AI_pealkiri: Telia Kirke Saar ja Toivo Praakel vaskkaablitelt optikale: kuidas uuendada vananevat võrguinfrastruktuuri

Meid on miljon, miljon Lexuse hübriidiomanikku üle kogu maailma on valinud vaiksema, sujuvama ja tõhusama tee. Pea pool Eestis müüdud hübriidautodest

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat kõigile, Restori saade on taas eetris ja me räägime siis IT-äri telgitagustest ja täna me räägime Telia Eesti äri telgitagustest, meil on stuudios Telia Eesti tehnoloogia direktor Kirke Saar ja Telia võrgu arenduse juht Toivo Praakel, tervist teile. Tere. Terve meie tänane saade, vaatame, kuidas tuleb, aga plaan on selline, et terve meie tänane saade on pühendatud vanade tehnoloogiate väljavahetamisele, ehk küsimus on selles, et Et miks vahetatakse tehnoloogiat välja, mis hetkel teatud täna Eestis väga levinud tehnoloogiad vähemasti Telia Eesti võrgust peaksid lahkuma, mis tuleb asemele ja, ja noh, tegelikult ma arvan, nii mõnegi tehnoloogia puhul saab küsida, et miks ta juba ei ole lahkunud. Et kaua, kaua võib oodata. Aga tegelikult selle alguseks võiks, ma tahaks küsida, et kas, mis nüüd see, tuleb teile pähe mingi tehnoloogia, mis ongi reaalselt nagu välja vahetatud minevikust? Tavaliselt nendel tehnoloogiatel on komme kuidagi jääda ja jääda ja jääda ja noh, kuskil ikka mingi asi on, mis töötab endiselt?

No mis esimene mul nagu pähe tuleb, on, Vanemad inimesed mäletavad, internet hakkas sissehelistamisega ja tänaseks, no ISTN-id ja ISTN on tegelikult täna meie jaoks elav, aga... Ja sellest me võime rääkida, et see on üks osa sellest, mida, mida me kinni paneme. Aga tõesti, et sissehelistamine, mis oli väga populaarne enne aastat, kaks tuhat ja me kõik olime väga õnnelikud, kui viiekümne kuue kilone modem kodus, pea nagu seda täiskiirust välja andis. See oli

veel see kiire modem, mina alustasin veel siis, kui nad üldse nii kiired ei olnudki.

Just, et tänaseks tõesti see tehnoloogia on saanud vähemalt Eestis ajalooks ja, ja me ei kujuta ette, et, et ühenduse kiirus võiks olla veel mõõdetav kilobittides.

Et sa ütled, et sisse helistada täna Eestis ei saa, kui mul on modem, võtan kapist välja.

No ilmselt võib-olla kuskil on selliseid keskusi, kuhu saab helistada, aga vähemalt Telia võrgus meil neid sissehelistamiskeskuseid enam sellises mõistes nagu vanasti enam ei ole.

Et teil ühtegi numbrit ei ole, kus modem kuulaks?

No kindlasti on neid, aga, aga need ei ole nagu lõppkliendi jaoks.

Analoogtele, telefonid on vist, need tülitati ka välja, eks ole, kas ajend ei vahetuse paiku või?

No oleme täpsed, et tegelikult analoogtelefonid meil töötavad jätkuvalt, et siin võib-olla ongi koht öelda või mainida seda, et päris paljude klientidega me oleme... Siin viimase aasta-pooleteise jooksul võtnud ühendust ja rääkinud sellest, et, et me tahame nii-öelda selle klassikalise time-division või siis ütleme, selle kõne kommuteerimise lahenduse kinni panna ja, ja tõesti, sealhulgas ka need viimased analoogjaamad, mis, mis tänaseks on jäänud mõnedesse maapiirkondadesse, kõik need, kõik need tahame pidulikult sulgeda selle aasta keskpaigaks.

Ma just mõtlen, et ma, ma mäletan mingist väga ammusest ajast ühte, tol hetkel ta võis olla veel Eesti Telefon, mingit pressiüritust, kus igale külastajale anti lõpuks klaasi sees kaasa tükk viimasest analoogjaamast, aga äkki oli siis Tallinna jaam.

Projekt nimega Tallinn sada ja, ja, ja see jah, oli ikka väga head, head aastat

tagasi, see jääb

eelmisse ilmselt aastatuhandesse.

Aga et kuskil Eestis siis tiksuvad need analoogid veel edasi,

jah? Jah, maapiirkondades väikesed jaamad meil veel töötavad, miks me nende juurest ära pole liikunud, on eelkõige see, et nende jaamade ühendusi muu võrguga ei ole olnud võimalik moderniseerida, me ootame siin teatud Elasa arendusprojektide taga ja, ja kui need saavad valmis selle aasta esimeses pooles, siis, siis me lükkame need jaamad ka kinni.

Mis see nüüd tähendab kliendile, tema analoog, palun, mitme käe sõrmetel te loete neid

kliente? Kliente neid on päris mitu-sada seal, aga, aga me ei räägi enam tuhandetest. Et, et kui ma hakkan, vastus seis peale selliselt, et me tegelikult Saime aru, et saatejuhi väide on väga õige, et kui sa ei panusta, siis need asjad jäävadki sul tiksuma. Ja, ja, ja me oleme viimase poole ja teise aasta jooksul väga kõvasti panustanud, et, et see vana keskkond saaks kinni. Ja, ja, ja ei ole ju inimesel vahet, et kas, kas ta räägib analoogjaama või, või digijaama ühenduse kaudu või ta on IP-s. Tema jaoks oluline on see suhtlemine, selle informatsiooni vahetamine selle kõnega. Ja, ja selge on see, et, et kui maailm areneb, siis operaatorid otsivad neid tehnilisi platvorme, kus nende kõnede ühendamine oleks võimalikult efektiivne ja, ja, ja meie ka ülesanne on, et et kui me tahame siin efektiivsust saavutada, siis neid tehnoloogilisi lahendusi peab olema väga minimaalselt, et

ja... Aga see väljavahetamine tähendab, et kuskil Eestis on mitusada inimest, kes peavad midagi ostma hakkama, tuleb uus kaabel?

Uus kaabel tuleb, aga nende välja, väljavahetused on, on nagu väga, väga üldjuhul siis sellised case by case, et et jah, midagi tuleb võib-olla ka teatud juhtudel vahetada, aga see tähendab seda, et siin Telia pakub selle lahenduse välja, kui on mingites kohtades hästi pikad õhuliinid, mille eluiga tundub, et on, on otsakorral ja me ei näe nagu võimalust nende, nende õhuliini postide uuendamist, siis võib juhtuda, et ka nendele klientidele me pakume ise mobiiltelefoni, Aga klient jätkab nii-öelda vanal moel meie kõneteenuse tarbimist ja, ja ta maksab ka samal põhimõttel, nagu ta maksis varem selle fikseeritud ühenduse eest. Ehk nagu kliendivaates me proovime olla võimalikult paindlikud, kliendipoolset panust me ei oota, vaid väga paljuski me teeme ise selle taustad ära, et noh, näiteks kas või põhiline lahendus, kui me, kui me siin toimetame, ongi see, et kliendiliinid jäävad nii, nagu on, kliendil jääb terminal, nii nagu on, aga, aga me vahetame või, või lülitame need emajaamad välja, mille kaudu ühendused käivad, et täna võime öelda seda, et järgmine nädal kümnest emajaamast esimene saab siis meil Lasnamäel vabaks ja, ja me pidulikult sulgeme selle jaama.

Aga miks te, mis selle nagu põhjus teie vaatasite, miks te neid sulgeda tahate, las te iksuvad, need on kindlasti ammu amortiseerunud, oma hinna tagasi teeninud, ei tea, mitmekordselt.

Ma arvan, see põhiline põhjus ongi selles, et kogu ettevõtte mõttes lihtsalt ka kõikide nende vanade tehnoloogiate ülevalhoid on paras kulu. Ja mida rohkem on, mida rohkem on erinevaid asju, millega üks ettevõte tegelema peab, seda vähem, vähem edukas ta nagu olla saab, et Telia üheks suureks eesmärgiks on olnud ka pakkuda oma klientidele võimalikud modernsed tehnoloogiad ja nagu alati ka ajaga kaasas käia. Et kindlasti see üks põhjus on ka selline kuluefektiivsus ja teisest küljest on ka see teenuse kvaliteet, et et vanad tehnoloogiad, mis enam edasi ei arene, et nende pealt ka kliendile sellist head teenust pakkuda on tegelikult hästi raske, et see on nagu see üldine põhjus ja noh, siis juba, siis juba sõltub, et praegu kõnesides on tõesti ka, et moodsad lahendused, meil ei ole lihtsalt mõtet neid vanasid jaamu na muid võib-olla interneti poole pealt lihtsalt on see kliendisurve isegi, ma ütleks, suurem.

Miks need, ütleme sinu kui tehnoloogiadirektori vaates, miks need asjad niimoodi tiksuma jäävad? Et mingi, mingi põhjus on ka see, et ikka kliendid väga, on nagu teatud hulk kliente, kes ei taha kohe, et midagi välja vahetatakse, siis. Ettevõtted natukene kardavad ja siis tuleb Postimees, kirjutab suure loo.

Ma arvan, et siin tegelikult on kaks põhjust, et ega noh, samamoodi praegu täna me räägime siin rohkem sellisest võrgupoolest, aga ega samamoodi ma arvan, kõikidel ettevõtetel tiksuvad kuskil mingid vanad serverid, mida võib-olla keegi ei hulka puutuda. Et ma arvan, üks põhjus on lihtsalt selles, et igal ettevõttel on teatud piiratud ressursid investeerida ja palju vahvam, toredam ja võib-olla edukam on teha selliseid uusi asju. Ja selle vanade asjadega tegelemine on, on paras, paras spin kohati. Ja see vajab eraldi fookust, palju lihtsam on teha uusi tooteid ja teenuseid ja nende vanade asjadega on siis nagu on, et see on tegelikult selline fookus ja küsimus. Ja lihtsalt ühel hetkel on Telia võttis hästi selgelt selle suuna, et vanade, vanadest tehnoloogiatest tuleb hakata järjekindlalt lahti saama, et kui see ei ole eraldi fookuses, siis kogu tegevus läheb sinna uue toreda asja peale ja need vanad asjad unustatakse sinna keldrisse ära, see on nagu üks asi. Aga teine pool kindlasti on seotudki sellega, et, et kliendid ise on ka väga erinevad, et osad kliendid vajavad sellist uuemat teenust ja tahavad selle innovatsiooniga kaasas käia ja kindlasti on ka neid kliente, kes seda uuendust võib-olla alati väga kohe hästi vastu ei võta. Ja sellise üldise teenusepakkujana ongi päris keeruline tegelikult nende klientide vahel, ma ütleks ka mõnes mõttes võib-olla laveerida. Et kindlasti need kõnesid emigratsioonid mõnele kliendile võib-olla alguses tundub see raske või keeruline, et siin ongi ettevõttel nagu väga oluline ka seda. Seletada kliendile, miks me neid asju teeme, et lõpptulemusena see teenus muutub paremaks.

Kas muutub, täna ta saab helistada, teie teete seal mingisugust, panete uue jaama, homme saab ikka helistada.

Kindlasti need uued tehnoloogiad, uued lahendused on täna jätkusuutlikumad, et kui on mingi füüsiline intsident, siis uute lahendustega kliendi jaoks see hetk, millal ta helistada ei saa või see rikke aeg on hoopis teine, et see on nagu üks asi, eks. Ja teine asi on see, et, et kindlasti ka. Kui me vaatame, kuhu uued tehnoloogiad liiguvad, et, et mingil hetkel lihtsalt neid hüppeid teha on nagu väga keeruline, et nagu Toivo enne, enne mainis, et kui kunagi oli see modemiga sisseeelistamise teenus, et kui klient on täna selle peal, siis vahepeal talle mingit muud teenust pakkuda ei oleks, siis see hüpe kuskile, ma ei tea, 5G võrk on võib-olla nagu ka kliendi jaoks liiga suur, et kuidagi loogiline on neid selliseid tehnoloog, tehnoloogilisi samme teha, aga ikka järk-järgult.

Ma tooks veel ühe aspekti, et kõigepealt sellest, et, et mis siin riskid veel on täiendavad, et mida, mida võib-olla me nagu kliendile alati ei kommunikeeri, aga mida nagu operaator peab silmas pidama. Need jaamad hakkasid tööle meil, ütleme siis aastatel tuhat üheksasada üheksasada neli, tuhat üheksasada üheksakümmend seitse. Need jaamad on tänaseks toiminud juba kakskümmend pluss aastat. Omal ajal, kui need jaamad tulid, siis oli tehnika viimane sõna, see oli kõige vingem asi, mis maailmas oli, oli digitaaljaamad, Nokia jaam, mis meil tuli, üheksakümmend neli panime ülesse Lasnamäele. Et, et see on vinge asi, võrreldes selle analoogmaailmaga, mis meil enne seda oli. Tänaseks, me tegelikult oleme olukorras, kus ükski vendor, kes tol ajal neid jaamu tootis, tootis, tema tugi on lõppenud. Tal ei ole isegi sellist personali, kes, kes oleks valmis meile appi tulema, kui see jaam seisma jääb. Teiseks, seal on kõik see kogu, kogu see loogika, kogu jaamade juhtimine on nii-öelda. Esimese paari põlvkonna siis ütleme, selle IT maailma saavutused. Ja me ei tea kunagi, kui see jaam seisma jääb, kas see uuesti, kas see uuesti tööle läheb, kas see tarkvara seal jooksma hakkab, kliente ühendama hakatakse, meil on olnud paar korda selliseid hetki, kus need jaamad on seisma jäänud ja... Ja meil on käinud külma judina selja pealt läbi, et kas me nüüd saame ka üle? Me oleme need inimesed, kes seda maailma tunnevad, me oleme tänaseks üle andnud oma heale partneri pohtelile ja, ja, ja oleme öelnud, et, et me tahame veel teatud aja jooksul, et need inimesed meid toetaksid. Aga noh, see ei saa kesta igavesti, et, et siin on see värk, et tegelikult kogu elektroonika, mida me kasutame, mis on kakskümmend või kolmkümmend aastat vana, Kellelgi ei ole kogemust, kui kaua nad käivad, millal kondensaatorid ära kuivavad, ma ei tea, mingisugused muud skeemi elemendid nendel trükiplaatidel seal üles ütlevad ja, ja ega neid keegi ei ole võimeline nagu käsitsi taastama. Et, et see on nagu üks pool, et, et see on päris suur risk operaatoritele ja, ja peame siin. Ausalt ütlema, et tegelikult me olime esimesed Telia Sonera grupis, kes, kes nagu võtsid selle asja nagu käsile, sest kõik ütlevad, et oi, see on nii keerukas, me ei saa siit. Sellest maailmast nagu välja, et me oleme, me oleme läinud seda tegema. Ja mis selle nagu väga raskeks muudab, selle ülemineku on eelkõige see, et, et, et me toimetame siin selgelt nagu kliendi interface'il. Ja, ja tehnikat on, on oluliselt kergem välja vahetada, kui saada klient nõusse, et me nüüd vahetame sul tehnoloogiat. Et, et kui klient kuuleb, et midagi pannakse kinni ja midagi tuleb asemel, siis ta mõtleb nagu enda vaates, et ahah, kas mulle siis tuleb nagu keegi... Inimene koju, tahab mul uut kaablit tõmmata, tahab selle mulle nii armsaks saanud telefoni, mis mul oli seal kettaga või klahvidega, ta tahab nagu selle mul ära viia. Ei, et me oleme saanudki selle transformatsiooni tehtud tänu sellele, et me oleme oma müügitahval öelnud, et me ei taha üldjuhul midagi kliendi juures muuta. Ja sellega me oleme nagu saanud kogu selle, selle protsessi ja õnnelikult nagu liikuma ja, ja, ja ikkagi

tänaseks on,

tänaseks on seis see, et saja neljakümnest tuhandest kliendist, kes meil oli sellel lahendusel, siis kui protsess algas, on täna, jäänud neli ja pool tuhat, et, et me liigume nagu selgelt, et see on see nagu me ise ütleme, et see on see vastiku krokodilli saba ja see saba on väga pikk, aga vaevaline, aga see tuleb meil nüüd lõpuni süüa.

Kas kettaga telefoniga saab veel Eestis helistada või? Sa mainisid kettaga?

Tähendab, nendes analoogjaamades saab.

Ahaa, okei.

Aga, aga mujal on, on selle vahetuse köit tõesti see kaasas, et tegelikult on vaja tonaalvalimust. Antoniaalvalimist ehk, ehk kui on selline kettaga aparaat, mis need, need voolukatkestused on, toonideks ümber nagu arvutab, siis, siis põhimõtteliselt nagu saaks, aga muidu peaks olema ikkagi klahv, klahvtelefon.

Tõenäoliselt kuskilt eBay-st leiab igasugust, igasugust telefoni, kettaga telefoni, mis töötab. Mis võib-olla näeb

välja veel sada viiskümmend või kakssada aastat vana veel.

Okei, teeme esimese pausi ja siis räägime edasi.

Restart läheb edasi, meil on stuudios Telia Eesti tehnoloogiadirektor Kirke Saar ja, ja võrguarenduse juht Toivo Praakel, no üks suuri asju, me nüüd oleme siin rääkinud küll pikalt väga üldiselt ja filosoofiliselt, miks asju kinni pannakse, aga ma saan aru, et teil on ikkagi konkreetne plaan ADS-l kinni panna?

Jah, ja selle taga on ka nii, nagu me... Saate esimeses osas juba ütlesime, et sellel on ka, on kaks põhjust, et et ühest küljest on sellel ka Telia enda huvi, et oleks uusi lahendusi lihtsam hallata, odavam, aga siin väga suur põhjus on ikkagi klientide tagasiside. Et kui me oleme analüüsinud oma kliente, kes täna on Odessell võrgu peal, siis selge on see, et nende klientide rahulolu oma kiirustega on, on väga madal.

Mis see laadus sellises on ikka, kaksteist või kuidas see olukord on? Üldjuhul

on jah, kaksteist üks on, on see

jah. Sellega ei saa rahul olla, olgem ausad.

Et kindlasti on neid kliente, kes võib-olla rohkem ei tarbige, aga kui me ikkagi vaatame, kuhu, kuhu maailm liigub ja kui me vaatame ka meil jõustunud uut seadusandlust ja seda, mida ka nagu Euroopa Liidust ette kirjutatakse, siis siin räägitakse ikkagi aastaks kaks tuhat kakskümmend viis, peaks kõikidel olema sajamegane ühendus ja räägitakse ka ju sellest, Aga palju tegelikult räägitud termin on see gigabit society, eks, et, et selles mõttes selle ADSL-iga noh, üks korralik telko kaugele ei jõua.

No ADSL-i kliente on teil praegu kindlasti rohkem kui, kui paarsada, eks ole, tegelikult ei ole? No ei, ütleme

niimoodi, et kui me räägime kliendibaasist, siis, siis meil on neid suurusjärgus kuskil ligi veerand miljonit. Et uhkelt öeldes, aga muidu siis kakssada nelikümmend pluss tuhat.

Aga jah, et ADSL-is, kui me räägime sellest, siis jätkuvalt meil

on, neid on, on siis ligi sada tuhat nendest. Tegelikult see on siis see noh, võib-olla inimesed ei teagi täpselt, mis ühendus neil kodus on, aga et kui teil tuleb Telia ühendus mööda seda vana telefonikaablit, siis see on ADS-l, suure tõenäosusega. Seda küll. Jah, see on see ühendus.

Aga kes tahab näha nagu meie võrgu võimekust tema aadressil, siis alati on võimalik meie kodulehele minna, lüüa oma aadress seal sisse ja, ja, ja siis näebki, mis tehnoloogiad on, on antud aadressil võimalikud. Ja, ja kui see rivi lõpeb ära kaksteist ühega, siis on, siis ongi selge, et teil on ADSL ja täna me teile enamat kahjuks pakkuda ei saa.

Okei, aga plaan on see siis lõpetada ära, saada seal, täiesti kinni, või kust välja?

Ärme, ärme ütle niimoodi, et lõpetada ära, et ega see, et see võib kellegi jaoks kõlada, et, et me ei hakka enam teenust pakkuma, nagu, nagu tegelikult vahepeal nagu tunduski, et ei, me tahame kõigile jätkata teenuse pakkumist, aga me tahame nagu luua uued tehnoloogilised võimekused nende klientide jaoks.

Mis selle asemel siis tuleb?

Tegelikult on seal kaks varianti, Ega tegelikult noh, ütleme võrguehituslikult siis ikkagi viiakse optika kas täiesti kliendini või siis lihtsalt kliendile lähemale, ehk me räägime kas siis VDSL-ist või siis päris optikast. Ja jällegi noh, kliendi jaoks tegelikult selles mõttes... Ei tohiks midagi halvemaks minna, vastupidi, peaks paremaks minema. Kindlasti on siin küsimus see, et teatud juhtudel klient peab ise ka mingid ehitus- ja paigaldustööd nagu välja kannatama. Ja teatud juhtudel ikkagi peab oma seadmeid muutma. Aga ma arvan, et kui me täna vaatame seda kliendi tagasisidet, mis on olnud, siis mulle tundub, et mõni klient on nõus kõike tegema selleks, et seda kiiremat ühendust saada.

Teeme selle vahe sisse, et noh, optika ikkagi tähendab seda, et, et teile tuuakse korterisse täiesti uus kaabel, kui teil ei ole praegu, kui teil on see vanamas kaabel, siis tuuakse optikali siis täiesti uus kaabel koju sisse, on

nii? Mitte just alati niimoodi, et nüüd sõltub sellest, et millise, kas me räägime kortermajast või me räägime eramutest, et hakkame siis kortermajadest peale. Kui on uued kortermajad, siis täna on, on nendes nagu erinevad lahendused, et.

Aga seal ka ADS-il ei ole, ma arvan, täna?

No uutes majades küll ei ole, kuigi ka siin on jällegi teatud majad, mille. Mille projektid on, on tehtud siin head mõned aastad tagasi, siis sageli on, on. nende majadeni toodud pinnases ainult vaskkaabel ja, ja siis võib juhtuda tõesti, et majas on, on see tegelikult ADSL ja see on nagu piiranguga. Aga jah, et uutes majades on nagu kaks varianti, on, on siis, et kas siis on tehtud majasisene, ma ei räägi korterivõrgust, vaid just nimelt majavõrgust, et majavõrk on siis kas tehtud katviie või

kuuega,

Et sel juhul on, on majakeldris või, või siis kuskil seal maja, maja... switch, kust siis ta saab ühendust ja sel juhul optika on toodud selle switchini majja, aga on ka päris suur hulk maju ja, ja me seda nagu lahendust ka täna uutes majades eelistame, on see, kus me toome tõesti optika igasse korterisse ja korterisisene võrk on siis ainult katiga, et, et, et need on need kaks lahendust. Ja, ja suures piirides noh, eramute puhul ongi, ongi see teema, et, et Et kui see optika jõuab sinna aia taha, et nüüd on küsimus, et kuidas me saame siis selle, selle optika sealt aia tagant või maja, maja eest saame majja sisse? Et, et see on tegelikult üks kõige suuremaid, suuremaid nagu probleeme eramobiirkondades, et kuidas see uus kaabel jõuab? jõuab kliendile sinna, kus tal, kus tal nagu seda vajab korteris või, või selles majas eramust sees vaja on, et, et see, meie hinnangul see lahendus on kuskil suurusjärgus kaks, kolmsada eurot, Ja, ja kui muidugi krunt on mõistliku suur, et, et see on nüüd küsimus, et kes ja kuidas nagu ka need kulud kannab, et...

Oota, aga selles mõttes noh, okei, võtame selle eramaja näite, et mul on täna, on seal, vast jookseb sisse, kasutan rahulikult ADSL-i, mis siis nüüd edasi saab?

Siis sellisel juhul, kui noh, nüüd me jõuame jah, sinna päris sellise vaidluskohani, mida me oleme ka ise majas siis hästi palju vaielnud, et mis siis peaks see kliendi enda osa olema kogu selles uue, uue võrgu ehitamises nii-öelda. Ja kui see kaabel nüüd sealt kliendi juurest võimalikult lähedalt mööda jookseb ja saaks teda juba sinna majja tuua, siis ikkagi selle eest, mida me ehitame nii-öelda kliendi enda majas selle osa ees, siis Telia eeldab, et klient on valmis mingit osa maksma.

Ja see on see paar-kolmsada eurot või?

No teatud juhtudel on see ka suurem, see sõltub ikkagi ka sellest nii-öelda ehitustöö mahust, mis seal nagu tegema peab, et... Aga kui ta ei ole

nõus maksma?

Noh, siis sellisel juhul jah, on, on, on tal ilmselt võimalik, võimalik kasutada Mobiilset internetti, aga sellisel juhul ta seda kaablit, kaablit ei saa, me oleme täna ka noh, arvutanud välja need suurusjärgud ja, ja noh, ma arvan, et üldiselt klientidel on ka võimalik seda teatud siis nagu ajatusega osta, eks ole, aga, aga ikkagi kliendil jääb seal mingi omaenda finantseerimise osa.

Aga et see, kui tal see vana vask jookseb tuppa, et see muutub kasutuks tal ühel hetkel?

Või siin, siin selline, et, et noh, see sõltub sellest, et mida konkreetses piirkonnas me praegu tegema, nagu Kirke ütles, et meil on nagu kaks teed, et kas, kas me nii-öelda läheme optikaga väga nagu kliendini välja. Või me teeme nagu nii-öelda pool rehkendust, nagu Tootsikon peal öeldes, et me tuleme optikaga lähemale ja mingist jaotuspunktist siis kliendini jätame olemasoleva ase.

Ja see on see WDSL? Siis

on WDSL, noh tõsi, WDSL-iga on see lugu, et niikaua, kui me oleme siin WDSL-i juba hakanud juurutama, siis on tulnud WDSL-il uued põlvkonnad nagu peale, täna räägitakse palju niinimetatud WDSL-plussist, või V-plussist ja on tulnud ka selline uus vase tehnoloogia, mida nimetatakse G.fast. Ja tegelikult on veel niimoodi, et sellel G.fastil on olemas veel edasiarendus, mis on tänaseks nagu nii-öelda lõppfaasi standardiseerimine, mida nimetatakse ka engefastiks või next generation fastiks. Mille puhul siis me räägime väga lühikestest vase- ja ühendustest, aga nende vaseühenduste peal on saavutatavad kiirused juba kuni kümme gigabitti sekundis.

Aga see WDSL pakub siis kui palju?

No meie läheme praeguse plaaniga niimoodi, et WDSL-i peal me tahaksime pakkuda sadamega sümmeetrist ühendust. Aga see eeldab, et see vask ei tohiks olla pikem kui nelisada meetrit kliendini sellest kohast, kus on meie aktiivseadmed. Et kui ja, ja me arvame, et linnades me suudame nagu sellel moel oma võrku nagu siis ümber ehitada, Maapiirkondades ilmselt esimene hetk jääb seal see nelisada meetrit mitte igal pool kättesaadavaks, liinid saavad olema veidi pikemad ja siis me räägime kiirustest nelikümmend murtkümme, kuuskümmend murtkümme, me igal juhul räägime ikkagi oluliselt suuremates kiirustes kui need, mida me täna pakume.

Aga kas ma saan õigesti aru, et lihtsalt osad Eesti piirkonnad on need, kus te seda VDSL-i ei, noh, ei hakka, osad piirkonnad, kus te ei hakkagi pakkuma? Ja osades hakkate pakkuma?

Nojah, see sõltub sellest, et ütleme, kogu selles meie võrgu siis väljapanemise plaanis, inglise keeles on roll-out, ma mõtlesin eile, kuidas ta tõlkida vingselt, aga aga, aga selles on erinevates piirkondades sõltuvad, kui palju on kuskil kliente, et eks need investeeringud sõltuvad ka sellest, et palju me näeme seal potentsiaalseid kliente taha. olemas, et me ei tule, kindlasti ei hakka panema optikat maha sellisesse kohta, kus kuskil kaugel metsas on üks inimene, eks, et, et see, see ei ole ka lihtsalt nagu otstarbekas, aga, aga sellistesse kohtadesse, kus on suuremad elamurajoonid, on need siis era, eramud või on need kortermajad, et sinna ikkagi tahaksime minna võimalikult kaugele optikaga ja, ja pakkuda seda veedest sel lahendust sellisel juhul, kui see nagu optika kliendini viimine ei ole nagu mõistlik. Aga noh, veel kord ma arvan, et, et täna on klient, kes kasutab VASE osas oma väikest ühendust, et ka see investeering, mis ta sellisel juhul peab tegema, et see ei ole nii suur, et see ei, et see, see ei oleks nagu mõistlik.

Et kui sa tahad

seda küsida, et ma segasin sulle vahele, aga kui sa tahad seda küsida, et, et kui klient on täna oma VASE ühendusega nagu rahul ja me hakkame sinna piirkonda optikat vedama ja et mis siis kliendiga edasi saab, et kas siis ühel hetkel tal üldse internet ei ole? Et seda stsenaariumit minu arust ei juhtu, Toivo võib kommenteerida, aga, aga nii palju, kui mina sellest projektist aru olen saanud, siis ikkagi kõikidel klientidel mingisugune lahendus jääb nagu alles.

Jah, et noh, me, me muidugi soovime, et, et noh, kui, kui me tahame nagu seda vana tehnoloogiat kinni panna, siis me peame leidma uue alternatiivse lahenduse või, või uue Edasi arenenud lahenduse iga kliendi jaoks, sest vastasel kohal me oleme tagasi selles, millest me alguses rääkisime. Kui me ei lähene nagu selliselt, et me kõik ära lahendame, meil jääbki tehnoloogia tiksuma. Et me, me, me oleme olukorras, kus me peame iga kliendiga jõudma mingi kompromissini. Ja, ja see, seal on tõesti see, et. Kui klient meiega ei tule nendest pakutud variantidest kaasa, siis meil kahjuks ei jää muud üle, kui tema jaoks on õhulahendus. Ehk raadio, raadio lahendus.

Ega mingi mobiilne internet või? Just,

just, selge see, et see on 4G lahendus ja, ja küllaltki noh, korralike kiirustega, nagu tänagi meil on, eks ju, meil on, meil on täna ju üle mobiilvõrgu me pakume täna pakette ju kakskümmend murdviis. Ehk tegelikult me võime täna öelda, et Meil on mobiillahendus parema läbilaskevõimega kui ADS-L, ehk selles vaates igal juhul tänaselt klienti ära liigutas lahenduselt. Muule lahenduse, me alati leiame tema jaoks parema, kiirema interneti lahenduse.

Aga lihtsalt, et nüüd pilt nagu selgeks teha, et ma saan aru, et osade inimeste juurde te lähete ja ütlete, et vaadake, et me nii-öelda lülitame selle vase välja, et meile te tahaks, et, et teile meie tahaks tuua siia tuppa nüüd optika ja see maksab X sada eurot. Ja osadele te lähete, ütlete, et me lülitame nüüd selle VASE välja, aga me tegelikult teile võime panna VDSL-i ja siis ta ei pea midagi maksma, või peab.

Täpsustades öeldes, me tegelikult ei lülita selle VDS, või ütleme, tänasel VASE kliendil mitte midagi välja. Me lihtsalt selle kliendi vaskliini ühendame siis kiirema pordi peale keskseadmetes või kui tal see liin ei ole täna neljasajameetrine. Ja me läheme temaga optikaga talle lähemale, siis me paneme sinna uued aktiivseadmed ja võtame sealt ta tänase koduse vasega sisse.

Just, ja kas siis ei pea juurde maksma...

Ei pea, ainuke olukord, mis tekib, on see, et kui ta tahab nüüd kiiremat ühendust, siis see modem, mis tal täna on, see ADESL-model. See ei vea välja, järelikult kui ta tahab suuremaid kiirusi, tuleb see model tal välja vahetada ja seal on need erinevad mudelid, kuidas me kliendiseadmeid täna pakume, et kas ta siis ostab selle välja, rendib, võtab mingisuguse tähtajalise teenuse paketi, et seal on nagu need samad võimalused, mis meil on tänagi, pakkuda seal, kus tehniline võimekus on olemas.

Aga osadele te ikkagi, ma saan aru, seda WC-l ju ei paku, et, et osade inimeste juurde lähete ja ütlete, et me teame, et sul tuleb praegu vask, aga nüüd me toome sulle optika ja sa selle eest maksad ikssada eurot või lähed mobiilse interneti peale? Kas ma sain õigesti aru?

On kindlasti selliseid piirkondi, kus me peame selliselt lähenema, tahes-tahtmata, kui me näeme, et noh, a la mingi, mingi eramupiirkond, Kõik inimesed on nõus tehnoloogia vahetusega, üks-kaks klienti seal külas ei ole nõus. No siis me oleme nagu valiku ees, kas me vahetame kõigi jaoks tehnoloogiat või meil tekib see olukord, et meil on kaks paralleelset võrku, ühes võrgus on no praktiliselt kõik kliendid ja on mingi võrk kõrval, kus on üks-kaks klienti. Ja noh, selleks, et, et tõesti nagu seda progressi realiseerida, me oleme sunnitud võib-olla seal tegema selliseid valusaid otsuseid.

Nii et kui te saate ehitada ainult optika peale, siis te eelistate seda ja kui ei saa, siis te vastate VDSL-i, aga ainult juhul, kui see optika ikka üldse kaubaks ei lähe seal kandis?

Noh, ilmselt midagi taolist nagu hakkab toimuma, et on see, see on nagu selline paindlik nagu lähenemine, nagu ma varem ütlesin, tegelikult kõige raskem ongi leida mõistlik lahendus ja, ja, ja klienti rahuldav. Kokkulepe just nagu seal otsa peal, et tehniliselt me võime ju võrku ehitada. Platvormid võivad olla meil valmis teenindamiseks, aga me peame nagu kliendiga saama kaubale, et, et ta on nõus meie selle progressiga kaasa tulema.

Selge, me peame siia tegema teise pausi ja siis me räägime, et mis saab kortermajadest.

läheb edasi ja jätkame sealt, kus me pooleli jäime. Eramajadega me vist saime nüüd enam-vähem ühele poole, mis saab kortermajadest, sest neid on ka Eestis palju, kus, kus inimestel tuleb see vask tuppa ainult kasutama, taades seal ühendust.

Kõigepealt ma ütleks sissejuhatuseks nii palju, et minu jaoks kõige suurem üllatus, kui ma hakkasin meie neid võrgunumbreid vaatama, on see, et tegelikult kortermajades mulle tundub, et isegi on nagu proportsionaalselt see olukord parem. Et, et kõige suurem see tänane võrgupiin on, ongi eramajade rajoonis, eriti just Tallinna ümbruses, eks. Et selles mõttes üldjoontes, üldjoontes kortermajadega see suhestus on, on, on täna juba isegi parem, Toivo oskab neid konkreetsemaid numbreid öelda. Et aga jah, et, et selles mõttes ka seal on kindlasti täna selliseid kortermajade piirkondi, kus, kus meil on vana võrk ja, ja kui me vaatame ka seal, milliseid, millised tegelikult klientide ootused on, eriti ka need, kes just kasutavad meie TV-d, on ka mitu TV vaataja kohta, et seal, seal kindlasti on ka see vajadus, vajadus kiire võrgu järgi väga suur olemas. Ja, ja kindlasti on täna, ma arvan, et kortermajade piirkonnad ka need, kus võib-olla see operaatorite omavaheline konkurents on, on märksa suurem, sest seal on nagu mitu, mitu kasutajat sulle ühe hoobiga kättesaadav, et tegelikult ka see kortermajade võrguühendused on, on nagu mugavamad välja ehitada.

Aga seal te lähete siis optikaga igasse korterisse või, või vede, WDESL-iga?

No täna on seis tegelikult selline, et väga paljuski võime öelda, need uued, nagu me kasutame mõistet tuleviku võrgud välja ehitatud, kui me võtame Tallinna mägede piirkonnad, siis praktiliselt kõik kortermajad on, on seal ära võrgutatud, võime nii-öelda, ja kusjuures mitte lihtsalt võrgutatud, vaid Vaid kõigis nendes majades on praktiliselt kaks või enam operaatorit, kes pakuvad teenuseid. Et nendes piirkondades me, meie paljuski, ütleme siis kõigepealt Tallinnas ja Tartus ja Pärnus ja teistes ka linnades, kus, kus on nagu ütleme siis paljukorterilised majad, seal me pigem hakkame tegelema sellega, et meil on osa kliente, vaatamata sellele, et meil on täna juba seal võrguvõimekus olemas, Muide, neid kortereid on, kus me oleme optikaga majas, on üle kahesaja tuhande selliseid kortereid. Siis meil on seal jätkuvalt päris suur hulk kliente, kes, kes tarbivad teenused üle vase. Ja, ja selle tõttu nendel on ADSL-id. Ehk, ehk nendes kohtades meie pigem kogu, kogu töö läheb sellele, et, et need kliendid üle tuua selle, selle ADSL-i ja vana vasevõrgu pealt siis uuele optilisele võrgule. Nii

et kortermajades te pigem tahate optikat ehitada?

Jah, me ehitame seal, kus meil neid võrke ei ole, et ma tahtsingi jõuda sinna, et noh, see on need suured majad. Et kus meil täna võrke võib-olla on vähem, On, ja meil ja konkurentidelgi on väiksema korterite arvuga kortermajad, ehk, ehk need majad, kus korteri arvud on ütleme siis alla kolmekümne, et kaksteist kaheksa, kuusteist korterit, et sellised majad on pisteliselt täna uues, uues võrgus, nii, nii meil kui konkurentidel. Ja, ja seal me suurt midagi ei kavatse teha, välja arvatud siis seesama, mis ma rääkisin, me tahame vase pealt kliendid ära tuua, sest ajalooliselt nendes majades on võrgud, ka vasevõrgud varem ehitatud. Aga nüüd need, mis on need väiksemad kortermajad, siis tõesti, me eelistame optikaga minekut, Aga me oleme suht niisugused nagu lahenduse, lahendus sõltub sellest, kui palju on konkreetseid kliente nendes majades meie jaoks, kes on meid valinud, me teeme siis, kas me lühendame vaske või, või läheme siis täielikult optikaga.

Ja kas seal peab ka inimene ise maksma näiteks optika korterisse toomisest sel juhul või?

Üldjuhul mitte. Üldjuhul mitte, me teeme nen, nendes majades, kuna seal on sisuliselt, on tegemist nagu massilise klientide ümberlülisema, lülimisega samal aadressil, siis seal nagu ei ole põhjust kaablit maandada ja meil ei ole ka suuremaid nagu kliendipõhiseid kulusid.

Kas nüüd, ma kujutan ette, et meil on mingid kortermajade inimesed, kes kuulavad praegu, mõtlevad, annaks jumal, et nad tuleks optikaga, mitte VDSL-iga, et. Kas nad saavad ise midagi teha, selleks, et no ma saan aru, teie olema otsustes olete suhteliselt nii ja naapidi?

Jah, mida saab teha, on kindlasti see, et. Et keegi peaks sellises majas selle huvi kokku võtma, et on siis see korteriühistu või on mõni aktiivsem maaelanik, kes. Kes võiks siis nii-öelda kaardistada seda, et milline see huvi majas on. Ja, ja kui ta selle huviga pöördub meie poole, kas siis esinduse või siis meiliga meie, meile siis, kas esinduse poole või meiliga siis, või ka. Või ka võttes ühenduse meie klienditeenindusse, siis kindlasti me vaatame sellised soovid läbi ja, ja leiame mõistliku lahenduse. Meil jäi alguses mainimata see, et tegelikult see on mitmeaastane projekt ja, ja sellepärast ei, ei maksa võtta nüüd suure paanikaga, kui, kui te midagi ei näe ega kuule, kaks tuhat seitseteist, et teie juures nagu midagi sündima hakkab. Me ise oleme täna. käinud välja nagu sellise plaani, et, et me tahaks selle teha ära nagu aasta kaks tuhat kakskümmend lõpuks.

Ehk siis sinna on neli aastat aega?

Just, et me tahaks nelja aasta jooksul need ligi sada tuhat klienti siis viia üle uutele kaasaegsetele lahendustele.

Aga ma seda ütlen ka, et me hakkame sellega. Jah, võib-olla taustaks veel siis nii palju, et, et me lähme alati iga aasta alguses vaatama oma võrguinvesteeringud üle ja kindlasti see uutele lahendustele minemine on olnud igal aastal plaan. Täna on meil lihtsalt see seis, et me oleme nagu aru saanud, et see laades sellist, klientide äratoomine on, on üha, üha kriitilisem, kuna lihtsalt see kliendi rahulolu ja see kliendi, kliendi kaebus selle võrgu peal on märgatavalt kasvanud, kuna kliendi ootus lihtsalt internetikiirusele on nii palju kasvanud viimaste aastatega. Nüüd selle nelja aasta tähtaega, mis Toivo välja ütles, et sellega on ka nii, et me läheme sellega siis nii nagu me igal aastal, et ka kaks tuhat seitseteist meil on täna need võrgu arengu siis selle aasta kava nagu kinnitatud. Ja me lähme sellega nagu kvartaalselt liikuma. Ja juhul, kui me oleme selles edukad, et siis me tahaksime seda teha nelja aastaga, juhul kui meile tundub ka, et tegelikult klientide seisukohast on see keerulisem, me ei ole võimelised klientidega neid kokkuleppeid saavutama või ka meie enda investeeringute mõttes see mingil hetkel ei tundu nii otstarbekas, siis me oleme, kui viimase termini on, siis seitsme aasta pärast. Et see neli aastat on see plaan, mida me loodame täna teha, aga ma ei julgeks ikkagi nagu avalikult välja öelda, et tegelikult ilmselt teatud jupid sellest projektist venivad. Ja see, mida Toivo välja ütles ka, et oluline on just see inimeste enda huvi ja võib-olla ka see kokkulepet selle koha pealt, et seesama asi, mis ta ütles kortermajade kohta, see kehtib ka nagu eramajade kohta, et, et kui keegi kuskil üksinda pöördub Telia poole täna, et tahan endale optikat, siis loomulikult see Ja hind on kolossaalne. Kui seda teeb terve mingi elamurajoon, kes ütleb, et meie kõik majad on huvitatud sellest või, või selline elamukvartal kokku, et, et siis on ju ka need hinnad hoopis teised. Et seesama asi kehtib, kehtib ka tegelikult nende eramute kohta, on ju, et ja, ja kindlasti ka selliseid elanike soove võetakse täna kogu selles võrguplaneerimises arvesse. Et meie huvi on ju panna, panna kaablit ja, ja teha neid kiiremaid ühendusi kohta, kus selle vastu on ka huvi, et et kindlasti on kohti, kus me peame kliente võib-olla natukene survestama selleks, aga, aga sellised suured projektid me ikkagi teeme sinna, kus, kus ehitatakse uusi, uusi asju või, või, või siis ka, kus on täna see probleem suurem ja ka klientide enda huvi suurem selle järgi.

Selge, meie saateaeg on sellega läbi, aitäh kõigile kuulajatele ja head kiiremat interneti ühenduse saabumist teile, Restartel eetris nädala aja pärast.