AI_pealkiri: Kristjan Lepik ja Uberi hullumeelne väärtushinnang — kas idufirmade mull hakkab tühjenema?

Tere, kena laupäeva pärastlõunat, Restarti saade on eetris ja saatejuhid, nagu ikka, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja meil on külas Kristjan Lepik, Eesti idufirmast Teleport, mis enam ei ole Teleport, vaid mille niisugune selline idufirma nagu Move Guide ostis ära. Väga keeruline skeem, aga ühesõnaga. Kristjan Lepik, tere.

Tervist.

Me räägime täna, üritame rääkida terve saate rahast. Nii et kellele meeldib rahast kuulata, rahast rääkida ja, ja näppude peal kokku arvatada miljardeid, siis on, olete jõudnud õige saate juurde ja ja meie lähtekoht, kus me selle raha teemadel minema hakkame, on küsimus, kuidas on võimalik, et Uberi väärtuseks hinnatakse olevat umbes seitsekümmend miljardit dollarit, samal ajal, kui just tuli välja number, et eelmisel aastal lõpetasid nad ligi kolme miljardilise kahjumiga. Ühesõnaga, meil on ettevõte, mis ei ole börsil, mis teeb kolm miljardit kahjuvit ja kõik on jube õnnelikud ja ütlevad, et vot sellise ettevõtte eest no vähemalt seitsekümmend miljardit maksaks küll, et kui ise ka nii palju kahjumeid saaks teha.

No siin on hea küsimus muidugi, kas me räägime rahast või me räägime õhust?

No jah, see on, meil on aega, kolmveerand tundi, eks ole, et selle peale nagu mõelda, aga et ütleme, et see on lähtekoht, kust me hakkame minema ja miks meil on külaliseks ka Krister, et Meil on hea küsida su käest, et miks see on siis niimoodi?

Miks ta on, ma arvan, et siin on, võib-olla ma ütleks alguseks kolm põhjust. Esimene põhjus on see, et tegelikult tehnoloogiasektori muutumisega ja kogu selle globaalse turu võtmise võimalusega, et Uber on ka ju Eestis, et nagu viisteist aastat tagasi veel hästi ei saanud olla, et turud olid piisavalt teistsugused, ei saanud nii globaalset äri nii ruttu teha suureks. Et siis see on esimene põhjus, et tegelikult sul targa lahendusega on täna põhimõtteliselt kogu maailma turge võimalik korraga muuta

Ühesõnaga, et selle asemel, kui vanasti oli, et ettevõtted töötasid nagu kuskil regioonis või riigis, et noh, ütleme, kus olid Saksa turul, sinu turu maksimaalne suurus oli kaheksakümmend miljonit, eks, või olid Euroopa turul, sinu suu, noh, turu maksimum suurus on, ütleme, viissada miljonit, on ju, siis nüüd on olemas analoogiad, mis nagu põhimõtteliselt nagu, kus sul on mingi kihvt asi, mingi kihvt vidin, kihvt äpp, on ju, siis sa oled põhimõtteliselt võimalik nagu, sinu turg võib olla nagu mitu miljardit inimest.

Teine põhjus on võib-olla see, et, et ma, mulle endale väga platvormid meeldivad, et kui sa ehitad midagi, kus, kus sa tegelikult viid osapooled kokku, et sa ei tee lihtsalt võib-olla mingit äppi, mida üks teatud tüüpi tarbija tarbib, vaid sa viid osapooled kokku, et Uber tegelikult viib kokku täna inimesed, kes tahaks sõita, inimesed, kes tahaks seda teenust pakkuda, kustutab ära kõik maailma kiisud, ehk siis dispetšerid. Ja muudab selle kõik väga efektiivseks, läbipaistvaks platvormiks, et see on, see on minu arust üks äge väga paljudes valdkondades, olgu see finants, olgu see ükskõik mida muud, et, et see on minu arust üks, üks huvitav võimalus kaotada tegelikult kõik vahendajad ära.

Okei, ma saan aru, see, Uber on kihvt firma, aga nad on kahjumis, nad teevad kolm miljardit kahjumit ja terve hunnik tarku inimesi ütleb, et no seitsekümmend miljardit väärtus ja me näeme, et see tulevikus kasvab.

Ja kolmas aspekt nüüd, miks see võib-olla Uberinn täna selline on, et minu arust on täna maailmas raha liiga palju, et riigid trükivad seda nii tempokalt, raha ei oska kuhugi minna, läheb kohati riigi võlakirjadesse, mis on negatiivse tootlusega ja tegelikult nende ostmisega sa kaotad koheselt nagu raha ja siis üks koht, raha otsib igasuguseid imelikke lahendusi täna ja üks koht on tehnoloogiasektor, et seal on, ma arvan, tegelikult ausalt öeldes on temperatuurid ka läinud veidi kuumemaks, kui nad peaks olema.

Tegelikult ei ole siis seitsekümmend miljardit väärt, et lihtsalt on su

Seda näitab aeg, kas ta on viiskümmend või sada kakskümmend või nelisada, et seda tegelikult me ei tea ja majanduses sageli see nii ongi, et iga projektiga, mis sa alustad või ettevõtte, kus sa tööle lähed, tegelikult sa ei tea, kui edukas ta on viie aasta jooksul. Ja siis sa lähed ja vaatad, et, et tegelikult Uber on, ma arvan, see platvorm loob talle väga suure potentsiaali, aga seal on väga palju riske, et tegelikult alati, kui sa ostad selle seitsmekümne miljardiga või kõik, noh. kes on sinna nagu investoritena raha sisse pannud, siis nad tegelikult võtavad alati riski ja mis juhtub sellega, kui no tegelikult meil hea tsükkel on sisuliselt käinud täna kaks tuhat üheksa aastast maailma majanduses. Ja tsüklitega on sageli nii, et, et sa selle tsükli käigus nagu usud järjest rohkem. Investorid usuvad järjest rohkem ja kui sa ei usu, siis sa tegelikult jääd raundidest maha investoritena ja, ja, ja alati on see, et tegelikult nagu turu viimased head aastad, need nagu ratsionaalsed ja konversioon variatiivsemad. Tegelt kaotavad nagu suhteliselt raha ja siis, kui käib litter mingi hetk ära, siis nende nagu nägemus on õigem, nii et meil on täna üsna sellises kummalises kohas, et, et. Ma tean paljusid riskikapitaliste, kes ütlevad, et riskid on nagu kõrged, et mingi jahtumine tuleb, aga ma ei saa nagu kõrvale jääda nendest tehingutest, et siis sa oled sellises pool sundasendis.

No see on muidugi omaette teema üldse, et kuidas see jahtumine tuleb või noh, ütleme, sõna on ennustatud kaua ja samas viimane, kuidas nii-öelda jõuga viimane laks ära hoiti, on ju, siis nagu peaks ta küsima, et noh, teenus hoitakse järgmine ka ära jälle, eks, aga aga arvame, siin on praegu lähed, et räägime Uberist, et teeme ikka kuulajale selle selgeks, et okei. Et raha on palju, platvormid on toredad, aga ikkagi miks see seitsekümmend miljonit, ehk siis, või miljardit või miljardit või miljardit või miljardit jah, et üks kümnendik Apple'ist siis umbes, et et mõtleme nagu, et noh, mis siis see nagu on, et mis asi see platvorm nagu tähendab, et mida need investorid seal näevad, on ju, et me teame Uberit täna kui noh, taksondusega noh, tegelevalt ettevõtet, aga, aga noh, kokkuvõttes on tegemist ju transporditeenusega, ehk siis nagu see ei pea olema ainult nagu inimene, mida ta liigutab, Ta võib liigutada toitu, ta võib liigutada kaupa, selles mõttes nagu see valdkond on, on ülilai. Ja kokkuvõttes, mis siis loeb, loevadki ju need, kuidas ma ütlen, kui palju üldse toimub nagu mingit liigutamist, nii-öelda ütleme siis sõitude arv, ja kui sa võtad selle sõitude arv ülemaailmselt kokku, kui suured noh, nii-öelda kui suurt turgu sa ülemaailmselt sellest sõitudest siis kontrollid, Ja kui sa selle läbi korrutad selle sõidu pealt teenitava nii-öelda siis tuluga, siis kokkuvõttes see võib olla üüratu nagu, nagu hunnik raha. Ja, ja see ongi see, mis nagu nii-öelda investorid nagu paneb nagu mõtlema, et et why not, et nagu võib-olla tõesti ongi väärt nagu seda seitsekümmend miljardit.

No kas, kas see, isegi kui nad on maailmas suurtegija, kas see annab kokku või?

Ei no ma ütlen, kui sa teed mingi lihtsa kalkulatsiooni läbi, et kui sa võtadki noh, mingid suurusjärgud, ütleme.

Võtame täitsa laest, eks ole, vist või, ma

Ei no selles mõttes, seal on täna nagu numbrid olemas peamiselt nagu taksunduse kohta, kui sa mäletad, meil käis siin Starship, käis ja rääkis nagu, nagu seda viimast miili ja, ja kaubavedusid, on ju, ja me räägime ikkagi nagu iga päev noh, toimuvad noh... sajad miljonid liigutamised, inimeste liigutamisi on vähem, eks, aga ütleme noh, üldse kokkuvõttes nagu liigutamised, on ju. Ja kui sa selle iga liigutamise peale paned ennast kuskile vahele ja, ja noh, sa teenid nagu noh, euro, kaks eurot, neli eurot, viis eurot nagu, nagu selle liigutamise nagu noh, vahendamise eest, on ju, siis kokkuvõttes tulevad väga suured numbrid kokku, on ju, et ütleme, kui sa võisid nagu noh, sõna otseses mõttes päevas paaristada miljonit liigutamist ja iga päevalt võtad dollari, on ju, Noh, te korrutas läbi, on ju, sa võid ühes kuus teenida nagu, nagu mitu miljardit, on ju, ja, ja sealt juba tuleb see seitse miljoni, miljardit kenasti kokku.

Ja üks huvitav aga, miks, miks alati tehnoloogiaprojektidel on, on selline väga kõrge riskisus, et esiteks ta võib ebaõnnestuda ja teiseks on seal just väga huvitavad uued turud, lahendused, et ma ei tea, viie aasta pärast, kas Tallinnas isesõitvad autod on tänavatel? Kes teab? Mis te arvate?

Mina usun, et on. Ma olen kindel, et on teatud maani isesõitvad, ma ei tea, kas need noh, sada protsenti isesõitvad sellises visioonis on, aga, aga need on jagutavad erinevasse klassi, kas on viis klassi seal neid või? Eks erinevad lävelid.

Aga kuidas sa selle endale ukse ette saad?

Ei, ma ei, võib-olla ma ei saagi noh, võib-olla lihtsalt see, et ma, et, et noh, ma ei tea, la, Laagna teel näiteks minu auto sõidab ise, on ju, või alates näiteks Laagna teest kuni Narvani sõidab ise või ma ei

tea, noh. Isegi veidi lühike kümne aasta pärast, ma olen täitsa kindel, on see, et on lahendused sellised, et ma ei pea oma, no see on nagu nii mõttetu tegevus, et sa oma raua kolakaga sõidad tööle, päev läbi seisab parklas ja õhtul sealt kümme minutit koju, et see nagu endal on vastik seda teha kogu aeg, ressurss kuskil nagu tundub Et isesõitud autod saavad tegelikult ju vedada inimesi kogu aeg, et sul ei olegi autot enam vaja. Ja, ja sõidad ka eestlasele küll ilmselt natuke harjumatult, aga võib-olla ka kellegiga koos, et noh, et see on nagu psühholoogiline barjäär on muidugi tuntav.

Ja, ja et, et natuke kiiruse piires.

Aga, aga vot, mis tekib sealt, et kus sa siis selle tellid, et, et kui, kui nüüd võtta see sisse ja kui Uber kogu seda majandaks tegelikult, noh, siis seal on nagu aste kõrgem rahapeidus, et noh, et. Ja see ongi tegelikult see, mis tehnoloogiasektori puhul Ja, ja ma arvan, ringiga see, et, et ma näen, et inimestes on palju sellist nagu, nagu sellist ka pahameelt, et, et noh, et kahjum ja, ja tõstab jälle raha ja. Ja justkui tuleks natuke nagu meie kõigi lei, leivalaualt see võib-olla, et aga tegelikult vastus on see, et, et maailmas neid investorite tüüpe on ikkagi tohutult palju. On need kinnisvara investorid, kes on ainult selles ja tagavad, et meil oleks hoone, kus raadiosaadet teha. On, on private equity investorid, kes tööstusesse paigutavad ja on need riskikapitalistid, kes tegelikult otsivadki just sellist asja. Nende, nende äriloogika ongi selles, et kümnest investeeringust pooled ebaõnnestuvad, neljaga saad võib-olla nulli ja üks toob sul kahekümnekordselt raha tagasi, et sa kokku oled plussis.

Ühesõnaga, et, et see ka Eestis avalikkusest narrimist leidnud väide, käibe-eelne, käibe-eelses faasis olev ettevõtt, et see on täitsa reaalne

asi, normaalne. Sa teed tehnoloogiaprojekti, sa ei otsi rahavoogu, kui sa rahavoogi otsid, siis sa peaksid kinnisvara tegema. Et see on, see on teine, teine nagu spordiala, ütleks.

Siin on mingi tähtis ka see, et alati, kui investorid investeerivad, ega nad ju ei ütle niimoodi, et shut up ja võta mu raha ja, ja mindi, huvitav, mis sellega teed, et alati, kui sa lähed investori juurde, see näitab mingit kava, see näitab mingit plaani, ja siis ongi see küsimus, kas investorid usuvad sinu plaani või ei usu ja, ja noh, nii nii-öelda noh, nii-öelda, et näete, ala, et ma võtan teilt nüüd kolm miljardit, selle kolme miljardi eest ma kavatsen ära teha selle asja, selle asja, selle asja ja selle asja, on ju. Ja nüüd, kui nad usuvad, nad annavad sulle raha ja kui ei usu, ei anna. Ja seepärast ongi nagu naljakas nagu kuulata, et siin Eestis ka loed, kuidas Transferwise teeb Minust ja nii edasi, aga vabandust, aga investorid ei olegi neile praegu andnud raha selleks, et nad kasumit teeniksid. Investorid on andnud neile raha praegu selleks, et nad võtaksid uusi turge, et nad avaksid uusi nagu neid nii-öelda, kuidas nad kutsuvad, neid, rahatorusid või ühesõnaga, neid, neid... Koridore. Koridore on ju, et see on see ülesanne, mida nad praegu täidavad. Ja selle jaoks nad on raha tõstnud, ehk siis nagu, et ei ole niimoodi, et ma annan nagu raha ja davai, kuu aja pärast või aasta pärast olgu nagu kolmekordselt nagu tagasi, et see ei ole see eesmärk. Antakse alati konkreetse ülesande jaoks ja nüüd ongi küsimus, et kas need ülesanded on nagu, kuidas ma ütlen, piisavalt unikaalsed, et noh, kokkuvõttes seda nagu investeeringult nagu õigustada, on ju. Siin ongi nagu minu jaoks see nagu suur teema, et mina näiteks olen selle partei liige, kes ütleb, et, et Uber ei võida. Miks? Ma võin ka ise põhjendama hakata,

kuna sa ise ütlesid, Kristjanil on raske seda põhjendada.

Ei, mul on sarnaseid vaateid, aga, aga ütle sa kõigepealt.

Ühesõnaga, mina arvan, üks über-võide on see, et ta, kuidas ma ütlen, et ta tule sellesse valdkonda äärmiselt ülbelt. Ja see kultuur, mis seal ettevõttes on, on noh, nagu tema, nagu tema juhtigi iseloomustatakse, et, et ta läheb alati läbiseinte. Et vahet ei ole kas pidi minema läbiseinte või pidanud, aga tema läheb ikka läbiseinte, on ju, mistõttu ta on noh, väga paljude riikidega tülis, ta on väga paljude noh, ta on ka juhtidega tülis ja nii edasi, on ju, ehk siis see ei ole nagu selles mõttes selline nagu Noh, hea ettevõte nagu, nagu näiteks Google'il on image, on ju, et Google on niisugune hea ettevõte, nii edasi, mis see loeb, et ta nagu jälgib kõike, mis me siin teeme, on ju, aga aga et, et kokkuvõttes ikka hea ettevõttega tegemist, on ju. Ja see on täna nagu tekitanud olukorra, kus selles valdkonnas on tohutu liikuvus. Ehk siis, kui tuleb noh, heas mõttes copycat nagu turule, siis kui see kokkuvõttes see copycat pakub nagu paremat nagu diili juhtidele, siis kliendi jaoks vahet ei ole, see, kes talle odavamalt nagu, nagu pakub seda teenust, on ju, selle ta võtab. Ja kui sa mäletad, meil, kui Taxify meil külas käis, on ju, nad seletasid selle ära, et noh, et, et näiteks kui igal turul on nagu kaks või kolm noh, tegijat üldjuhul ja, ja kaks uure, suuremat nii-öelda jagavad turu, on ju, ja kui nüüd Oletame, et hüübrile on kaheksakümmend viis protsenti turust ja noh, Taxify sugusel on viiskümmend protsenti turust, ja nüüd, kui Taxify, või sealt hüübri tuleb hakata välja suruma, on ju, siis ta peab hakkama nagu noh, nii-öelda dotatsiooni maksma sõitjudele peale, aga ta peab maksma kaheksakümne viiele protsendile turust dotatsiooni peale. Versus nagu noh, Taxify kell ainult viisteist, on ju. Ja, ja selles võitluses, kui ta sööb ta välja, okei, see Taxify läheb natuke, läheb nii-öelda selle Hibernate nagu mode'i, on ju, ja siis, kui see dot, dotatsioonide mõõt, noh, nii-öelda maksmine lõpeb, siis tuleb tagasi, on ju, siis see, mis täna on näiteks toimunud Hiina turul, noh, ma, mismoodi, noh, me ei teagi seda, aga näiteks Hiinlaste Didi. On hiinlaste Uber, on ju, on märgatavalt kiiremini arenenud kui Uber. Uber jõudis vist oma miljardi sõiduni, ma ütleks viie aastaga või? Tidi jõudis nagu noh, eks pooleteist aastaga.

Ei noh, neil oli ka parem lähtepositsioon, lihtsalt see...

Ei, aga Uber oli Hiina turul.

Ei, ma saan aru ka lihtsalt, et Uber ise on seda, selle ärivaldkonna või selle teenuse lippu kogu aeg vedanud, noh, ta on tutvustanud seda, inimesed on harjunud mõttega, et selline asi on olemas, et Uber alustas lihtsalt palju tühjamalt kohalt kui see Didi ju.

Ei nõus, aga ma tahangi kokkuvõttes jõuda selleni, et miks ta, miks me vaidleme seda, et kas Uber võidab või ei võida, on ju, et ei võida just sellepärast, et tal ei ole seda nagu ütleme nii, täna uut kuulit teha. on suhteliselt nagu raske, on ju. Täna tulla nagu Apple'iga võistlema, okei, noh, Androidi maailm on ise nii killustanud, on ju, nad suudaksid kuidagi nagu muutuda ühtseks, võib-olla oleks isegi mingi võimalus, on ju. Et, et väga raske on tulla selleks number kaheks, noh, ma ei tea, Facebook ei tule praegu kõrvale, kus, kes on see number kaks, on Facebooki kõrvale? Instagram. Rääkima, mismoodi neid võimalikke konkurente ära süüaks on ju, aga aga et, et, et noh, et täna nagu ei olegi võimalik noh, ütleme, ümber nagu momentumi nagu ära kaotanud, sest nagu ütlen, nemad on kaks koma kaheksa miljardit kahjumis, minu meelest Didi on räiges kasumis, ma nüüd küll ei peast ei mäleta nagu mis need numbrid on, aga nad peaksid olema tohutud rahalaevad, neil on nelisada milja, nelisada miljonit klienti nüüd Hiinas. Kogu Hiina turg on täna Didi käes.

Ja siin on tegelikult üks huvitav aspekt, et mida, mida Taavi ka mainis, et me ei ole, me ei olnudki vist Uber teemas seda muidugi rääkinud, aga minu vastus, et miks nende kõige suurem ebaõnnestumise risk on. On ka see sõna kultuur, et, et see, see jah, selline läbiseinte kultuur ja kohati. Ma ütleks mõningane sihukese moraalse koodi puudumine, et, et see on midagi, mis selle ette, ma, ma olen ise lihtsalt näinud seda, et kohati ka start-up'ide puhul, kui seda nagu võib-olla ei peeta väljast vaadates nii oluliseks. See, kas nad õnnestuvad või mitte, on tegelikult kultuur, on sageli vastus, et kas, kas tehakse nagu koos õiget asja, kas ollakse selle noh, et kas, kas inimesed on kaasas selle mõttega, et me võitleme midagi paremaks. Või nad käivad lihtsalt tööl, et, et see, see on minu arust nagu enamasti võti ja Uberis, mulle tundub. Päris paljudest aspektidest, me ei räägi üldse Eesti üksusest, ma olen, Enn teeb seal tublit tööd, aga, aga laiemalt vaadates on, ma arvan, see, mis neile kõige risk, suurem risk, komistlus. No

jaa, ma olen nõus, aga vaatame, et Uberisse on pandud kaheksa koma kaheksa miljardit dollarit, on ju, seitsekümmend üheksa investorit on sinna pannud kaheksa koma kaheksa miljardit sisse, ütleb.

Ja ma vaatasin ühte numbrit mulle silma, et viimase kümne aasta jooksul Uber on saanud kolm koma viis protsenti kogu maailma start-up rahast.

Okei, aga ühesõnaga, esiteks need investorid võidavad ikkagi, sest isegi kui noh, see teie definitsiooni super ebaõnnestub, siis noh, see, see tähendab ilmselt seda, et ta tuleb seitsmekümne pealt ma ei tea kuhu, no kümne miljardi peale.

Häda on selles, et ta ei teeni täna kasumit, et ja.

Aga nüüd hakkab see siis lugema järsku või, me oleme veerand tundi rääkinud sellest, kuidas see ei loe midagi ja nüüd sa tuled ja ütled, et see.

Ta peab lõpuks lugema, et selles mõttes, et kui, kui sa näiteks saad mingi väga tõsise ämbriga hakkama. Ja, ja investorid sinusse enam ei usu, nagu Taavi ütles, et olles ka ise näiteks ka Telepordiga näinud, et kui tõsiselt nad ikkagi suuremad rahvusvahelised investorid läbi käivad seda mujalikku ettevõtet ja nõudmisi esitavad, et see on nagu väga ränk protsess, et siis selles mõttes, et see raha ei tule kunagi kergelt ja, ja kui Uber millegiga ebaõnnestub, et ta investorite usalduse nagu kaotab, et siis ta võimalik ei tõsta lihtsalt järgmist raundi ja, ja kui sa oled nii sügavas miinuses, siis on Aga väga vähe võimalusi.

Ma arvan, et Uberness on nii palju raha pandud, et see on nii-öelda klassikalise anekdoodi mõttes, see on muutunud panga probleemiks, see on muutunud invest, investorite. Ei,

vaata, siin nüüd on niisugune asi, et panga probleem on ikkagi Eestis väiksemate summade pealt, aga aga mis siin nagu juhtub või mure on, on, ongi nagu see, et näiteks kui Transferrist täna tahaks, ta võiks olla päevapealt kasulik. Ta lõpetaks nagu uute asjade arendamise ära, koondaks nagu personali ainult teenindama nagu neid koridore, mis seal täna on, on ju, optimeeriks nagu maksimaalselt ära ja lihtsalt hakkaks nagu, nagu, nagu, nagu raha teenima. Ja nüüd ongi nagu investorid vaadata, okei, aga kui me täna selle juti tõmbame, et hakkame täna raha teenima, natuke vähe on, et noh, et iseenesest turgi peale areneb, et noh, võiks ju veel neid koridore teha, et noh, et teeme neid koridori rohkem ja siis mingil hetkel tõmbame selle juti, noh, nii-öelda noh, nagu, kuidas ma ütlen, nagu klassikal Eesti pank, meil siin, näiteid küll, kus Eesti pangad kunagi olid väga innovaatilised, täna on... Täna on küll ütleme, eile tulin öösel lennu, lennukiga Eestisse, tahtsin õhtul öösel suhelda klienditeenindusega, mitte ühe telekomi ettevõtte omaga, ei ole, meil nagu ühisklienditeenindust enam ei ole, nüüd on kella üheteistkümnest kolle kaheksani, suhted robotiga, on ju, et noh, et, et muidu oli ööpäev läbi nagu olemas, on ju. Ehk siis nagu, siin on ikka hästi tähtis, on just seesama, et sa pead nagu, noh, kogu aeg mõõdetakse seda, et juhik, me juhti tõmbame, et, et kui palju me siis kasumeid suudame aastas

Nii, Restart läheb edasi, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja, ja Kristjan Lepik üritavad välja mõelda, kas Uber on väärt, seitsekümmend miljardit või ei ole ja Kristjan tahtis midagi öelda.

Minu arust Taavi tõi väga huvitava aspekti siia sisse, et seesama, minu arust heal ajal praegu, mis on olnud ka kogu maailma majanduses ja, ja, ja ka start-up rahastuses. Ma näen, et investorid tegelikult unustavad selle, et küsida ka, et mis siis saab, kui läheb kehvemini, mida Taavi tegelikult praegu välja tõi. Ja, ja see on just see aspekt, et raha pannakse pigem ainult kasvu peale ja mõtlemata, mis on see, kui, kui lähedal see breake even või kasumlikkus on, et, et Transferwise näide minu arust hea, et kui tõmmata nüüd natukene, kui rahastus läheb raskemaks, nad tõmbavad ennast koomale ja nad saavad olla kasumlikud, Uber ei saa. Samamoodi on paljud teised, kes näiteks, on mingid mitmed start-upid, kes müüvad start, teistele start-upidele oma toodet. Et mida investorid siin unustavad, et kui tuleb jahtumine, siis tegelikult tõmmatakse see raha ka ju koomale, sest teised start-upid arvijad vähem. Ja, ja minu arust vaatakse ainult seda potentsiaali, unustatakse risk, aga see käib iga buumi ajal niimoodi, et sellest ei ole midagi erakordset, aga seda peaks täna mõtlema. Ja ma arvan, et kui ma täna nagu start-upidele ka, kellegilist mitte ka, mitte ka räägime ka, et nagu soovitada, siis. täna selliseks pooleteistkümneks aastaks endal raha ära tõsta, isegi kohe ei pea, et ma arvan, et on hea aeg, et, et kui see jahtumine tuleb, siis tuleb väga äkki.

Ma, kui selle kultuuri koha pealt, ma tegelikult tahtsin öelda, et mulle üldse, et need ettevõtete kultuurid meeldivad, mulle, mulle meeldib vaadata ettevõtteid läbi selle, et mis kultuur seal on ja... Ja ettevõtte kultuur, meil on ka Eestis muide ka meediavaldkonnas väga tuntud ettevõtteid, kus kultuur on tugevam kui noh, vaata et ükskõik milline omanik, eks ole, ja on väga pikalt juba niimoodi olnud. Et aga Uberisse on nii palju raha pandud sisse, et, et sel juhul, kui teil on õigus, siis me näeme, kuidas see härra Kalanik saab sealt lähemal ajal tõenäoliselt kinga ja, ja üritatakse väga jõuliselt seda kultuuri muutmist teha. Sest need seitsekümmend üheksa inimest ja asutust, kes on sinna see ligi üheksa miljardit pannud, nemad mingi kalaniku pärast Ei hakka oma, oma üheksast miljardist ilma jääma.

No kui sa mõtled ajaloo peale ja mõtled näiteks Steve Jobsi peale, noh, ka põhjus oli, miks ta esimest korda nagu Apple'ist veel endas, on ju, et, et oli ka... Tuli

tagasi parema inimesena.

Ei, no tuli parema inimesena, aga noh, tegelikult oli ju see, et aktsionärid ei olnud rahul nagu, nagu performance'i või ettevõtte tulemustega tegelikult.

Ja siis sõltub juba nagu tingimustest, et näiteks Zuckerberg on endal selle nagu ära blokeerinud, et praktiliselt teda Facebookist eemaldada ei saagi, et, et, et siis...

Vigadest õpite.

Jaa, et, et aga, aga, aga ma arvan, see on nagu tervendav aeg-ajalt jah, et, et seda näiteks mõnes kohas teha kas või see Uberi praegune näide, et mulle tundub, et seal mõnes, mõnikord on rong juba läinud, et seda rongi nagu enam ei paranda nii-öelda.

Aga mõtlen nüüd selle peale, et noh, mõtle sama, Uber versus Didi, on ju. Üks on kahe koma kaheksa miljonilises kahjum Noh, kumbasse sa raha paneks, kusjuures ma täitsa noh, müts maha, ega kogu selle tee rajas tegelikult, ümber ei külendanud nagu, nagu nii-öelda noh, seda teed siis nagu järginud, on ju, kusjuures ma olin Kopenhaagenis sellel päeval, eelmisel nädalal, ülemisel nädalal, kui oli see päev, kus ümber siis nii-öelda heisma pandi või kinni pandi, ümber on nüüd ju nüüd Kopenhaagenis keelatud. Ja seda nii-öelda inimeste frustratsiooni, kes olid nagu harjunud selle teenusega ja nüüd jälle samamoodi tuleb kiisule helistada, tuleb otsida pangakaart selleks, et sõidu lõpus nagu maksta, noh, see on niivõrd tülikas, et noh, et, et, et see koht ei jää tühjaks. Ja nii naljakas, kus see ei ole, et mis on Kopenhaageni lahendus täna selle vastu, on see, et nad hakkavad liigutama kaupa. Ja ühesõnaga, selles mõttes ühesõnaga noh, noh, kas nüüd on Uber või selle nagu analoog, aga ühesõnaga mõte nagu selles, et Taanis on õigus, et kui sa liigutad kaupa ühest punktist nagu teise, siis on võimalik, et sa istud juhiga kõrvale kaasa ja noh, sõidad koos selle nii-öelda mööbliga või noh, mis seal on, on ju. Ja nüüd inimesed hakkavad tellima, et ma soovitan liigutada oma võtmed kodust lennujaama. Või rahakotis, noh, noh, noh, liigutada nagu, nagu kodust tööle, on ju. Ühesõnaga, ega, ega see tühi koht ei jää tulemata ja täpselt samamoodi, nagu Uber omal ajal otsis neid väikseid vimkasid, kuidas nagu turu peale hiilida, on ju, et ikkagi seda teenust pakkuda, ega kui inimesed on nagu head asja näinud, nad on seda kogenud, nad tahavad seda tagasi. Noh, mõnes mõttes ka meie, see vaidlus nagu selle e-valimiste koha pealt näiteks, on ju, et miks inimestest loobuda ei taha, sest ta, noh, tegelikult on ta väga mugav.

Ja, ja iseenesest ma arvan, et tehnoloogia on selles mõttes minu arust väga demokraatlik, et ta lõpuks, kui aeg on küps, siis ta tuleb selle oma tohutu tsunamilainena lihtsalt üle kõigest ja sul ei ole võimalik regulatsioonil ega millegi muuga pidurdada, et noh, et SMS-id oli ka ju kõige kasumlikum äri kogu telekomi sektorile, kuni üks hetk WhatsApp tuli ja seal lihtsalt kõik ära lõhkus, oleks varem hindu langetanud, võib-olla oleks see nagu läinud nagu kergemalt, aga, aga need barjäärid pigem lõpuks ainult nagu minust. Võib-olla teevad seda veel jõulisemaks lõpuks.

Aga see on väga hea koht, hüppame WhatsAppi peale. Mis, mis WhatsAppi, mis hinnaga ta ära osteti?

Üheksateist miljardit, viiskümmend viis inimest, nelisada miljonit inimese kohta, viiekümne viiest kolmkümmend olid insenerid, mitte ühtegi müügiinimest.

Viiskümmend viis inimest oma tehnoloogiaga olid ostmise hetkel väärt üheksateist miljardit. Nii, miks?

Seal on üks põhjus kindlasti see, et Facebook, mis, miks, miks ma arvan, tehnoloogiasektoris on väga palju võimalusi ka väikestel, on see, et suured ei jõua tegelikult enam innoveerida, et nad lähevad ikka mammutiks, et et Microsofti sees asju teha on siiski natuke teistmoodi, kui Skype alguses oli ja see natuke on selline nagu suurte selliste rasvaste jutumärkidega. Et, et see juhtub alati, seal lihtsalt tulevad regulatsioonid, kõikvõimalikud takistused, et tööd ägedalt teha ja siis inimesed lähevad minema ja kõik see. Ja Facebook kindlasti on ka päris äge keskkond täna mõneti, aga mõneti siiski väga suur, et, et mingit kasvu teha nad tegelikult peavad ostma teisi. Et, et ja sellepärast nad lihtsalt nägidki, et see üheksateist miljardit tegelikult on ikkagi väga ränk raha. Ettevõtte eest, kes ei teeninud käivet, on ju, praktiliselt, et noh, et, et see, aga see potentsiaal jällegi, et me, noh, WhatsAppi kasvunumbrid ja kõik ju täna nagu tugevad olnud, et, et nad ongi. Ma ei oska öelda, aeg näitab, kas see õigustab see kõrge hind, aga nad ostsid hirmust.

No Instagrami nad ostsid palju, miljardiga umbes, see oli üks esimesi selliseid suuri noh, miljardiostaja, kõik hoidsid hinge in ja mõtlesid, et täitsa hullud ikka, et miks.

Jälle see, jälle see hirm, et

tegelikult. Puhas hirm, eks ole, aga, aga Instagramiga neil on ikkagi väga hästi läinud, sellepärast et Instagram on täna seitsesada miljonit kasutajat, kaks, kaks Twitterit. Ja lisab noh, kasutajaid kümnetes kordades kiiremini kui Snapchat, mis ju läks ka pärsile, et. Instagram kasvab meeletult ja noh, seal see Kui nad ka igalt kasutajalt aastas võtaks üks koma natuke midagi dollarit, eks ole, või iga kasutaja pealt teeniks, siis nad noh, saaks aastaga selle raha põhimõtteliselt tagasi, mis nad Instagrami eest maksid.

Aga juba reklaamid ju ilmuvad, see on küll üsna imelikud ja koledad, aga siiski, et noh, et, et see tegelikult näitab, et nüüd on see rahaks pööramise aeg ja noh, tegelikult ma olin skeptiline selle miljardi eest ka võib-olla, aga täna no on see kuhjaga nagu tagasi, et, et selles mõttes.

Ja kui kaua läks aega selleks, et luua Instagram?

No see oli vist, vist oli alla kolme aasta või?

Mis aasta, miks mitte ei olnud kuude see olnud see teema?

Ei, ta oli ikkagi natu, aga noh, et ütleme, kasv oli ikkagi erakordselt kiire.

Aga Facebooki puhul, kui sa nüüd toid juba, Taavi, selle mängu, et siis noh, Facebook on selline veider tehnoloogiaettevõte, et nii halba, ütleme, nii kobakäppa nagu tootealast firmat kui Facebook ei ole ikka tehnoloogiasektoris ammu nähtud.

Investor ostab seda, et tal on üle miljardi kasutaja. Ehk siis kui sul on vaja nagu kellegi jõuda, sõnumiga ma kuhugi jõuda, reklaamiga ma kuhugi jõuda, on ju, sul on vaja mõjutada mingit massi, ma saan mõjutada rohkem kui miljardit. Ja kui ma saaksin iga selle mõjutuse eest ühe dollari,

No vaata, Microsoft ju omal ajal kritiseeriti, eks ole, selle eest, et nad ei suuda ise midagi välja mõelda, et nad ainult kopeerivad teisi noh, natukene hiljem ja siis suudavad hästi turundada ja müüa. Said, nii et tolmas selle eest, no nüüd meil on Facebook, kes ei suuda isegi kopeerida. Aga seal on ostnud kõik need ettevõtted sellepärast, et ta on esmalt püüdnud ju kopeerida neid ja, ja ei ole mitte midagi välja tulnud.

Ma lugesin just pühade ajal, see aastavahetuse pühade ajal ühte raamatut, Chaos Monkey's, see oli erakordselt põnev, ei olnud kõige paremini kirjutatud raamat, et aga, aga iseenesest väga põnev sisevaad, toada ühe Facebooki Product Manageri poolt, kes siis kirjutas, kuidas ta algusaegadel see ka nagu arendas toodet. Ja nagu see mõtteviis oligi täpselt see, et meil on miljardid kasutajad, kui me sealt igalt protsendi saame, see on okei ja nad täiesti nagu teevad seda minu arust tänaseni nagu üsna lohakalt, aga maht on lihtsalt nii suur. Ma just vaatasin, tulid eile USA reklaamiturunumbrid, kogu turukasv oli eelmise aastaga kolmteist miljardit. Ja sellest Facebook ja Google kasvasid üksteist pool ja ülejäänud kasvasid üks koma neli. Üheksakümmend protsenti. Kahe

ettevõtte

käes. Kahe ettevõtte käes ja tegelikult see ongi nüüd küsimus, eks ju, et miks Uber nii palju maksab ainult sellepärast, et äkki ta on turg üks päev. Et, et no täna ta juba tegelikult mingis osas on, aga seal on palju riske, aga, aga see on nagu see üsna. imelik maailm, kuhu me jõudnud oleme, et kui sa oled väga suur tehnoloogiasektoris, see ei võta mitte ühe riigi turgu, sa ütled lihtsalt tegelikult kogu maailmaturu, võid võtta mingis aspektis sektoris, et see on nagu natuke hirmutav ka muidugi.

Muidugi, selles mõttes ma ikkagi olen nagu selles mõttes eriarvamisel, et Et lihtsatel teenustel on lihtsam luua ka alternatiive ja kui ütleme niimoodi, et kui täna Google saab nagu mingi, ma ei tea, oletame, et ta saab mingi tohutu meedia fiaskoga hakkama noh, ma ei tea, tirivad juuksepidi kedagi mööda nagu lennukikoridori, on ju, et siis okei, nad võtavad selle nagu mainekahju sisse, aga ikkagi nagu noh, mis asi kasutama hakkab, Bingi või noh, et noh, et nagu mis alternatiiv on, on ju, et sul väga ei ole kuhugi nagu minna, on ju. Ja teistpidi nagu ikkagi United peab oma mööda nagu kuridori oma, jõustuspidi nagu oma, oma klienti on ju, siis noh, kliendid lähevad ja liiguvad ja, ja noh, sa tunned seda hitti nagu, nagu, nagu, nagu, nagu kõvasti ja sama lüübriga. Noh, ma ütlen, see, et nad kokkuvõttes Hiinas hakkama ei saanud, see näitab ikkagi midagi. See näitab seda, et, et see mõtteviis, see ülbe lähenemine, see arrogantsus, noh, kuskil mingitel vendel viskab kopa ette, on ju, ja kõmm, seal neljasajast miljonist kasutajast ilma nagu.

Jah, ja omaette veel on see, et mida lihtsam valdkond, eks ole, tehnoloogiliselt, noh, et Uber tehnoloogiliselt ei ole väga keeruline, isegi mõned Eesti noormehed on suutnud selle, noh, vaata, et põlve otsas järgi

teha.

On ju, siis, siis sul tekib neil, iroonilisel kombel, neil tekib endal sama probleem, mille nad turule tõid. Ehk et kui Taxify ja Uber kaotasid ära taksofirmad, eks ole, kaotasid ära diferentseerituse. Näiteks eri, noh, mõte, erinevad hinnaklassid ja kõik sellised asjad, on ju, brändid, mis enne said rohkem raha küsida, siis tekkis see noh, võidujooks, eks ole, madalama hinna poole, kus kõik on võrdsed teenusepakku, et siis ma arvan, et neil enna, endal tekib mingi aja pärast tõepoolest sama probleem, ehk et kui sul on kõrvuti Uber, Taxify, veel, veel mingi Fai ja veel mingi Fai, Kes on kõik ühesugused ja pakuvad kõik ühte teenust, siis neil kaob see diferentseerimise võimalus täpselt samamoodi ära, sul läheb ainult bränd. Ma sõidan Uberiga, sest et ma ei teagi, et mul on tunne. Ja, ja see maksab palju, brändi tekitamine ja hoidmine on väga kallis ja kui sul, noh, sul ei ole tehnoloogilist eelist. Siis sul ei olegi nagu eelist, et siis sa ise lähed samamoodi hinnarallisse.

Aga bränd on väga palju sõltuv kultuurist, need väärtused, mis seal nagu on ja need väärtused ei ole Uberile üldse head mitte, et selles mõttes, aga me võime selle Uberi teema nagu siinkohal jätta ja.

Ja meil on hea aeg teha ka teine paus ja siis lähme edasi. Restart jätkub, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja Kristjan Lepik arutavad rahaküsimust ja idufirmade rahaküsimuste üle, no Uberit me oleme nüüd siin lahanud vasakult paremale, üheksa miljardit investorite raha istub seal kinni. Kas see on antud nii-öelda, sa natuke mainisid Kristjan enne neid häid aegu, et kas, kas see on selline hea aja raha või et kas siis on näha, et selline, see hakkab läbi saama?

Läbisaamine enamasti on tagantjärgi nähtav, et see ühel hetkel lihtsalt, muidugi mõnikord öeldakse, et see laste mäng, kus pannakse ühekaupa neid toole võetakse ära ja muusika pannakse vahel seisma, et, et siis turgudel see enamasti nii ei käi, et seal võetakse kõik toolid ära korraga, kustutakse tuled ja, ja pannakse võib-olla toonorjus muidugi põlema ka, et, et, et siis nagu, see on nagu hetkega tekkiv kiire muutus keskkonnas. Täna märke nagu sellest seda, et nüüd jahtumine on, ei ole. Aga see, see enamasti juhtubki äkki ja, ja Eesti on lihtsalt üks piisk siin maailma Suures meres, et, et kõik kliendid, mis sealt tulevad, tulevad meile, et see, et Eesti keskkond siin eraldi jahtuks, et see ei ole minu arust nagu mingi realistlik mõte, et, et me liigume täpselt ikkagi Lääne-Euroopa USA trendidega kaasa.

Et noh, mina lihtsalt vaatan meedias seda ja ma tunnetan väga selgelt, et huvi start-upide kui teema vastu on avalikkuses kukkumas, pigem, jaa, jaa, avalikkuse poolt vaadates küll, pigem hakatakse tõepoolest ja noh, väga valjemalt küsima, et noh, mis te teinud olete, näidake, tõestage, Et, et seda, nii-öelda neid ilusaid muinasjutte on hästi palju räägitud aastaid ja mulle tundub, et noh, ma vaatan ka oma lugejate käitumist näiteks, kui ma kuulan, mis mu kolleegid räägivad. Et lihtsalt sellest hakkab kõigil nagu villand saama ja kõik küsivad, aa, mis kätte jääb. Ja see on see märkus öeldakse, et noh, kui, kui, kui ajakirjandus küsib esimesena, et siis hakkab ikka investoriga küsima.

Jaa, ega sellepärast ei, ei, ikka ei hakka, ajakirjanik on ikkagi nagu selles mõttes, nagu vaatab, mis müüb ja, ja mis on nagu emotsionaalne ja, ja, ja, ja pakub huvi nagu lugejale, eks, et selles mõttes ma arvan, me hakkame sellest nagu ära tüdinema, et noh, et noh, ongi noh, nagu nüüd süninugu, vanasti oli startup niisugune harukordne varik, nüüd on nagu noh, stseeni pärast vihma, on ju, noh, ujub, iga, igaüks on startup, on ju, ja lõpuks ongi tüdineda ära sellest, on ju, ma ütlen, kui me iga päev paneksime esilehele ainult no Noh, tüdineks ära, on ju, ei viitsiks nagu neid lugeda enam, on ju, et et, et kõik peab nagu parasjagu olema, eks, aga, aga ütleme nii, et, et ma olen nõus, et praegu on niisugune kuidagi nagu imelik aeg, et, et ühelt poolt nagu väga küpsed, koged investorid on noh, minu silmis on nagu noh, natuke konservatiivsemaks muutunud, kui muidu oli ta, on ju, teistpidi on jälle tulnud nagu noh, turule täiesti nagu noh, siis ma ütlen, mingid sellised tegijad, kes on nagu tulnud, et noh, kust mujalt on raha teeninud, nüüd nad tunnevad, nad jäävad nagu maha millestki, et me peaksime nagu ka noh, rohkem nagu investeerima.

Ja crowdfunding on tulnud. Ja crowdfunding on tulnud, jah. Aga selle kohta ütlevad vanad investori, investeerimiskurud, Kristjan ka mäletab, et kui taksojuht ostab idufirmat, on ju, siis... See on ohumärk

kindlasti jaa, et no seda on nagu natuke märgata, et nii Eestis kui mujal, et sellist, sellist raha, mis ei, võib-olla ei peaks idufirmadesse investeerima, nagu ma ennem ütlesin, et see on siiski spetsiifiline ja väga kõrge riskiga tegevus, hoopis teistsugune, siis seda on nagu täna maailmas nagu rohkem näha. Aga võib-olla... Kuidas nüüd vaadata seda idufirmade keskkonda, et ma arvan, et idufirmal ja idufirmal on tohutu vahe. Et, et kõik justkui võivad idufirmad alustada, aga tegelikult päris idufirma on see, kes suudab ikkagi eskaleeritavat toote ehitada, mida nagu on võimalik nagu rahvusvaheliselt tugevalt müüa. Ja ma ütlen ka Eestis seda, et kuskilt tuleb alustada, aga sellist mõõdetud pusimist on ka päris palju, et noh, et võib-olla ei ole nii viisakas otse öelda, aga.

On küll viisakas, mina, mulle tundub ammu, me näeme siin, eks ole, ja kuuleme ka Taavikkoja palju videofirmasid ja noh, mõnikord me vaatame niimoodi tagasi, et mida me kellega oleme teinud, intervjuusid ja noh, ikka nii mõnegi puhul tehke küsimus, aga miks nad ära pole lõpetanud, või noh, selles mõttes, et sa oled ikka väga tükk aega olnud paigal. On ju, sa no kuskilt ei ole näha, et sa tõstaks kasutajaid, kuskilt ei ole näha, et sa tõstaks järgmist raundi või võib-olla üldse esimestki raundi, kui riigi raha on ots

No see fail fast on kindlasti väga tähtis nagu mõtteviis, et kui sa näed, et ei tööta, et pane kinni, tee järgmist, et noh, see on ju igati okei, et. Et just hiljuti minust väga positiivselt tegi, nähes, et ei mindud päris sinna, kuhu taheti ja raha oli olemas, aga ikkagi otsustas nagu poe kinni panna, et superplaan, et targad inimesed teevad järgmist asja. Ja, ja ma arvan, et ja, ja see mõttetu pusimine, see on küll natuke paha silt, mida panna, aga tegelikult see on ka vajalik. Sa pead kuskilt alustama, kuskilt õppima, et see on ka keskkonna hästi kriitiline osa, kõik need start-up üritused, kes kuulatakse, arutatakse, see on ka tähtis. Nii et, et selles mõttes ma arvan, et kui me mõtleme korraks seda, et tuli siin vahepeal jutuks see, et. Et Taavi ütles, et, et Skandinaavias ja eriti Rootsis on just selline alternatiivbörs tekkinud, et võib-olla kohati isegi Series B raundi asemel minnakse börsile, et minu arust Eesti puhul on oluline mõista seda, et meie start-up kogukond on väga tempokalt arenenud, arenenud, aga ta teeb nooremat tüüpi asju. Ehk et kui me võtame ikkagi lääne, võtame kas või Londoni, Berliini, miks mitte ka Stockholm, et siis seal tegelikult on päris palju projekte, mis jooksvalt tõstavad jälle keegi tõstis kakskümmend miljonit, kolmkümmend miljonit, nelikümmend, et Eestis neid ju praktiliselt ei ole.

No nelikümmend, isegi kakskümmend on ikka noh,

Mina, minu kriteeriumiks on see, et see start-up, kes Eestis on jõudnud A raundini, mis on siis nagu esimene suur või tõsiseltvõetav raund. No

niisugune viis kuni kümme miljonit

võiks olla. kaks, ütleme niimoodi, et, et see on juba kõva sõna, et me oleme nagu väiksel turul ja ütleme, me ikka kipume siin Eestis tegema nagu Okei, Angelid panevad väikse seemne ja siis tehakse seed round ära, aga noh, ütleme nii, et need, need, kes juba E-s, A raundi jõuavad ja võtavad, ütleme seal miljon, kaks miljonit eurot sisse, et need on ikkagi, need on juba väga silmapaistvad tegijad.

Ja tegelikult, mis on oluline mõista, et seda, no ütleme, et kui me, kui sa. Võib-olla seda, mõista seda telge, kus need asjad käivad, et alguses selle seed round'i, kus sa alguse esimese raha tõstad, see on võib-olla sada tuhat, võib-olla miljon, võib-olla poolteist. Heal juhul, et, et tegelikult sellega sa lähed, paned käima testid, kas üldse idee toimib, et see raha kaotada on väga loogiline investori jaoks ka. Ja siis sinna järgi tuleb see A round juba, mis võiks olla viis kuni kümme vahemik, et see tegelikult on see, kus sa nüüd ütled, okei, test oli päris hea, nüüd me tahaks selle suuremaks lükata. B raund on juba see, et sa tõstad võib-olla kakskümmend, viisteist kuni kakskümmend ja, ja sul see asi suuremaks lükkamine toimib, paneme kasvu kiiremaks. Ja noh, C raundid, sealt edasi hakkab juba börsiks nagu ettevalmistumine minema ja siis mingi, et lähed börsile, et see on tegelikult selline loogiline jada. Ja ütleme see B raundist edasi, et ikka tegelikult jõuda sinna noh, võib-olla ka. Kümme pluss miljon dollarit aastakäibeni, et see on tegelikult ikkagi hoopis teine spordiala, kui algusest alustada ja meil tegelikult seda kompetentsi on Eestis vähe, aga see ei saagi kuskilt tekkida, kui me ei alusta, et tegelikult me aru saame, et täna me oleme natuke siiski. Võib-olla veidi junioorsemas liigas selle startup-maastikuga ja nagu neid suuri tulemusi ei ole võib-olla mõtet kohe oodata. Sest täna nagu Telepordiga, olles ka Muugaitsi ettevõtte osa, kus, kus on ikkagi väga jõhker USA müügimeeskond, kes, kes, kes nagu selliseid inimesi Eestis ei ole, ei ole olemas, kes seda tööd teevad, et, et, et see. See, see on hoopis teine kvaliteedinäitaja, et sealt nagu kiiresti sada protsenti aastas kasvada eeldab täiesti teist lähenemist. Ja seda me aegapidi õpime, aga teeme seda esimest faasi praegu ja, ja võib-olla selle põhjal ootadagi nüüd mingit miljardidisi exiteid ei saa sellest keskkonnast. Aga ma arvan, et A raund, nagu Taavi ütles, et selle tegemine juba on minust väga, väga suur sündmus Eesti jaoks.

Sest ma ütlen, mina ja kunagi nendest aru saanud, kes ütlevad ja põevad, sellepärast et Eestist viiakse peakontoreid minema ja ma ei tea, uue raundiga öeldi, et nüüd peate hakkama Londonis või, või, või Bostonis tegutsema, See ongi nagu täiesti normaalne evolutsioon, see on, nii peabki olema, sellepärast sa peadki minema sinna turule, kus on nagu turul suurust ka, mitte nagu noh, üks koma kolm miljonit inimest, mis meil siin on, on ju. Ehk siis selles mõttes nagu, nagu, nagu igati, igati nagu tegijad, aga jah, selles mõttes, tulles tagasi selle taksojuhi investeeringu juurde, Taanis ja Rootsis, midagi kummalist toimub, ehk siis sealsed nagu start-upperid on. järjest rohkem võtavad sellist noh, ongi nagu crowdsourcing, et nagu tehakse, noh, tuleks ideega välja, idee on suhteliselt nagu noh, ongi nagu Powerpoint põhimõtteliselt, on ju, et mitte midagi nagu sisu ei ole, on ju, pannakse idee sellisele alternatiivbörsile, on ju, no mitte, noh, ma ei räägi, alternatiivbörs, siis on ka mõiste, aga ma ütlengi, et noh, niisugusele eelalternatiivbörsile siis umbes ja Ja tõstetakse raha ära ja kui on ikka mingi toode olemas, mingi jäib olemas, siis tehakse siis nii-öelda, minnakse sellele nii-öelda noh, ütleme nii-öelda tehakse nagu IPO alternatiivbörsil siis, jälle võetakse nagu sellist nii-öelda paljude inimeste raha, et ei ole niimoodi enam, et, et sa võtad ühe suure investori, on ju, vaid, vaid just, et, et seda nagu rahval nagu raha on ja talle meeldib nagu mängida ja ma saan aru, et nad täna on nii-öelda Funderbeami sarnased nagu tooted, nagu me oleme siin näinud, on ju, Et, et nad ikka päris head tootlust annavad veel kokkuvõttes, sul on, portfell on nagu nii-öelda ära jaotatud, siis on, on, saad päris...

Aga edasi nad siis lähevad nii-öelda, olles nii-öelda noteeritud, siis nad lähevad tavalist raha tõstma ja tavalist nagu start-upi rada pidi või, või nad lähevadki tootega ja muutuvad ettevõtteks?

Nad muutuvad ettevõtteks, kus sul ongi siis nii-öelda nii-öelda noh, Kauplada alternatiivbörsid, mis ei ole noh, mis

ei ole nagu... Tulevik on, et noh, kas, kas ta läheb nagu raha tõstma ja, ja saekordistama oma väärtust või ta hakkab lihtsalt toodet müüma ja, ja aastakasumeid näitama?

Ei, eesmärk on ikka sama nagu, et nad räägivad, nad räägivad mingi loo ära, et me tahame üksteist asja teha, see on alati samamoodi, siis räägivad loo ära ja nüüd need, kes usuvad sinu lugu ja tahavad sellest loost olla osa, tahavad sellest teekorrast olla osa, need siis investeerivad. See lugu võib olla, et ma tahan kasvada, see lugu võib olla, et ma tahan kasumit püüda, noh, see ongi see, et, et kokkuvõttes ilu maata silmad.

Ja tegelikult see ongi noh, üks viis, kuidas raha, raha kaasata täiendavalt ja see on lihtsalt nagu läbipaistvam ja ma arvan, et see on üks huvitav trend, mida, mida siin peaks ka võib-olla rohkem kaaluma, et ma arvan, see Funderbeam tegelikult ju tublisti teebki seda, et ta toob nagu nähtavamaks neid asju. Loomulikult neid investeeringuid tuleb nagu, nagu iga start-upi investeeringut, võtta sellise väga korraliku riskif Aga, aga ma arvan, see on keskkonna jaoks tegelikult hea.

Aga saate kokkuvõttes noh, kui me hakkasime rääkima sellest, et kus need suured nagu valuation'ite või väärtuste õigustused nagu on, et, et ongi selles, et sa pead nagu, kui sa pealt vaatad seda kõike, et sa pead vaatama, et mis turul ta tegutseb, mis selle businessi olemas on, mis on selle turu potentsiaalne maht, kui palju seal on võimalik kliente, Noh, neid kui ongi, et ja, ja kui palju siis ühe tehingu peale või ütleme, nagu palju neid tehinguid on, eks, noh, et kui palju tehingu pealt on võimalik nagu teenida, teed oma korrutised läbi ja, ja sa saadki ettevõtete väärtused kätte, on ju, noh, potentsiaalsed väärtused, on ju, ja siis on sama küsimus, et kas me usume, et see või teine meeskond on võimeline nagu noh, kui suurt osast sellest turust nagu võtma, on ju, kas nad kasvavad dominantseks, kas nad muutuvad ühest kaheks või kahest üheks või ühesõnaga, mis, mis, mis see nagu nende nagu, nagu

Ja fundamentaalne loogika tegelikult on alati selles, et paljude idufirmadega ka rääkides, et on neid, kes võib-olla teevad sellist asja, mida on võib-olla vaja, ja on neid, kes teevad mingit täiesti kriitilist, et, et mitmed sektorid, nagu tavalised sektorid on siiski nagu üsna katki. Nad tänase tehnoloogia võimalusi ei kasuta ja keegi tulebki siis kõrvalt ja teeb mõneti seal mingi asja nagu kümme korda paremini ja siis, siis see muutub, et. Ma ei tea, väga palju näiteid siin, kas või kuidas me meediat tarbime, kõik, kõik need asjad siin ümber, et, et see, see tehnoloogia lihtsalt muudab neid kohti, idufirma on iseenesest üks. Üks osapool, kes tehnoloogiat kasutab ja teeb mingi asja maailmas paremaks.

Ja need muutused ei ole tegelikult hetkelised, et need ongi noh, sihukesed kümnesaja, kümne aastase tsükli kaupa tegelikult. Et, et lihtsalt on vaja ära tunnetada, et kui see nüüd järgmine tsükkel siin nüüd pihta hakkab mingis konkreetses valdkonnas, et et milline neist mängijatest siis lõpuks nagu see võit tead, noh, nagu Facebook ja, ja Orkuti alustasid tegelikult mõlemad kaks tuhat neli. Ja hetkel, kus Orkutil oli juba kaheksasada miljonit kasutajat, oli Facebook täielik nagu prügikala. Ja kus me täna oleme, eks, üks on surnud ja, ja teine on üks koma kolm miljardit.

Kaheksa, vist isegi seitse või, kuskil seal. Pluss kõik need teised asjad, mis ta on ostnud, Instagram ja WhatsApp ja. Selge, meie saateaeg on läbi, aitäh kõigile kuulajatele ja oleme jälle eetris nädala aja pärast.