Taavi ja Henrik räägivad metaversumist

Ja aga ma ütlen, et kui ma jõuda tahan, see, et mismoodi meta universumid üldse, need erinevad virtuaalmaailmad hakkavad, hakkavad päris maailma täiendama ja mis tähendab seda, et noh tekivad mingid nagu reaalsed muutused, et ma toon ühe reaalelu näite meditsiinist. USA-s on tervishoid väga kallis. Väga kallis on haige olla, väga kallis on operatsioone teha ja nii edasi, onju. Samas praegu juba on seda, et inimesed käivad Indias tegemas operatsioone, sellepärast et India tervishoid teatavates teemades on sama hea kui USA oma või isegi vaata, et parem, onju. Nii, aga nüüd ongi see, et kui meil on mingid teemad, mis on väga olnud lokaalsed, noh kujutage ette, et mingist situatsioonist meil on jumal tänatud, meil on väga hea tervishoid ja meil on väga hea haridus. Aga näiteks ma ei tea, Serbias inimesed täiesti teadlikult hakkavadki valima tervishoiuteenust oma riigist väljapoolt, sest see on niivõrd palju parem. Ja kui see juhtub, mis siis saab sinu enda riigi tervishoiusüsteemist? Jällegi, et kuna virtuaalmaailm võimaldab mul liikuda sinnapoole, kus on parem ja see, mis muidu on olnud sinu käes, sellepärast et noh, ta oli kodulähedal, ta noh kogu aeg oli siin olemas ja noh, kui sulle ei meeldi, siis mine Soome, onju, et noh, et, et lähengi. Aga mis siis sinust saab, kui nagu enam ei ole nagu tervishoiuteenuse tarbijat või kui ei ole enam nagu pensionite maksjat või ei ole nagu. Seda, kes austaks meie haridust on ju, noh, meil on näiteks hästi sellega eestlastel ei ole seda probleemi, aga vaata maailma laiemalt, eks. Vaata maailma, kas selle koha pealt näiteks finantsteenused siiamaani on väga suure osa maailma jaoks kättesaamatud ja seal paan kontotki. Aga kui ma pangakontot ei saa siin riigis, aga ma saan endale näiteks mingi korraliku virtuaalkonto kuskil mujal riiki onju, kustkohast see raha siis tekib, siia riiki või sinna riiki? Kui ma ei saa seda normaalselt kulutada ka, sest kui ma selle välja võtan, siis on jälle mingi probleem, onju, ma kulutan selle, seal mingis virtuaalruumis selle raha ära. Päris suur nagu osa väärtusest liigub nagu nii-öelda standardset või klassikalist majandusmudelist mööda. Ja see hakkab mõjutama riikide eelarveid, pensionimakseid, kõiki muid asju, onju. Kuule,

Tarjutamine, mida me siin teeme, eks, et mul üks klassivend on Kolumbias õpetaja. Medelini linnas kuulsas narkopealinnas, eks, on ju. Ja ta tuli, ta ütles, et kas te saate aru, et, et see, et sa saad lapse saata kooli ilma turvameheta, et see on luksus. Et kas see, et sa lähed parki mängima, et see on luksus, et see on mingis paaris riigis a la Soome, Eesti, on ju. Et enamus riikidest ei ole. Ma olen oma töö tõttu käinud kümneid kordi Mumbais. Seal ei ole kõnniteid, seal on vaja, see õhk, õhk on niimoodi, et sul ei ole võimalik hingata, sa istud hotellis. Peamine nädalavahetuse lõbustus, miks Indias on ülekaal suur probleem, peamine nädalavahetuse lõbustus ei ole minna metsa piknikule. Vaid minna üksteisele külla, sest õues ei ole võimalik olla. Ja nüüd, kui mul on nagu, kui sa mõtled seda, et mu elu ongi ainult karp ja need korterid on seal ikkagi nagu ülikallid, üliväiksed, noh, ütleme niimoodi, et sisekunstlikult nagu nilbed, onju. Et sa ei saa sealt välja, see on ainuke variant välja saada, noh, a la igavlema või, või kõnd, sa ei saa kõndima minna, pole minna kuhugi kõndima. Pole seal linnas, seal on üks tuu tolmupilv ja sudu ja kõik muu jutt, onju. Vola, Pariis. Noh, ehk siis, et me ei saa vaadata enda järgi, et me oleme, me oleme õnnelikud, et meil on see loodus, meil on see õhk ja kõik muud jutud onju, et mujal maailmas nagu see on ikka ületamatu luksus. Kui vana laps võib käia Itaalias omapäeva õues? Hispaanias? Alates? Kaksteist, jah? Alla kaheteistaastane laps on õues üksinda, vanemad lähevad vangi. Ja see on Euroopas, mitte kuskil Araabiamaas või? Keegi on käinud Araabiamaas, õues, suvel?

Sorry, korra mitte, lõpuks lõpuks katsuks selle majanduse ära, ma tahaks anda ühe lootuskiire. Ühesõnaga seoses Ukraina sõja ja, ja näiteks sellega, et kogu lennundus üle Venemaa on kinni pandud, on meie piirkond, ma mõtlen siin Soome-Rootsi, meie. Saabame ikka päris korraliku laksu kätte, et ma ei tea, milleks on liiga vähe sellest kõva ajaga räägitud, aga mul on, hiljuti olin Šveitsis, suhtlesin sealste ärimeestega. Küsin otse ära, et mis on tõenäosus, et te teete Eestisse ühe välisinvesteeringu ja ehitate siia mõne tehase. Vastus on väga lihtne. Okei, null. Ehk siis miks ma peaksin tegema Euroopa mõttes logistiliselt väga raskesti kättesaadavate kohta tööstuse mingi nagu vabriku, kui ma ei saa kasutada ära seda eelist, et muidu Eesti ja Soome on nii-öelda kilometraažilt Aasiale kõige lähemal. Aga kui Venemaa paneb oma õhuruumi kinni, siis me oleme kõige kaugemal. Siis tuleb minna üle Türgi või ma ei tea, üle, üle, üle Jäämere, eks on ju, et, et, et mis on üldse nagu tõenäosus, et me hakkame normaalselt välisinvesteeringuid jätkuvalt siia saama, nagu me oleme harjunud saama. Ehk siis nagu füüsiline tööstus, füüsiline majandus, et see päriselt siin on ka. Ja kui seda ei tule, välisinvesteeringut ei tule, mis me riigist saab siis, siis meie arenguga saab. Ja miks ma olen nagu tohutu see nagu metaversumite ja muude fänn, ongi see, et meie riik ja me ise oleme teinud päris tugeva panuse ikkagi nagu IT ja startup endusega kõige selle peale. Ja me tahame, et kaks tuhat kolmkümmend oleks vähemalt kolmkümmend protsenti meie majandusest sellega seotud. Miks see on nii lahe? See ei vaja füüsilist tootmist. Me praegu kuuleme, kuuleme lähiajal järjest tuleb, tuleb siin järgmise nädalat tulevad uudiseid, kuidas meie. Metaversumitega tegelevad startupid saavad väga suuri, väga tunnustatud investeeringuid. Ja neid, kes neid investeeringuid teevad, väga suured fondid, väga targad inimesed, neid ei häiri see. Et on Ukraina sõda, et Venemaa vahelaga, Venemaaga, et meil on Venemaa lähedus. Neil ei ole see probleem, aga oleks, kui me räägiksime näiteks, ma ei tea, mingite asjade füüsilisest tootmisest. Et võib juhtuda, et nagu selline virtuaalmaailma ja jumal tänatud, nii palju on, sünnib ja nad surevad ja kõik nad vajavad oma riideid ja hilpe ja mõõku ja kõike muid asju. Keegi peab nüüd valmis joonistama, keegi nad peab valmis tegema, eks. Ja see kõik tegelikult on vesi nende ühiskondade veskile, kes kokkuvõttes suudavad IT-st rohkem välja võluda. Et see võibki olla nagu ütleme ausalt, et need metaversumid võivad olla meie riigi nagu majanduse päästjad kokkuvõttes. Räägime sellest vähem, sellest on nagu negatiivne jutt, poliitikud seda vaadat mainivadki, eks, aga, aga sorry, majandusinimesed, investorid noh päriselt investeeriksite praegu nagu uude mingisse, ma ei tea, terase tootmise tehasesse Eestisse.

Ja meil on väga selgelt põhjused muidugi, kui me vaatame oma riigis ringi, miks neid siin ei ole, sest lihtsalt inimesi ei ole. Viis, ei see rohkem, kümme minutit.