AI_pealkiri: AI mõtteklubi Allan Aksiim ja Kaspar Kruup tehisintellekti tulevikust ja isejuhtivatest autodest

ju? Okei, jagame selle ära. Põhimõtteliselt meil on, ongi paar niisugust põhimõtet, mida me üritame järgida ja mis on siis nagu kodifitseeritud sellesse tulevikutehnoloogiate sihtasutusse, mis mõtleb natukene laiemalt ka ainult AI peale. Me oleme näinud nagu niisugust paari kitsaskohta, mida me siis üritame, ongi aktiivselt ka adresseerida, kus, me nendest võiks rääkida tegelikult pikemalt kõigist, aga esimene point on see, et noh, et avalik sektor või riik laiemalt, mis peaks suudma reageerida tehnoloogilisele muutusele, ette nägema seda tehnoloogilist muutust ja ütleme, tulema välja mingite stsenaariumitega, et noh, et kui läheb nii, eks ole, et kuidas me reageerime, mis on see safety net inimestele näiteks, Et noh, avalik sektor peaks olema kursis sellega, et mis asi siis tehnoloogia üldse on, mis on tema nagu potentsiaalne mõju. Esimene asi, ehk siis ütleme, see on miski, millega me tegeleme, et mitte ainult siis olla partneriks avalikule sektorile, vaid ka tekitada inimestel huvi nende küsimustele läbi, küsimuste vastu, et, et noh, et, et oleks ka poliitiline tahe üldse adresseerida niisuguseid teemasid.

Kaalutletud lähenemine kõigele, ehk me teame, et tulevik on siin, juba me näeme tehnoloogiaid, mis töötavad, mis mõjutavad meie elu vaikselt kuigi vähenetaval moel ja nende mõju arvates tulevik ju suureneb ja seega... Teadlik olemine sellest, mis saab juhtuma ja mis on näiteks blockchain'is või droonide või mis iganes muus sarnases valdkonnas olemas, see teadmine peab olema iga inimese nagu ligidal, et see ei pea olema kuskilt kaugel, et see ei ole nagu niimoodi ka, et avalik setter kuuleb seda, mida... Ütleb talle mingi onu kuskil privaatsektorist, et tulla kuula mind, ma tean, mis on tõde, ja tegelikult tal on mingisugused väga nagu, nagu huvid nagu, mis ei ole avalikus huvides, näiteks me räägime iseevõtuva tüdukitest, Marten kaasa, hiljuti mulle rääkis, et, või tema käest Brüsselis, seal on nagu väga palju üritusi, kus autojuhu tootjad rääkisid, et need mobiilsed andmed, need, need kuuluvad meile, et need pole nagu üldse nagu kodaniku asi, aga tegelikult see on ju sinu asi, kui sa oled kodanik, Ja et sellist nagu lähenemist, mis suunaks riikiga nagu vaatama asja nagu laiemalt, pigem nagu soosida, sest see on ka seotud sellega, et meie sihtasutus. hakkas ilmselt tegelema Riigikantselei kaudu ja MKM-i kaudu esiõhtuvalt sündukid, ekspertgrupiga ja need teemad on nagu, nagu hetkel muutunud väga, väga akuutseks.

Ei, ma tahan selle keelamise juurde tagasi tulla, sest minu arust seal on nagu, see on huvitav, see on väga lihtne ette kujutada, kuidas mingi erakonna platvorm võikski olla, et kuulge, et noh, et, et ei luba, et that's it. Aga minu arust nagu maailmas ei ole väga palju niisuguseid näiteid, kus mingi tehnoloogia, et esiteks lõplikult nagu pudelisse tagasi suruda, et kui see džinselt kord välja, välja lastakse, siis on ikkagi noh, ta on olemas ja kõik teavad, et ta on olemas, on aja küsimus, millal ta ikkagi nagu kuidagi... kasutatakse, ja teine probleem on see, et, et no tegelikult nende tehnoloogiate see positiivne potentsiaal on ülisuur, no ongi see elude päästmine ja nii edasi, tegelikult täna nagu on mingid niisugused moraalsed argumendid umbes, et, et iga hetk, mis me venitame isejuhtivate sõidukite teele toomisega, on surnud inimesed, kes oleks muidu jäänud ellu, eks ole, et auto ei oleks õnnetuse sattunud. Ja noh, et elukvaliteedest me ei räägigi, eks ole, et kuidas... Ja sama, ummikute teema on ainult, ongi isejuhtuvate autode puhul ainult üks näide, ja et kui me kujutame ette, et tegelikult neid nagu automatiseerimisel põhinevaid tehnoloogiaid saaks ju veel tuua, noh, et inimeste elu läheks paremaks sellest, aga lihtsalt probleem on see, et on mingi suur negatiivne kõrvalnäht, mis on see, et noh, et aga mille eest me siis nagu palka maksame või mille eest inimesed elavad, ja sellega tuleb vist tegeleda. Et, ja sellepärast, et niisugust populistlikku nagu vastulööki tehnoloogiale või ludiitlikku vastulööki tehnoloogiale ei tekiks, Täna hakata arutama, täna avalikus sektoris hakata mõtlema, täna hakata eksperimenteerima, täna rääkida inimestega, et kuulge, niisugune asi juhtub, palun nagu mõtleme selle peale, valmistume selleks kuidagi.

Oota, aga sa ei ütelnud, me testime, eks ole, et noh, et, et siingi küsimus on kas, ka selles, et kui, kui siis nagu levinud need teadmised avalikus sektoris on, sest me oleme ise ka suhelnud. erinevate ametnikega saanud teada, et noh, et ega väga ei ole, ma tahaks rääkida sellest Marju Lauristini digikonverentsist, mis oli vist kevadel, mis on just hea näide sellest, kuidas on väga ebaühtlane jaotus nagu teadmistes, mis tehnoloogiaid puudutavad, aga noh, et...