping, et tema ei tohi edasi anda või?

Ei, selles mõttes nagu sa oled kaasomanik, mis tähendab seda, et, et kui sul on mingi seadmine komandanud, on ju, noh, a la sa, täna sa Google'iga ju aktsepteerid selle, et sa oma kasutad Androidi telefoni ja ja ta kogub sulle sinu kohta, mis ta selle kogub, on ju. Et nüüd on siis sama küsimus, et noh, et, et see, need on, mis sa ise tekitad, noh, Google niikuinii tohib neid kasutada, aga nüüd on küsimus, et kas sina võid selle Raw data, noh, sellel nagu see, mille nagu nii-öelda sinu klikkimine tekitas või sinu liikumine tekitas, on ju, kas sa selle võid anda ke Ja sellest, me, me räägime nagu sellest, sellest õigusest.

Nii, aga siis me peame ka Google'it ära võtma igasuguse õiguse, et tema annaks kellelegi kolmandale, kellegi kolmandale, muidu hakkavad kaks, mina kauple, ja Google kaupleb.

Google teeb seda ju praegu, Google müüb tänase andmeid juba.

Jah, aga me peame temalt selle õiguse ära võtma.

Ei pea, me seda muutust ei pea tegema. Ehk siis see meil praegu toimub juba, see täna sa Apple ja Google müüvad sa andmed, nii et mühin.

No ma räägingi, aga mis point siis on mul veel müüma hakata, minu enne hommikul Google juba müüb, kõigil on palju mugavam Google'iga see deal ära teha või siis tuleb, tekib lihtsalt turukonkurents

või? Ei, selles mõttes, kuidas ma ütlen? Okei, ma saan su pointist aru, aga nagu mõte on nagu selles, et noh, Google ei hakka tegema nagu noh, niisuguseid, niisuguseid väiksemaid alam, alamisette või noh, otsima nagu selliseid võimalusi nagu.

Meil tekib olukord, kus Rimi müüb minu kurke ja mina lähen Rimi ette veel müüma oma kurke vähendatud moel ja kallimalt. Ei ole, ei tundu nagu pikka aega.

Tähendab, ei, selles mõttes on sulle õige point, et nagu me peame nagu jah, selles mõttes reglementeerima, et kuhumaani, see oli sama, et noh, meil sama see jutt, mis see broker'itega oli, et broker'id ei tohi koguda enda kõhu alla ja siis nagu edasi müüa neid noh data't, et selles mõttes nagu selliseid võimalusi tuleb välistada.

Mis selle plaani nagu seis on, kas meie lihtsalt omavahel sinuga arutame siin ja kihvt on või on seal mingi muu

seis? Ei, selles mõttes me käime selle idee nagu välja ametlikult, tähendab selle niisuguse jooksul uuesti nüüd, me oleme, mõtleme, me oleme korra, oleme teinud, aga siis me jooksime Saksa autotööstuse vastu kinni, on ju. Nüüd, kust nagu telekomid on mängu toodud, siis on nagu rohkem lootust, et võib nagu asi lendu minna ikkagi. Et aga jah, mure on jah, selles, et noh, ütleme nii, et me testime ära, kuidas ta lendama üldse hakkab ja, ja kas ta hakkab lendama ja kui hull see asi on või see hull see idee on, eks. Aga temal on, tal on noh, hull on ta igal juhul, selle asja positiivne omadus on see, et. Et, et ta annab selle sama, selle disruption'i mõõdu välja, et noh, siit noh, teist võib tulla mingi raputus, mis võib nagu noh, parandada seda Euroopale, noh, see on ka. Halvemaks nagu väga ei saa minna, on ju, et, et võrrelda, mis praegusega on, on ju, et. Ja teine asi, mis on, et see on inimeste vaba tahe, on ju, et inimest ei saa otsustada, kas ma tahan müüa või ma ei taha, et neid, kes tahavad rohkem privaatselt, noh, need ei müü, need ei tee, on ju, ja neid, kes tahavad, et, et, et nad siis müüvad.

Selge, meie saateaeg on tänaseks läbi, aitäh kõigile kuulajatele ja teeme Restarti jälle nädala aja pärast.