Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Tere, ilusat laupäeva pärastlõivad kõigile Restardi saate kuulajatele. Restart on IT-äri saade ja täna me räägime, kui me tavaliselt räägime siin võib-olla idufirmadest ja, ja väga nagu ärikasutaja asjadest, siis täna me räägime millestki, mis puudutab väga palju erakasutajaid, aga selle asja äri poolest. Selline keeruline sissejuhatus, aga tegelikult me räägime selle nädala ilmselt Eesti tehnoloogiamaastikul ühest põhiteemaks, põhiteemast, milleks on fiiberoptilised ühendused koju, valguskaabel, koju internetiühendus selle peal ja ülikiired kiirused kuni kümne gigabitini välja. Täna mõni istub kaheteist megabitti peal, mõni viiekümne või saja või võib-olla viiesaja megabitti peal, nüüd me räägime ühest gigabitist, kahest, neljast või kuni kümnest gigabitist. Ja põhjus on selles, et, et Starman tõi sel nädalal avalikkuse ette siis oma konkretiseerunud plaanid ja. Ja avas fiiberoptilise võrgu Starman, kes on olnud operaator ühe teise tehnoloogia peal ja ka Telia Eesti tutvustas ajakirjanikele oma plaane, uue kiire fiiberoptilise võrgu ehitamiseks ja ja me räägime mitte ainult nendest uutest võrkudest, vaid tegelikult ka sellest, miks üldse neid fiibreid ehitatakse, mis nende pluss on, kas tulevikus hakkab kogu elu käima ainult fiibri peal, mida nad endaga kaasa toovad ja ja kas inimesed peaksid endale koju nüüd kangesti himustama seda fiiberoptilist internetiühendust. Kas sealt tuleb kuidagi parem internet kui praegustest kaablitest. Ja meil on seda rääkimas Toivo Praakel ja Tarko Tikan, Telia Eestist, tere.
Ja Jaanus Erlemann Starmanist, tere. Tere. Nii et kolm inimest on stuudios, kui me siia juba jalutasime, siis teil jätkus aasimist üksteisega. Mõlemate ehitate kümne gigabitist internetivõrku, kümne gigabitist ühendusi siis, standardit vähemalt, mis võimaldab kuni kümme gigabitti kellelegi uksest sisse tuua ja, ja siis need reaalmaailma kiirused on, ma saan aru, on jube tähtis, et kas kellelgi on see üheksa koma kuus või kellelgi on see kaheksa koma seitse, mi, mis see. Miks see nii, niimoodi on, selles mõttes, et täna istuvad inimesed kümme, kakskümmend, kakskümmend korda, võib-olla isegi rohkem kui kakskümmend korda aeglasemate ühenduste pealt, kas ta on kaheksa koma kuus, üheksa koma kuus, on seal vahet või?
Ei olegi vahet. Ei ole, ei
Ei ole vahet, kas see on kaheksa koma kuus või üheksa koma seitse, et see on puhtalt üritamise asi.
Tehnoloogia eripära, ütleme nii. Aga noh,
eriarvates ka, on vahet või ei ole vahet?
Ei, suures pildis ei ole.
Kasutaja jaoks kindlasti ei ole vahet, et, et natuke on see, et võib-olla me võime näidata, mida meie tehnoloogilised platvormid, milleks on võimelised, et me täna tõdeme lihtsalt seda, et et tarbijaharjumused, kasutusvajadused on, on mõnes mõttes tehnoloogilisest tänaseks arengust nagu maha jäänud.
Nii et te suudate pakkuda rohkem, kui tarbija täna vajab?
optikapiirkondades kindlasti, aga nendes kohtades, kus, kus on meil vaskvõrk, siis seal on kahjuks olukord vastupidine ja meie uued plaanid ongi sellised, et me tahaks selle võrgu järgi öelda
seal. Ma ütleks omalt poolt, et meil oma võrgus seda probleemi täna ei ole, et me ei suudaks vajadusi rahuldada, et meil on üle platsi ühesuguse hea kiirusega võrk kättesaadav, et Et seetõttu meie jaoks see fiibriprojekt on puhtalt nii-öelda tulevikuvaatega projekt.
Teemegi tegelikult selle olukorra nende võrgumaastiku seljaks, et te olete Telia nii-öelda päris selle vaskvõrgu, ehk siis vana, ma arvan, et kuidas me ütleme, seda telefonitraadivõrguga, et inimesed saaks aru, on ju. Ja, ja siis selle kõrval te olete arendanud fiibrivõrku, tegelikult juba mitu aastat.
Ja Starmanil on kogu aeg olnud kasutuses üks teine võrk, mis ei ole telefonivõrk, vaid on see kaabeltelevisiooni võrk. Just. Ja selle peal, ma saan aru, et selle võrgu olukord on parem kiiruste mõttes, internetiühenduse pakkumise mõttes, kui selle vaskvõrgu pealt, Oivo mainis ka, et neil on, on probleeme selle vaskvõrgu.
Jah, me täna suudame selle võrgu peal, selle standardi abil pakkuda tänapäevased kiirused, et.
Mis, mis need piirid on, et Starmani see tehnoloogia, palju seal selline reaalne piir on, kui kiireid ühendusi see võrk välja kannatab?
Täna ilma liiga suurte uute investeeringuteta me suudame sealt ka ühe gigabiti allalaadimiskiirust pakkuda.
Üleslaadimine jääb umbes kümme korda väiksemaks, et seal lihtsalt standardi eripärast tulenevalt antakse allalaadimisele prioriteet, kui seadmed omavahel räägivad.
Nii et teil on, ütleme, aga reaalselt on teil see viissada megabitti alla, viiskümmend ülesande ja üle, üle Eesti, mitu kodu seda, selle võrgu, sellise võrguga ühendatud on?
Meil on kokku kolmsada kakskümmend pluss tuhat ust ühendatud.
Kliente, no seal on, küll on TV-kliente, küll on internetikliente, internetikliente, on veidi alla saja tuhande.
Nii et ütleme, kolmandik nendest, kes võiks saada või võtta Starman, on seda ka võtnud, eks ole? Ja Telial on siis nii, et see vask tuleb umbes, umbes iga eestlase koju vist või?
Ei, ta kindlasti mingil hetkel tuli, et oli aeg, kus, kus meil oli enam kui viiesaja tuhande aadressini, oli, oli vaskvõrk kasutusel. Tänaseks me oleme eelkõige tihendama asustusega piirkondades asemele ehitanud optilise võrgu ja täna, kui me vaatame seisu, siis kasutades siin Jaanuse terminit, siis meie, meie kaabel, kas siis optika või vask jõuab circa kuuesaja tuhande
Aga see, see jaguneb siis kargelt võttes pooleks, et pooled on sellised, kuhu me jõuame optikaga, ehk circa kolmsada tuhat, Ja teine kolmsada tuhat on selliseid aadresse, kuhu me jõuame vasega. Ja, ja need vasega aadressid, kuhu me jõuame, need on sellised üldjuhul, kuhu mingi teine alternatiivne võrk ei jõua. Ehk need ei ole need aadressid, kuhu, kuhu jõuab Starmani või kellegi teise, kas või, või mingi vuu võrk. Lihtsalt sellepärast, et see on see ajalooline, Eestit kattev ja hõredates piirkondades eksisteeriv võrk.
Ja palju, ütleme teil on kuussada tuhat ust, eks ole, ühendatud, palju kliente nendest
on? No circa nelikümmend protsenti on nende uste taga, on meie kliendid, ehk kakssada nelikümmend tuhat ühendust on meil siis üldse.
Ja, ja see vase piir, eks ole, on ju kogu aeg olnud vist kaksteist megabitti alla või? See,
Kaksteist üks ja palju, noh, mitusada tuhat inimest, eks ole, istub nüüd selle otsas ja see on ikkagi selgelt vähe tänapäeval.
Jah, mitu küll mitusada tuhat, et nüüd ka
läheb. Okei, siis kui nüüd veel täpsemalt see kakssada nelikümmend tuhat nagu lahti öelda, siis umbes üheksakümmend tuhat klienti on meil täna optikaga, Ja sada viiskümmend tuhat klienti on siis vasega ja need omakorda jagunevad siis veel kord pooleks, et osa ehk pooled on siis need, kelleni me suudame pakkuda suuremaid kiirusi, nelikümmend, kuuskümmend mega ülevase ja ülejäänud on siis tõesti need, kelleni meil ei ole täna kiiremat ühendust kui, kui Tarko poolt mainitud kaksteist mega, kahjuks see on nii. Selle tõttu just, et need vased on, on siis liiga pikad, nende kvaliteet ei, on, on mittevastav, et sealt neid suuremaid kiirusi läbi lasta.
Palju siis Eestis neid selliseid, ma ei tea, äkki te keegi peast teate, et liidame kokku need, kellele üldse kaablit ei tule, noh, ütleme sellised majapidamised ja, ja siis need, kes istuvad vaseotsas, palju neid nii-öelda selliseid, nimetame neid hädalisteks, et palju neid võiks olla hoopis Eestis?
Numbriliselt ei oska pakkuda, aga me tulime aasta alguses siin välja populaarse teenusega nagu F4G ja sellel on läinud meil üleootust hästi, ehk tegu on siis nii-öelda kodu internetiga üle mobiilivõrgu. Ja, ja vaadates seda, kus need kliendid asuvad, palju neid kliente on ja milline on see liitumise kiirus, siis nädalasi ikkagi on, ja nädalasi on kümneid tuhandeid.
Hinnanguliselt ma võin need Eesti numbrid öelda, et me arvame, et umbes viiskümmend kuni kaheksakümmend tuhat majapidamist on Eestis selliseid, kuhu ei lähe kaablit. Aga tegelikkuses need numbrid kogu aeg kasvavad, sest inimesed, inimesed kolivad... Kolivad
Kolivad maale ja, ja lisaks veel on jah, tõesti suvilad ja, ja, ja, ja suvesaunad ja... muud aiand, aianduskooperatiivide piirkonnad, kus, kus võib-olla keegi on ühel, ühel nagu krundil löönud omale pis, püsti maja, kus ta elab aastaringselt, aga kõrval lihtsalt kasvatatakse kurki ja kapsast.
No see on jah, vist ilmselt neid numbreid saab paremini Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumist, siis seal ju see projektid, et kuidas siis ka veel viimane miil igale poole jõuaks, et nad on kindlasti neid analüüse teinud, aga täna mul jah, peast ka need numbrid öelda ei ole.
No üks viis, eks ole, kuidas, kuidas seda võrku järele aidata, ongi see, et, et te ehitate uue võrgu lihtsalt no vasem, asemele panete optika, ma saan aru, et te mingites piirkondades seda teete ja, ja teete ka tulevikus?
Oleme teinud ja teeme ka tulevikus ja ongi ainu, ainu nagu jätkusuutlik variant.
Ma arvan jah, kui viis aastat tagasi nad poleks seda fiibrit nagu ehitama hakanud, et siis ilmselt oleks nad ennast turult võinud hakata kokku korjama, et selle kaheteistkümne, selle kiirusega, et noh, lihtsalt konkurents oleks eest ära läinud.
Aga, aga teistpidi ka, et on teil on mingisugused kliendid, mingid majad, mingid uksed, kuhu te seda fiibrit ei vii, vaid te nüüd otsustasite, olete otsustanud minna kiirema ühendusega üle selle vase? Jah.
Ma, ma täpsustaks niimoodi, et me teeme vahesammu. Me teeme vahesammu, me läheme nendele klientidele täna lähemale, meil ei ole nagu majanduslikult veel võimalik lõpuni nendele klientidele minna optikaga, aga me läheme neile poolele teele lähemale, me teeme täna see vase kuni neljasaja meetri pikkuseks ja tuleme välja uue tehnoloogiaga, mis võimaldab saavutada sellel lühemal vasel siis suuremaid kiiruseid.
No kui suured need hakkavad olema?
Hetkel on paketid väljatöötamisel, aga nagu me üleeile demonstreerisime, siis, siis põhimõtteliselt asi, asi toimib kuni kakssada viiskümmend megabitti sekundis, on allalaadimine. üleslaadimine on suurusjärgus viiskümmend megabitti sekundis ja see on siis sellise neljasaja meetri pikkuse liini juures. Aga veel kord, et me peame veel põhjalikult seda olukorda analüüsima, testima reaalses võrgus, peame aru saama, kuidas need parameetrid muutuvad, kui, kui on erinevate... Ütleme siis, erineva kvaliteediga kaablid, erinevate materjalidega tehtud kaablid, sest et me peame saama sellised, sellised nii-öelda paketid, mille, mille teenuse kvaliteeti me suudame tagada.
Nii et mis need reaalsed kiirused olema
hakata? Hinnanguliselt me ütleme, et need numbrid jäävad sinna saja mega juurde, kas siis pluss või miinus, aga, aga jah, see on, see on see, meil ei ole täna piisavalt veel andmeid, mille pealt nagu neid lõplikke otsuseid teha.
No selge, meil on nüüd ülevaade Eesti kaabli olukorrast on tehtud, üksteist minutit on kulunud, me teeme siia reklaamipausi ja siis läheme viibri küsimuste juurde edasi. Ja start jätkub ja räägime siis nädala põhiteemast, fiibrist. Minu jaoks oli esimene selline üllatus, ma arvasin, et fiiber on fiiber, aga selgus, et ei ole, sellepärast et Telia paneb, mis see teie fiibristandardi nimi oli, X-GSPON. Jah, ja, ja Starmanil on mingi asi, mille nimi on e-PON.
Kümme G e-PON. Ja tegelikult see on ju tarbija jaoks sama asi, et ta annab teoreetiliselt välja siis ehk ma arvan, et ka praktiliselt kuni kümne gigabitise ühenduse üle täpselt identse fiibrikaabli, Aga standardid on erinevad, seletage mulle lahti, mis see on, mis see on ja mis see tähendab?
Ma ei tea, ma arvan, et noh, me oma kommunikatsioonis küll ei taha üldse seda kliendile kuidagi öelda, et on see nüüd e-pool, e-pool, kõige, kes iganes see seal on, et lõppkokkuvõttes klientidele ei huvita, et, et mis see seal täpsemalt on, et teda huvitavad need ikkagi teenuse parameetrid. Aga rääkides nendest standarditest, siis need tulevad lihtsalt kahe erineva standardiseerimisinstitutsiooni poolt, ühe taga on telekomi firmad, teise taga on kaabeloperaatorid, kasutatakse erinevaid sagedusi. Ja see ongi lühidalt ja väga üldiselt, nagu öeldes, mis seal nagu vahetab.
Internet on sama, sama magus või, või kibe, nagu ta kellelgi on, eks ju.
Tarko, kas seal on vahet nendel tehnoloogiatel?
Ei, tarbijate vaatest ei ole vahet, et lõppude lõpuks kõige olulisem asi on seal see, et fiiber on fiiber. Ja fiibur on see, mis tagab tegelikult selle viimase miili kvaliteedi. Edasi on tõesti ainult see, et, et kes, millele, mis tunduritega talle meeldib, mida ta kasutab. Ja, ja kõige olulisem lõpuks on siis see, et, et mis kvaliteediga teenuse tegelikult see operaator sinna sisse suudab panna. Et ega tegelikult tehnoloogia, ei kümme Gpond, ei tee tegelikult seda internetti ja ei tee seda kvaliteeti. Et lõppude lõpuks on seal kogu see nii-öelda operaator ise tema, lõpuks tema teenindushinnad ja võiks see muu oluline.
Ja no me ikkagi räägime, et meil on jagatud ressursiga, et see ei ole niimoodi, et igale inimesele garanteeritakse sulle, temale on, pidevalt hoitakse vaba seda ressurssi, et seal ikkagi toimub statistiline koondumine. Ja noh, siis on see küsimus, et kui kaugele keegi üks või teine operaator sellega nagu läheb, et.
Aga mis see kümme G nüüd tähendab, sest Arven, teie avasite ka, eks, ütlesite, et see on Euroopa esimene kümme G e-ponn ja Telia rääkis meile, on ajakirjanikele ka, et, et nemad nüüd aasta lõpust või ma ei tea, järgmise aasta algusest võivad hakata pakkuma kümme G seda, mis see kümme seal nüüd tähendab ees?
No kümme tähendab seda, et keskseadmes, kuhu nüüd need kliendikaablid lõpuks jõuavad, selle pordi kiirus on kümme gigabitti sekundis. Ja nüüd on see küsimus, et mitu klienti seal taga on, kas ta on antud ühele kliendile, siis ta saab seda garanteeritult igal ajal hetkel seda kümmet kasutada või ta on jagatud siis kuni sõltuvalt sellest jaotussuhtest, kas kuue kuni neljale või saja kahekümne kaheksale kliendile või siis kolmekümne kahele. No reaalses elus ilmselt keegi ei jaga seda nii täpselt või nii suurel määral, et see reaalne liituvus jääb sinna, võib-olla ei jää kuuekümne nelja juurde, jääb viiskümmend, sõltuvalt siis piirkonnast, et kuidas seal see statistiliselt kujuneb.
Ja kas see kümme gigabitti siis näiteks jagataksegi noh, tuimalt viiekümnega ja ma üle selle ühe viiekümnendiku kümnest. Ei, ta tuimalt, dünaamiliselt liiguks siis vastata.
Ei, see ei ole jah, tuimalt jagatud, et see on kättesaadav, on kogu sellel hetkel vaba olev ressurss. Et kui sul, kui sul on näiteks, ma ei tea, viie gigane teenus ja ülejäänud kliendid, kes sellesama pordi taga kasutavad kolm, siis sul on see viis pidevalt kasutatav, kasutatav, see ei tähenda, et sa saad kaheksa sealt või seitse sealt, eks ju, mis iganes, sealt siis üle jääb, eks ju.
Okei, ja Telia kasutab praegu siis mida, kui te mulle kümme giga pakute?
Nii, täna me kasutame Gbani, mis on generatsioon, isegi ütleme siis noh, kaks generatsiooni, siin vahepeal oli natukene standardid veel, mis ükski ei jõudnud tegelikult mainstreami. tehnoloogiat, kus siis see nii-öelda sama mainitud pordikiirus on siis kaks koma viis gigabitti alla ja üks koma kakskümmend viis gigabitti ülesse. Ja meie puhul on see jagatud valdavalt seal kuskil kolmekümne kasutaja vahel. Ja, ja täpselt sama loo ikka kehtib, eks, ja, ja meie oleme selles mõttes võtnud nagu endale eesmärgiks oma võrku, disainides selle, et kliendile müüdavad kiirused on kliendile igal ajahetkel kasutatavad. Et loomulikult toimub nagu väike ja statistiline ülemüük, aga me jälgime nagu pidevalt seda ülemüügiprotsenti ja ikkagi seda, et, et kui klient on ostnud endale näiteks gigabaitse ühenduse, siis ta selle gigabaitse ühendusega kätte saab, igal ajahetkel ja iga kell. Et see on nagu meie kvaliteedilubadus.
No kuidas te seda, kuidas see nagu käib, et teil on ühe pordikiirus seal, mis sa ütlesid, kaks pool, mina ostan sealt ühe gigabitti ära, kakskümmend üheksa inimest jääb üle, mis nemad siis
teevad? Nemad täna statistiliselt suure tõenäosusega kasutavad väiksemaid kiirusi ja sellest kahest poolest jääb ressurssi piisavalt palju üle. Ja, ja edasi on tegelikult see, et, et võtame näiteks selle stsenaariumi, et meil kaks, kaks hind ostab majas gigabitilise kiiruse, siis meil on olemas konkreetne action plan, mille me käivitame sellel hetkel, et nii-öel
Et see on natuke nagu see lennu, kurikuulus lennukite ülepüümise mäng, et sa statistiliselt müüd üle, aga sa tead, et osad tüübid ei tule kohale.
No põhimõtteliselt küll ja, ja ikkagi lõpuks see, et sul on plaan olemas, mis juhtub sel hetkel, kui need tüübid tulevad kohale.
Just, et meil on sel juhul ikkagi võimalik seda uplinki mahtu tõsta, ehk piltlikult öeldes me paneme siis selle teise lennuki sinna samale liinile käima, et inimesed ära mahutada.
No pigem vist see on, ei ole see Aplingi teema nii palju, vaid ta pigem on just, et sa pead selle, need kliendid jagama teist, teise suhtega selle pordi, pordis ära, eks ju, et kui seal on kaks väga suurt tarbijat, kes pidevalt seal peal istuvad, siis sa pead lihtsalt nad tõstma eriporte teda, sest muidu lihtsalt ülejäänutele ei jätku või nad omavahel hakkavad üksteist segama.
No mis teie, Telia te pakute täna, eks ole, viissada, viissada on teie kõige kiirem, üks, üks
Minul ei ole kodus ühtegi seadet, ma arvan, mis suudaks üldse ühe gigabitist ühendust ära kasutada.
Ma arvan, et tegelikult on.
No võib, võib-olla ma leian mingit noh, et...
No ikkagi tänapäevane, ütleme, moderne, moderne laptop ja selle SSD suudab üks gigabit kettale kirjutada.
No aga ma olen Wi-Fis. Et mul on, ma olen täna olukorras, eks ole, kus mul tegelikult reaalselt seda ühte giga vaja ei ole ja nüüd te räägite, et te tegelikult tahate upgrade'ida oma võrku kümne giga peale, mida see annab, miks, miks te teete seda?
Ei, meile annab eelkõige seda, eks, et kuna meie suudame täna seda gigabitti oma nii-öelda G-pondi peal juba pakkuda ja ma, mida ma olen lihtsalt ehitanud. Andab meile seda, et me peame vähem muretsema sellepärast, et kaks inimest võtab selle gigabitti või kolm inimest võtab selle gigabitti, või veelgi enam, et kui tegelikult see massklientide arv, kes täna kasutavad võib-olla viitekümmend, sada mega, nemad hakkavad ennast upgrade'ima kolmesaja megabitti ja viiesaja megabitti peale, siis järsku neid kliente on palju. Ja seal tekib meil probleem ja meil ongi vaja nii-öelda seal, meil on see nii-öelda hea fiiber olemas, mis on kvaliteetne, aga meil on vaja seal kiiruses järgmist käiku, et lihtsalt paljudele klientidele need väga suured kiirused kohale tuua. Täna me suudame selle gigabitti tuua ära ja meil on nagu vägaplaan olemas, aga tulevikus me selgelt tahame seda, et, et meil oleks olemas nii-öelda hea jäme toru.
Nii et täna te tegelikult suudate mulle tuua gigabitti, sellepärast et mu naabrid ei võta gigabitti. Kui mul terve maja võtaks gigabitti, siis oleks ilmselt probleem, siis on vaja...
Ei ole probleem, mida Tarca rääkis, et me sel juhul laiendame seda võrku
Kui meil tegelikult oleks täna see situatsioon, siis me ilmselt ehitasime ka võrku teistmoodi, et me väga selgelt teeme ka oma tehnoloogilisi valikuid ja asju vastavalt sellele, mis on nagu noh...
Okei, aga ma tahtsin ka jõuda selleni, et see kümne G võrkude arendamine, et nad on tõenäoliselt kümme G, et see on palju rohkem selline telko enda sisemine. Küsimus, kuivõrd nagu otsene nagu kliendi kasu, et...
Aga siin taustal on tegelikult ka selline äriline pool, mida, mida reaalne elu näitab, et noh, me võime omagi võrgust tuua selle näite, et kui me tulime ühe gigase tootega välja, siis päris paljud, kes kasutasid viitsadat mega, nad upgrade'isid oma tänase teenuse viiesaja pealt gigale. Ja päris paljud, kes kasutasid sadat megat ja kolmesadat, need liikusid nagu siis kolmesaja ja viiesaja peale. Ehk, ehk, ehk kliendid tegelikult nagu mööda redelit... tasapisi ronivad kõrgemale, sest, sest me, me täna nagu selgelt näeme seda, seda, et mis, mis tegelikult seda optilise võrgu rajamist ja, ja, ja teenuse pakkumist nagu täna nagu piirab, on see, et tõesti, kliendil ei ole selle kasutust nendele suuretele kiirustele ja see, mis, mis sai ka meie üritusel näidatud, et meil on kümme protsenti sisuliselt neid kliente, kes tahavad kiirusi suuremaid siis viiekümnest megast. Ehk me peame kuidagi nagu looma ja näitama klientidele, et tegelikult võrguvõimekus on suurem, võtke kiiremaid ühendusi, saage nagu, nautige seda, et samal hetkel, kui te pärite, te saate nagu vastused ja, ja teil läheb see produktiivsus tõuseb, mis te seal arvuti taga teete.
Sul oli Jaanus, eks ole, ilus võrdlus selle kohta, et sa ei müü internetiühendust, vaid sa müüd aega inimestele.
Täpselt, jah, seitsme euro eest sai seal Exceli paketi omanik, oli see kaheksa tundi aega, eks ju, et päris hea, nagu teenistus. Loogika, mida me nagu tegelikult oma ühe kliendi või mõnede klientide statistilise pealt, statistika pealt vaatasin, oli see, et et kui ma jagasin siis need kiirusvahemikud, kus inimene omal netti tarbis, nendesse erinevatesse pakettides, et ta oli siis sellest näiteks saja viiekümne ja viiesaja vahel, ta oli viiekümne ja saja viiekümne vahel, ta oli kümne ja viiekümne vahel ja siis null kuni kümme, eks ju. Ja siis ma vaatasin, kui palju sealt mahtu nagu alla laeti ja, ja vaatasin, et kui tal oleks olnud üks, ühejagu väiksem kiirus, kui palju tal oleks rohkem aega kulunud. Selle, kogu selle info nagu kättesaamiseks.
Et see oli selline kuu keskmine, mitte et sa ei jälginud ühe faili alla laadimist? Ei, ei, see oli, see
oli poole kuu andmestiku pealt, eks ju. Et oleks natukene nii-öelda üks selline nädal on ikkagi, inimese vaatas selline normaalne nagu tarbimistsükkel, võtsime kaks tsüklit. Ja, ja sealt pealt see nagu väljajoonistus, eks ju, ja siis seda sai ka arutada, et kui sa tuled omal selle kõige parema pealt, tuled L-i peale, VL-i pealt, M-i peale, et iga selline nagu liigutus tegelikult on väljendatav nagu tundide arvus. Ja sellest saavad inimesed palju paremini aru kui see, et kas mul on seal viiskümmend mega, kümme mega või, või sada viiskümmend, eks
ju. Noh, Toivo juba jõudis mainida, et ega inimesed, väga palju pole neid inimesi, kes neid väga kiireid ühendusi tahaks tarbida, kas, kas teie võrgus tõenäoliselt on sama pilt?
Ma ei tea, ma lugesin üllatusega teie seda eilset teadet, see oli siis mitte eilne, vaid noh, nii-öelda, et teil on kuskilt kakssada klienti oli seal teates, see oli eilne artiklis, kes on nagu viissada pluss kiiruse peal, see on mulle tõeliselt üllatus Negatiivne või positiivne? Ma ei oskagi öelda, et, et noh, sellepärast, et ma vaatan oma nagu andmestikku, siis meil on, meil on XL kliendi arv pea viis tuhat.
Aga mingi, miks see nii suur vahe
on? Ma ei tea, ma seda eile lugesin, ma mõtlesin, et, et noh, et mis seal nagu siis kas, kas ma ei tea, kas on hinnastamises mingisugune vahe, kas on müügis, noh, väiksed vahed hinnad, hinnastamises seal on, kas on, kas seal on mingis müügis vahe, ma ei tea, ma ei oska öelda, ma ei ole jõudnud seda peale mõelda.
See on iseenesest huvitav küsimus, sellepärast ma mäletan, et meil oli mingi restardisaade. Kus, kui Taavi Kotka oli veel asekantsler, siis oli mingi probleem, et tuli välja üks, üks Euroopa Liidu kas uuring või raport või midagi. Mille alus, mille järgi siis nende Eesti mingi skoor oli hästi madal, mingi üleüldine mingisugune.
oli üks väga olulisi jah, asju oli see, et meie keskmine ütlen, et see kiirus on madal ja siis sai ka tema käest küsitud, et miks see nii on ja tema tegelikult väga selgelt lükkas ka selle palli just tarbijate juurde ja ütles, et aga isegi need kohad, kus tarbijatel on võimalik täna kiiret ühendust võtta, et meie numbrid näitavad, et väga väike osa teeb seda. Ja, ja see oli selge tema jaoks, noh, selline noh, negatiivne üllatus tegelikult, et inimesed teatud kiirustest ülespoole nagu ei taha minna. Ja mina ei ole sellest, võib-olla ei oleki vaja kiiret või ma ei tea, kui kiiret nüüd näitejuhendust on vaja inimestel koju.
No ma ei tea, jah, et, et kui ma vaatasin ka seda statistikat, siis tegelikult noh, vaata, ajaliselt see inimene oli seal võib-olla poolteist protsenti selles nagu kõige kõrgemas tsoonis, eks ju, aga vaadata seda andme mahtu, mis ta selle pooleteise protsendi ajaga nii-öelda sellele suutis alla laadida, siis see oli jällegi kaks kolmandikku kogu sellest, ma arvan, mis ta selle, seal üldse selle kahe nädala jooksul tegi, et, et kui ta siis midagi teeb, siis see kon, kontsepteeritud mingisse kindlasse perioodi ja see on see koht, kuhu siis tegelikult me müüme talle selle hea paketiga seda aega, seda
No see on, see võtab ka tegelikult ühe kasutaja sellise harjumusega, et mida analüüsid ka meil ja mujal näitavad. Et, et kui sa päringu peale saad hästi kiirelt nagu vastuseid, siis, siis sa ei lähe nagu kergelt arvuti tagant ära. Ehk sa teed järgmise, järgmise, järgmise kliki ja sa saad kohe oma küsimustele vastused või, või, või tõesti, mida sa tahad, tahad lugeda või, või, või vaadata või, või midagi saata või, ja, ja selle tõttu sa nagu istud pikemalt arvuti taga, seda, sellist analüüsi tõesti on tehtud ja aru saadud, et kiirem ühendus, sa naudid pikemalt.
Või siis ka, kus sa, kas sa tahad öelda, et inimesed nii-öelda teadlikult ei juulika võtta kiiremalt, et äkki on vaga liiga... Ma ei tea,
kas see, selle taga on see just, aga, aga lihtsalt, et, et see on see, mida on avastatud,
et... Aga kas te ise olete analüüsinud Telias või on teil mingid sellised koosolekud olnud, et miks meil on ainult kakssada klienti kiirete ühenduste peale, et mis inimestel viga on?
No vaata, küsimus on see, et mida me loeme nagu kiireteks ühendusteks, et kas teil XL hakkab peale kust? Viissada ja
järgmine L on sada viiskümmend. No selge, et seda, tahate
öelda, et teil on viis tuhat klienti siis viiesaja megase
Jah, mõnes mõttes anomaalne, kelle jaoks positiivsed, kelle jaoks negatiivsed. Mis see nagu lähiaja tulevik on, ma ei näe, eks ole, et inimestel oleks vaja reaalselt ikkagi koju, noh viissada on piisavalt hea ju. On või, ei ole? Kindlasti. Vähe. On vähe?
Ütlen mina, aga ma olen ilmselt erandlik.
Mina räägin nagu, vaatan tavatarbija seisukohast, et ma, ma ei pane ennast, noh, ma olen, tegelikult ma olen ise ka tavatarbija, et kui palju ma seda netti seal kodus tarbin, et et noh, ma ei saa ehitada seda nii-öelda friikidest lähtuvalt oma netti, eks ju. Et ikkagi selline tavatarbija, temale me näeme küll, et see viissada on igatepidi piisav, mina, minu hinnangul on see veel aasta, paar rahulikult sellega sõita, eks ju. Et meil jah, selle nii-öelda uuendusega, mis me täna välja tulime, ei olnudki, meil ei olnud nagu otsest nagu kiiret, et meil on vaja seda ilmtingimata midagi teha, meil ei ole vana võrk, minevikuvõrk või vana võrk või mis iganes, lihtsalt, lihtsalt see vase ja selle nii-öelda antennikaabli vahe on täna selline, et meil, mis võimaldab meil nii-öelda pikemalt sellega sõita See piir ja see, mis võib-olla on kolme aasta pärast või viie aasta pärast, kus me sinna nii-öelda samasse situatsiooni jõuame, kus me räägime sellest, et et see kuradi antennikaabel, et näed, et ma ei saa siit, et distantsid peavad lühemaks minema ja nii edasi.
Et kliendid on rahulolematud?
Jaa, et aga noh, täna noh, ma ei pea nagu muretsema, sellepärast et mul tänane klient ei saa oma kiirust kätte, et kõik, ükskõik mis punktist ta anda, saab oma, oma vajadused rahuldada.
Aga üles ei saa, see on see teie Kaabi võrgu ikkagi suur probleem, et kui te viissada tuleb alla, siis ainult viiskümmend läheb üles?
Jah, see on, see on täna nii-öelda see eripära ja, aga mis on seal, kui me vaatame jällegi statistikat, siis inimesed tarbivad alalaadimist umbes viis korda rohkem, kui nad midagi üles laevad. Ja see tegelik suhe läheb kogu aeg nii-öelda alalaadimise kasuks, alalaadimine järjest suureneb kiiremini kui üleslaadimine. Et noh, vaadates mingit analüüse, mis on mujal maailmas tehtud, siis see suhe võiks olla mingi üks seitsmele mingis, Lääne riikides, meil on ta täna üks viiele, eks ju. Et ta liigub sinna üks seitsme poole, et, et noh, tegelikult me ei suuda toota nii palju seda nagu seda asja seal kodus, mida sinna üles laadida, et mida me sinna laeme. Et ma ei suuda nii palju kordi kaaluda oma nutikaaluga, et seda nii-öelda mahtu tekitada. No
teie üks, üks põhilisi müügiargumente ongi see, et teil on sümmeetrilised ühendused, eks ole, te ütlesite ka seal pressiüritsejad, te olete väga tugevalt seda usku, et, et üles ja alla peab olema sama, mis te ütlete vastu, et inimestele, kas on, te näete, et on vajadus reaalselt selle üleslaadimise
järele? On, ja meil on täna sümmeetilised ühendused, eks ole, optikal, sest vase peal on meil suhteliselt sarnane probleem nu-toksis. Küll on, ma ütleks niimoodi Et ka ammu kunagi meil oli nii-öelda optikavõrkudes, oli asümmeetrilised kiirused ja me arvasime ka, et võib-olla no vaatasime statistikat, et inimesed ei kasuta, aga tegelikult on see, kus ta neile seda ei paku, siis nad ei kasutagi seda. Et sellel hetkel, kui me ütlesime, et aitab, et meil on tehnoloogiad, mis on sümmeetrilised ja, ja ka interneti tehnoloogiad, lähme seal sümmeetriliste ühendustega välja, Siis me näeme seda, et drastiliselt üleslaadimise kasutus kasvab.
Ühesõnaga, seda, see on väga huvitav, väga huvitavaid asju tuleb saates veel, inimesed leidsid järsku, et neil on jube palju, mida üles laadida, kui kiirused olid suured.
Inimesed hakkavad kasutama cloudipõhiseid teenuseid, kõike seda asja, mida nad ennem ei saanud, kuna neil ei olnud seda üleslaadimismahtu. Vanasti inimesed vedasid koju endale kõvakätega bokse ja tegid omale koju nasse ja asju, eks ole, kus on üleslaadimiskiirust, samamise alllaadimiskiirust, siis on palju Dropboxis, et, et Et ka meie kunagi nägime sama asja, mida näeb meie konkurent ja täna, ja pärast seda, kui me tulime siis meetodistööandlustega välja, siis me selgelt näeme, et üleslaadus inimene kasvab kogu aeg ja kasvas juba siis nagu hüppeliselt. Et selles mõttes see inimestele tegelikult läheb korda, ma olen nõus, mitte kõigile, aga neid inimesi on järjest järve rohkem ja rohkem.
Ehk tegelikult selle ühenduse omapära paljuski dikteerib kliendi harjumust. Et ta muudab oma harjumust, kui ta selleks on võimalused.
Noh, ega meil ka ei ole seda filosoofilist nii-öelda veendumust, et see peab nii olema ja sinna jääma, eks ju, et noh, ta on tehnoloogiast tulenev meil täna, me näeme, et, et see ei ole täna probleem, me ei näe, me ei kuule oma kõnedest, et seda oleks probleem, et jah, et ega ka meie uued fiibripaketid tulevad sümmeetriliste ühendustega, eks me siis näe, et mis siis sellest nagu täpsemalt saama hakkab, aga, aga noh, ma endiselt nii-öelda puhtpraktiliselt vaatan, et jah, ta võib... Suuremate kiirustega seda uploadi võib rohkem tulla, aga te ei jõua sellele ikkagi allalaadimisele. Üks ühele ta nüüd vaadata. Ei, te ei jõua siin üks ühele, eks
ole. Hüva, meil on aeg teha teine paus ja siis läheme saate viimase kolmandiku juurde. Restart läheb edasi, tuletan meelde, et meil on külas Toivo Praakel ja Tarko Tikan, Telia Eestist siia Jaanus Erlemann Starmanist ning räägime selle nädala Eesti IT kõige olulisemast sündmusest, milleks oli siis uute fiiberoptiliste võrkude, ma peaks ütlema, väljakuulutamine. Seis on Starmanis, on see, et täna. On teil mõni klient nii-öelda reaalselt küljes seal ka või ei ole? Jaa, on küll. On, mitu tükki on?
No täna nägime vähemalt, nägime kahte, et tegelikult on neid kliente rohkem, et et me siit hakkame nagu minema, et no ikka on, et alati tuleb ju esi, ütleme, maratoni joostakse esimese sammuga, eks ju, teine ja kolmas ja nii ta
tuleb. Võrk on lahti ja seda hakkate te ehitama.
Me, me, me ehitame paralleelselt, meil on osaliselt juba ehitatud ja hakkame nendes majades, mis on valmis, hakkame sinna tasapisi kliente ka ülehendama. Et noh, me, meie vaade täna sellele, kuna see meie tänane nagu ühendus on piisavalt hea, et me ei pea sealt nii-öelda välja kuulutama, et tulge nüüd jõuluks üle, eks ju, siis, siis me teeme seda omal initsiatiivil selleks, et, et siis nendele suuremat kasutusmahtu vajavatele klientidele, et nemad viia üle esmajärjekorras omal initsiatiivil. Et hinnad on samad, mis tänastes toksise pakettides, me ei, me ei tee seal nagu inimesele nagu suurt vahet.
Ja uued majad lähevad niikuinii optikaga?
Uued majad ehitatakse täna juba optikaga, et sinna on nagu naljakas minna, et kuulge, et tõmbame siia ühe nagu antennikaabli ka, et et need on siis kohad, kus me hakkame nagu risk kasutama oma võrke ja noh, küll, kindlasti me pakuksime palju kiiremini veel, kui me suudaksime oma konkurentide kokkuleppele, et ta nendes suurtes kortermajades, kus nendel on fiiber välja ehitatud, noh, näiteks teeme mingid rendimudelid, et me saaksime ne Neid kaableid kasutada.
Vot selleni ma tahtsingi jõuda, eks ole, et, et tõenäoliselt nende uute võrkude kõige noh, magusam ehitamise koht on, on tiheda asustusega piirkonnad, kus on suured kortermajad, see on lihtsalt kõige efektiivsem. Sa tõmbad ühe kaabli järsku, saab mitu-sada korterit võib-olla küljes. Kuidas see võrkude ehitamine välja näed, ma mäletan üheksakümnendatest neid kurikuulsaid kaablisõdasid, kus tuli ühe firma tehnik, tõmbas kaksti läbi kaabli, siis tuli teise oma, kas me saame nüüd selle tagasi või
Mina ei tea, meil küll ei ole selliseid, selliseid nagu plaane või, või meeskondi.
Jah, aga, aga kas see näeb siis ikkagi niimoodi välja, et Tallinnas on, on ütleme aasta või kahe pärast teatud kortermajad, kus korterisse jookseb kaks viiberopterist kaablit sisse?
No ma arvan, et on nii neid maju, kus jookseb kaks optikat, aga on ka neid, kus, kus jookseb üks optika ja tõesti operaatorid kasutavad seda paralleelselt, et noh, kõige mugavam on see muidugi sel juhul, kui kui on tegemist uue majaga, nagu meie nimetame, siis Greenfield majaga. Ja, ja kinnisvara arendaja on ise selle sisevõrgu optilisena väljaehitanud. Siis see
kuulub ühistule, eks ole, ja, ja ei ole mingist noh, et ühist vihed teabet.
Täna on see seis, et tegelikult see kinnisvara arendaja päris, päris paljudes kohtades ehitab samal ajal välja optika ja ehitab välja koaksiaalvõrgu.
Ja minul näiteks on paar aastat tagasi ostetud korter ja täpselt nii ongi, et, et mõlemad tulevad kilpi sisse.
Ja, ja ma arvan, et kui meie pakume Starmaniga optikal, siis see ei tähenda seda, et et majasse jääb see koaksiaalvõrk ehitamata. Väga võimalik, et ühel või teisel põhjusel ehitatakse see võrk, et, et olla nagu mitte ainult selle kahe operaatori teenuses sõltuv. Jaa,
noh, selles mõttes noh, meie oleme küll näinud selliseid maju, kus, kus ikkagi selle kaks jalgabli lisamine nii-öelda sellesse ehitusprojekti on seotud nagu kulutöögust, arendaja seda lihtsalt teha ei taha ja noh, ma ei saa ka neile seda pahaks panna, et... Progressil ei ole mõtet nagu vastu sõita...
Nende, nende uute majade jaoks, eks ole, kus mul on arendaja, on ehitanud selle optilise võrgu välja, igasse korterisse tuleb optika, et seal ju probleemi ei ole ja ma ise tean, kas ma tahan sinna siis Starmani või Telia ühendust peale.
Peame korraks selle koha peal kinni, et täna tegelikult arendajad ei ehita optikat, see on kõige suurem probleem. Arendajad ehitavad katviskaabeldust ja võib-olla koksiaali. Et tegelikult täna arendajad ei ehita optikat, mis jõuab sulle tuppa. Ja see on pigem tegelikult kõige suurem probleem.
Siin on eraldi positiivseid, aga suures plaanis on, on see tõesti see mure, et, et nad ei taha ehitada paralleelselt maja sisevõrku erinevalt tehnoloogiat.
No ma arvan, et me oleme nüüd täna selle nädalani, nende kahe uudise ja kahe päevaga jõudnud sellesse olukorda, kus me nüüd võime öelda, et tähendab kaks ettevõtet annavad sarnased nagu tehnilised tingimused arendajale, et nad võivad nagu teha ühe nagu investeeringu ja mõlemad saame nagu teenust osutada, et jah.
Aga te mõtlete, et olukord on see, et, et selles, ütleme, et kui keldris on mingi sidesõlm, et sealt mitte korteritesse ei jookse optika, vaid nii-öelda katviis, ehk siis see nii-öelda tavaline...
See on, see on see, mida osad arendajad on täna esitanud, jah, aga noh, meie nüüd, nüüdsete uudiste valguses me näeks hea meelega, et sealt ju ikkagi jookseb optika tuppa ja seal all keldris siis ühendatakse see optika kas ühe seadmise või ühe Ja seadme külge või teise külge, noh, mitte kui seal nüüd siis seadet ei ole, aga.
Plitterid, passiivselt, jagurite.
Jagurite külge, eks ju, aga noh, tulles tagasi selle juurde, et kas siis nagu Eestis on kaks kaablit nagu tuppa, et noh, see on isegi hästi, eks ju, et noh, vaata, mis Sünnipoolas või Leedus. Kuus-seitse, kuus-seitse operaatorit, igalühel on oma kaabel. Oma
tuppa. Ei, ta ei jookse optikat, eks ju, aga neil on, omakaabeldus on seal majas, noh, loomulikult seda viimast nagu meetrit sealt nii-öelda koridorist tuppa kõik ei tõmba, eks ju, aga me ka ei tõmba, kui me seal nagu majas kõrvuti oleme, eks ju. Et ikkagi üks on seal kuskil püstakus ja teine, teine saab siis loa uksest sisse tulla, eks ju. Aga, aga seal on nagu kuus, seitse ja noh, Leedus kolm, neli, viis operaatorit ühes majas, eks ju, ja.
Aga me näeme muidugi Leedu interneti hindades ka, et see on väga, väga hea
tarbijatele. Me näeme hindasid, mis on head, aga kui me vaatame nagu teenuse kvaliteeti, siis me noh, meil oli endal ju seal Leedus tütarettevõte, eks ju, siis siis need kvaliteediprobleemid, millega sellega võidelda tuleb, et see on ikkagi massiivne, eks ju.
Just nimelt otsi internetist natukene pilte selle kohta, kus sa näed, lendmontaaži ja kõike muud, et et see on pigem, kvaliteet on pigem nagu meie Eesti kümme aastat tagasi. Madalad
hinnad tähendavad seda seal, et sulle paigaldatakse hästi odavad ruuterid tuppa, wifi ruuterid, mis ei ole võimelised midagi nagu õieti tegema, siis nad kaevavad, siis nad lähevad konkurendi juurde, saavad sealt jälle parema pakkumise ja noh, see on niisugune surnud ring käib, eks ju, et et tegelikult seal ei osteta kvaliteeti, seal ostetakse hinda väga paljuski, et nad uhkustavad, nad räägivad omavahel, et kes sai parema internetti nagu hinna, eks ju, aga lõppkokkuvõttes Kõik on nagu õnnetud seal tervikuna, eks ju.
Ja majadevahelised optikad on sageli nagu pesunöörid, mis lähevad ühe maja pööningult teisele. Optika niimoodi või? Jah. Sest see on väga, väga kallis on ju tegelikult kaablit maandada olukorras, kus võib juhtuda, et majadesse kanalisatsiooni ei lähe, et kuidas sa selle sisendi teed siis?
Et see on jah, selline kümme aastat tagasi ikka minek on seal väga paljuski ja, ja noh, min, millal see sinna jõuab, et kui see konkurents ükskord nagu tegelikult väheneb, et nendel, nendel operaatoritel tekib võimekus üldse nii-öelda investeerida, et siis, et noh, seda trendi me saame seal nagu aasta aega murda, et noh, nüüd tehingutingimustes, kus me läksime jälle lahku omavahel, et eks siis näeb, kuidas neil see edasi õnnestub.
Aga ma saan aru, et, et sina, Jaanus tahaksid härrade käest küsida, et nad, et, et sa ei peaks hakkama oma optilist võrku paralleelselt ehitama kuskil Lasnamäel, vaid sa tahaks rentida need võrku või?
Kui see hind on nagu mõistlik, siis miks mitte, et noh, näiteks lõppkokkuvõttes see on ju ikkagi ressursi raiskamine, kui me, mina ka sinna nagu ehitaksin nagu teise kaabelduse, et et ma arvan, et ma ilmselt ei jõua seal nagu hinna osas nagu kokkuleppele, aga mine tea, et noh, et noh, kui sa, sa vaatad ratsionaalselt ja paned nüüd nagu selle nii-öelda kaks
Ma arvan, et mõistlik, kui, kui hind on õiglane, sest, sest samas on nagu see, et, et see võrk ehitada nende majadeni, see on maksnud ikkagi kümneid miljoneid aastate jooksul ja, ja nüüd tahaks seda, kui keegi teine tuleb seda sama võrku kasutama, siis see hind peaks olema selline, mis, mis vastab nendele investeeringutele, mis me oleme selle maja liikmiseks teinud.
Nojah, ma arvan, et tegelikult, kui Starman paneb ka kümneid miljoneid kuhugi, et kui teil on erinevates kohtades võrgust, siis teil tekib nagu parem positsioon läbirääkimiseks omavahel, et Eesti mobiilioperaatorid ka jamasid aastaid. Kuni siis lõpuks öelda, et noh, okei, et teeme siis masti jagamist, ma ei tea, kas teil enam
läheks. Eks, eks ta nii on, et ma olen näinud seda ka teistes eluvaldkondades, et võtame panganduse, pangaautomaatide võrgud, postterminalid, igal pool on see, et, et esimene, kes sees on, ta hoiab seda endale, kui teised tulevad oma investeeringute Siis nagu konkurents maandatakse maha ja, no mina tahaksin hea meelega tegelikult näha seda, et meil see tulevikusse interneti konkurents ei ole see parameetrite sõda, eks ju, et noh, et noh, tegelikult ju lõppkokkuvõttes mängib see rolli, et kas, mis on sinu see nii-öelda klienditeenindus ja see klienditeenuse kvaliteet, et kui sageli sul on katkestusi, kas sa saad selle kiiruse kätte või sa ei saa, kuidas sinuga suheldaks, kui arusaadav on sul see arve, mida sulle koju saadetakse, kõik sellised tegurid, et need on juba tegelikult palju olulisem. See, et noh, tegelikult See internet, ma tahaks hea meelega tegelikult maha tõmmata üldse kogu kiirusepiirangud võrgus, me oleme isegi mõelnud, et eks ühe esimesel aprillil keerata kõik kiirusepiirangud maha, vaata mis saab. Et noh, ma usun, et tegelikult meie see nii-öelda koormuspiik võrgus kukub selle tulemusena, sest lihtsalt need madalamad paketi omanikud kaovad sealt liini pealt kiiremini
ära. Mis see plaan nüüd siis Eestis on, kui, kui kiiresti need optilised võrgud nüüd, kui meil teine tegija ka turul, kui kiiresti neid maju liidetakse, mitu protsenti mitme aasta p
Me tegelikult räägime sellest, et me täna tegutseme ja oleme nende optiliste võrkudega sisuliselt samades kohtades. Seesama, kus, kus on meie need kolmsada tuhat ühendust üheksakümne tuhande kliendiga, need on needsamad kohad, kus tegelikult Starman on täna oma võrguga ja, ja oma selle kliendibaasiga, ehk Seal on meil mõlemal tegelikult nagu võrk olemas, aga kui me vaatame nagu, aga nagu riigi poole pealt ja mõtleme selle peale, siis, siis küsimus on pigem nagu selle ülejäänud Eestis. Need, kes täna ei ole nagu nendes tiheasustustes, kes ei ole uutes eramobiilkondades, et kuidas me viime võrgu nendeni. Ja, ja, ja see on nagu see pool, millest, millest nagu, kuhu tuleks nagu tegelikult tähelepanu...
Sinna te ei taha kumb, kumbki optikat kaevata, see on väga hästi teada. Tahame, no te, no jah, rahaliselt ei taha, aga mis, mis teie plaan on, Toivo, et te ütlesite, teil on kuussada tuhat ust, eks ole, palju neid optikaid täna oli?
Meil on kolmsada tuhat pooletonna optikaga, optika on ukse taga või uksest juba sisse tulnud, ja, ja nende puhul me saame tõesti rääkida nendest kiirustest üks giga, Ja, ja edaspidi ka rohkem.
Aga kui, kui kiiresti te nüüd lisada tahate, et kui kiiresti see kasvab, ütleme
lähema viie aasta jooksul? Meie, meie hetkeplaan on selline, et lähema kolme-nelja aasta jooksul me tahaks ära lahendada siis nende ülejäänud circa, nagu ma ütlesin, saja viiekümne tuhande meie kliendi olukorra ja, ja see olukorra lahendus saab olema siis, et kuskil ilmselt circa poolte osas, me suudame nagu ise selle optika rajada või siis näeme, kuidas läheb digiteel, digimaal ja, ja teistel nendel digiinitsiatiividel piirkondades ja tulla kasutama nende optikat ja siis poole osas me tahaks ise lühendada seda vaseühendust ja viia nad kiiremaks ja selle kaudu pakkuda suuremaid kiirusi.
Nii et ütleme, teie poolt vaadates oleks siis circa nelisada tuhat optikaga ühendatud ust viie aasta pärast?
No meil, meil on plaan viie aasta pärast olla neljakümnest protsendilises ustes fiibriga. Kolmesaja kahekümnest siis? Kolmesaja kahekümnest, mis meil täna on, loomulikult sinna lisandub ja jooksvalt ka, ja, ja green field, ehk siis need uusarendused, eks ju. Aga noh, mina sain ka tegelikult Telia eilsest uudisest täpselt nii aru, et need võtavad fookuse ja keskenduse selle tänasele probleemsete seltskondadele, et meie tuleme natuke teisest kohast, meil seda probleemi täna ei ole, meil on, meil on nagu teenusega üle platsi hästi, aga me valmistume selleks järgmiseks nagu laineks, mis tuleb. Ja, ja vaat, vaatame, et seal siis nagu vesituppa ei tuleks.
Selge, meie väljakutse tegelikult on nii Starmani kui teistele, et tulge ja aidake ja teeme koos, lahendame ülejäänud Eesti probleemid.
Vaadake kui peas ma nüüd ühte saatesse kokku sain, võib-olla hakatakse lahendama koos probleeme, suur tänu kõigile kuulajatele, kõigile osalejatele, restart on läbi ja järgmisel nädalal uuesti.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]