AI_pealkiri: Eesti riigipilv: kuidas tsentraliseeritud pilveteenus riigiasutuste IT-taristut tõhustab

See on üks variant ja see on see, kuidas praegu elu käib. Üks miinus on siin selles, et tegelikult kui sa ei taaskasuta riistvara, mis on ostetud ühe asutuse jaoks, siis tehniliselt sa enamasti ikka raiskad selle raha, mis oli kulutatud, puhtalt selle tõttu, et enamasti riistvara ei ole täismahus kasutatud. Teiseks on tegelikult teine aspekt ka olemas, et riigipilve kaudu saab osta või noh, saab hankida asju ilma riigihangeta. Nimelt see on teenusepõhine ja Sisuliselt iseteeninduse tasemel saavad asutused, mis vajavad parajasti IT ressurssi, hankida seda kohe praegu, mitte kolme-nelja kuu pärast, kui tegemist oleks riidiohankega.

Jah, aitäh, et kui rääkida asukohast, siis plaani järgi, kui me räägime riigi privaatpilvest, tulevad kaks asukohta, üks siis asub Tallinnas, teine on natuke väljastpoolt Tallinna ja tehniliselt me Paneme, selle konsortsiumi partnerite seas on olemas riistvara tarnijad, nimelt DDNC ja Ericsson, kes on panustanud oma riistvaraga selleks, et püsti saada esialgsete riigipilve. Nüüd konkreetset mahut ma ausalt öeldes ei tea, kuivõrd tavalik kindlust see on, ehkki...

Noh, ma saan aru, et umbkaudne indikatsioon on praegu, et kui rääkida nii-öelda väga keskselt, et praeguse seisuga toodangu suurus Eesti riigi puhul on circa viis tuhat niisugust keskmist võrtuormasinat. Mis on natuke keskmine palavik haiglasse, aga no see annab teatud indikatsiooni, et see ei ole väga suur. Et selle tõttu me ei saa ehitada midagi, mis on väga vinges, sest see tavaliselt tähendab, et see on väga kallis ka, et me proovimegi teha võimalikult optimaalse lahenduse. Hetkel tarnitud privaatpilve riistvaraga me saaks, ma arvan, selle kõike ära mahutada. Nüüd loomulikult, kuna me teeme lahendust, mis võimaldab tellida lihtsa vaevaga palju, me loodame, et tuleb teatud kasv, et teenused mitte ainult hakkavad olema majutatud, vaid nende Noh, nende kvaliteet ja suurus hakkab kasvama. Ja selleks me oleme valmis, disaini järgi kõik sisuliselt on valmis selleks, et kui meil on vaja mõne nädala pärast rohkem mahtu, näiteks veel ühe, veel viis tuhat võimi, siis selleks me oleme valmis.

Mitte päris, selles mõttes, et Ericsson pakub riistvara ka, nii servereid kui ka võrgu, samuti tarkvarat, pakub Procredge tarkvarat, mis sisuliselt ühendab teenuse kokku ja siis arhitektuuri Konsultatsiooni tuleb enamasti noh, põhiliselt igast partnerist, enam-vähem võrdselt, nii et riistvara on meil olemas erinevatelt tarnijatelt, mingisugust vendor lock-in'i seal ei ole, tarkvara, mis on kasutatud, on enamasti open source, ehk siis vähemalt see, mis on kriitiline. Ja nii, nii meil enda mingi.

See sõltub, see ausalt öeldes nii, ma ei ütleks, et vahe on nii suur, et see vahe on tegelikult väiksem, kui arvata võiks. Pigem vahepeal on soov kasutada teatud riistvara, mis on hästi spetsiifiline või teatud tarkvara, mille litsentsitingimused on ebasobilikud. No siin me peame just vaatama, kuivõrd see sobib, kuivõrd see süsteem sobib riigipilvele, et tegelikult me tahame ikkagi rahuldada Enamus vajadusi, mitte absoluutselt kõik, et kui keegi on väga spetsiifiliste soovidega, siis on lihtsam talut toimetada

Ja ma tooksin siin näite, et Elial on palju kogemusi enda ärivaldkonnast, kus kunagised telefonijaamad on kadunud klientide juurest ja selle asemel on lihtsalt üks võrgulüliti ja selles otsas siis Voiptelefonid. Ehk tegelikult me ju teame, tulevikukasutaja tahab võimalikult vähe sellist kohapealset riistvara ja, ja murekohti, ta tahab, et see teenus toimiks ideaalselt siis üle võrgu ja siin ongi hea meel, et meil on partneriks Telia, kes saab omalt poolt aidata siis luua neid võrguühendusi, mis vastaksid tulevaste klientide vajadustele.