ja selle, selle saigi alguse sellest samast meie enda NATO küberkaitsekeskuse initsiatiivist? Jah, jah, jah.
Okei. Küberkaitsekeskus asutati ju nüüd kümme aastat meil möödus Pronksiöö küberrünnakutest ja kas järgmisel aastal, kaks tuhat kaheksa, tuli meil see keskus? Või ma ekssin faktidega?
Sa eksid faktidega, küberkaitsekeskuse alustamise ettepanek. Mis kasvas välja tegelikult kindral Johannes Gerdi ideest, kellele tuleb anda väga suur krediit selle õppuse asutamisel. Kes oli selle suur eestvedaja, ja, ja selle eestseisija. Johannes Gert hakkas rääkima sellest aastal kaks tuhat kolm, kaks tuhat neli. Ja see põhjus oli see, et Eesti riik arendas juba siis väga visioonirikkalt erinevaid e-teenuseid. Ja Kindrali kalkulatsioon oli lihtne, ütles kui me arendame nii palju e-teenuseid, siis paratamatult ühel hetkel me, me neid teenuseid võidaks hakata ründama, järelikult me peame hakkama tegema midagi selle, selle kaitseks, nende, nende teenuste kaitseks. Ja see haagiti väga osavalt sellise asjaga ja, ja nooremad inimesed, seda me ei mäleta, aga NATO-s oli selline protsess nagu NATO transformatsiooniprotsess, mis algas kaks tuhat kolm, kaks tuhat kaks. Ja kaks tuhat neli kutsuti erinevaid NATO liikmesriike tegema ettepanekuid, millised on need valdkonnad, mida te tahate oma riikides arendada, koos NATO-ga? Eesti augustis, kaks tuhat neli. Tegi ettepaneku asutada selline asi nagu NATO küberkaitse oivakeskus. See idee ei olnud populaarne. Aga ma pean ütlema, et see on Eesti üks parimaid investeeringuid, mis on tehtud. Kuni aastani kaks tuhat seitse, kui toimusid küberründed, oli NATO küberkaitse oivakeskusel kaks liiget. Üks neist oli Eesti ja teine liige oli salastatud. Aga kui selle riigi esindaja tuli oma Ameerika aktsendiga laua taha, siis kõik said aru, mis riigiga on tegemist. Aga kaks tuhat seitse toimus buum, pärast seda, kui me pärast ründeid, küberründeid, esiteks otsustasime hakata nendest rääkima. kui toimus maailmas teatud mõttes silmade avamine, avanemine ja siis noh, nagu sellise hea start-upiga ikka toimus see nii-öelda tipping point ja ühel hetkel oli meil keskuses hästi-hästi palju liikmeid ja, ja ja sellepärast arvatakse, et see keskus asutati kaks tuhat seitse, tegelikult see oli olemas juba kaks tuhat viis.
PHC laboratori sel aastal esimest korda ja jälle see on üks nii-öelda maailmas esimest korda tehtud asi. Viis paralleelselt selle väga-väga keerulise ja jälle maailma suurima tehnilise õppusega paralleelselt läbi strateegilise õppuse. Selles ei osalenud nii palju riike, kui osales selles põhi- või klassikalises log-sealsis, aga meil osales kaheksa riiki. Kaheksa riigi strateegiliste, strateegilised otsuse tegijad või nende nõuandjad. Kes siis proovides vastavalt sellele, mis mängus juhtus tehniliselt. Proovisid reageerida sellele, mida see tähendab tegelikult strateegilisel tasandil ja see põhjus on väga lihtne. Kui te vaatate loksilisi pilte, ma soovitan minna NATO küberkaitsekeskuse leheküljele, need on väga muljetavaldavad, sul on saalitäis tehnilisi tippeksperte, sul on saalitäis servereid, ekraane, räkke. Kus kogu see asi toimub, mis tähendab seda, et tehnilised võimed on meil head. Aga kui meil tuleb tegelikult selline korralik küberrünne või küberlaks, siis tegelikult, kus asjad seisma jäävad pahatihti, on strateegilised otsustajad. Tehnilised eksperdid ütlevad, suurepärased lahendused või ratsionaalsed lahendused või kiired lahendused, aga pahatihti asi jääb seisma strateegilisel tasandil, on see otsustamise julgus, on see asja tundmatus, on see lihtsalt protseduuride ebaadekvaatsus ja seetõttu, ütleme, suur Saavutus, mis me, ja ma ei võta nii-öelda PHC-le siin krediiti, aga see oli tegelikult jälle NATO küberkaitsekeskuse juhtkond, kes väga jõuliselt surus, kui meie ettevõtte seisukohalt oleks mugavam teha seda eraldi, aga tänu keskusele meid sisuliselt nii-öelda väga jõuliselt veendi seda tegema koos ja, ja, ja, ja see õnnestus. Ja seetõttu on see oluline.
Kas, kas see tähendab seda, et no meil on praegu suur hulk eesti mehi ja, ja ilmselt naisi ka kutsutakse Kevadtormile, minnakse õppusele, siis me teame seda keskkond, see on Eesti, kus see toimub, et küberkaitseõppusel on samamoodi vaja luua siis see keskkond, kus midagi toimub?
Aga räägime nendest ootustest, needsamad meeskonnad, kes sinna tulevad, okei? Eestlased loovad mingi mängu, valmistavad ette, nüüd ma saadan oma meeskonna sinna peale, ma olen kaitsev meeskond, siis mida minu inimesed õpivad, on see, et nad saavad aru, noh, ongi see, et, et noh, kuna ründed on hästi erisugused, noh, ma ei tea, mis jookudest sisse ronitakse ja proovitakse kahju teha, on ju, siis saab, mu inimesed saavad meeletult hea kogemus, et kuidas kaitsta. Nüüd, aga mis mõte on seal ründamisel, ehk siis nagu kes on need ründajad, on ju, või siis see, et kui sa oskad rünnata, siis oskad sa paremini kaitsta või, või mis, mis on see loogika, et et kes huvitub sellest nagu ründa, sest ma ütlen, Eesti, kas Eesti mitte ei ole nagu ka ära nii-öelda, kus ma ütlen, kalaväele öelnud, et et meie arendame oma küberkaitsevõimekust, minu meelest me avalikult pole öelnud, et me arendaksime oma küberründavõimekust.
Et kes tegelevad küberkaitsega, et kas see on noh, me teame, sõjaliselt on meie Kaitseväe ülesanne Eestit kaitsta, küberruumis on ju palju teisi osapooli, kellele see töö ka langeb, kes isegi ei saa aru või ei tea, aga tegelikult peavad tegelema sellele.
Selge, aga räägime kindlasti edasi ka sellest, kuidas me tuleme otsustajate ja, ja kõrgelt tasandilt hoopis üsna madalale üksikisiku tasandile ja mida tema saab küberkaitses teha, aga teeme siia enne väikse pausi.
Restart läheb edasi, meie teema on küberkaitse, me oleme rääkinud sellest, milline see õppus oli, mis oli eelmisel nädalal Eestis maailma omalaaduse eest kõige suurem. Aga üks põhjus on veel, miks on meil saates kaks külalist, Bytelife ja, ja PHC-Robotory on, on meie kahe saatekülalise ettevõtted, aga tegelikult on teil ühisnimetaja Cybexer, mis siin sii palju läbi käis ja Cybexer tegeleb ka sellega, et aitab tegelikult aru saada iga üksiku arvutikasutaja. oskustest ja, ja riskide tajumisest, ehk sellest, mille võiks keerulise nimega nimetada küberhügieeniks, on nii? Mis asi küberhügieen on, kas see on see, et ma, hügieen on see, et ma oskan lauas käituda ja puhtust pidada, mida see tähendab arvutitega seoses?
Ja, ja ma toonitan, et nüüd, kui me rääkisime ennem küberkaitseõppusid ja sellest maailma tippspetsialistid, et siis tegelikult see küberhügieen puudutab ju, ju me ei räägi enam ainult spetsialistidest, vaid igaühte, kes on ja isegi ettevõtetest, asutustest, mis ei tegele IT-ga tingimata. Aga mis need näited on, mida siis küberhügieeni vastu eksides võib teha?
Sellistest uhketest ja, ja säravatest asjadest, mis, mida kõik õigesti tegid pärast kahe tuhande seitsmenda aasta küberrindeid. Ja siin ma jälle rõhutan, et need lood muutuvad aasta-aastalt, mida kaugemaks see rünne jääb järjest huvitavamaks ja igaühe individuaalne roll järjest kasvab loomulikult. Aga, aga tegelikult üks kõige kõvem asi, mida siis tehti, oli riigi infosüsteemi ameti asutamine. NATO küberkaitsekeskus sai tuule tiibadesse, aga tegelikult sai tuule tiibadesse ka riigi infosüsteemi amet, mis ka väga lühikese ajaga on, on muutunud väga toimivaks asutuseks, kes sai juurde reaalseid volitusi. kes sai juurde reaalseid noh, nii-öelda võimeid ja noh, tegelikult kui me jälle, võtame, teeme CNN-i lahti, vaatame, milliseid uusi ohte on, et siis võib-olla oleks õige aeg küsida, et tõesti, et äkki on neid volitusi juurde vaja.
No vot, selline oli meie ülevaade küberkaitse valdkonnast Eestis ja aitäh tulemast, meie saade on küll läbi.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]