Miks eestlased kõiki EL-i digiotsuseid teha ei võiks?

Ja ilmselt ongi need kolm asja korraga, et, et selles mõttes, kui nagu tahta nii-öelda nagu unistustele jälle järgi jõuda, üks on jah, see, et nagu siis ainult nõus, on see nagu kasutajate kogukond või rohkem jõudu nagu erialaliitudelt, on ju, noh, teine asi, et ei saa sellest üle, et ka neid eksperte, keda saata, aga riigipalgalisi, on ju, noh, kohati on nagu jõuda või võtame näite identiteedist, noh, seesama idasest oli juttu, on ju. Viimase kolme aastaga me oleme põhiliselt nagu nina verest välja sõidnud Eesti asju üleval, noh selle tiimiga, mis nagu Riias ja mujal nagu on olnud, onju, et noh, neid nagu veel panna nagu Euroopas ikkesse, noh, isegi juba olid jamad tegelikult majas, onju, hangete ja muudega, et noh, et, et see on nagu see pingipikkus, eks ole. Ja noh, kolmas asi, kus me tuleks tegelikult nüüd kõige viimasena välja, on see, et natuke võib-olla ka nagu üleskutset, kui keegi juhtub vaatama sotsiaalteaduste vallast, onju, tegelikult neid, kes üldse sellisest poliitika Huvitunnevad, on ka sutsu vähe Eestis, ma tean seda sellepärast, et näiteks ise otsisime ka, nagu ongi digipoliitika inimesi, onju, no tehnoloogi täna leida raskelt kuumaturul on lihtsam kui teha poliitikainimest, kes päriselt viitsib, tahab oskama.