AI_pealkiri: Flydog Marine'i teekond inseneribüroost meretehnoloogia ettevõtteks ja tarkade poide lugu

Tere, kena laupäeva pärastlõunat kõigile Restarti saate kuulajatele, räägime IT-ärist ja me räägime täna just veidrast idufirmast, mis ei olegi nagu idufirma, ja tegelikult see on ometi huvitav küsimus, me, Taaviga oleme siin saates mitu korda kohanud firmasid, kelle puhul noh, meil tekib küsimus, et kas sa oled enam idu või et kuhu sa ise selle piiri tõmbad ja, ja nüüd, mis hetkel sa peaks nagu ütlema, et okei, aitab, et, et noh, teeme nüüd äri lihtsalt. Et jätame selle idufirma juttu ja siis, kui ma hakkasin meie tänast külalist k Ja siis nad ütlesid, oi, aga me ei olegi idufirma. Ja samal ajal internet väidab, et alles eelmisel aastal väljusid nad idufirmade kiirendist Tehnopolis. Nii et väga segane lugu, et kas, et kas on idufirma või ei ole, mis, et kas see on nii, et kui täna olen, homme ei ole, kuidas, et sealt sobib nimetada. Või mis selle taga on, aga firma ise on ka põnev. Ja kui te mäletate, siis mõned inimesed võib-olla mäletavad, et Facebookis käis paar nädalat tagasi jaht ühele kollasele plönnile. Ja see kollane plönn oli tegelikult elanud tükk aega rahumeelselt elu, oma tööelu kusagilt Soome lahes ja siis oli sealt poi otsast lahti pääsenud ja ära kadunud ja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut otsis teda Facebooki kaudu taga, et purjetajad, surfarid, kes te leiate kusagilt sellise kollase plönni, siis teadke, et see on väärtuslik mõõteaparaat. Ja selle väärtusliku mõõteaparaadi tootis. Meie tänane külaline, ettevõtte nimega Flydog Marine ja Andri Laidre, Karl Vere, kaks kaasasutajat on stuudios, tervist.

Tervist. Väga väikse

seadus sai, aga, aga nii, et teie siis olete ettevõte, mis toodab kollaseid plönne.

No kui sa nii seda kirjeldad, jah, me ise võib-olla avaks natuke tausta ka, et, et jah, siin oli see küsimus, et kas me oleme start-up või mitte, et kuidas keegi seda defineerib, et tavaliselt start-upid on ikkagi üsna värsked firmad, aga meie tegelikult juba asutasime selle ettevõtte juba aastal kaks tuhat seitse, et meil hakkab juba kümnes aasta testiks oma. Tõsi küll, me ei alustanud kümme aastat tagasi meretehnoloogiate arendamisega, vaid me tegime lihtsalt inseneribüroo. Hakkasime pakkuma Eesti ettevitele tootearenduse teenust ja tegimegi projekte siis Eestisse, Rootsi, Norrasse.

Mis teie tehtud on näiteks, on mingi avalik objekt või asi

ka? Kõikvõimalikke erinevaid valdkondi oleme seoses oma siis klientidega läbi käinud, et alates tuulegeneraatoritest kuni meditsiiniseadmeteni oleme projekteerinud.

Te olete TTÜ mehaanikainsenerid?

Just, õppisime seal tootearendust, kuni aastani üheksakümmend seitse, see oli erialanimetus, oli tegelikult masinad ja aparaadid, aga siis vahetati see õppekava ringi tootearenduseks ja hops, kohe tuli palju rohkem tudengid juurde, kuna nimi oli ju parem, kuigi sisu jäi peaaegu et samaks.

No kaks tuhat seitse ta hakkas, ei olnud olemas sellist asi, nagu masinad ja aparaadid, mina olen ka üheksakümmend seitse sisse astunud TTÜ-sse.

Sa, sa ju ei vaadanud, sa jätsid selle kohe... Jah,

aga sõna tootearendus kõlab ju palju paremini ja tegelikult, eks ta seda ka on.

Aga siis kaks tuhat seitse te hakkasite tegema lihtsalt inseneribürood? Just. Ja kaks tuhat viisteist väljusite idufirmade kiirendist?

Just, sest et me pakkusime küll tootearendamise teenust, aga me kogu aeg teadsime, et me tahame ükskord jõuda välja oma tootearendamiseni ja selle tootmiseni ja me tegelikult otsisimegi seda ideed või sektoreid, kus siis nagu toimetama hakata.

See oli väga põnev, see on, ma olen näinud seda väga paljudes ettevõtetes, kus nii-öelda konsultandid alguses noh, teevad oma konsultantitööd, müüvad oma, oma, oma, oma, oma tundi, saavad oma raha, Aga vahelikult avastavad, et see ikkagi ei ole päris mugav, et noh, et, et sa pead ikka noh, proua peab tööd tegema ja, ja, ja raha tiksub ikkagi noh, seal, kus sul kokkulepe on seal kolmekümnest eurost saja euroni tunnis on ju, et, et, et parem on ikkagi teha mingi toode ja siis seda toodet suudab nagu teha, nii-öelda replikeerida kogu aeg ja, ja noh. Mõnes mõttes nagu elad nagu kuningi kass, on ju, aga väga vähestel konsultatsioonifirmadel see õnnestub, kõik räägivad sellest, aga väga vähestel õnnestub. Et räägi see lugu siis nagu ära, et sa pead, sa pead ju tegema seda kogu aeg põhitöö kõrvalt ja sa pead sinna ise investeerima ja võib-olla ei õnnestu raha tõsta, võib-olla ei õnnestu raha tõsta ja üks paras, paras, paras nagu, nagu, nagu, nagu, nagu sooperdamine.

No meil läks kuidagi niimoodi orgaaniliselt, nagu ma arvan, tegelikult enamus firmadel tegelikult läheb, et ega need ideed üleöö ei sünni. Ja meil läks niimoodi hästi, et meil oli üks projekt, kliendiks oligi siis Meresteemide instituut, kellele kuulub ka see nii-öelda kollane plönn, millest me varsti rääkima hakkame. Ja tema tegelikult tellis meilt ühe mõõteseadme arendusprojekti ja kui me selle olime edukalt läbi viinud, siis me nagu nägime, et see. mereseire valdkond meid huvitab ja tegelikult seal võikski oma tooteid hakata siis pakkuma ja sealt niimoodi loomulikult saigi see idee siis alguse.

Aasta oli siis?

Aasta oli siis

kaks tuhat üheksa äkki või?

Ma nii ei mäletagi, aga, aga umbes viis aastat tagasi me võtsime selle nii-öelda tõsiselt kätte ja sellest päevast saati me olemegi tegelenud siis ainult nii-öelda merekeskkonna mõõteseadmetega.

No lähme asja juurde.

Ma veel tahan öelda, et palju küsitakse ka seda, et kuidas noh, et kuidas me satume sinna mere, sattusime merekeskkonda, et me Andriga töötasime Tehnikaülikoolis päris pikalt koos. Ja minu magistritöö oli siis veeteede ametile arendada välja üks väike jääpoi. Ja see kukkus nagu väga hästi välja, et ilmselt ta on üks nagu põhjalikumalt läbiuuritud nagu poi, ma ei tea, nagu siin Euroopas võib-olla või mine tea, ja, ja noh, siis Eesti mastaabis sai siis minust noore insenerina niisugune poiekspert.

Meil oli just eelmisel nädalal eetris saade Starshipiga, kus nad ütlesid, et Eestis ei saa noh, et sellist lähenemist võtta, et meil on mingi kitsa alaekspert, et võtame selle venna tööle, teeme uue toote ka, näed, tuleb välja, et meil on poiekspert.

Ei, no ta ongi poiekspert, sellepärast ta võttis selle ette. Aga lähme sinna, lähme detaili, et noh, et, et hakkame, hakkame rääkima sellest samast siis kollasest plönnist, on ju, hakkame sellest samast alusloost pihta sinu magistritööst, on ju, jääpoi, mida teeb jääpoi, istub ja vaatab, mis temperatuur ümber tema on.

No jääpoi tegelikult ei vaata ise mitte midagi, jääpoi on navigatsioonimärk, mis istub lihtsalt vees, vilgutab õiget värvi tuld, on radaritele nähtav ja, ja see, et ta jääpoi on, tähendab seda, et ta, et ta kannatab siis. Jääd. Ja kui jää temast üle sõidab, siis, siis ta läheb vee alla ja ta ise ei lähe, jää lükkab ta vee alla ja siis, kui jää ära kaob, siis ta nagu pistab pea välja ja vilgub edasi, et et ta selles mõttes on niisugune suhteliselt rumal tükk lauda, mis peab lihtsalt olema hästi robustne ja vastupidav.

Nii, nüüd sellest jääpoist, selle nüüd, selle kõrval on see kolane plönn, et mis nende vahe on?

Kui ühel on eesmärk vee peal püsida ja nähtav olla, siis teine peab lisaks sellele ka keskkonnast andmeid koguma, mõõtma seal temperatuuri, hapnikusisaldust, klorofülli, elektrijuhtivust ja nii edasi. Ja kogu seda infot peab ta siis reaalajas siis edastama teadlastele ja, ja peab seda kõike suutma teha siis iseseisvalt, autonoomselt, päikesepaneelide pealt.

Ja selliseid, ma võib-olla peaksin ikkagi mingid parema nimed seal võtma, et saates muidugi. Aga

tihti on nende kohta siis öeldud nutipoid nii-öelda, mis on siis targad poid, mis koguvad andmeid mere

keskmisest. Ja neid nutipoisid on siis terve Läänemere täis?

Ei ole veel, aga sinnapoole me püüdleme, et kuna nad on ikkagi võrdlemisi kallid ja spetsiifilised, siis neid niimoodi lihtsalt mörre puistata ei ole võimalik ja nad kaaluvad ka kuskil pool tonni ikkagi.

Aga miks nad nii kallid on, et tänapäeval ju selliseid seameid sõna otseses mõttes, mis suudavad sul nagu temperatuuri lugeda, noh, see on kõik need elemeedid, millest kokku panete, alates nagu jõuelikast saatjast ja nii edasi, need on ju nii-öelda sõna otseses mõttes riiuli pealt ostetavad tükid.

Ja ma, selles mõttes, kui nüüd võtta see, mida teadlased otsivad, siis, siis teadlased on suhteliselt pirtsakas rahvas, on ju, et, et riiuli pealt ostetud tükk nagu ei sobi. On see täpsus, on küll halb ja küll on sagedus halb ja, ja küll ta ajas nagu, see näitkus, nimetatud, triivib siis ära, et, et selle, selle hinnad tingib kihtlas, kindlasti siis nagu üks faktor ongi see, et need, need nii-öelda andurid või sensorid, mida nüüd meie ei arenda, Need ise maksavad juba siin kümnetes tuhandetes ja, ja nüüd, kui sa paned selle teadlase, kogu selle uurimustöö tausta, ta kirjutab Euroopa Liitu projekti, ostab kallid andurid. Ja meie asi on see kõik, nii-öelda kokku siduda siis üheks süsteemiks, mis merekeskkonnas vastu peab, usaldusväärselt andmeid edastab ja millega on siis nagu suhteliselt hõlbus ka majandada. Siis, siis lõppkokkuvõttes on see, et, et ta, ta läheb natukene sinna kõrgtehnoloogia valdkonda, kus, kus, kui noh, et kui sa noh, näiteks ühe ventiili võid osta kümne euroga, siis see, mida meie merel saame kasutada, ostame me saja kahekümne euroga. Lihtsalt sellepärast, et, et me teame, et seal ta töötab, sest et selle parandamine noh, maksab jälle tuhandetes, tuhandetes eurodes.

Mis, see, mis see boi hind niimoodi kokku tiksub? Ei,

väikse, väikse, mingi ühe-kahetoalise Tallinna korteri eest täitsa juba saab endale täitsa mõnusa poi, jaa, võid aianurka panna näiteks, väga ilus ka.

Muide nali naljaks, aga esimest korda ma puutusin teie firmaga kokku oma rehvivahetuse juures, mul oli aega. Kola, noh, kuni rehve vahetati, kolasin seal ringi ja mingi garaaži taga oligi selline inimese kõrgune või, või suurem kollane poi, kuhu peal oli flytalk kirjutatud. Ja siis ma hakkasin vaatama, mis asi see on ja hakkasin internetist otsima, et...

Aga miks ta pool tonni kaalab?

Sellepärast, et me teeme neid merekeskkonda, et sinna nii-öelda kokakolapudelit sa ei ankurda, et tal peab olema ikkagi teatud püstuvus ja stabiilsus, kuna need andurid kaaluvad ka seal suurusjärgus viis kilo. Et siis tal peab lihtsalt seda massi seal olema, et vee peal püsida.

Kas see poi on kuidagi siis maailma mõttes unikaalne, mida te teete või, või no teha, on Rootsis oma flydog ja?

No selle poii unikaalsus tegelikult on see, et need andurid, mida kasutatakse, neid me laseme kaabliga tegelikult merepõhja ja tõstume tagasi pinnale ja võtame neid näite erinevalt sügavustelt. Ja see, et unikaas, ehk sellepärast see tähendab seda, et meil on nagu liikuvad mehhanismid merel, mis peavad töötama sada protsenti. Ja, ja miks selliseid poisid vaja on, et teadlastele ongi just see suur siis põhjendus, et kui nad praegu tahavad mõõtmisi teha, nad peavad võtma teaduslaeva, sõitma merele. tegema need mõõtmised ära, tuled tagasi, analüüsid neid andmeid, aga sa ei tea, mis seis oli seal merel pool tundi enne seda, kui sa mõõtmisi tegid või pool tundi hiljem. Aga meie süsteem saab seal ühes kohas istuda terve hooaja ja iga tunni aja tagant sealt neid mõõtmisi teha ja saata. Et me saame niimoodi väga palju rahakokkuhoidute teadlastele, et nad ei pea maksma laevade eest, kütuse eest, meeskonnad, oma doktorandid, kes seal käivad, et see ja, ja mõõtepunkte saab nagu ikkagi tuhandete soo ajal, mitte niimoodi nädalas korra võib-olla.

Aga me kindlasti peame vist võlgu saatekuule, kuulajatele ka selle, et, et okei, saab küll seal mõõta, on ju, aga ikkagi noh, kui ikkagi poi maksab siin mitu Tallinna korterit, on ju, et, et sõbrad, aga noh, Mis siis kasu ikkagi ühiskonnale, on ju, et ma saan aru, et see küsimus ei ole teile, vaid need teadlastega seda kasutavad, eks, aga, aga ma saan aru, et ikkagi kokkuvõttes lahendate mingit, lahendate väga selgelt nagu, nagu, nagu teaduslikku probleemi või aitate lahendada.

Sellega on, selles mõttes jah, me ei ole kõige õigem seltskond seda küsimaks, aga, aga, aga üldiselt võttes on see elu suhteliselt lihtne, et me paneme keskkonnale oluliselt suuremat nii-öelda pinget peale. Küll põllumajandusega meie autosõitmised, energiatööstus, kõik, ja, ja kõik see asi nii-öelda kajastub vees. Ja nüüd, kui me hakkame siin, kõik räägivad, et noh, mida võib üldtaastuvenergia peale minna ja, ja, ja igalt poolt on kuulda ka piiranguid, mis tuleb ettevõtetele autoomanikele ja nii edasi. Siis igal sellel piirangul on oma noh, hind, on kus see siis riigile, Euroopale, ühiskonnale ja, ja iva on siis selles, et mida täpsemat infot sa sellest merekeskkonnast saad, seda kirurgiliselt täpsemalt on sul võimalik nagu otsustada, et, et me noh, et kui me midagi piirame või kellegi tegevust või majandustegevust kahandame, et siis me tõesti teeme seda noh, õige asja pärast. Et see, mida me teeme, annaks ka efekti. Ja, ja mida rohkem sa sellest merekaskkonnast tead, seda täpsemalt sa saadki nagu kontrollida kogu seda noh, nii-öelda siis meie keskkonnakaitse niisugust nagu õigusruumi või?

Ühesõnaga, teie olete igal juhul veendunud, et inimese, inimkonnal on mõju nii-öelda kliimale, keskkonnale, et see, kui Trump administratsioon korjas ära nagu kogu. Kliima soojenemisega seotud informatsiooni nagu Valge Maja kodulehekülgedelt, et, et siis teie arvates see õige ei ole, et, et teie oma seadmetega näete, et, et inimkond mõjutab kliimat aktiivselt.

kas just kliimat, aga merekeskkonda kindlasti, et kliima osas ei ole meie need eksperdid, kes saaksid nii kindlasti väita või seda ümber lükata, aga merekeskkonna suhtes kindlasti me teame, et Läänemere on üks mustemaid meresid maailmas ja see on kindlasti tingitud just inimtegevusest. Ja suurim saastaja, ma olen aru saanud, on ikkagi põllumajandus.

Ja me oleme öelnud ka seda, et, et, et head juhid peavad oskama ikka manipuleerida ja motiveerida inimesi, aga, aga füüsikat sa ei manipuleeri.

Mis sa mõtled sellega?

Ma mõtlen selle ka seda, et, et kui sa mõõdad merest. No olgu see siis fütoplankton või meie sinivetikat, siis noh, ükstaskõik kui veenev, veenvalt mingisugune juht või arvamusliider seda eitab või midagi muud räägib, siis. Siis see ei tee seda olematuks, et ja seda, see ei ole nagu privileeg, et teadlastele, et kõik saavad seda. Seda mõõta ja selles veenduda, et noh, et kalamehed veenduvad iga jumala suvi selles oma võrkudega, kuidas see seis on, on ju.

Selge, me teeme pausi ja oleme kohe eetris tagasi.

Restart on eetris tagasi, meil on külas Flydogi nimeline firma, Andri Laidre, nüüd Karl Vene, noh, ma eelmises, eelmise ploki alguses ütlesin, et see saade on inspireeritud kollasest plönnist, mis Soome lahes plehku pääses ja ära kadus, see oli teie oma aja, ja teadlased otsivad seda taga, kuna see on väga kallis, väärtuslik mõõteriist ja mis siis juhtus, mis, mis, kas see oli seesama tark poi ja mis temaga juhtus?

See tark plönn ongi siis tegelikult sensorite komplekt, mis ära kadus ja see ei olnud nüüd meie ühe poi pealt, vaid hoopis saja meetri sügavusel põhja ankurdatud mõõtejaama pealt. Et see mõõtejaam on ankurdatud meil siis, nagu ma ütlesin, põhja ja sealt siis neid andureid lastakse pinnal ja keritakse alla, kaabli otsas. Ja nüüd kuidagi, kui me käisime eelmise... Kuu alguses siis merel oma süsteemi hooldamas, siis me avastasimegi, et kaabel oli pooleks ja andurid olid kaabli küljest lahti saanud. Mis seda põhjustas, me veel ei tea, et kas oli seal mõni kalalaev siis, kes traalis ja meie andur jäi neile võrku kinni või oli seal mingi muu sündmus, seda me kahjuks ei oska öelda, aga. Aga me väga loodame, et see andurite komplekt ikkagi kuskilt välja tuleb, et äkki mõni kuulegi.

No kas ta peaks nagu kerkima ise pinnale või?

Jah. Tal on ujukid küljes ja positiivse ujusega, et, et ta saigi, ta töötabki tegelikult vee all, aga sealt vee alt ta sai lahti, kuna kaabel kuidagi oli pooleks läinud ja, ja nüüd ta peaks hulpima kuskil Läänemeres. Seda tal ei ole jah, sellepärast et ta on ikkagi mõeldud vee all töötama ja seal ei ole nagu GPS positsioneerimisel nagu mõtet, aga jah, nüüd võib-olla järgmistele peaks juba panema, sest nagu näha, võivad need ka ikkagi pinnale jõuda.

Kui suur ta on, et äkki keegi otsib, kohtub mõne sellise?

No ta on umbes kokku üks meeter pikk ja sihukene kolmkümmend sentimeetrit diameeter või? Rauvast. Ei, ei, ei, ei. Ei ole või? Ei, seal on, natuke on raud, aga muist on plastik ja ujuk on siis polüuretaanist, et. Aga ta on ilus kollane ja, ja see. Ja

siis kui leiab, siis võiks teile

Flydogiga ühendust

või, või Tehnikaülikooliga.

Aga meil on ikkagi restarti saade, mis tähendab seda, et iseenesest hoolimata sellest, et keskkonnamõjude uurimine ja kõik see on nagu põnev, me peame ikka jääma oma nagu fookuse juurde, milleks on siis ettevõtete ehitamine ja, ja, ja innovatsioon. Mõnes mõttes teie valdkond on praegu ju noh, nii-öelda, kus ma ütlen, renessanss tuleb, et nii-öelda uus, uus, uus hingamine, et kogu see internet of things, kogu see maailm avardab teie võimalusi nagu me, meeletus koguses. Sel ajal, kui te ülikooli läksite noh, paarkümmend aastat tagasi, see valdkond nagu nii populaarne enam ei olnud, kuidas te praegu tunnetate, et on, on siis uus hingamine, on siis inseneridel määgatavalt rohkem tööd, on teie järgi suurem vajadus?

Ma usun küll, et võimalusi on rohkem kindlasti ja võimalus just ma arvan, uutel ettevõtetel ja start-upidel millegagi alustada, kuna nii palju on nii-öelda lego klotse, millest on võimalik uusi tooteid luua, et need Tehnoloogilised võimalused on palju suuremad kui, kui siis, kui meie alustasime, et enam sa ei peagi olema võib-olla süvaelektroonik ja IT-arendaja, et, et mingi uue tootega välja tulla, sest et sul see riistvara ja kõik on juba olemas.

Aga sama Flydogi põhi nagu toode, sama Poi al, algne, et teil oli idee sellega ikkagi, et noh, et teeme toote ja, ja selle toote me hakkame kurdavalt müüma ja noh, mine tea, et äkki läheb isegi start-upiks kätte, on ju. Mis hetkel te aru saite, et see ei ole nii, et, et see on lihtsalt üks, üks, üks, üks, üks etapp ettevõ

See, see hetk oli tegelikult, jõudis üsna varsti kätte, kui me püüdsime nagu peale oma esimest linnukest, siis mis maha sai müüdud, veel müüa neid. Ja siis, kui meile üks, siis. Inglismaal messil üks, üks niisugune potentsiaalne klient ütles, et, et kõik on väga vahva, aga helistage meile kolme aasta pärast tagasi, kui ta on teil kolm aastat edukalt töötanud. Et siis, siis me saime aru, et, et siin on see niisugune. tõestamise kõver on, on hästi, hästi suur, et sa hakkad, hakkadki lihtsalt usaldust võitma alguses.

Eks näpselt nagu meditsiinis, et selline uue rohuturule toomine on vähemalt kümneaastane protsess, on see, kui sa teed midagi, mis on mõeldud teadusuuringuteks, siis selleks, et saavutada teadlust usaldust, sa peaksid tõestama, et sul on vähemalt kolme kuni viieaastane ajalugu.

Just, see on ka väga õigustatud tegelikult, et eriti kui me arvestame merekeskkonda, kus, kui süsteemid paigaldada seal iga kahe sekundi tagant ikkagi poegib üles-alla-vasakule paremale, kõik kulub ja, ja loksub seal, et siis klientidel on väga õigustatud nagu küsimus, et mis teil see nii-öelda track record on või, või kogemus, et näidake meile edukaid projekte. Ja praegu uued kliendid meil tulevadki puhtalt juba olemasolevate klientide soovitusel, et see suust suhu soovitus nagu töötab väga hästi.

No mitu poid te siis minult olete üldse kokku?

Meil läheb praegu projekte umbes kaks tükki aastas ja iga boy on kliendi jaoks nagu eritellimus, kuna iga klient tahab natuke oma nurga alt midagi muuta, kasutada oma andurite komplekte. Ja praegu jah, umbes kaks tükki aastas on meil läinud.

No selles mõttes on see, et umbes kaheksakümmend protsenti on siis see nii-öelda kogemus ja teadmised ja tehnika niisugune, mida sa saad eelmisest projektist kaasa võtta. Mis on jällegi oluliselt parem, kui rääkida tootearendusettevõttest, kus sa täna teed meditsiinile ja, ja, ja, ja homme teed kuskile tootmisliinile midagi, et.

Et jah, aga start-up'i mõõtu see vist ütleme kahe poiga aastas ei anna välja või?

Ei, ei,

ei. No see on nagu Harley-Davidson, et sa teed nagu tellimuse peale, teed nagu noh, et see on lahendus.

Me ise vaatame, et me oleme nagu know-how start-upid, et, et üldiselt kui me konkurente oleme vaadanud, siis noh, paljud on seal peale sõda alustanud ja, ja neil läheb nagu hästi ja nad on nagu vaikselt ja muudkui kasvanud ja kasvanud ja siis tulevad riigi tellimused ja siis on mingisugused sõjaväe tellimused ja... Et, et ühel hetkel see know-how on siis kasvanud nii suureks, et, et nad on lihtsalt nii väärtusliku kogemusega, et...

Aga te olite ju ikkagi Tehnopolis, ma, mul, see, mis minu selline viimane kaitseviim, te

olite Tehnopolis ja selle start-opi kiirendi. Jah, siis kui me otsustasime, et me hakkame oma toet arendama, siis me läksime Tehnopoli inkubaatorisse ja võtsime nende programmist osa. Ja väga suur väärtus, mis me sealt saime, oli see, et meile määrati mentorid, kes ise on juba ärivaldkonnas tegelenud ja tõestanud ja me saime nendega oma mõtteid peegeldada. Et ma arvan, et see oli kõige suurem väärtus, mis me Tehnopolist saime. Kuigi meile enda nagu ettevõtluse kogemus oli nii-öelda teenuse osutamisest küll all, aga. Aga ikkagi on hea saada tagasisidet ja siis kas talletada või mitte, see on juba, eks ometi küsimus.

Aga seda te läksitegi otsima sinna või?

Aga paslik on ka veel öelda seda, et noh, sellest ajast, kui me sinna läksime, on hästi palju, et merre voolanud, et, et siis ta ei olnud, noh, siis ta veel ei olnud selles mõttes nagu start-up inkubaator, et, et ta oli nagu ettevõttuse kiirendi rohkem.

Aga ma ütlen, te enne saadet rääkisite, et te tehti teha kümme saadet sellest, kuidas asju mitte teha või ütleme, et mis nagu valesti läheb, on ju, et nüüd on alati kasu, kasulikud kogemused nagu õppida, õppida, et, et kas see on midagi, mis te nagu eriti tahaksite esile tuua sellest perioodist?

No meil on üks, üks niisugune veider seik, mida me oleme rääkinud, et, et noh, tarkvaras sa saad teha nii-öelda update ja ülesse laadida, on ju, ja, ja meil ühel hetkel siis avastame, et asi ei tööta ja info tuleb veider või noh, me saame valet infot seadmelt. Ja siis me läksime kohale ja vaatasime, Aga jah, üldiselt see, see

vigade parandus ja vigadest õppimine lõpuks noh, päädis sellega, et meil oli üks seade, mis seal

merekeskkonnas siis... Ringi pöörleb ja, ja see oli kulunud. Ja, ja miks ta oli kulunud, oli see, et me olime insenerid, nad on hästi tublid, proovinud seda siis nagu määretega määrida, et ta ei kuluks, aga kuna merel on kajakad ja siis nende see ekskrement või väljaheide, eks ju, kui tabab, nad sihivad kohe niisuguseid eredaid asju mere peal. Ja, ja siis, ja siis see, see sisaldab igast merekarpe ja kaltsiumit ja siis see läks sinna määrde külge, kleepus hästi, ja siis meil oli niisugune nagu lihvimispasta hoopis selle määrde asemele. Ja siis sealt noh, ma õppisin, et me peame ikkagi niisugust nagu kuivlaagerdamise tehnoloogiat kasutama. Et niisugust asja jälle, vot, insenerikoolis ka ei õpetata, eks ju,

et? Kas mingit katet sealt ei jäänud peale panna, et juhul, kui ta isegi siristab sealt kuskilt, on ju, et siis on nagu vihmavargi nagu pea kohal? Või vibu ja hambu

ja noot näiteks, aga mismoodi see poi neid oma andmevahetust teed, te ütlesite, et ta peab kogu aeg saama nagu andmeid tagasi, eks ole, aga ta on keset meel, levi ei pruugi olla. Või on mobla levi või?

Moblalevi ikkagi on ranniku lähedal ja Läänemerel praktiliselt peaaegu igal pool, aga üle GSM side ja saadetakse andmed. See seade, mis meil saja meetri sügavusel töötab, see on ühendatud tegelikult kerisaarega üle kolme kilomeetri pikkuse mere- ja põhjakaabli. Ja Kerisaare peale me siis ehitasime sellise tugipunkti, kus siis see info saadetakse reaalajas edasi siis päris maale servitesse.

Ja seda siis need Eesti teadlased jälgivad ja nüüd, nüüd enam ei saa jälgida sest andurit?

Praegu nüüd kahjuks ei saa jälgida jah, kuna andurid on kadunud.

Ja selle väikse kollase junni suurem veealune vend on meil praegu kontoris seal, me teeme aastast hooldust talle senikaua, kuni me siis saame vana sondi tagasi või, või saame uue.

Aga et põhjendan ära ka, et miks üldse siis kogu selle mõõteseadme vee allapidi panema, et põhjus ongi väga lihtne, et meie regioonist tuleb talvel jää merele peale, et siis kõikvõimalike poid ja mõõtesüsteemid peab välja tooma, aga kui nüüd seade töötab merepõhjas, siis ta ei ole jääst mõjutatud ja saab seal aastaringselt töötada. Ja see olekski olnud tegelikult meil praegu esimene kord Lääne-Meres üldse, kui selliseid mõõtmisi on saadud teha, aga nüüd just täpselt

Kui palju me siin Eestis tegeleme oma, oma mere monitoorimisega versus näiteks soomlased, rootslased, kellel see traditsioon, ma kujutan ette, pikem või raha on rohkem?

Üldiselt soomlased, rootslased tegelevad rohkem, aga. Aga meie, või ütleme noh eelarve ja, ja rannajoon on veel pikem ja kõik sõjaga, aga meie, meie selles mõttes mõttes seadmed on saanud väga palju poolehoidu, et. Et me saame ühe seadmega tegelikult oluliselt rohkem infot kui, kui siis meil siin naabrid mitmete seadmete peale kokku.

Aga ma ütlen, oma olemuselt visiooni mõttes vaadates üldse, niimoodi maailm areneb, nagu te ütlete, et teadlased nagu tahavad üha rohkem informatsiooni saada selleks, et hinnata ära nagu noh, ma ei tea, poliitikamõjude või noh, kalkuleerida poliitikamõjude hinda, on ju, et, et, et siis nagu põhimõtteliselt terve maailm peaks olema täis neid kollaseid ühendahel hetkel.

Ei, ei, selles mõttes vot üldiselt on, teaduses on nii, et, et kui sa oled teadmiseni jõudnud, siis sa ühtlasi oskad ka juba hinnata, et, et kui palju sa pead siis nagu seirama, et seda noh, nii-öelda teadmistaset hoida, on ju, et, et võib-olla on hoopis see, et sa, et sa viskad ühe regiooni neid poisid täis ja saad teada, et sul ei ole vaja kümmet, vaid piisab täiesti kolmest, et nagu, et mudel töötaks adekvaatselt.

No aga Läänemeri on ikka kinnine sisemeri nagu, et noh, ma ei tea, juba Vahemere ja päris tõsine erinevus nagu.

Jah, sinna me ei ole jõudnud veel.

Kus teie poid on, kui te nüüd kaks tükki aastas läheb, et on kõik Läänemeres või kes neid, neid kliente ei saa ju väga palju erinevaid olla, et see on ikkagi teadusasutus, punkt või?

Jah, meil on Soome rannikuvees, siis siin Tallinna lahes ja üks on tegelikult näiteks Saadjärve peal, üldse Lõuna-Eestist, Tartu lähistel. Ja kui klientidest rääkida, siis enamasti on need jah, taasutused, aga meie esimene klient oli üks Soome ettevõte, kes pakub Soome riigis keskkonnamonitooringu teenuseid ja neil oli vaja lihtsalt tööturista, mis siis automaatselt andmeid koguks. Ja, ja see oli küll natuke nii-öelda start-upi mõjutu ettevõtmine, et me käisime neil külas ja joonistasime selle nii-öelda nutipoi idee paberile. Ja pärast kohasikult nad ütlesid hea küll ja me käed maksid meile viiskümmend protsenti ette ja saime tegema hakata. Et selles mõttes nagu väga selline, kuidas ma ütlen.

No ütleme nii, et nemad usaldasid meid piisavalt ja me küsisime ka piisavalt vähe raha, et olid nõus nagu õnne proovima selle meie süsteemiga.

Aga, aga sealt oligi, et esimesest nii-öelda projektist alates me oleme olnud ise majandavad ja me ei ole praegu tõstnud ka raha või muid investeeringuid kaasanud, välja arvatud nüüd. Üks Prototroni toetus, mis me saime, kui Prototron esimest korda üldse välja tuli oma rahastuga, et siis kandideerisime, saime sealt äkki kaksteist tuhat tarkvara arenduseks.

Lähme siit oma teisele pausile.

Start läheb edasi ja räägime Flydogiga kollastest paidest, mida võib meres ja mõnikord ka siis kahjuks mere kaldal ulpimas näha. No start-upist ei, teatud, teatud sellest start-up ta nagu ei ole ja, ja et. Aga mulle tundub, et ka selle nagu selle teise poolega, et olla nagu tavaline ettevõte, on ka nagu raskus, et kui te mitte kaks poid aastaselt noh, see ei ole ka tegelikult mingi teablist suur number ju, et kui teie eesmärk oli teha toodet, mis nii-öelda müüks ennast ise ja tooks mõnusalt nagu leiba lauale, et siis tundub, et te ikkagi olete väga palju rohkem selline nagu rätsepatööstus, kui, kui nagu mingi noh, tehas, mis laseb tooteid välja, on ju.

Jah, et meie puhul ühe toote müügitsükkel võib olla kuni kaks aastat, et kuna kliendiks on teadusasutus, siis kõigepealt peab ta üldse meist teada saama, et on selline uus tehnoloogia olemas, siis ta peab kirjutama mingi projekti, et oma ülikooli eelarvesse raha saada, siis ta peab tegema riigihanke, millest me peame lausa võtma, mille me peame võitma. Siis peame oma kuulajakiiredega selle seadme valmis ehitama ja siis, kui anname kliendile üle, siis lõpuks see asi on juba kolm aastat läbi võib-olla ja siis me saame alles rahad kätte. Et selles mõttes ta on hästi aeglane äri ja sellepärast me olemegi tegelikult vaadanud kõrvale ka selliseid nii-öelda natuke agiilsamaid ärisid ja olemegi vaadanud sinna IoT maailma. Just, aga, aga et olla ikkagi seotud oma põhikompetentsi ja veekeskkonnaga, siis me olemegi praegu näinud väga heaks võimaluseks luua uus äri üleujutuste monitoorimisega.

Aga enne, kui me selle üleujutuste juurde lähme, ma nüüd loen nüüd nagu sõnu peale, et nelja-aastase riigi, riigis töötanud kogemusega inimene räägib, kuidas tuleb müüa riigisektorisse. Ühesõnaga, need inimesed, kes riigi sektor, sektoris tegutsevad ametnikena, on üldiselt väga nutikad inimesed, aga nende probleem on see, et nende teadmus või, või, või ütleme, oskused või kogemus noh, väga paljuski tuleb pehmetelt erialadelt, noh, mingist avalikust haldusest, kust iganes, on ju. Mistõttu nagu oma otseselt tööülesannet, selleks on, milleks ta nagu ellu kutsutud, see, mis talle nii-öelda tööks määratletud, Ta saab väga hästi hakkama, noh, ta suudab A-le, kui läheb uueks seadusloome tegemiseks, ta suudab väga hästi teha turuanalüüsi, saada aru, mis on probleem, panna see probleem kuidagi kirja, tekitada selle pealt nagu mingi potentsiaalne lahendus, aga ta vaatab seda kogu aeg nagu selle vaatenurgaga, et noh, et, et näed, mulle räägiti nii ja tundub, et mul on niisugust lahendust vaja, noh, ma pakun niisuguse lahenduse välja. Ehk siis ta ei oska nagu unistada asjadest, mida ta põhimõtteliselt ei ole näinud. Ja see on nagu üks nagu noh, klassikaline probleem, mitte ainult Eestis, vaid üldse nagu kõikides riigi asutus, asutustes, et kuidas ma ütlen, noh, kui me käime näiteks Eesti e-riigist rääkimas teistele riikidele ja räägid nagu ütled, digialdkiri noh, e-valimised, on ju, noh, keegi ei saa aru sellepärast, et noh, kus see ikka näinud ei ole. Ühesõnaga, sõna otses mõttes, kui see arvutit pole lahti teinud, tema silme all pole paremat hiirelõpsel valinud, valjutanud, valinud sealt allkirjast digitaalselt, lööb pinna ära, nä Et alles siis, kus nad füüsiliselt näevad seda asja, siis tekib see ahhaa-efekt, siis nad saavad aru, siis nad oskavad assotsieeruda, okei, ma vist vajan seda siia kohta või sinna kohta, on ju. Ehk siis nii näiteks, kui see ei ole, kui sa riigile müüd, sõna otseses mõttes pead nagu füüsiliselt nagu noh, kas selle inimese sinna seadme juurde viima või selle seadme tooma inimese juurde, kus sa nagu päriselt näitad talle ka iga asja ära, näitad selle võimalused ära ja veel parem, kui sa suudaksid öelda veel talle täpselt ette ka, et näed. Juhul kui regulatsioonis oleks need kaks sõna teistpidi või et noh, et, et siin oleks üks punkt juures, siis me saaksime märjatavalt odavamalt, kiiremini, ulatuslikumalt neid tooteid pakkuda ja kui seal on näha, et issand jumal, kokkuvõttes on see ühiskonna nagu kasulik, siis ega tuleb ka see poliitiline tugi, et seal ei ole nagu seda probleemi, et, et noh, et ma pean alati ministrist alustama, et ma alustan ministrist, ma teen ministriga selgeks, mis me siis on. Ei ole mõtet, ära ministrilt, ministrilt, mine viimasena. Kõigepealt tuleb minna just selle vastutava ametniku juurde, kes võiks selle muudatuse ellu kutsuda, mis just teie jaoks vajalik on, eks. Ja, ja vaat siis on nagu, ma ütlen, et noh, siin on, siin selle koha pealt noh, kindlasti üks kellelt õppida osapoolest küberneetika, Noh, kes Merensoo vallas näiteks on olnud peamine minu meelest majakate tegija, et täna ju päeval ju Eestis enam ühtegi sellist majakat ei ole, kus oleks, oleks nagu päriselt majaka vaht, igal pool on robot, see, kes nagu tuld vilgutab, eks, et et, et just nende käest nagu õppida, et, et kuidas selline keskkonna kujundamine käib, kusjuures nemad on meil isegi olnud niivõrd tublid, et nad võitsid kogu selle, minu meelest selle Euroopa sellise standardiseerimise, et kuidas nagu üldse Euroopas selliseid asju nagu, nagu nii-öelda nagu juhitakse, mis muidu üles ehitatakse, on võtnud nagu enda peale, et, et siin tasub olla ise nagu agressiivne, et see on see tüüpiline eestlane, et kes istub kontoris, vaatab telefoni ja, ja ootab, kõik Tentale helistaks on ju, et, et et riigisektorile müümisel on, on oluline see, et, et need inimesed on tegelikult väga vastuvõtlikud, nad lihtsalt ei oska küsida. Sa pead küsima nende eest ja vastama kohe nende eest selles mõttes sellele küsimusele. Et see on see nõks, millega kõige paremini saab üldse nagu riigile müüa ja sealt nagu on võimalik ka ise nagu nii-öelda hanke genereerida, et, et sa viid selle nii-öelda noh, nii-öelda noh, panik tellijale oma faktid ette ja tulebki välja, et issand jumal, et see ongi täiesti, täiesti nobrainer, et tulebki tellida seda, et noh, mis ei tähenda seda, et teie hanke peate võitma, loomulikult mitte, et noh, hanke võid, hange on hange on ju, ja võidab parimiks, aga Aga see, et nüüd see vajadust on teha, ongi ja nii edasi, see teab nüüd nagu ametlikule kohale viia.

Aga noh, see on ju ometi küsimus, et palju neid poisid vaja on, näiteks Eesti riigil või mis te ise arutate?

No küsimus on ainult poides, meil katkestasime jutu selle koha pealt, et me hakkasime rääkima üleujustust, näiteks, ma toon seda kõrra näite, minu valdkond oli IT ja kommunikatsioon, noh, üheks kommunikatsiooniks meil näiteks kriisisituatsioonis on see, et juhugi on kriisisituatsioon, noh, oletame tohutu üleujutuse, on ju, kuidas me A la mingi tsoon lööb elektri välja, mobiilimaistlane ilma elektrita levi ei ole, on ju, noh, mis me nüüd siis teeme? Noh, kui ruttu me peame olema valmis nagu varumastiga sõna otseses mõttes sõitma kenekatega kuskile kohale, panema nagu tööle nagu alternatiivse side. Ehk siis see kõik on tegelikult kokkuvõttes ju kululine, kõik need reageerimise ajad, kõik see kokkuvõttes on vaja välja arvutada, on ju. Mistõttu, kui me saaksime ette reageerida, noh, oletame, et noh, üleujutuse puhul ju asi ei juhtu sekunditega, et noh, juhtub küll kiiresti, aga läheb ikkagi tunde selleks, et nagu. Nagu jõuda kriitilise piirini, eks, et kui me teaksime ette näite Me tõesti teame, et noh, et, et kuue tund, kuus tundi ette meil teada, et meil on nagu, nagu, nagu potentsiaalne kriisisituatsioon. Siis kuue tunniga me suudame nagu Eestis kas või Tallinnast saata ükskõik kuhu otsa nagu, nagu, nagu masinad välja selleks, et noh, noh, ennetada võimalikke probleemi. Et selles mõttes nagu noh, ma ei tea, rääkige oma üle, üleujutuse projektist, et, et see võib väga huvitav olla.

Jah, me oleme näinud seda, et ajas saadamete hulk on suurenenud. Eestis ka? Eestis ka, ja just see saadamete hulk, mis tuleb nii-öelda paduvihma ajal alla, et kui see vihmasadu ongi pool tundi ja vihm tuleb alla, aga et, et selles poole tunni jooksul on hakanud olema järjest suurem kogus. Ja see põhjustab siis kanalisatsioonis ülekoormusi, et võrgustik ei jõua kogu vett ära juhtida ja see põhjustab siis probleeme.

Ühesõnaga, see näiteks Tartus, mis on seal Riia tänaval, on üks raudteevia, viadukt, on ju, kus on viimastel aastatel kõvasti nagu olnud seda olukorda, kus autod kaotavad oma numbrimärgi või lihtsalt upuvad ära, on ju, et see mitte ei ole... kehvasti üles ehitatud Tartu Veebergi probleem, vaid see tuleb sellest, et viimastel, viimastel aastatel sajab paduvihma tihedamini, veel suurema mahuga.

No see on kõik asjad kokku, et kunagi, kui projekteeriti need võrgustikud, siis ju võeti ka standardid ette, aga praegu need standardid enam ei kehti. Et ta on tegelikult projekteeritud õigesti, aga vahepeal on keskkonnatingimused muutunud.

Nii, no teie poile süsteem, see aitab mismoodi meid?

Ta Poidega ei olegi selles mõttes seotud, et nad on täiesti erinevad asjad, aga meil on küll Poidest väga palju kogemusi kaasa võtta, nii info edastamise, kogumise, elektroonika, andurite osas ja, ja noh, kogu ka siis see ettevõtluse pool.

Et Eesti on praegu uus toode?

Me praegu oleme väga varaajases faasis uue toote loomisel, jah.

Ja need andurid ei ole nagu, mis ma ütlen, need on siis juba maismaandurid?

Just, ja nad küll mõõdavad vett, aga nüüd vahe ongi see, et kui poisid me teeme üksikuid, kus on väga kallid andurid peal, siis nüüd selle ülevõtluste monitoorimise süsteemis meil on väga odavad andurid, aga neid on palju, mis siis jaotaks üle linnakeskkonna.

Ehk siis nagu mõte on selles, et kõik sellised nii-öelda kriitilised või noh, potentsiaalsed kohad, kus nagu tavaliselt üleujutuseks pihta hakata, et, et ennetada siis nagu ongi noh, ütleme siis nii, et noh, ma ei tea, Agnes ja Gabriel, et kaks ja pool hobusepikkust ja kaks hobusepikkust ja üks hobusepikkus ja...

Jah, et anda reaalajas võrgustikust Siis ülevaadet ja kui on näha, et, et meil on nagu ilmaennustuse mudelid jooksevad, reaalsed andmed tulevad meil vee keskkonnast siis, ja kui on näha, et on potentsiaali üleujutuseks, siis me saame sellest teada. Ja siis on võimalik juba kas reageerida päästjatel või siis võtta mingeid muid meetmeid vastu, et hakata juba mingisuguseid kohti tühjaks pumpama, et kui see suur vihm peale tuleb, et siis tuleks kuskile minna. Ja nii edasi.

No siin ma ütlen küll kohe, et telefoniraamat lahti ja erinevate valdkondade, no kuna kriisi reguleerimine Eestis on või reageerimine on üles ehitatud niimoodi, et igaüks peab vastutama oma lõigu eest, ühesõnaga ei ole niimoodi, et kuskil istub mingi kunn, kes ütleb, et noh, Täna olen mina kunn ja, ja nüüd noh, nüüd kõik jääb minu järgi, vastupidi noh, ongi see, et, et noh, Telekomi inimesed peavad tagama, et side püsiks, vee äravoolu mehed või veemehed peavad vaatama, et kes asi ära voolaks ja nii edasi, on ju, et telefoniraamat lahti ja põhimõtteliselt kõik need üksikute lõikudest vastutajad on kokkuvõttes noh, teie kliendid. Et siis ühiselt tervikuna või, või, või, või ükshaaval on ju, et hakake ka pakkuma, et see kindlasti on väga huvitav. Aga

toode, mis faasis, kellegi nii-öelda, kas Karli peas või, või on ta kuskil olemas ka?

No sensorite ja info edastamise kogu see riistvara pool ja, ja serverid, mis siis infot koguvad ja, ja kuvavad, kogu see pool on meil nagu prototüübi tasemel olemas, aga et me praegu veel. Sihime seda, et mis infot me kogume, mida me selle infoga teeme, keda me teavitame, mis otsuseid vastu peaks võtma ja, ja kuidas siis ka võib-olla. mitte ainult teada anda, vaid ka kuidas nagu ennetada seda probleemi, mis üleujutustega kaasneb, et noh, üks kontseptsioon on näiteks see, et, et me ei ürita üleujutusi siis kuidagi. Nii-öelda ära tapa, aga et me hakkame nendega koos elama, et näiteks sul on, ülemistes näiteks on Tallinnas parkimisplats, et kui vihm hakkab tulema, et siis saab parkimisplatsil vett kinni hoida, see pool tundi, et sinna küll tekib viie sentimeetri paksune veekiht võib-olla, aga selle ülepse keskuse enda keldrikorrus jääb kuivaks. Kui vihma sadu saab läbi, siis sa saad rahulikult seda vett sealt vakata jälle ära juhtima.

Aga põhimõtteliselt inimesed, kes parklasse auto juurde lähevad, ladistavad mööda viiesindist vett?

Noh, see, kui see kordaastas juhtub, siis nii see peab olema, aga samas nagu oluline raha ja kulude kokkuhoid on see ülemiste keskusele. Te

tahate nagu lisaks nendele sensoritele siis osaleda kuidagi selles veejuhtimise protsessis sinna parklasse või?

Just, et see oli lihtsalt üks näide ja kontsept, mis on, aga seda on noh, me teame ka, et see on keeruline lahendada, kuna igal parklal on oma omanik ja, ja et see ei ole niimoodi, et sa ütled linnale, et teeme nüüd kõikides parklates basseinideks.

Hüva, meie saateaeg on läbi, paneme siis veelkord südamele kõigile, kes mööda mere ääärt ringi kondavad, et kui näete Flydogi kirjadega kollast seadeldist.

No ma sain

aru, et ta on liiga suur selleks, ta on ikkagi meetripikkune, et siis tasub see omanikele tagastada tegemist väärtusliku mõttelistaga. Mis on neile väärtuslik, aga ma arvan, et eBay-sse seda panna ei ole mõtet. Rikkaks sellega ei saa, aitäh kõigile kuulajatele ja oleme eetris nädala pärast.