AI_pealkiri: Kuidas ettevõtted peaksid sotsiaalmeedias käituma ja milliseid kanaleid eelistama

Tere, kena laupäeva pärastlõunat, kaheksas oktoober on käes ja restardisaade on eetris. Täna saatejuht Hendrik Roonemaa tehnoloogia uudisteportaalist geenius.ee ja külalisi on mul kolm, Swedbanki Eestist, Kristjan Leif, kes on sotsiaalmeediajuht, tere. Telia Eestist, Tõnn Kuuli, kes on sotsiaalmeediajuht, tere. Ja sotsiaalmeediaagentuurist WURR, loovjuht Rauno Kuti. Tervist. Me räägime täna terve saate sotsiaalmeediast ja sellest, kuidas inimesi sealt kätte saab, eriti kuidas ettevõtted, kes kõik, kõigil on tunne, et nad peavad olema seal sotsiaalmeedias ja midagi tegema, kuidas nad siis jõuavad sealt oma kliendini, oma tulevaste klientideni, mis töötab, mis ei tööta, mis on nipid, kas seal üldse peab olema ja loodetavasti saame ka edukate ja võib-olla ka edu, ebaedukate kampaaniate, kampaaniate näiteid siia saatesse tuua. Aga lähme siis noh, arustame ikka süsteemselt, et defineeriks ära selle sotsiaalmeedia, et see, et Facebook on sotsiaalmeedia, seda ilmselt peaaegu et iga eestlane teab, aga mis veel on sotsiaalmeedia?

Ma ütleks kõigepealt seda, et sa räägid väga kiiresti, mis on saateformaadil väga omane, sellesama tempoga järgi tõmmata on väga huvitav, aga sotsiaalmeedia tänasel päeval nagu kui öelda, et mis on sotsiaalmeedia, siis kõigil joonistub silmade ette kohe hunnik mingeid kanaleid, kus olla, on ju, aga see, et sa teed sotsiaalmeediat ja oled edukas sellest, tähendab tegelikult igapäevast Vähemalt järjepidevat sellist sisu tootmist, pildi, video, mis iganes tehnoloogilise lahenduse näol. Ehk siis, et inimesed peaksidki aru saama sellest, et kui sa nagu sotsiaalmeedia turundust hakkad tegema, siis sa tegelikult toodad hunniku erinevat kraami erinevatel ajahetkedel, erinevate strateegiate, erinevate pointidega muude inimeste jaoks siis onlainis vaatamiseks ja nad siis selle nii-öelda sinu, selle väikse kontendi jupikuse teel peaksid jõudma siis mingi ostuni, mingisuguse hoiaku muutuseni, mis iganes nagu.

Mina ütleks niimoodi, et kui on vaja defineerida, et mis on nagu minu jaoks sotsiaalmeedia puhul kõige nagu põhilisem asi, on see, et see on selline põhimõtteliselt avalik suhtluskanal, kus on võimalik tegelikult inimestel brändidega otse suhelda niimoodi, et see on kõigile teistele näha ka. Ja neid kanaleid on tänaseks... Facebook, Twitter, Instagram, LinkedIn, Snapchat, YouTube, need on nii-öelda põhilised, kus siis, kus siis paljud brändid ja inimesed nagu kõige rohkem on

Mina arvan, et ei pea. Rauno ütles, ma arvan jumala õigesti, seda, et tegelikult, et kui sa võtad endale ühe kanali, siis see on ka nagu kohustus sinna sisu toota, et kõige kurvem asi, mida sa saad näha, on, on kanal, mis on jäänud lihtsalt nagu unarusse, et, et pigem nagu kui nüüd, kui nüüd oleks võimalik nullist alustada, et sul on firma ja sa mõtled, et kas üldse nagu tulla sotsiaalmeediasse, siis tegelikult läbi vaadata, et... Kes need kliendid on, keda sa tahad kõnetada, kus nad kõige tõenäolisemalt on ja siis võtta pigem, üks kanali teha korralikult kui teha mitut nagu poolenist.

Kas, kas see on üldse küsimus, et kas olla sotsiaalmeedias, ma teen mingi pisikese firma, hakkan kirjaklambreid müüma, no tundub, ei ole loogiline, et Facebooki leht tehakse nagu enne kui üldse miski muu valmis.

väga paljud ettevõtted on läinud juba tegelikult ju seda teed, et põhiline tegevus toimub sotsiaalmeedia leheküljel, Facebooki lehel ja kodulehekülg nagu on lihtsalt on olemas selleks, et sa oleksid kuskil kättesaadav. Ja paljud ei tee endale enam. No paljude kodutud tegelikult

Tegelikult ongi, et kui võib-olla siin mõni aasta tagasi olid sotsiaalmeediakanalid rohkem need, kus ma jagan oma sisu ja nagu on see suhtlus nagu pigem ühepoolne Eesti ettevõtete poolt, siis mulle tundub, et ikkagi ka Eestis hakkab asi rohkem sinnapoole liikuma, et sotsiaalmeediat võetaksegi kui kliendinõustamise klienditeeninduskanalina, et noh, ka meie pangas näiteks lahendame klientide probleeme reaalselt Facebookiga.

Ei, see on vale. See on liiga teine äärmus, selles suhtes, et sama hästi, ma arvan, et väga paljud reklaamieksperdid, perdid võivad öelda, et ilma telereklaamita ei ole üldse mitte midagi teha või prindita või, või, või mis iganes muu asjata, et selles suhtes ilma sotsiaalmeediat on võimalik tööd teha, aga ma toon sulle hea näite, mis käis kogu eelneva jutu kohta päris hästi kokku. Et ma sain e-kirja, mingisugune suvaline spämmkiri mingitelt katusepaneelide müüjalt. Sain kirja kätte, mõtlesin ohohoo, huvitav, kuidas see minuni jõudis, teen seda lahti, vaatan väga huvitav, lähen koduleheküljele, vaatan koduleheküljel, viimane uudis on pandud kolm aastat tagasi. Kirjutasin neile esimese hooga kohe kirja, kuulge, et naljakas lugu, et sain teilt meili, huvitava, kas te ka veel töötate. Ja ma arvan, et sotsiaalmeedia puhul, kuna inimestel tarbimisharjumust tänasel päeval on Facebook lahti võtta peale hommikuarjatust, on ju. Siis Facebook on ka kõige loogilisem koht, kus sa tegelikult hakkad seda infot saama. Seega kõik muud kanalid ei ole nii tähtsad võib-olla nagu kõikide nende inimeste puhul, kes Facebooki või üldse, üldse sotsiaalmeediat kasutavad, on ju. Et see on, see on esimene koht, kuhu sa lähed, kus sa kuidagi valueated, kas see info, mis sinna üles pandud. on relevantne, on tänapäeva asjakohane ja kas need inimesed, kes seal ka veel suhelnud on, on päris ja kui sa saad sellelt nii-öelda tõestuse kätte, et jah, see on nagu päris ettevõte, siis tegelikult sa julged temaga juba suhtesse astuda, versus sul on vana näiteks kodulehekülg, kus on info viis aastat vana, siis sa tõenäoliselt mõtled, okei, kuule, vaataks, äkki on mingi päris ettevõte ka kuskil olemas, on ju?

Aga sealt ma loen välja, et need, need inimesed, kes erinevast, erinevates sotsiaalmeedia kanalites on, need on ka kuidagi erinevad, et iga, igal nagu kanalil on mingi oma tüüp kasutaja.

Pluss, kui sa mõtled, siis vaata, Facebookis sa käid suhtlemas, sa käid võib-olla mingit infot otsimas, aga Instagram on ka võib-olla rohkem selline nagu inspiratsiooni allikas, kus sa käid ja vaatad, mida teised teevad ja said, saad ise häid ideid ja, ja nagu seda otse, on ju, et sa ei saa sinna minna mingisuguste reklaam-bänneritega, et sa saad ju nüüd Instagramis ka reklaami teha, Et noh, mis viga meie nagu jätkuvalt siiamaani teeme, on see, et me läheme sinna aeg-ajalt ikkagi reklaambänneritega, mida me kasutame, ma ei tea, Delfis või Postimehes, mis on selles keskkonnas täielik võõrkeha. Et sa pead ka nagu selle kontendi looma vastavalt sellele kanalile, et sul ei ole ka seda, et sa teed sotsiaalmeedia jaoks ühe universaalse asja, mida sa saad igas kanalis kasutada. See

Mulle tundubki, et Twitter on Eestis täiesti teistsugune kanal kui mujal maailmas. Ja seal on mingi täiesti omavahelite loogika, siin on puuduv valdav enamus neist probleemidest, mis näiteks USA-s, Twitteris on, kus on vihakõne ja, ja rassism ja, ja, ja noh, meil on need probleemid pigem teistes kanalites, Twitter on kõige valgem, kõige puhtam, selline väärikam sotsiaalmeedia kanal, tundub mulle, ma ei tea.

Aga need mõlemad case'id on tegelikult väga nii-öelda persoonipõhised nagu tegevused, on ju. Et kui sotsiaalmeediast peakski tekkima, tekkima ettevõttele nagu mingisugune oma nägu, päris iseloom, päris karakteristikad, on ju. Siis Snapchat ja YouTube on täiesti sõltuvad nii-öelda ühest inimesest või siis juba täielikult mingisugustest telesaatest, on ju, ehk siis, et. Snapchati puhul meie tegime Weekend Baltic'u kogu sisuturundust sel aastal ja ka eelmisel ja sel aastal oli Snapchat esimest korda sisse toodud. Ja olidki Snapchati takeoverid kõikide artistidega, kes sinna lavale tulid. Ja siis neil fännidel oli võimalik pääseda väga, väga lähedale inimestele, kellel, kellele sa nagu mitte kunagi lähedale ei pääse, on ju. Ja see ongi nagu sotsmeedia võti suures plaanis, et tegelikult me ei peaks kogu aeg mõtlema selle, et näed, siin on muu toode ja nüüd ma mõtlen välja kakskümmend erinevat viisi, kuidas seda toodet nagu ägedaks teha. Vaid sa nagu avad selle võimalikult inimlikus ja sotsiaalses võtmes temale ja sa avad enda ettevõtte uksed sisuliselt sealt, kus seda kunagi ei ole avatud, on ju, vanasti tehti niimoodi, et. Panid telereklaami üles, panid raadi üles, saatsid prindi välja, keegi midagi küsida ei saanud, keegi midagi öelda ei saanud, lihtsalt ostsid seda ja see on valikut, on ju, täna sul on nagu miljon täpselt samasugust brändi, aga see on ilmselge üleliieldus, on ju. Aga sul on tohutult palju sarnaseid brände, lihtsalt, kes viib sind veel kaugemale ja sügavamale kuskile põneva nagu kohani, et kus see nagu olnud ei ole ja kuhu sa nii lihtsasti ei saa ka, on ju.

Restart on eetris tagasi, meil on külas Kristjan Leif, Swedbank Eestist ja Tõnn Kuuli, Telia Eestist ja Rauno Kuti sotsiaalmeediaagentuurist WURNing, me räägime täna sellest, kuidas ettevõte võiks või peaks või saaks olla sotsiaalmeedias. Ja tegelikult me juba täitsa otsapidi eelmises plokis jõudsimegi selle teemani, millest ma tahaks nüüd rääkida, on see, et mida seal siis teha? See on see nagu lõpmatu küsimus, hea küll, valime kanali välja, lähme Facebooki, mis siis saab, mis ma kirjutan seal? Mul on igav ettevõte, ütlevad enamus inimesi, kellega ma kohtun. Meil, meil ei tule, meil ei tule mingit uudist, meil ei ole mingit sisu, no kord kuus saame kirjutada.

Veebiserveri teema, väga hea näide, näiteks veebimajutus, on ju, Zone on monopoliseerinud, okei, monopoliseerinud ei ole, aga on run'inud kogu seda businessit päris pikalt Eestis, on ju, nüüd on veebimajutust tulnud, kes on hakanud tegelema kõikide erinevate teemadega, mis on mingit pidi seotud siis veebimajut, nagu serveriteenustega, domeenidega ja nii edasi, on ju. Ma saan aru, et ettevõtte jaoks on ostama domeeni üks nagu kõige suvalisem asi üldse, aga peale domeeni ostu tegelikult hakkab väga suur töö kogu selle domeeniga. Kodulehe tegemine, seal on võimalik rääkida disainist, UX-ist, content'ist, uudiskirjast, sotsiaalmeediast ja see teema läheb väga kaugele, on ju, ehk siis tegelikult ettevõtetel ongi võimalus hakata. harima oma nii-öelda kliente, potentsiaalseid kliente erinevate sisupostitustega ja sealjuures siis ka enda teenust nagu näidata, no väga hea näide, näiteks minu arust on üks signal-sno ports, kes on teinud minu arvates juba kolm aastat ühte kõige lahedamat YouTube'i seriaali, Tüübid teevad iga, järjepidevus on hästi oluline, iga kuu kolmandal neljapäeval avaldavad ühe video, kuidas nad toodavad mingit täiesti absurdse kontseptsiooniga lumelaua, on ju. Muidu toodavad häid, toredaid lumelaudu, mis ühtepidi on ka igav, aga siis nagu ühe korra nad näitavad oma võimekust toota millest iganes lumelauda, nad on teinud kitarre, klaasist lumelaudu, mida iganes, just name it, on ju. Ja inimesed teavad juba oodata teda, see on nagu teleseriaal, sa tead oodata, et sellel päeval tuleb põnev asi välja ja nemad näitavad enda maksimaalsest võimekuse küljest, mida nad suudavad nii-öelda nende raamides veel lisaks. Ma

väga professionaalse fotograafi, mu nime on Kes rääkis pikk, mingi minutilise loo sellest, et kuidas tema, kust ta hoiustab oma faile, tal oli suured failid, kust, kuidas neid, et sinna tekib mingi lugu taha ja mis ma nagu, ma arvan, et me, meil kõigil on tegelikult viimase nagu aasta jooksul eriti nagu selgeks saanud, on see, et see lugude rääkimine, just see, et päris inimesed räägivad päriselt sellest, kuidas nad sinu toodet kasutavad, ükskõik mis toode see lõpuks on. Et see päris inimene rääkimas oma lugu sellest, see on huvitav nagu. Ja noh, mul on alati olnud selline tobe lause, et nagu huvitav kontent on huvitav, et, et tegelikult, mis sotsiaalmeedia, eriti Facebook annab väga lihtsalt sulle tagasisidet iga nädal, et sa saad kohe aru, kui see ei ole huvitav. See statistika on kohe näha, et sa võid proovida, sa võid iga nädal proovida uusi nagu sisu vorme, uusi, sa võid proovida artikleid, videosid, podcaste, mida iganes.

Noh, selles mõttes ma ütlengi, et räägime nüüd siis ausalt, on ju, päeva lõpp. Nüüd on see hetk, on ju, et räägime ausalt, et, et lõppkokkuvõttes on kõik kasumile orienteeritud ettevõtted, kellel on vaja mingeid teenuseid ja tooteid müüa, on ju. Et, et kindlasti on sotsiaalmeediaga nagu turunduskanal, aga ma arvan, et nagu sotsiaalmeedia võlu ongi see, et, et noh, näiteks kui me võtame suure ettevõtte nagu Telia, et see, see kanal koosneb mii, nii mitmest tahust, et üks osa on selles, see sisu, mis me räägime, et ü Rääkida uutest toodetest, uutest asjadest, mis välja tuleb, et noh, tänase päevani vist peaks olema selline asi, et kui kirjutad Google'isse, kas osta iPhone, siis esimene artikkel on digitarga artikkel, mis on meie oma nagu sisu kanal, et noh, see olekski tegelikult eesmärk, et kui inimene hakkab otsima midagi, et ta jõuaks selle otsimise tulemusena meieni. See oleks ju väga kihvt, ja lisaks seda toetada nagu sellise vundamendina sisuga, see oleks nagu selline ideaalne.

Ja see on täpselt see asi, mida see kirjaklambri müüja peaks sotsiaalmeedias tegema, et ta peaks suhtlema inimestega, et tegelikult neilt reaalset feedback'i saada, kuidas ennast veel paremaks muuta ja tegelikult see on üks kõige suurem väärtus, mida sa saad läbi sotsmeedia endale tekitada.

Teeme siia teise pausi ja siis oleme varsti tagasi. Restart on eetris tagasi ja me räägime täna sotsiaalmeediast, ma mõtlesin, et teeks selle saate viimase, kolmanda osa sellise konkreetsed küsimused ja äkki te annate konkreetseid vastuseid või näpunäiteid? Esimene küsimus, kas siin on kaks inimest, on firmast seest, üks on agentuurist. Kas ma pean palkama endale noores, ärasilmse inimese, kes Facebookis käib või, või võtan agentuurist?

Siis vaata, me oleme selles mõttes nagu Tõnniga ka natukene erinevad, et Tõnn värvati majast väljast, on ju, mina tulin majas seest, olemata mitte kunagi sotsiaalmeediaga üldse nagu sellises mõttes kokku puutunud, on ju.

Ma olin Liivalaia kontoris müügiteendusjuht, et, et aga noh, sinna ma sattusin ja tegelikult ma arvan, nagu minu puhul on see väärtus, et ma tunnen seda organisatsiooni läbi ja lõhki, ma tunnen inimesi, ma oskan selle sisu üles leida ja ma oskan ka nagu võib-olla seda sisu panna meie võtmesse. Aga ma ei ütle, et nagu nii suur ettevõte kui meie suudame lõpuni kõike üksi teha. Ma arvan, et täna ma olen üle aasta seda teinud, kuhugi maani ma olen suutnud seda üksi teha, täna me teeme WUR-iga juba otsapidi koostööd, sest et kui sa tahad ikkagi suurt kampaaniat teha, sul ei ole omal seda tiimi, kellega see üles ehitada ja selleks ongi nagu sotsiaalmeediaagentuur väga hea vastaspool ja mulle tundub, et suurettevõtte puhul kõige paremini toimib see asi nii, et sul on sisemine sotsiaalmeediainimene ja sul on partner sotsiaalmeediaagentuurist.

Kusjuures ma täiendaks veel sellega, et sa küsid nagu raha kohta, aga minu meelest sotsiaalmeedia võlu väga paljuski on see, et kui sa teed head sisu, siis sa väga tihti ei pea sellest nagu väga palju üldse raha välja käima, sest inimesed hakkavad seda ise levitama. Et üks asi on see, et see suvaline inimene tänavalt, kellel see sisu meeldib, paneb selle liikuma, sellega kas, et ta siis kommenteerib seda, like'ib, share'ib, mis ta iganes teeb, aga väga suur võim on ka jälle sellesama ettevõtte töötajatel. Et kui need töötajad seisavad sinu selja taga ja ka aitavad kaasa selle sisu levikule, siis ongi, sa ei maksa selle eest ja orgaaniline levik on alati parem kui makstud levik.

juhtub igal juhul. Üks hästi lihtne asi, mis on nagu kosmeetiliselt minu arust näeb ilus välja sotsiaalmeedias, on see, et. Ja, ja, ja siis sa jõuad lihtsamini oma kliendini, ka, on ka see, et, et täägi oma sõber, see inimene, keda ma ei tea, kui sul on üritus, kes tahaks sinna kaasa tulla, kui sul on mingi toode, kellele võiks see meeldida, siis sa päriselt jõuad nagu pigem selle ühe, kahe või kolme, ükskõik, mis see kooltööaction on, inimeseni, kui see, et sa lähed püüdma seda, ma ei tea, sadat sõpra, kes tal nagu feedis on, kes niikuinii on juba selles...

Aga muidu töökuulutused on teine niisugune vorm, mida jagatakse meeletult, selles suhtes see on nagu väga hea sotsiaalne, ühiskondlik mõõde juures.