No kindlasti, esiteks Starship iseenesest on ka liidri või teenäitaja rollis olnud, ma arvan, Eestis võib teist arvestatavalt nüüd öelda, et meil on robootika koolkond tekkimas. Ja teiseks, mis on oluline, mida ma toona võib-olla ei adunud, on see, et vähemalt Starshipi saolise roboti puhul on tegemist eelkõige tarkvara, mitte riistvara ülesandage. Et noh, seal kindlasti on riistvara komponent väga tähtis, aga ta on selline, noh, ta, see robot on ehitatud komponentidest, mida võib põhimõtteliselt riiulilt osta. Et selle kokkupanek ja kokkuühendamine ja see kõik on loomulikult omaette teadus, aga seal ei ole nagu mingisuguseid üli, super, kalleid, välja töötatud noh, mingeid riistvaralikomponente, et pigemalt see vastupidi. Ja see-eest on ta tarkvaralisel poolel noh, ikkagi silmatorkavalt tugev tiim taga, kes on omal ajal ka väga palju Skype'i taga olnud. Ettevõttel on vist praeguse viieteistkümne ringis patendiavaldusi siis antud, millest suur hulk on tarkvaraga seotud, et tegemist on kindlalt väga tugeva tarkvaratiimiga, mis ehitab siis roboteid, kasutatakse oleks big data ja, ja kunstliku intellekti ja kõiki muid selliseid märksõnu.
Meil hetkel on ikkagi veel, veel selline staadium, et me, me testime neid roboteid, muuhulgas näiteks inimesed kõnnivad robotile järel kogu aeg. Ühel hetkel ei ole seda enam vaja, aga me ei ole selles punktis veel. Et see on üks selline kindel asi, mis on, teine asi on see, et, et. Et meie robotid lähevad veel liiga palju katki, mis tähendab seda, et, et nende, seda remontimise peale kulub liiga palju raha. Aga see on selline loomulik riistvara toote areng, et alguses esimesed prototüübid ja asjad ikka lähevad liiga palju katki ja mida siis, mida. Mida kuu edasi või nädal edasi, seda, seda, seda vähem, seda hakkab juhtuma.