kuulajad, laupäeva pärastlõuna on käes ja saade on taas eetris, täna on meil neli inimest stuudios, saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja külas on turvaekspert riigi infosüsteemi ametist Anto Veldre, tere. Tere. Ja Telia Eestist Andre Visse, kes on IT-infrastruktuuri teenuste juht, tere. Tere. Me enne saadet läks päris jupp aega kokku leppida, millest me räägime siis täna ja, ja siis läks, siis me saime veel aru, et me ei ole seda tegelikult osanud päris hästi ära sõnastada ja siis, kui ma ütlesin, et me räägime, kuidas see oli, turvalisusest ja privaatsusest ja et see on sama asi, siis Anto hakkas silmi pööritama ja ütles, et see ei ole sama asi, aga mina tahaksin tänases saates rääkida sellest, et kas on võimalik üleüldse panna midagi internetti ja ajada oma äri internetis. Või, või hoida oma, ma ei tea, isiklikke fotosid internetis või isegi saata e-maili olukorras, kus me peaaegu iga päev võime lugeda selle kohta, et keegi häkkis kedagi, miski on väga ebaturvaline, viissada miljonit kasutajanime paroolilekkis. On olemas veebisaidid, kus on aastate jooksul need lekkinud kontod kokku korjatud. makseandmed, kõik on ebaturvalised, see, kui ma meediat loen, siis kõik on nii ebaturvaline, et ma tahaks juhtme seinast välja tõmmata kohe ja samas ma ei saa seda teha, nii et minu vaade sellele, miks ma teid siia kutsusin, on see, aga Anto lubas ära rääkida, klassika, et mis on privaatsus ja mis on turvalisus ja võib-olla paremini ära sõnastada, kogu, raamistada kogu see värk.
Nojah, et võib-olla väga lühidalt turvalisus on tehniline asi ja privaatsus on pigem selline sotsiaalne mõõde. Tehniline turvalisus tähendab seda, et meil on mingisugune käideldavus ja terviklus ja konfidentsiaalsus ja, ja kas lekib ja kaob ja, ja muutub, aga eraldi küsimus, mis sellest pärast oleneb, ja veel üks tähtis küsimus, millest sageli ei räägita, kelle turvalisus? See, et minu failid on turvalised, see ei tähenda, et sinu omad oleksid. Ja kui sa paned omad asjad pilve, siis noh, ma ei tea, kas sinu turvalisus võõra onu juures on tagatud, võib-olla võõra onu turvalisusega on asjadel väga hästi. Ehk siis see, see omanduslik moment, kelle turvalisus, see on minu arust maru tahtis ja tuleb alati see küsimus ära küsida, aga see oli tehnika, privaatsus on nüüd jah, niisugune sotsiaalsem kategooria, vaata, inimene on niisugune olend, et ta natuke häälestab ennast teiste järgi, ühesõnaga sa teed midagi, siis sa vaatad, kuidas teised reageerisid, ja, ja siis sa teed võib-olla noh, natuke vasakumini või paremini järgmisel korral, ja nüüd on lugu selles, et kui sa riputad selle kõikenägeva ja kõike kuulva silma seina peale ja sind kogu aeg kuulatakse ja vaadatakse, vaata siis sa hakkad lolli mängima, siis sa, kui sa tead, et sind kuulatakse ja vaadatakse, siis sa hakkad rääkima teistmoodi, et võimalikult ilus ja edev välja näha, sättid ennast nende ootuste järgi, Ehk siis sinu isiksus muutub, sa ei ole enam see, mis sa oled. Ja sellepärast sellistes noh, koledates diktatuurriikides noh, inimesed on sunnitud nutma, kui vana kimm ära sureb ja igasuguseid muid asju tegema, sest noh, muidu võib lihtsalt, muidu vangi minna.
Noh, ongi, et tegelikult see on ju jälle üks asi, millega saab väga arvestama omal selles keskkonnas, et et noh, mis on turvalisus, mis on privaatsus, mis on privaatne kelle ees ja et seetõttu noh, mis on need asjad, mida ma üleüldse saan teha, nii et need oleksid kuidagi mõistlikult privaatsed ja neid asju ei ole palju vist.
Restart läheb edasi, me räägime täna privaatsusest ja turvalisusest ja Taavi Kotkal, Henrik Roonemaa, olen külas Anto Veldre ja Andre Visser. Me selle saate esimese ploki nüüd rääkisime sellist suht üldfilosoofilist mõningate praktiliste elementidega juttu privaatsusest, loodetavasti keegi sai targemaks, aga, aga selle kõrval on see, see teine maal nimega turvalisus, kus meie enda käitumisest vist oleneb vähem või ja kus paljude näiteks ettevõtete jaoks, kui äkki meie saadet kuulavad ettevõtjad, on palju rohkem kaalul. Teoreetiliselt ja, ja kus me ka loeme, eks ole, et, et riigi X kübersõdalased häkkisid riigi Y valimisi või tahtsid seda teha või mis iganes, see on selline igapäevane foon. olnud viimased, ma ei tea, aasta kui mitte rohkem, et kõik häkivad kõiki ja kõik lekib.
Restart läheb edasi stuudios, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa, Anto Veldre ja Andre Visse ja me räägime, no hetkel oleme jäänud, siis räägime kõige turvalisusest ja ja sellest, kas on võimalik midagi pilve panna, nii et sa tead, et ainult need inimesed näevad seda, kes peavad nägema. Mis see pilve tulevik siis on, Andre, julgeme me sinna midagi panna või julge?
Mina ütleks, et kindlasti julgeme ja, ja ei maksa seda pilveplatvormi nimega karta, et, et kuigi me rääkisime sellest, et, et rünnete puhul on motivatsioon hästi oluline ja kindlasti, kui me räägime pilveteenustest, siis pilveteenused on kontsentreeritud kogus mingeid teenuseid, Ilmselgelt see tõmbub rohkem tähelepanu, tõmbub ka rohkem häkkerite tähelepanu, kui, kui ma ei tea, Oido, mingeid rakendusi enda juures ettevõtte serveris. Aga kui me räägime sellest, et kui palju investeerivad pilveteenusepakkujad ikkagi nende keskkondade turvalisusesse, siis see on. kordades, kordades, sadades kordades suuremad numbrid kui ikkagi iga ettevõtte üksi jõuab panustada sellesse valdkonda, mis muidugi omakorda ei tähenda seda, et kui me viime oma rakenduse pilve, et me ei pea sealt pilvest teda siis omakorda turvama, kindlasti tuleb ka selleks nagu palju investeeringuid teha ja, ja seal meetodeid kasutusele võtta. Et tihtipeale me vaatamegi seda, et oi, et pilves asuv rakendus, nüüd seda on häkitud, justkui see oleks nüüd pilvepakkuja või pilveteenusepakkuja süü. Tihtipeale ei tule need, need ründed läbi selle platvormi, vaid pigem tulevad ikkagi otse selle teenuse või rakenduse pihta ja selle rakenduse turvamine tihtipeale on ikkagi selle ettevõtte enda, enda vastutus ja enda töö. Okei,
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]