Aga käime korra selle ikkagi nagu praktiliselt läbi, et noh, tavainimene, tema mõõdab seda kasu majandusele ikkagi selle järgi, et, et a la, et kui palju tuleb nagu raha majandusse, kui palju makstakse makse ja nii edasi, noh, mida muidugi tavainimene tõenäoliselt ei tea, on see, et. Eestis maksavad üheksakümmend protsenti maksudest umbes viis tuhat ettevõtet, on ju, kuigi äriregistris on sada kakskümmend tuhat ettevõtet, eks, aga. Aga noh, mida me ei taju või, või mida nagu tavaliselt ütleme, tava, tava, tavainimene taju, on see, et. Nende inufirmade töö iseloom on peamiselt ikkagi tööjõukulu, ehk siis meil on mingi hunnik spetsialiste, kes loovad midagi uut, mingit uut väärtust.
Need suured IT-firmad olid ka kümme aastat või, või mõnel Rootsi-Soome kontserni puhul sada aastat tagasi olid kümne töötajaga. Ja, ja nüüd ongi küsimus see, et kas me nüüd mõne kasvatame siin üles ka? Või, või laseme oma founderid kuhugi maailma peale, et nad teeksid seal need firmad või pakume siin ainult palgatööjõudu välisomanike?
see. Sada, ütleme noh, just siis, siis sa saad sealt nagu tulemus on see, et nad oleks teinud kümneid tuhandeid eurosid, on ju. Seesama väärtus, mis nad lõid selle nelja kuuga, kuna tarkvara marginaalne kulu paljundamisel on null, ehk siis iga järgmise miljoni koopia hind selle tarkvara tegemise hinda nagu kuidagi ei tõsta, on ju. Mis tähendab seda, et sellesama nelja kuuga tehtud asjal oli paar kuud hiljem esimene miljon kasutajat. Ja üks nagu niisugune suhtav, mida ma arvan, et me peaks Eestis jälgima oma majandust kasvatades, on, on sisse pandud tööjõutundide konverteerumine maailmale loodud väärtuseks. Ja kui see väärtusele korrigeerumine on üks-ühele, et sa paned saja eurose töötunni sisse, väga kalli töötunni sisse ja saad selle eest sada eurot või sada kümme eurot või mis iganes see kasumlikkus sul seal on, on ju. Siis selle, selle mudeli häda on see, et see eskaleerub niimoodi, et kui sa tahad oma äri kasvatada kümme korda suuremaks, sul peab olema kümme korda rohkem inimesi. Ja teate, mis häda Eestil on? Ei ole jah. Eestil ei ole kümneid kordi rohkem inimesi, et see, need riigid, kus tehakse tarkvaraäri lisades kümme korda rohkem arameerijaid, nende riikide nimed on näiteks Pakistan, India, Ukraina, Hiina. Ja mille kõikide rahvaarvud on nagu selline nelikümmend, kuuskümmend miljonit minimaalselt, et kui me nagu viiskümmend korda väiksema riigina tahame teha, siis see ongi see koht, kus me peame olema kavalamad ja osamaad ja oma töötunde korritteerima suuremaks väärtuseks, see on üks asi. Ja teine asi, mis ma tahtsin siia juurde öelda, on see, et. Et kui me räägime näiteks sellisest nähtusest, millest maailmas üha rohkem räägitakse, kuidas robotid võtavad inimeste töö. See, et tehnoloogia muudab tööturu olemust ja võtab mingeid töökohti ja, ja tekitab juurde vähem, aga teistsuguseid on nagu väide. Et siis piltlikult öeldes võib seda maailma vaadata niimoodi, et kas sul on, kui suur osa Eesti majandusest moodustavad inimesed, kes asuvad ülevalpool või allpool mingit loodavat äppi. Kas Eesti majandus on see, kus programmeeritakse Taxify äpp? Kui Eesti majandus põhineb inimestelt, kes ootavad, mis korralduse äpp talle annab järgmiseks tööotsaks. Ja me igal juhul, kui maailmaga ümberringi muutub ja kasvab ja muutub intelligent, intelligentsemaks, tehisintelligentsemaks ja robotiseeritumaks, siis igasugune pingutus, mis aistab Eesti majandusel püsida nagu ülevalpoolt seda joont, et me ka loome seda tehnoloogiat, mitte ei oota, mida robot ütleb meile, mida järgmiselt tegema peab. On, on nagu pikaajaliselt, mitte ainult mõnus või kuidagi kasulik kasumlikkuse mõttes, vaid see on nagu ainus võimalus üldse üle vantsust