AI_pealkiri: Ermo Polma ja Margus Krupp Eesti mobiilsidevõrkude olukorrast, levikaartidest ja 5G tulevikust

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saade on eetris ja täna saatejuht Henrik Roonemaa ning külas kaks inimest Restartis, Ermo Polma, kes on Telia Eesti raadiovõrgu osakonna juhataja, tere. Tervist. Ja Margus Krupp, kes on Tehnilise Järelevalve Ameti elektroonilise sideteenistuse juhataja, tere. Tere. Me räägime tänases saates Eesti mobiililevist, me tahame seda võrrelda Euroopaga, me tahame küsida, kui palju seda levi meil siis Eestis on, kui, kui hea või kui halb see on. Miks on nii, et osades kohtades ei ole levi, iga kord, kui me mõnes oma saates räägime Eesti mobiililevist, siis ilmub kindlasti välja vähemalt üks kodanik, kes ütleb, et temal on üks mänd ja selle männi on üks maja ja seal majas ei ole mitte mingit levi ja kedagi ei huvita ka. Kuigi numbrid näitavad, et võiks olla selle männi all levi. Nüüd vaatame, mis, mis need anomaaliad endast tähendavad ja kas me üldse kunagi jõuame nii kaugele, et levi on sada protsenti ja kõik need männid on ka internetti ühendatud ja kindlasti tahaks ka uurida. Kas või millal võiks Eestis hakata mõtlema teatud mobiilsidevõrkude sulgemisele, 2G on juba päris vana tehnoloogia, 3G ka suhteliselt vana, uued G-d tulevad peale. Kaua me neid püsti hoiame, mis neist edasi saab, mis see pilt on, nii et selline saade on täna tulemas. Hakkame peale äkki, te teete perioodiliselt, eks ole, neid mõõtmisi, et kuidas siis selle leviga Eestis on? Et kas on nii, nagu operaatorid ütlevad või ei ole nii? Viimane tuli nüüd välja üks kuu aega tagasi umbes, mis see pilt on?

Meie oleme neid mõõtmisi teinud aastast kaks tuhat üksteist juba ja, ja vaadates seda pilti, siis areng on tegelikult väga hea olnud kogu aeg. Et kaks tuhat üksteist alustasime siis, keskmised kiirused jäid sinna paari megabitini sekundis ja, ja nüüdseks me oleme jõudnud välja juba sinna keskmisteni seitsekümmend ja peale megabitti sekundis.

See on allalaadimist.

Allalaadimisest räägime praegu, jah. Et noh, ka, kas või vaadates, võrreldes eelmise aastaga on juba kasv, kasv kaeb väga suur, et kakskümmend megabitti sekundis on keskmine tõusnud.

No 4G tegelikult on ka, Ermo, paranda mind, aga mitu, mitu, mitu aastat, eks ole juba, kas mingi neli aastat kindlasti on? Kaks

tuhat üksteist hakkasime tõsiselt pihta, kaks tuhat kolmteist oli siis tõsine samm, kui me panime kaheksasaja, katsime kogu Eesti ja nii ta on aasta-aastalt arenenud.

Et millest see paranemine siis nagu tekib, et tehnoloogi annab aastaid siin olnud, kuidas ta ikka iga aasta nii palju kiiremaks saab minna?

Eks seal on, seal on ka see, et kui, kui hästi sa seda Eestit katad, et, et võib, võib-olla selle esimese hooga, kui see, kui need sagedused välja antakse, mobiilioperaator ei, ei kata kohe kõiki piirkondi kõiki punkte ära. Et, et see aeg, aegade jooksul lisatakse seadmeid, kasutatakse rohkem sagedusressurssi ja, ja seoses sellega siis, siis saab ka paremaid, paremaid kiiruseid kätte, noh, mis meie, meie sellele mõõtmisele kindlasti juurde andis, oli see ka, et me kasutasime kõige, kõige uuemat terminali, mis võimaldab, toetab ka sellist sellist teenust nagu LTE Trans, ehk siis, et seotakse neid sagedusi rohkem omavahel kokku.

Mis telefoniga te mõõtsite neid?

See oli, see oli Samsung Galaxy S7.

Nüüd täitsa tavaline telefon, et ei ole mingi profiriist, eks ole, sada antenni katusel.

Just nii, just nii.

Kuidas te neid mõõtmisi teete?

Meil on, metoodikad on sellised, et esiteks on meil suurusjärk sada kuuskümmend fikseeritud mõõtepunkti üle Eesti, kus on need olnud läbi nende aastate kohega ühed ja samad. Ja, ja siis on meil, sõidame Eesti põhilisi maanteid, piirkondi läbi ja teeme siis sõit, sõidu pealt ka kuskil poolteist tuhat mõõtmist. Ja, ja seadmed on meil tegelikult täiesti tavalised, igale ühele kättesaadavad, noh, antud juhul küll tippklassi mudelid, aga tavalised telefonid, millel on niisugune spetsiaalne, spetsiaalne tarkvara peale pandud. Ja need, seekord olid näiteks meil pandud spetsiaalsesse karpi, mis asusid auto katusel, juhtisime neid autos seest.

No miks nii, mina, ma autoga sõidan, ma ei pannud oma terafini katusele, et see ei ole väga

See oli, see oli nagu selles mõtte, selle mõttega, et autos sees või, või noh, meil on nagu niisugused bussid, sõidubussid, millega, millel võib seal jääda see plekist sein näiteks ette seal kuskil. Et mis, või äkki ühte telefoni mõjutab, teist ei mõjuta, et, et oleks võimalikult võrdsed. Ma ütlesin, et ta jah, võib-olla annab tiba parema tulemuse, kui ta oleks nüüd autos sees olnud.

Aga mitte nii, et kui kuskil levi ei ole, et teil oli ja mul ei ole üldse?

Seda kindlasti mitte. Ma

vaatasin sealt kaardi pealt, jah, et te sõidate noh, Pigem, et need sõidu pealt tehtud testid on, eks ole, sellised maanteetestid, et, et teil on ju kodulehel üleval see marsruut ja. Ja ega te nüüd väga suurelt teelt kõrvale ei pööra oma bussiga. Kas see on usaldusväärne või et no maal elavad meil ka inimesed väikeste teede ääres, kas neil on levi siis? Seda te ei tea.

Jah, selles, selle koha pealt ma võin öelda küll, et ega, ega me igasse viimase külla ei jõua ja, ja seda pilti nüüd, kas, kas see Eesti on nüüd kaetud üheksakümne protsendiliselt või üheksakümne viie või üheksakümne kaheksa, et, et sellist, sellist statistikat meie mõõtmised ei anna. Et me pigem saame vaadata seda arengut, mis oli võrreldes eelmise... Ja

kiiruseid, eks ole. No aga Ermo, teil nelikümmend litsents näeb ette ju teatud protsendi, ma mäletan.

Üheksakümmend viis protsenti on vaja katta ja, ja see sai ka kahe tuhande kolmeteistkümnendal kahe nädalaga tehtud. Ja käis, sideamet mõttis üle, kinnitas üheksakümmend viis koma neli protsenti, oli see tulemus. Aga ega sellega areng seisma jää, et me oleme samal aastal ja kõikidel järgnevatel aastatel panustanud ikka väga kõvasti. Selle ET võrgu arengusse ja, ja jaamu ja mahtust tuleb pidevalt juurde, nii et selles mõttes.

Kust me teame, et see on üheksakümmend viis koma neli või kuidas, kuidas nemad mõõdavad, ma saan aru, et meie kolleeg siin ei mõõda, tema...

Meie, meie ei mõõda ka kõike, me ei käi iga ruutmeetri peal mõõtmas, meil on põhimõtteliselt olemas selline tarkvara, mis teeb arvuti simulatsiooni arvestades Eesti kolmemõõtmelist kaarti, tugijaamade paigaldust, antennide suundi, võimsusi, mida iganes. Ja siis selle põhjal arvutatakse välja, kui suur see leviala on, loomulikult me käime ja kontrollime neid arvutustulemusi reaalse eluga, siis, siis võime väita, et täna meil. On natukene rohkem leiveala, kui sealt välja tuli, ehk me ütleme, et me leviala LT-s näiteks läheneb üheksakümne kaheksale protsendile. See on siis 4G-s? 4G-s. 2G-s. 2G-s võiks olla juba üheksakümne üheksaste üle.

Ja 3G seal vahel on.

No 3G on tegelikult kõige õnnetum, sest meil on väga palju 3G-d veel täna kõrgema sageduse peal ja, ja selle tõttu ei ole see leviala nii hea, me väidame kuskil üheksakümmend kuus protsenti võib-olla ja selle peale, aga, aga noh, sammume selles suunas, et. Aina rohkem paneme madalama sageduse ka 3G-d, mis siis teeb parema lõjjala.

Aga Margus, see pilt on ju operaatorite vahel võrreldes ka üsna selline ühtene, et nad kiirustes olid päris suured vahed sees. Aga, aga selles katvuses iseenesest, ma saan aru, ei ole nüüd selliseid vahesid nagu siin noh, mõne operaatori puhul. Mäletame igasuguseid lööklauseid, mis said, millega tuli Levialasse sõit, et seda enam ju tänapäeval.

Võiks, võiks ikkagi suhteliselt neid võrdsustada, et noh, eks, eks keegi on kindlasti mingist piirkonnast parem ja teine, teine kehvem, et, et seda kindlasti on, aga, aga üldiselt on ikkagi. Üldiselt on ikkagi pilt, pilt hea ja ma julgen väita, et mujal Euroopas sellist pilti nagu tegelikult ei, ei näe eriti. Et, et oleks kogu riik aetud kolme operaatori poolt. Et noh, võib-olla mõni üksik koht, aga, aga see on Eestis ikkagi erakordne.

Millest need kiirusevahed operaatorite puhul tulevad, noh, et meil on hea rääkida, et esimene oli kõige kiirem, eks ole, vist seal, kui ma mälu ei peta, olete vist alati või peaaegu olnud. No

siiamaani jah, oleme hoidnud seda liidripositsiooni ja, ja üritame seda teaduspidi ka pidada. Millest see tuleb, on kindlasti see, et, et meie alustasime oma tegevust kaks tuhat üksteist, nagu sai mainitud, kõrgemate sageduste jaamade paigaldamisega. Ühelt poolt oli meie huvi kliendile teenust hakata, teiselt poolt oli meil kahe tuhande kuuesaja litsendi nõudmised, mis on siiamaani. Ja mistõttu me oleme paigaldanud väga palju kahe tuhande kuuesaja ja tuhande kaheksa jaamade kiiruse võimekus on poole suurem kui kaheksasajas.

Me räägime megaheritsidest, siis ma

tõlgin kuulata. Sageduste piirkondades. Pluss on täna see, et, et me oleme väga palju ehitanud ülesse tugijaamu, kus on kasutusel kaks või kolm sagedust, mida siis omavahel agregeeritakse, saadakse seetõttu suuremaid kiiruseid. Et see on nagu see, mis annab praegusele kiiruse eelise.

No kui, mida kõrgem sagedus, seda rohkem suudab ta sealt andmeid läbi ajada, on

nii? Põhimõtteliselt päris nii ei ole, meil on täna lihtsalt, meil on sagedusplokid, kaheksasaja megahertsi peal on kümne megahertsi plokk. Ja tuhande kaheksa ja kahe tuhande kuuesaja peal on kahekümne megahertsi plokid, nii et põhimõtteliselt tuhat kaheksasada, kaks tuhat kuussada on ühesuguse kiirusevõimekusega.

Aga, aga see probleem on, eks ole, see, et nende levi ulatus on kehvem, et kaheksasada megaotsi levib paremini.

Loomulikult, see ongi, see, see oli see põhjus, miks nagu see kaheksasada antigi operaatoritele välja, et katta kogu Eesti LD-ga ja, ja noh, see ülesanne on täidetud täna päris hästi, samas on selle LD200 kuul, nagu ma räägin, väiksemad kiirused, mis tähendab ka väiksemat läbilaskevõimet. Mis on meile juba väga hästi selge ja arusaadav oma uute teenustega, et see kaheksasajaga me üksi ei suuda kliente enam rahuldada, me paneme juurde sinna tuhat kaheksasada, kaks tuhat kuussada.

Isegi maapiirkondades?

Isegi maapiirkondades, no maa, ütleme päris sohu veel ei pane, aga kus isegi natukene rohkem inimesi on, kes on väga huvitatud meie uuest teenusest pluss televisioonist, seal me ei saa enam kindlasti kaheksasajaga ainult läbi.

See on iseenesest jah, huvitav, sellepärast et ma mäletan ise ju ka ajakirjanikuna sai kajastatud seda kaheksasaja megahertsi sageduse väljaandmist ja noh, siis öeldi, et noh, see läheb maale, et maale läheb ainult see ja rohkem mitte kunagi keegi mingit kahte, kahte tuhat kuutesadat sinna parema ei hakka.

Jah, eks, eks seisukohad muutuvad, ega me ei osanud ka eelmise aasta alguses arvata, et see meie uus teenus niivõrd populaarseks osutub. See on siin

lihtsalt telepildi

edastamine üle

mobiilivõrgu,

jah? See on Fix 4G teenus, ehk ta meenutab tavalist. Lairiba teenust, ei ole piiratud mahud ja selle peale jookseb audititee televisioon, mis, mis on väga mugav inimesele, ma saame vaadata televisiooni läbi digiboksi täiesti tavalisena ja see ruulib hirmsalt.

Kas te näete kumbki ette nagu tulevikku, et see, et noh, et te hakkate tõesti peaaegu et suhu ka panema seda kahte tuhat kuussadat, et noh, et inimeste vajadus interneti järgi läheb lihtsalt nii suureks, et ei olegi midagi teha?

Jah, see, see vajadus, see kasvab, noh, ütleks, et eksponentsiaalselt meil eelmine aasta kasvas LD maht neli korda. Nii et see on väga suur.

Kas teiste, kas te kiirused, Margus, on kasvanud kõigil operaatoritel või on, keegi kihutab eest ära?

On ikka kõigil kasvanud jah, et kellel rohkem, kellel vähem, aga, aga üldiselt kõik ikkagi.

Et kõik investeerivad. Selge, me teeme siis siia oma esimese pausi ja siis läheme järgmiste teemade juurde. Restart, saade läheb edasi, saatejuht Henrik Roonemaa ja meil on külas Ermo Polma Telia Eestist ja Margus Krupp, Tehnilise Järelevalve Ametist. No Margus, sa juba enne tegid meie praeguse teema otse lahti, ütlesid, et sellist nii head levi kvaliteeti või levi, leviga katvust nagu Eestis, on mobiililevi puhul, et seda ikka naljalt maailmast ei leia. Võib-olla vatikal on või ma ei tea, Luksemburg äkki nii hästi kaetud, äkki ei olegi. Mis, mis selle põhjus on, miks me oleme eriline?

Meil on, meil on hea pisikene riik, ma arvan, et seda on lihtsa katta lihtsalt, et see on näiteks üks, üks, üks põhilistest asjadest ja, ja ja tänu sellele, et meil siin need kolm operaatorit toimetavad suhteliselt, suhteliselt võrdsete turuosadega, siis, siis on ka väga hästi toimiv konkurents meil. Ja, ja see, see lööb omakorda hinnad alla, operaatorid on aru saanud, et, et mõistlik odavalt müüa palju, palju mõistlikum on nii teha kui, kui kallilt müüa ja vähe, mida teevad siis näiteks lõunaoperaatorid. Et tänu sellele on kindlasti meil see, see pilt, pilt palju parem kui mujal. Ja, ja teine asi on, oma osa on ikkagi selles asjas ka riigil endal, et me, me üritame need sagedusalad, kui vähegi võimalik, siis esimesel võimalusel mobiilioperaatorite kasutusse anda. Ja, ja konkurssitel siiamaani on olnud, vähemalt see tulem on olnud selline, et konkursid ja load antakse kätte mingisuguste kõrvaltingimustega, katta riik ära, selle asemel, et sealt lihtsalt seda maksimum rahasummat. Ma

mäletan, et kui kunagi neid 3G sagedusi jagati, et siis vähemasti teatud Euroopa riikidest läksid nad, läksid valitsused otseselt raha peale, et need summad olid kosmilised, mida operaatorid pidid maksma. Ma ei, miljardites vist kindlasti

või. Saksamaal oli väga kosmilised, see minu meelest oli seitsekümmend. Ja, ja see oli üks põhjus, miks, miks vahepeal Sony-l nii hästi ei läinud, et ta oli sunnitud tohutud rahad maksma.

Jaa, et see factor, eks ole, see, et operaator maksis hirmsa raha litsentsi eest ja noh, siis. Jah, et, et võrku ehitada. Kas, kuidas Eestis 3G-d jaotod, seal ikkagi võeti ka päris palju raha vahelt, või ei olnud nii? Et 4G-ga tehti niimoodi, et olulisem oli. Katvus, kui see raha minu meelest, et seal oli ju, teile oli ka Ermoja tingimus küljes, et ehitate kähku, saate litsentsi.

Jah, meil oli niimoodi, et kui ma nüüd õieti mäletan, siis 3G puhul, kui see raha oli, siis see oli üsna tühine. Pigem oli see, et, et, et see oli perspektiivne osa, osa spektrist, mida jagati siis OPEC-tele, et oleks teenus peale. 4G puhul esimene raund, kahe koma kuue peal, oli iludusvõistlus. Et seal oli see, et kes pakub rohkem mingi aja jooksul teha ja, ja. Ja siis, kui hakkas tulema kaheksasada, siis läks pigem asi raha peale, esimene oli. Ütleme jälle iludusvõitluse esimene plokk ja kaks ülejäänud oli puhast doksjonit, rahulist.

See tähendas tegelikult, et tol ajal ju teie katsite tõesti nagu sa ütlesid, kahe nädalaga Eesti või?

Jah, me katsime kahe nädalaga, see on.

Kuidas see, räägime praegu, sest seda on räägitud natuke, aga räägime siin saates veel, kuidas see on võimalik?

No ütleme niimoodi, et kuna meil oli grupitugi tol ajal, siis oli teada, et selline tingimus tuleb, et aeg määrab võitja. Loomulikult oli seal ka tugijaamade arv pluss needsamad katvuse ja kiiruse tingimused. Ja, ja siis lihtsalt juhtkonna otsuse, et me võitsime riski ja hakkasime ennast nagu valmis panema. Me ei hakanud ehitama, aga me hakkasime varuma seadmeid, inimesi, tööjõudu. know-how'd kõik, et me olime nagu selleks hetkeks valmis, kui litsent, litsents kätte andi, siis, siis tulid ehitajad Poolast, Soomest, Leedust, Lätist, tehased töötasid ainu meile ja, ja me tegime ära seal.

Kuidas see, ma ei tea, kas sa saad valgustada, aga põnev oleks, et kuidas see otsus nagu ettevõtte sees läks, ma kujutan ette, et sina kui osakonna juhataja sulle öeldi, et teeme kahe nädala, kas te teete nalja või et see on kuue kuu töö? Ma ei usu, et sina seda väga oleks tahtnud esimese, esimesest järjekorrast teha.

No see oli huviti huvitav väljakutse, selles mõttes, et alguses tundus küll müstilisena, aga kui me hakkasime siis kaaluma ja, ja reaalseid, reaalseid temposid vaatama ja. Kõige karmim päev oli, kui ma õieti mäletan, milleks. Sada jaama päevas. Noh, teised päevad olid nõrgemad, aga.

Mis see jaama ühendamine tähendab?

No see tähendab see, et kõigepealt tuleb ta valmis ehitada, siis ta tuleb integreerida. Kontrollida, testida, nii et seal seal ja, ja nende integreerijate ja testijate armee oli ka ikkagi, meil olid sõbrad teiselt poolt maailma äärest abiks Ericssonil, noh, ühesõnaga koostöös Ericssoniga, see projekt sai läbi viidud ja see oli tõesti. Meeletu, meeletu töö, kus, kus kaks nädalat tehti hommikust õhtuni öösel ka.

Millist ta teiste Euroopa riik, Euroopa riikidega mees saaks üldse oma sellist nagu levi võrrelda, et kes seal veel tipus on? On teil mingit infot?

Noh, eks, eks loogiliselt seal on väiksemad riigid.

Läti-Leedu.

Läti-Leedu kindlasti ja, ja, ja noh, sellised Kesk-Euroopa riigid, kuigi, ega me seal ei saa ka öelda, et see leviale seal väga hea on. Aga, aga Põhjamaades on kindlasti see probleem, et väga palju on tühja maad, mida nagu ei ole nagu mutekas. Aga ütleme ikkagi, et me oleme esirinnas kindlasti tugevalt ja, ja teised tulevad meie järgi.

Aga mis see nende teiste riikide probleem, me, me räägime ju riikidest, mis on oluliselt rikkamad kui Eesti, kus ostujõud on oluliselt suurem kui Eesti, kus, kus rahvaarv on meeletult suur, kus. Isegi asustustihedus on suur, miks nad siis ei suuda seda teha?

No küsimus on ka see, et, et me peame seda võrku projekteerima teatud lõpliku ressursi peal, see on sagesusressurss ja. Ja ilmselt niisugused maad nagu Eesti on võib-olla selles suhtes optimaalsed, et meil ei ole ülitihedat asustust, kus me peaks mahu pärast väga palju tugijaamu tegema. Ja seetõttu me saame panna nad käima kas suurema võimsusega või optimaalsemalt. Kui, kui, kui on näiteks Londoni-sugune linn, siis seal on juba mahtusid nii palju vaja, et nad ei, ei suuda tagada võib-olla seetõttu seda siselevi, sest nad ei suuda panna jaamu nii suurema võimsusega käima, mis üksteisele häiret ei tekitaks.

No räägime sellest, sellest levi asjast, ma saate alguses lubasin ka, et Eestis on palju mände, kus ei ole levi. No te ütlete, et teil on levi üheksakümmend viis koma neli või ma ei tea, mitu protsenti. Natuke tarkvara ütleb jah. No see on simulatsioon, eks ole, et tarkvara ei tea, kus laudauk sees on.

Jah, aga me oleme ka elus kontrollinud, teeme kontrollmõõtmised nendes punktides, kus on arvutatud ja kontrollime elus järgi, nii et. Klapib,

ja

siis tuleb uskuda, mida noh, me ei jõua kõike neljakümmend viit tuhat ruutkilomeetrit klapp mõõta, aga me lihtsalt arvestame, et kui mõõtepunktides klapib, siis kogu arvutuse tulemus on.

Aga ometi tegelikult noh, see ei ole nali, kui ma ütlen, et iga kord, kui me levist räägime, me saame ikkagi päris palju tagasisidet, et mul küll ei ole, meil siin ei ole, miks see nii on?

No loomulikult, see on see probleem, et inimesed. Arvavad, et kui me ütleme, et meil on üheksakümmend kaheksa protsenti levi, siis see üheksakümmend kaheksa protsenti tähendabki, et see on igal pool, tegelikult mõõdetakse seda välistingimustes. Arvutusprogrammid arvutavad seda välistingimustes ja me teame, et, et noh, ütleme vanad majad, puust ja, ja kivist ehitised on raadiolainetele. Pool läbipaistvad, aga kui me läheme tänapäeva ehitiste juurde, mis tehakse tõelisest raudbetoonist selektiivklaatsidest hapnalt pluss. Pluss plekist katused või üldse plekist hooned, siis nende seeslevi ongi lihtsalt halb, väljas võivad levipulgad tulla telefoniservast välja, aga seeslevi ei ole. Ja, ja siis ongi ainukene võimalus, kas, kas sellega leppida või, või siis paluda teha siselevi. Nii kui tehakse suurelt, suurtesse ärihoonetesse, kaubanduskestvusse, igasuguse poole, kus, kus ikkagi on selline ehitis, tuleb siselevi tagada eri meetoditega, mitte sellega, et ta tuleb õuest sisse.

No aga mul on suvila kusagil, see täpselt selline, nagu sa ütlesid, betoonist plekkkatusega ja kuusemetsa sees, kas mul on võimalik sinna mingit siselevi ise teha või no üldse otstarbekas?

No otstarbekas on see küsimus, et kas sa tahad olla kogu aeg levis või tahad sa.

Muidugi tahad, jah.

Või tahad sa telefonist aeg-ajal ka puhata.

Ei, no siis ma oskan teda välja lülitada,

selleks mul ei ole. Põhimõtteliselt on olemas täiesti niisugused plug-and-play seadmed, mida saab osta, üürida kaks kastikest, üks akna peale, teine kuskil laua peale ja levi olemas.

Et sellised täitsa võid ise lülitada sisse ja töötavad?

Jah, aga nad peavad olema operaatori poolt heaks kiidetud operaatori kaudu. soetatud, sest väga palju liigub ka selliseid internetist otse ostetavaid asju ja nendega on väga palju muresid meile.

Aga ka teie müüte mingid selliseid?

Jah, meie müüme.

Mis sellise asja hinnaklassis võiks olla umbes?

Hinnad on nad suhteliselt kallid, nad on korraliku nutitelefoni hinnaga, aga samas on võimalused ka rentida.

Ja siis nad võimendavad 2G-d 3G-d

4G-ks? Võimendavad võiliselt täna 3G-d, aga juba liigub ka selles suunas, et on ka 4G seadmed ja.

Ma ei tea, võib-olla siin Telia võiks olla, et valige siis välja ka sada viiskümmend plekatusega vaja, et kus te saate aasta-aastalt hakata seda levima andma, et kas, kas on tulnud või ei ole?

Jah, aga mina leian tegelikult, et lisaks, lisaks sellele, mis Ermo rääkis kõik, on oma osa ikkagi ka nendel terminalidel, terminalidel endal. Et kui ikkagi on kasutuses vanad terminalid näiteks, mis ei toeta teatud sagedusi, siis, siis ei ole ka sul võimalik selles, selles levialas olles kasutada mobiililevi. Ja, ja teisalt, teisalt need uued telefonid, mis küll võivad toetada kõiki neid sagedusalasid. Tuleb siiski meeles pidada, et sul on väga pisikene, õhukene seade, mis peab siis hakkama saama sagedusaladega alates seal seitsmesajast, kaheksasajast megahertsist kuni siis kahe poole gigahertsini näiteks, et. Et milline see antenn peab olema, et see

kõige,

kõige sellega hakkama

saada.

Et ta on seal sisse ehitatud ja, ja, ja kuna ta nii õhukeseks aetud on, siis, siis ta lihtsalt, lihtsalt ei ole nii võimekas, et. Vanasti oli viiskümmend üks kümme ja seal paar, paar sagedusala, et siis, siis oli asi palju lihtsam ja välisantenn ja nii edasi, et.

Et see, kui inimesed ütlevad, et nutitelefoni levi on kehvem, kui vanasti oli nii-öelda nuputelefonidel, see on tõsijutt, nii ongi.

Nii ta ongi jah, kunagi sai kokku loetud, siis viieteistkümne juures läks sassi see, kui palju erinevaid saatjad-vastuvõtjad on ühes nutitelefonis erisagedustel, nii et. Viisteist antenni peaks olema, aga viisteist antenni ära ei mahu, siis üritatakse neid kombineerida ja optimeerida ja noh, tulemus ei ole alati kõige parem, et, et tulemus on ikkagi see, et ta on väga hea linnatelefon, ta on super tööriist. Aga see telefonifunktsioon jääb vahest natukene vajaka, eriti kui minna kuhugi lahuda, kuhu see mets.

Siis peaks minema kuskilt poest läbi, iga päev võiks olla kuskilt.

Nüüd uus kolmkümmend üks-kümme, ei ole meelde teisega.

Aga seal ei olnud ka antenni küljes, seal oli samasugune.

Jaa, aga seal on see üks antenne ainult, mis ta on ära peidetud, aga, aga muutes telefonides, nagu ma ütlesin, peab olema viisteist antenni ja võib-olla isegi rohkem.

Kas neist saab nagu kunagi lahti ka, et kas asi läheb nagu paremaks, midagi kaob ära, standardid ühtlustavad?

Pigem läheb hullemaks, ma arvan.

Jah, ei, siin leevendust küll ei ole, sagedust tuleb aina juurde ja, ja.

Kas või võtta, võtta see 5G planeeritud alad siis, siis seal on juba täitsa, täitsa uued ja oluliselt kõrgemad ja teised erinevad, erinevad sagedusalad, kui meil praegu osutusel

on. 5G-st me võiksime saate lõpu poole natukene rääkida, minu meelest oli. Min, millalgi, võib-olla paar aastat tagasi, kui, kui Elisa tuli välja sellise kampaaniaga või, või lausega, et neil on parim siselevi Tallinnas. Ja see noh, see tõi turule täiesti uue termini nimega siselevi, eks ole, et kõik olid need levialakaarte võrrelnud ja. Ja nüüd järsku siselevi, millest see siis ikkagi sõltub, sa ütlesid, plekist katus jama lugu, aga tegelikult see see äkki ei ole või?

Noh, kui me rääkisime alguses nendest eri, erinevatest sagedast diapasoonidest, siis loomulikult madalama sagedusega signaalid levivad läbi takistuste natukene paremini, kui see just plekk ei ole, see takistus.

Plekk võtab kõik kinni.

Plekk võtab kõik kinni, nii et sellel ei ole vahet, aga kui meil on ikkagi näiteks mingisugune looduslik keskkond, rohealad või. Siis madalamad sagedused levivad natukene paremini ja, ja, ja ka hoonetesse sisse, sest põhiline nagu tegur on niiskus, vesi, mis on, mis takistab, et jah, seintes on alati mingi niiskus. Ja, ja seetõttu nagu madalamad sagedused levivad sisse natukene paremini.

Kui väljas on udune ilm, ehk niiske siis ka ei levi või?

Ei, see ei ole, päris nii ei ole, et ta on ikkagi nagu, võib-olla rohkem, et ta peaks olema nagu kontsentreerida. Niiskusega või õhuniiskusega on see, et kui väga uduseks läheb või kui väikesed poisse sadama hakkavad. Siis väga kõrgetel sagedustel tekivad küll põrvalemined ehk raadiolingid ja võib-olla ka 5G sagedused tulevikus. Et, et need sagedused jah, saavad küll aru, kui ikka see vihm hakkab sadama, aga, aga tavaliselt meie tänapäevased sagedused ikkagi väga sellest vihmast ja udust aru ei saa.

Aga et see levi, ütleme ulatus ja kiirus on, on teatud selline insenertehniline kompromiss, et?

Jah, et kui meil on parema täna, kui me näed, näeme, et meil kaheksasada levib, kaheksanda megaaritsi levib paremini, siis teisalt on tal jälle väiksem läbilaskeriba, väiksemad kiirused. Et seal ongi see kompromiss, et kuidas keegi on sellele lähenenud. Täna on enam-vähem kõik operaatorid juba seda teed läinud, et kõiki sagedusi arendatakse, sellepärast et nagu ütlesin, kaheksasaja megahertsi läbilaske võime on juba. Ammendumas ja, ja kindlasti on vaja kõrgemaid sagedusi juurde panna, et saavutada siis seda paremat kiirust, paremat läbilaskevõimet.

Et sa siis vihjasid, et kui Elisa ütles, et neil on parim siselevi Tallinnas, et siis olid lihtsalt madalamad sagedused, võrdub madalamad kiirused või?

Sel hetkel nad lihtsalt panustasid rohkem madalamatel sagedustel.

Et mingit imet teha tegelikult ei

saa?

Või siis, et igale ühele, me istume siin ka praegu stuudios, eks ole, et võiks iga, igasse tuppa tuua saatja.

Jah, põhimõtteliselt, põhimõtteliselt ju meie siselahendus, mida me teeme väga paljudes kohtades, ongi nii, et. Need kontorid, mis on raadiolainetele hävivaistmatult, neid. Varustatakse praktilisi igasse tuppa oma antenniga, kuskil on siis keskne tugijaam, mis signaali jagab erinevate tubade vahel ja kliendil on kõik hästi.

Kas kunagi on ka siis ikkagi niimoodi, et kõik need männid saavad endale levi, mis, mis Eestis kasvavad, kõik, kõik maamajad ja kõik kohad?

Seda on praegu hetkel nagu raske öelda, kindlasti on see operaatorite eesmärk tagada parim leviala Eesti Vabariigis. Aga ütleme, et kui täna vaadata seda, mismoodi tehnoloogiad arenevad ja kui palju on nendesse vaja panustada. Ja, ja just need kiiremad tehnoloogiad käivad pigem kõrgemate sageduste radu. Siis, siis tuleb panustada ka nendesse kõrgematesse, ägedusse, mitte ainult madalamatesse ja, ja seetõttu võib-olla iga männi all ikkagi me elus ei jõua päris. Aga kui seal männi all ka kedagi täna ei ole, siis võib-olla see ei olegi otse eesmärk.

Aga seal kasvavad ilusad seened, millest inimesed tahavad teha pilti ja panevad Instagrami.

Kaks sammu eemale, teevad selle upload'i ära.

See ei jää, me teeme siia oma teise pausi ja siis räägime edasi. Restart jätkub ja me räägime täna mobiililevist, külas Hermann Polma, Telia Eestist ja Margus Krupp, Tehnilise Järelevalve Ametist. Võtame selle viimase ploki siis tuleviku arutelud, üks me viis G värksõna käis juba läbi, mida viis G levi ulatusele tähendab? Kas praegu üldse võimalik on, kui öelda, et kas me saame üleriigilise 5G levi näiteks või?

Tänane seisukoht on see, et, et 5G võrk hakkab üsna palju erinema tänastes 2G, 3G, 4G võrkudest, ehk. Ehk 5G arendavus saab olema pigem teenuse ja tarbijapõhine, sellepärast et kui me üldse vaatame 5G-d, siis 5G üheks märksõnaks on suured kiirused. Suured alalaadimiskiirused ja, ja kui me täna 4G-s juba räägime, et me oleme võimelised tegema siin üks gigabitt alalaadimist, siis viis G puhul on neid gigabitte rohkem kuni kümme ja rohkem. Ja seda on võimalik saavutada ainult väga kõrgetel sagedustel ja väga kõrgete sagedustega loomulikult tekib piiratud leviala. Seetõttu see nagu viis G-s, nagu võib eristada erinevaid layer'eid erinevatel sagedustel, kus, kus on hotspotid, kus on vaja rohkem kiirusi, rohkem mahtu. Madalamad sagedused, mis siis tekitavad leviala, aga kõik need sagedused on kõrgemal, kui, kui me täna igapäevaselt kasutame. Kolm pool giga, kakskümmend kuus, kakskümmend kaheksa giga, eriti kõrgete kiiruste jaoks, nii et. Et see tähendabki seda, et me ei, ei saa teha sellist. A la kaks tuhat kolmteist kaheksasajaga Eesti katmist, see tuleb ikkagi sammhaaval selles kohtades, kust, kus teenust läheb peale, kus teda tarbitakse, kus teda vaja on ja, ja sealt selline sammhaaval areng.

Ja see on vist kaheksa gigaritsi. See on

uskumatult suur number, see on see diapasoon, kus täna meil töötavad tavaliselt raadio lingid ja, ja noh, ütleme sealt on ainult üks samm nähtava alguseni, ehk tegelikult on see kakskümmend kaheksa niimoodi, et paneme käe ette ja midagi ei tule.

Ma just mõtlesin, et mis selle kahekümne kaheksa gigaheritsise noh, leviala on ju, paneme siia. Kes Tallinnat mingi saatja püstid, kui suur see leviala on?

No kahekümne kaheksa gigaala on muidugi teine omapära, et nii kõrged sagedused peegeldavad juba väga hästi. Ahah. Kui meil on ilusat plekist ja klaasfassaadidega maja, siis need on väga head peegeldid ja, ja need peegeldavad seda kiirgust, aga ikkagi, ega selle tugijaama tööraadius ei saa olema väga suur ikkagi, põhiliselt ta levib. Otsenähtavuse piires, see tähendab, et kui me tahame mingit leviala teha, siis, siis tuleb neid saatja antenne panna üsna palju. Teisalt on jälle 5G tehnoloogias üks väga oluline osa, et kasutatakse nõndanimetatud adaptiivseid antenne, ehk. Saatjast väljuv kiir nagu jälgib tarbijat, kui, kui muidu on antennil mingisugune suunadiagramm, mis on tavaliselt ristiantenna. Pinnaga, siis selliste adaptiivsete antennide puhul on kõrgemal sagedusel, on kiired ja väga kitsad, aga seda kiirt siis. Saab juhtida nii, et ta jälgib telefoni, kui see telefon ruumis liigub või, või selles tööga piirkonnas ja seetõttu nagu. On ka võimalik seda leviala natukene paremaks teha. Ja, ja paremini kiirused saavutada.

Ma mõtlen, et kellele, kus üldse oleks vaja seda kahtekümmend kaheksat giga, ütleme kümmet gigabitti alla, näiteks mobiili. Praegu ilmselt noh, ei ole raske olnud seda ette kujutada.

Jah, seda on selles mõttes nagu raske ette kujutada ühe tarbija vaates, sellepärast et ega täna meil ju on maksimaalseid kiiruseid, mida üks tarbija võiks kasutada normaalteenuse puhul mingisugune neli ka video, Youtube'ist alla laadides viisteist kuni kakskümmend megabitti sekundis. Aga, aga selle viis G, G puhul on see, et, et kui me täna näeme, et meil on probleemid mahtudega ja, ja maht on see toru läbimõõt, mis milles võrgus on. Ja kui me räägime, et me suudame agrigeerida täna kolme sagedust, saavutada kiiruse kuni nelisada viiskümmend megabitti sekundis. See on tegelikult toru läbimõõt ja sinna toru sisse me suudame seda neli K-d panna, siis jagame ta kahekümnega läbi kakskümmend klienti. 5G puhul on ka see, et kui, kui klient ei suudagi tarbida seda suurt kiirust, on selleks tarbimiseks väga jäme toru, ehk neid suuremaid kiiruseid saab väga palju kliente korraga tarbida. Selles on põhiline point, no aga loomulikult me ei suuda täna ka ette kujutada kõiki neid teenuseid, mis hakkavad tulema. Ja kindlasti näiteks üks teenus, mis väga palju tahab. Saada mahtu on, eks ju, virtual reality, teine asi on holograafia, need on väga.

Tele, teleportatsioon.

No teleportatsioon, jah, seda ka kindlasti. Aga, aga need kaks kindlasti on sellised, mis tahavad väga suuri kiiruseid saada.

Margus, kas on ka ette näha, mis, kas need sagedused on olemas, nad on vabad, eks, mis toimub kahekümne kaheksa gigaärtsi peal

Eestis? Tegelikult Euroopas räägime me kahekümne kuuest gigaärtsist, et kakskümmend kaheksa on USA mängumaa ja, ja ilmselt vähemalt praegustel andmetel tahetakse meil ikkagi erinevalt seda asja teha. Kahekümne kuuel gigaärtsil Eestis midagi väga suurt ei toimu, et kakskümmend kaheksa on küll jah, raadiolingid ja, ja tuleks ilmselt seda üheks teha, aga, aga mujal ilmselt see satelliitside ja sellised asjad on seal.

Nii et kuskil militaarprobleem ei teki piiri alles, et mingi asi vahetab infot täpselt kahekümne kuue gigaärtsi peale, siis me ei saa teha seda.

Seda, seda on ju täpselt.

Seda võib ju öelda see, selle peale nii, et kuna see leviala on väga piiratud, siis, siis ta ei ole võib-olla ehk nii. Samas on jälle kiir suhteliselt suunatud, raadiolingiga saab ka täna kolmkümmend kilomeetrit hüpata, ei ole probleem, aga, aga. Pigem on see, et, et see 5G kiire suunamine, nagu ma rääkisin, on palju intelligentsem, et me ei kiir ka lihtsalt õhku horisondi taha, vaid me, me kiir on suunatud. terminali peale ja seetõttu see info ei lähe ka uitama.

Nüüd, kui see paistab siit aknast mulle sisse, mina jalutan siin mööda maja ringi, siis ta saab mind kätte? Läheb laua alla, tuleb

sinna. Laua alla ei saa, sellepärast see on nurga

taga. Aga otse saab?

Otse saab küll, jah. Põhimõtteliselt läheb ühest toast teise, siis kiir tuleb põhimõtteliselt järgi.

Kui seina vahel ei ole või? Läbi ukse tuleb, selle ukse ava?

Läbi ukse ava, kui, kui lihtsalt on, ütleme seina ei ole ühe akna, et liigub teise alla, siis piltlikult, kiir läheb ühe ak

Uskumatu, mida kõike välja mõeldakse.

Jaa, aga muud moodi ei ole võimalik tagada sellised kiirused, kuna on vajalik väga hea signaalmüra suhe, siis. Siis kui me lihtsalt selle signaali, mida ei saa ka lõpmata palju, lõpmata suures määras olla. Tervesse ruumi laiali paiskame, siis me ei suuda tagada sellist nagu signaalmüra suhet, seetõttu ongi vaja see kiir suunata.

Ilmselt on ikkagi tegemist siis mitmekiire ja mitme tugijaamaga, et, et see on päris, päris üks.

See tehnoloogia on selline, et, et meil on nõndanimetatud antenni võre, ehk meil on näiteks kaheksa korda kaheksa antenni ühes võres, mis tegelikult ei ole väga suur. Nihukese kahekümne kuue, kahekümne kaheksa giga peal on see saatja no võib-olla kolmkümmend korda kolmkümmend sentimeetrit. Ja siis see kaheksa korda kaheksa maatriks, siis see, see võimaldab siis seda kiirt formeerida niimoodi, see kiir nagu liigub piltlikult vasakult paremalt või vaata all. Kiirelt iga kliendi peale.

Kas see tähendab, et me võime ära unustada selle jutu, et kaabeli internetti on ka vaja või? Ei. Ei, ikka ei või jah.

Sellepärast, et lõpp, lõppkokkuvõttes on ikkagi see, et, et igal asjal on oma nišš. Mobiil on mobiilne ja fiks on fikseeritud ja, ja mobiili puhul on ikkagi see ressursilõplikus see, mis määrab, et meil ei ole lõpmatu palju ressurssi jagada. Ehk kui me täna räägime tugijaamadest, siis me räägime normaalselt nende optiliste ühenduste kaudu info edastamist. Ehk see optika peab kannatama alati palju rohkem kui see, mida see tugijaam väljas ajab, jõuab pritsida. Ja, ja optika juures meil praegu ikkagi ei näe. Reaalselt nagu piiri, see on pigem kaugel, kaugel, nii et kohapeal optika otsas on, on see ressurss ikkagi paremini kättesaadav. Kiirused võib-olla enam ei olegi nii palju erinevad, aga just see, et, et õhus see ressurss, ükskõik, mis sagedusi me vaatame, ikkagi seal on mingi lõplik.

Ja

see on, see on lõplik maht, mida me jagame kellegiga, aga optika kiiu otsas, teisel pool on mingisugune switch, et ta saate praktiliselt üksi kasutada, sõltub ainult selle switch'i võimekusest.

Kas me mingeid keesid võime hakata kinni ka panema või noh, et minu käest juba isegi tavalised inimesed, kui ma mõnikord käin kuskil kohtumistel või esinemistel, küsivad, et no kunas see 2G kinni pannakse?

Maailmas väga kuum küsimus täna jah, et on väga paljud operaatorid juba deklareerinud, et kes paneb 2G kinni, kes paneb 3G kinni ja, ja ütleme, et ega see ei ole väga lihtne. Otsustada, sest tegelikult kuigi 2G on palju vanem tehnoloogia, on tal mõningaid eeliseid 3G suhtes. Ja teiseks, me peame vaatama ka seda, et mis meil täna võrgus toimub, näiteks täna on ju see, et meil on võrgus umbes kaks ja poolsada tuhat machine to machine, seadet, mis põhiliselt töötavad 2G-le.

Ja, ja see uskunugiga kolmkümmend kolm kümme tuleb ka,

eks ole. Ühesõnaga, keegi ei ole veel lõpetanud nagu 2G seadmete tootmist ja niikaua, kui nad funktsioneerivad. Ehk kui me vaatame ajalukku tagasi, siis kui me kunagi panime aastal kaks tuhat üks oma NMT kinni, siis me ei pannud sellepärast teda kinni, et ta meile ei meeldinud, vaid lihtsalt kliente enam ei olnud praktiliselt ja ei ta ainult mõned tuhanded, ehk nagu. Aga see

on ikka uskumatu ju, ikka sel ajal veel ikkagi olid mitu tuhat NMT klienti.

Jaa, aga tipphetkel oli vist kakskümmend viis tuhat, nii et see oli kümnekordne vähenemine või rohkem isegi. Nii et noh, selles mõttes kindlasti tuleb selleks, et ühte või teist tehnoloogiat, kakskümmend või kolmkümmend kinni panna, tuleb väga pikkadel sammudel astuda nii voltel kui... Et, et me suudaks need kõnemahud, mis täna nendes 2G-s ja 3G-s liiguvad, me suudaks need ära lükata kas WiFi-sse või 4G-sse. Ja siis me saame hakata rääkima, et me saame panna kas ühe, teise või mõlemad tehnoloogiad kinnisesse. Kõneliiklus, mis täna ju siin toimub, on päris suur. Ja, ja et seda kuskile nagu panna, sest kõnevajadus ära ei kao, nagu tänagi sinna. Ja praegu juttu jätkub kauemaks.

Ja neli käe peal kõne ei liigu vist?

Ei, Volte liigub. Täitsa, mul on taskust telefon, mis räägib Volte. No sul on jah. Ja, ja no küsimus on täna pigem see, et võrk on valmis, meil ei ole valmis terminalitootjad, ehk kuna Volte ei ole väga lihtne, võrreldes siin tavalise, Cirqlitches kõnega. Siis selleks, et anda mingisugust luba seda kuskil terminalis kasutatud, teha väga palju teste. Ja need testid on täna tehtud ainult mõne tüübi terminaliga, aga need testid kogu aeg käivad, nii et seda terminiparki kogu aeg lisandab ja Wolt teeb maht kogu aeg suurem. Aga iga algus on raske, see läheb pikkamööda, aga tuleb ja tuleb, aga, aga see ongi see, et mis ei luba meile öelda, et me paneme homme kinni midagi. Meil ei ole midagi asemele panna.

No aga pigem, eks ole, kui, et siis ma, mina kuidagi miskipärast näen, et 3G või parem kinni minna, kui see 2G seal vahel.

Jah, teoreetiliselt on, ei ole välistatud, on operaatorid, kes ütlevad, jah, me paneme 3G kinni, aga on operaatorid, kes ütlevad, me paneme 2G kinni, nii et noh, täna ütleks, see on pigem fifty-fifty.

Kas see kinnipanemisel on üldse mingi mõte ka või noh, me siin räägime, et võib-olla lihtsalt jube kihvt oleks seda, meil ei ole midagi tehtud, midagi kinni, aga ega ta noh, leiba ka ei küsi teid juba

kus? Kinnipanemise üks asi on see, et, et me saame vabaneva sageda Scrumi näiteks kasutada RLT-s. Ja, ja teiseks noh, seadmepark ju nõuab hooldust, elektrit, kõike mida. Et, et mõlemad pood, ühelt poolt me saame vabastada ressursi, mida me saame muuse osas kasutada ja teiseks me lihtsalt mingil hetkel hakkame säästma selle arvelt, et meil ei ole vana tehnoloogiat vaja üleval pidada.

Hüva, meie saatele antud aeg on selleks nädalaks läbi, aitäh osalejatele, aitäh kõigile kuulajatele ja Restart on eetris jälle nädala aja pärast.