Vaata sellest, mis sa küsisid, et selleks peab ikkagi nagu päris palju juhtuma. Ma arvan, et meie nagu töö kvaliteet ja töö efektiivsuse teatud tüüpi töötajatel kõige suurem hüpe toimus kaks aastat tagasi, kui tuli koroona ja me ei lubanud, me ei tohtinud enam ühtlasi kohtuda, on ju. Ja noh, see, millise käbeduse ja kiirusega ka kõige lootusetumad IT-alal inimesed suutsid üles leida Teamsi ja Zoomi, on ju. Noh, see oli ikkagi minu jaoks täiesti imekspandav, et kõik need inimesed ei saa, ei oska, mis nupp, kus kohas, mis ei tööta, noh kõigil. See kaugkoosolekute teema on ju, ma ei tea, mingi kümme-viisteist, võib-olla rohkem aastat olnud üleval, ei saanud, kuni ühel päeval üleöö kõik said. Ja, ja sellest on ju ikkagi väga palju jäänud täna nagu püsima, et me väga palju ju noh, peamegi oma koosolekuid Teamsis ja Zoomis, aga see ei ole. Aga võib-olla mõne inimese jaoks on see tõesti see argument, et ma ei taha istuda nagu, ma ei tahagi kedagi näha, et ma ei taha minna mingisse ruumi kellegagi kokku ja see on vastik ja ma olengi siin oma kodus. Ma arvan, see ikkagi päris paljude inimeste jaoks ka lihtsalt see, et noh, see on efektiivsem. Ma ei pea istuma kuhugi autosse sõitma, nagu meie oma saadet teeme, noh ei saa kokku Tallinna Kesklinnas keel neli. Saame kokku seal, kus me saame ja mitte sellepärast, et ma ei tahaks, nagu ma ei talu sinu lähedust või selles ruumis on ju. Vaid see on sellepärast, et no okei, meil lihtsalt praegu on efektiivsem niimoodi ja see ei ole parem ega halvem, see on teistmoodi. Ja see, kui sa küsid, et kas me nagu viime, ma ei tea, õppimise üle virtuaalruumi või, või mingi, ma ei tea, ajukirurgia üle nagu virtuaalruumi, et noh, esiteks peab seal. Jällegi nagu tehniliselt hästi palju juhtuma, me oleme nagu väga-väga-väga kaugel sellest, et me saaksime täna kuidagi tehniliselt mugavalt sinna nagu ruumi. Ja, ja kui see nagu noh tehniliselt mugav võimalus tuleb, et kui me nüüd küsime, et noh, kas ma parema meelega teeksin 2D sinuga või 3D sinuga virtuaalset saadet, no loomulikult 3D sinuga, see ei ole mingi küsimus. Eks, et kui, kui see minu füüsiline nagu noh, keha kuidagi tõlkub sinna virtuaalruumi, ma näen tervet su kehakeelt, eks ole, ma näen, kus sa, ma ei tea, niheled, käega märku annad, noh, mis iganes. Vaatan su poole, vaatan teisele poole, see oleks muidugi parem kui see tänane mingi Teams või Zoom ja me muidugi läheksime sinna, aga see on kaugel ja, ja ma arvan, et me. Noh, mingid asjad saame sinna üle viia, mingid asjad viiaksegi, see on nagu nende kaugkoosolekutega. Aga, aga kindlasti on väga palju asju, mis mitte kunagi noh, ei lähe sinna, ta muutub nagu üheks tööriistaks. Alati nende uute tehnoloogiatega on selline, mõned inimesed levitavad sellist vaimustust, et, et noh, nüüd kohe ja kõik lähebki igaveseks sinna, on ju. Ja noh, siis mingi hetk ta leiab oma selle sellise produktiivse nurga, see nurk võib olla väga suur või see nurk võib olla väga väike, eks ole. Aga noh, ütleme neid inimesi, kes. Kes oma autoga käivad nagu maja ees ka, tagurdavad auto garaažist välja, võtavad maja eest postkastist lehe ja siis sõidavad garaaži tagasi. Noh, sest et tehnoloogia on olemas selleks, et, et noh, neid ikkagi nagu väga palju ei ole.