kusjuures tegelikult hea lugu, sellepärast härra rääkige, et seal on see lugu, et Edward Lukasele anti kaart numbriga null null üks, aga kuna ta on selline nimelik nimi nagu Edward Lukas, siis sa ei saa kunagi teada, et kumb see nüüd see eesnimi on ja kumb see perekonnanimi on. Ja kuigi serdi peal oli õigesti, ehk siis digitaalne identiteet oli õigesti väljastatud, oligi Edward Lukasele, siis kaardi peale oli kirjutatud Lukase Edward. Ja kuna see oli niivõrd piinlik, siis me kiirkorras tegime talle nagu teise kaardi veel, mis on nii-öelda õige kaart siis, on ju, kus siis nagu need noh, kõik asjad, pole neile klappisid, on ju. Aga see
Noh, ütleme nii, et kui me kokku saime, nagu näha, sellest on nii mõndagi head sündinud hiljem, et ega see mõte ei ole tegelikult uus, mõte pärineb ju kusagilt aastast kaks tuhat kaheksa. Oli selline mõttepoeg, et noh, oleks ikka mugav, kui nendel, kes ei ole Eesti elanikud, oleks ka selline turvaline digitaalne identiteet. Aga see, et kuidas teha siis kogu see narratiiv, et kuidas meil on e-riik ja siin elavad meil e-residendid. Algselt nad olid mitteresidendid, noh, see ei kõlvanud üldse kuhugile, eks, et. Et tegemist on ikkagi e-residentidega, kellel võiks olla hea siin toimetada, et. Et ma arvan, et see on ikkagi küll meil. Aga
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]