@ RESTART // 2022.07.27
geenius_restart_0046.mp3
KUUPÄEV
2022-07-27
PIKKUS
51m 25s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad eksperdid, kuidas kujunevad Euroopa Liidu digitaalsed otsused ja milline on Eesti roll nende suunamisel. Paneelis analüüsitakse, kuidas vältida ebaotstarbekaid regulatsioone ja kuidas saaks Eesti ühiskond ja ettevõtjad tõhusamalt digipoliitika kujundamises kaasa rääkida.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Kuidas sünnib Eesti seisukoht erinevate Euroopa Liidu digipoliitika algatuste suhtes? Olgu selleks siis EL digitaalne identiteet või EL digitaalne suveräänsus. Kuidas üldisemalt hoida ära kaheldavaid ideid EL-s digivallas? Ja miks tehakse Euroopa Liidus näiteks selliseid otsuseid nagu küpsiste kasutamine jms? Saade on salvestus 6. juunil 2022 Tallinnas toimunud Eesti Interneti Sihtasutuse korraldatud Interneti Päeva ühest paneelvestlusest, mida juhtis Henrik Roonemaa. Täpsema info ning teiste paneelide salvestused leiab aadressilt https://päev.internet.ee/2022. Saate tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.
Aga pink on meil. Kuidas sina tundsid seda, seda, seda pinki, et oli sul sparring'u pardest, mina pean silmas praegu hetkel, kui me oleme teemaks võtnud ühe vertikaali, mis puudutab noh, nagu nii-öelda infoühiskonna alustehnoloogiat, digiidentiteeti näiteks. Siis meil on neid mõjusid kõikvõimalikus sektoris, transport, logistika, iga nii-öelda direktoraat suudab tulla välja protsessi ja algatusega. Mille suhtes ma veel kord väidan, on alati olemas ka digikomponent, ehk kas hea küsimus, et kas Eestis on olemas. Maaeluministeeriumis või Keskkonnaministeeriumis või Välisministeeriumis, noh selline nii-öelda võimekus aru saada sellest, et ta võib midagi nässu keerata. Maaelu või, või keskkonna valdkonnas asju, mida, mida meie juba peame normaalseks ja nüüd tuleb miski, mis tähendab seda, et noh ala. Kui me oleme hea näide, mingi Eesti ettevõte KapaZeta teeb praegusel hetkel satelliidipildi järgi niidutoetust analüüsi. Kui see osutub illegaalseks lähenemiseks ehk kaugandmete kaudu mingisuguse analüüsi tegemise ja Euroopa Liidu toetuste väljamaksmise, siis on meil jama.
Kujutame ette, et meil on selline kogukond olemas, kus sul on nagu noh, kaks ülikooli on seal kaasatud või kolm ülikooli on kaasatud ja seal on mõttekojad kaasas ja siis on nagu inimesed, kes nagu päriselt ütleme noh, neli inimest on täiskohaga nagu päriselt tööl, kuskil on nagu raha kokku korjatud. Ja siis nad tulevad välja, ütlevad vot, et neil on nagu meil on analüüsitud maaelusvaldkonnas, turismivaldkonnas, transpordi-logistikavaldkonnas, toiduainete-tööstuse valdkonnas, noh, sellistes algatustes, sellistes initsiatiivides. Eesti võiks omada sellist. Nii-öelda poliitika perspektiivi, millele me toome oma nagu digikomponendi juurde, et noh, et, et kui, kuhu see edasi peaks minema? Kas see on nagu välisministeerium või kas see on valdkonna ministeerium, kas see on MKM, kas meil on nagu. Otse Brüsselisse. Kellega helistada, kui me tahame nagu Euroopaga rääkida.