Miks on Lexus R-X nelisada viiskümmend H enim müüdud hübriidmaastur? Võib-olla sellepärast, et varustus, mis tuleb teistel kalli raha eest lisaks osta, on meil standardis. Võib-olla on see väike kütusekulu ja madal CO2 emissioon? Võib-olla on see meenirahustav vaikus, kui auto liigub puhtalt elektrijõul? Ega enne ei tea, kui ise ei proovi. R-X nelisada viiskümmend H ootab sind proovisõidule Lexus Tallinna esinduses. Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot.
Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Laupäeva pärastlõuna on jälle käes, Restardi saade eetris, nagu ikka, saatejuht Hendrik Roonemaa uudisteportaalist geenius.ee ja terve stuudio on külalisi täis. Ma hakkan enda vastast, hakkan enda paremalt käelt tegelikult pihta, meil on Kalev Noor, kes on Tallinki IT-infrastruktuuri operatsiooni juht, tere. Tere. Ja edasi on meil Mattias Männi, kes on Telia 5G programmijuht, tere.
Ja on Kalev, Toomas Kärner, kes on Telia asjade internetivaldkonna juht, tere. Ja me räägime, nagu te võite külaliste järgi juba ilmselt arvata, et me räägime asjade internetist ja me räägime 5G-st. Aga see asi on kogu aeg olnud tõesti teoreetiline, et ma olen ise teinud terve rivi saateid selle kohta, kuidas kõik inimesed räägivad, et. Tuleb ja on ja noh, siis saab olema hästi vahva, kui ta ükskord tuleb ja. Ja ega me ei teagi, kuna seda tuleb, aga noh, küll ta tuleb ja, ja hästi palju on sellist juttu olnud, et mis kõik saab olema. Aga Kalev on meil stuudios sellepärast, et vahepeal oli ära ka korraks Eestisse 5G-d, kui olid siin need suured eesistumise üritused Tallinnas, siis. Üsna sinna vahele tegelikult, sinna uudisvoogu eksis üks lugu sellest, kuidas Tallinki laeval katsetati seda 5G-d. Oli päris 5G, päris laeval, päris püsti.
Jah, täiesti viis G ja, ja oli püsti, aga ta oli sellises vormis, et laevaside oli üle viis G, et, et mitte laevareisijad ei olnud viis G.
No neil ei ole viis G telefone. Nii et ühesõnaga, et siis laev oli mobiilivõrgus nii-öelda üle, üle viis G. Jah. Mis laev see oli?
Tegemist oli Silja-Euroopaga. Meie ühe kruiisilaevaga ja, ja ühendasime ta 5G-sse, et näha, et kuidas 5G toimib, et, et millised on meie tulevikuperspektiivid. Ja kuna Tallinki laevadele on alati pidev sidenõudlus ja, ja kapasiteedinõudlus, siis saada ka aru, et mida me tulevikus sellega peale saama hakkate.
No Telia istub siin sellepärast, et nendega koos te ühendasite, eks ole? Just, just. Aga see Silja-Euroopa ei ole ju laev, mis kuidagi väga Tallinnas pesitseks, tema sõidab minu teada ju kuskil seal Soome-Rootsi vahet äkki või? Või, või liigub ta Tallinnast?
Ei, ta on Tallinn-Helsingi.
Aa, okei, nüüd. Ahsoo, vahepeal on asjad muutunud. Just, just. Nii et Tallinn-Helsingi laev oli siis see, mida see, mida see nagu tähendab, mida see 5G seal tähendab, kas see 5G oligi reaalselt olemas, mingisugused teistmoodi antennid, teil oli 5G võrk seal ajal püsti. Või on see midagi, mida me nimetame 5G-ks?
Kõik need asjad, et oligi viis G võrk püsti, aga see ei olnud nii-öelda mingist otsast kommertslik lahendus, vaid see oli põhimõtteliselt Ericssoni ja Inteli, ma ütleks. Laborist välja võetud seadmed pandud korraks laiv päris keskkonda. Tööle ühendatud ja hoidsime neid seal oma, ma ei tea, üle kahe nädala olid nad reaalselt nagu töös ja. Laeval data käiski üle selle lingi.
Ja siis läksid laborisse jälle tagasi, jah?
Põhimõtteliselt küll jah, tänaseks on nad maha võetud jälle uuesti.
Aga töötasid kõik see kaks nädalat
või? Ja see oli, ausalt öeldes kõlab nii lihtsalt, võta laev, võta need laborist need viiske seadmed, pane tööle ja.
Leia pistik, leia pistik.
Pane toide peale, liik püsti ja käib, eks ole. Ei olnud midagi, et selle töölepanekuks läks ikka kõvasti higi ja pisaraid alates sellest, et me plaanisime üldse teist laeva kõigepealt, me oleme juba teise laevaga terminalidega ära varustanud ja siis tuli välja, et. Ahaa, tegelikult on selline lugu, et iga öö läheb laeval toide täiesti maha, sest seda on vaja tankida iga öö. Ja mis meile tähendas seda, et kui meie see nii-öelda sellises laboristaadiumis terminal laevas. Maha läheb, siis puutimine võttis tubli energia inimressurssi ja me ei olnud selleks nagu. Sellega arvestanud, nii et me vahetasime laeva ja me kolisime selle terminali teise laeva peale, mis oli sellises sektsioonis, kus sai öösel ka toide peal olla.
Aa, nii et seda siis Euroopat ei lülita tööseks välja.
Ma ei tea, võib-olla mingi, mingi vähe, väiksema perioodi tagant tehakse, aga vähemalt mitte iga öö.
Ja ei, laeva ei lülitata välja, aga, aga jah, et sadamas nagu toide lülitatakse välja, et mingi alaümbruses, kui, kui toimub laeva tankimine.
Nii et kaks nädalat sõitis siis see selja Euroopa meil niimoodi ringi, et ta oli ühendatud 5G-ga.
Sõitis ringi, on võib-olla väga palju öeldud. Täpselt nii jah, et siin sadama akvatooriumis ainult see levi nii-öelda oli tagatud, et kui ta ikkagi merele läks seal, seal seda luksust ei jagunud.
No mida see levis selles mõttes laeva jaoks nagu tähendab, et, et mis see võrgus siis oli, inimesed ju ei olnud võrgus või olid, olid üle laeva wifi? Just,
päris inimesed, laevas, kõik.
Kliendid, kes olid laevas, kasutasid wifit ja wifi toimis üle viis G võrgu.
Meie teada oli see maailmas esimene, kus päris inimeste, päris Youtube käis üle viis G lingi ja nad ise ei teadnud ka seda ise.
Jah, kui sul ikka viiskümmend telefon ei ole, vaid sina oled oma arust, eks ole, lihtsalt wifis, et siis see, siis see käib. Kuidas, kuidas sellega on, kui palju inimesed laeva peal olles suudavad seda interneti siis korraga tarbida, et kas neli G-st jääb seal väheks või?
No 4G-st jääb seal jah väheks, et, et korraga laeva peal inimesed seal, seal võib olla korraga mitu tuhat seadet võrgus. Ja, ja noh, eks inimesed tarbivad nii palju, kui neile antakse tänapäevased multimeedialahendused. Ja, ja nii edasi, et, et jah, 4G-st jääb kindlasti väheks. Noh, laeva peal me kasutame, meil on terve hunnik 4G SIM-kaarte, mis siis seda ühendust annavad. Ja, ja kõik, mida antakse, kõik kasutame ära nagu Telia võib kinnitada.
Nii et ühesõnaga, teil on tava, tavapäraselt ka, eks ole, laeva peal, nii et laevas on oma wifi ja siis see wifi jõuab internetti üle, üle 4G.
Jah, see on üks nendest lahenditest, kuidas ta jõuab. Et, et kui laev on kalda ääres, me kasutame ka kaableid ja, ja, ja me kasutame ka satelliiti teatavatel puhkudel.
No tegelikult see, mida see konkreetne nagu piloot meile andis, oligi see, et me saime lahti sellest vajaduseks selleks perioodiks. Et Kalev pidi fiibrit ühendama sellele laevale iga kord, kui see laev oli kaieelde ära tokinud, eks ole.
No see on vast väga keeruline olema, kuidas see käib üldse?
ma mõtlen, et mingisugune tunkedes mees viskab kuskil kaabli üle, üle serva või?
Jah, seal on kaabel ja see tuleb lihtsalt õigesse pesasse ühendada, et noh, väga, väga keeruline ta selles mõttes ei ole. Aga, aga noh, 5G hakkas muidugi juba natuke ennem toimima ja. Ja, ja kui laeval juba akvatooriumis sees, et, et noh, selles mõttes saime parema ühenduse natuke varem.
Palju neid SIM-kaarte seal vist tavaliselt? Mitme SIM-kaardi jagu inimesed ära tarbivad?
No need SIM-kaardid jagunevad, et nad on nagu erinevate maade SIM-kaardid, et korraga, korraga võib sees olla üle kahekümne SIM-kaardi. Ja, ja, ja siis sellest nii-öelda noh, korraga käigus. Korraga käigus siis kuni pooled.
Nii et kümmekond põhimõtteliselt. Ette kujutada Tallinki laevade, siin suure laevade siis inimesi. Kui oleks kümme telefoni, teeks hotspot'id nendega, et siis oleks sama tulemus.
No põhimõtteliselt jah, eks me oleme siin ka teenusepakkujatega optimiseerinud natukene, et, et noh, mingid asjad toimevad võib-olla paremini kui lihtsalt seda hotspot'i tehes, aga, aga põhimõtteliselt jah.
Ja laeva peal siis on mingisugused suured antennid, et levib paremini kui minu Samsung.
Jah. Ja noh, antennid on õues, et sa oled Samsungiga laeva sees.
Ja, ja hoolimata sellest on see, vabandust väga, see laeva wifi on üliaeglane tavaliselt.
No eks, eks, eks me töötame, et ta oleks kergem ja kiirem.
Aga ma sain aru, et lihtsalt, et see nõudlus on ikkagi suurem.
Jah, nõudlus on alati suur ja. Eks noh, meie regioonis ole, ole ka nii, et, et, et wifi on selline asi, mida eeldatakse, on kogu aeg olemas inimestel. Ja, ja noh, eks me üritame seal ka, et pakume ka osadel laevadel nii-öelda tasulist teenust, kus on natuke parem, sellest tuleb maksta. Ja on siis tasuta wifi, kus siis. No Telia
härrased, kui see laev on siin Tallinna sadamas sees oma kümne SIM-kaardiga, et mis see maksimaalne on, mis sa sealt üles ja alla saad pumbata? No ma võib-olla nüüd täpselt niimoodi ühildiku oma kohaga ei taha, aga noh, lihtsalt suurusjärgus.
Kõik kokku üheks toruks, nii et tegelikult noh, ta saab päris mõnusa mahu kätte, sealt ma ei oska numbreid küll midagi sulle niimoodi küsimuse peale.
Ei noh, selles mõttes, kui ma ise mõtlen, et kui ma olen Tallinna Kesklinnas, proovin nagu telefoniga Downlink, et noh, sealt mingi sada ikka tuleb ju ära, eks ole.
Nojaa, aga vaata, siin on ju see, et sa saad ühe SIM-iga sada, aga selles laevas on mitu tuhat isikut peidetud kümne taha.
Jah. Ei, seda ma mõtlengi, et lihtsalt, et ma mõtlen laeva kogu toru, eks ole, et noh, siis see kümnega, kas gigabitist rääkida on.
Ja ei, gigabitti ikkagi ei tule, eks ju, et noh, peab arvestama ka seda, et need reisijad, kui näiteks laev on siinsamas sadamas, siis reisijad oma telefonidega on sealsamas baasjaama küljes. Ja eks nemad hammustavad sealt ka nii-öelda oma viilu, et, et see ei ole päris nii, et on Tallink oma kaartidega ja siis saab kogu ressurssi. Me peame
ette kujutama niimoodi, et selle tugijaama jaoks, mille raadiuses see laev juhtub olema parasjagu, selle tugijaama jaoks ei ole nagu eelistust tegelikult sellel SIM-il, mis asub seal laevas. Süsteemi sees, et mina oma Samsungiga, nagu sa ütled, olen sama võrdne kui see laevas asuv SIM selle tugijaama poolt vaata, vaadates. Ja nii ongi, et sõltub, mis palju inimesi seal tarbib ja, ja, ja mis hetkekoormus on, sealt tuleb selle hetke. Toru läbilaske. Aga noh, taustsüsteemiks võib-olla kui numbreid siit mõelda, ma jäin mõtlema. Meil oli tegelikult, me panime omale nagu sellise mingi eesmärgi, et, et sellesama 5G katsega me mõtlesime, et noh, kui me saaksime viissada megabitti sekundis downlinki ja sada uplinki, et siis me oleksime nagu tublid. Ja, ja, ja noh, selle me saime siis kätte, et järelikult siit ridade vahelt võib lugeda, et ilmselt päris seda me täna 4G-ga ei saa. Isegi kümne kaardiga. Jah, sest et võrgukoormus on selline, nagu ta on.
Jah, ma just, ma hakkasin väga, mina kujutan seda, eks ole, teistpidi, et ma mõtlen, sest mul on kodus on. Pool giga, ehk siis viissada megabitti alla ühendus, et kui ma nüüd kujutan ette, et kaks tuhat soomlast tuleks mulle ja kõik tahaksid Youtube'i vaadata. Et mida mu kodune internet selle peale teeb, et noh, et, et parimal juhul on selle kogu selle laeva internetiühenduse toru sama suur kui mul kodus. Ja see on tegelikult ikka päris vähe, sa arvad, et palju see, palju inimesi on.
Nad on ikka väga tihedas kontsertsatsioonis, selles laeva sees.
Pildi veel koledamaks, see on, situatsioon on suhteliselt okei siin kai ääres ja nii-öelda mandri lähedal. Lahe peal ülekoostvused, häired, üldse tugijaamajalt, sa ei taha kerge väga teha sinna mere peale, see läheb lappama, kuskile levib kuhu, sa ei taha, et ta leviks ja nii edasi. See on hästi keeruline tegelikult nagu operaatori vaates see keskkond, kus opereerida.
Nii et jah, tõepoolest, et kui on seal kuskil Tallinna ja Helsingi vahel see laev, et noh, siis ka kõik teavad, et mida kaugemale sa kaldas tuled. Hea küll, teeme siia esimese pausi ja siis räägime konkreetsemalt sellest viiske katsest edasi.
Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Start jätkub, me räägime viis G-st ja eelkõige täna siis selle, selle näitel, mida Tallink ja Telia koos tegi, panid Tallinki laevale viis G püsti, meil on stuudios Kohev Noor, Mattias Männi ja Toomas Kärner. Keegi ütles testid, et, et kui teil oli oma selline sisemine eesmärk, et kui saaks pool kiga alla selle viis G-ga, eks ole, et siis oleks nagu hästi küll. Päris vähe on, ma, need numbrid, mida mulle viis G kohta on nüüd muinasjutud räägitud, need on. Et see oli
eesmärk, eks ole, ja see eesmärk tulenes sellest statistikast, mida me vaatasime, et kui see laev on muidu fiibriga kai ääres ja mis seal on seal nagu selles olukorras, kus nii-öelda justkui back-hole on okei ja see ühenduvus on hea, eks ole. Mis on siis see kasutusstatistika ja selle pealt me tuletasime, et kui saaks sama hea iga, igal ajal ja 5G-ga peal, siis oleks hästi. Tegelikult me saime suuremad numbrid, ma võin isegi öelda kordades suuremad numbrid, ma ei saa öelda täpselt, mis numbrid, sest see on natukene nagu tundlik info, sest et meil on tegemist sellega, et me Telia üksi ei opereerisid midagi eriti nii varases, varases faasis. Me tegime seda koos väga heade partnerite, Ericsson, Inteliga ja see on tegelikult päris unikaalne asi, et me panime. Aastal kaks tuhat seitseteist tööle, Ericssoni ja Inteli, täiesti erialdiseisvad kompaniid, eks ole, standardid pole olemas. Aga mis need
rollid seal siis oli, Ericsson, me teame, eks ole, teeb võrguseadmeid keskseadmeid.
Intel tegi selle nii-öelda siis, kui. Ruutori. Noh, tegelikult terminali, eks ole, see telefon, mis meil on täna taskus, täna viis G-terminal on nii suur kui üks PC, koos väliantenniga, see oli Inteli toodang. Nemad panustasid sellega ja noh, siis nad nii-öelda koostöös panustasid sellega, et need kaks töötasid ka soft'i tasemel kokku. Ja see oli see, mis tegelikult meile selle ülesande nagu ühest küljest selle ülesandele väärtuse andi. Et meil on interoperabiilsus, kahe erineva vendori seadmed töötavad kokku, aga teisest küljest, mis meid hästi aeglaselt, aeglaseks tegi, me ei saanud seda tükk aega tööle ja see oli igavene fun ponnistus, et see asi käimas.
Sest et tarkvara ei hakanud. Täpselt. Erinevad tarkvarad. Me
oleme lihtsalt, me oleme lihtsalt nii varases staadiumis.
No nii, et seda juttu kuulates mulle ei tundu väga tõenäoline, et aastal kaks tuhat kaheksateist meil oli hirmus viiske ja võrdnõrk siin kommertskasutuses.
Aga seda ägedam on see tõdemus, kui ta tegelikult on, eks ole.
Aga te arvate, et on või?
Kaks tuhat kaheksateist kommertskasutuses vast ei ole ikka, ei, seda, seda ma ei usu. Aga, aga mingeid reaalsema eluliseid katseid noh, ütleme latt on seatud ja ega me ei saa, me peame nüüd kõvasti mõttetööd tegema, kuidas kaks tuhat kaheksateist midagi veel ägelemat välja mängida.
Mis see puhttehniliselt tähendab, see 5G katse näiteks, kas sa saad rääkida, et mis olid sagedused või, või mingit sellist infot on?
Okei, ma võin öelda niimoodi, et ausalt öeldes seadmeid üldse ongi saada põhimõtteliselt kas kahekümne kaheksa, kakskümmend kuus, kakskümmend kaheksa gigaherts bändis või siis kolm pool gigahertsist bändis, seal suurusjärgud, eks ole. Ja, ja noh, lihtsalt ei olegi olemas, need ongi need, mis on nii-öelda laborist väljatõstetavad. Ja siis hea koostöö ka meie regulaatoriga, meil oli luba kahekümne kaheksa bändis toimetada. Ja, ja seal, seal me selle katse tegime.
Nii et see on siis nende näppude peale arutades, eks ole, oma kümme korda kõrgem sagedus kui see, millega täna 4G-d edastatakse. Et ja noh, 4G-d on ka madalamad sagedused, nii et see võib olla veel kümneid kordi kõrgem, eks ole. Kõrged sagedused ei levi, on mulle kõik öelnud, kes on erinevates minu saadetes käinud. Mida kõrgemaks sagedus läheb, seda lähemale sa pead need asjad üksteisele viima, eks, ja noh, kes on proovinud oma koju wifit panna, see teab, eks ole, teisel pool seina võib juba suhteliselt auk olla. Kuidas te ees olite, kas te pidite, kas oli üle või alla viie sentimeetri, see selline selle arvuti ja tugijaama vahel?
See oli laeva, laeva, laev oli ju ikka eemal.
No ma just mõtlengi jah, et, et kuidas ta siis levib.
Kõigepealt võib-olla kui niimoodi mõelda, nüüd siin meil pilte ei saa näidata, aga jutu kaudu mõelda, siis. Kui, kui sa ütled, et ei levi, kõrge sagedus ei levi, siis võib-olla õigem oleks öelda, et kõrge sagedus sumbub paremini. Et siis on nagu vahe on selles, et kui otse nähtavus on olemas, siis see vahe ei ole nii suur nagu praktilises. Aga kui on juba mingi takistu sees, siis ei murdu enam nurga, nurga, nurga taha ja nii edasi, eks ole. Nii
et ma saan järeldada, et see kakskümmend kaheksa oli teil siis otse nähtavusega. Ja see on see, mismoodi me saame viis käed hakata tegema.
No ta ikka tuleb teistele sagedustele ka ajavikku, selles mõttes ta tuleb nihuke sujuvalt üle kõikide sagedustele, et hakatakse jagama erinevate keede vahel erinevaid sagedusi, aga noh, see on. See on tuleviku poole, kuidas, kuidas, kuidas teda tehakse.
No ega laev ei ole ka lihtne keskkond, seal toimub tõenäoliselt igasugu asju, et laev pöörab ennast teistpidi, antenn on korstna taga, siis teil on kõik. Kuidas seda lahendati?
Meil oli ikka kogu aeg otsenähtavus olemas, et.
Antud juhul oli, eks ole, tuletame meelde, et laevas sees me sisevõrku ei loonud, seal oli olemasolev super wifi on teil, eks ole. See kõik jäi nii nagu oli, me tegime selle wifi taustaühenduse internetiga üle viis G ja meil oli tagatud see, et iga nurga alt nii-öelda otsenähtavus.
Ma mõtlen, et seda ühe antenniga vist ei tee ära, et ta laega matus või teeb?
Teeb kui nutikas olla, jah.
Hea küll, kuna see järgmine selline katse tuleb või mis, mis, mis seisus need viis G asjad üldse on?
Me oleme siin mõnes sellises avalikus sõnavõtus nagu väljendanud ka, et me oleme, Telia on avatud diskussioonil. Et tegelikult miks ongi, kuidas me seda viis G-d enda jaoks nagu tõlgendame või kasutame täna, et see on väga hea selline trigger, diskussiooni käivitaja, et. Me ei arva kaugeltki, et meie oleme kõige targemad maamuna peal ja oskame selle 5G tulevikku ise ette näha, ise ette kirjutada, ise seda suunata, vot nii läheb ja nii ta hakkab win-win põhimõttel kasu looma ja meile raha teenima kõike seda. Vastupidi, me oleme nagu avatud diskussioonile hea, häid partnereid, kellega veel analoogseid case'e arutada, nagu me Tallinkiga tegime, kus võiks olla mingisugune. Kindlasti on nagu ettevõtmiseid maailmas, kes, kes võiksid endalt küsida, kuidas üks väga kiire, väga väikese viiteajaga ühendus saaks minu äri või minu tegutsemist või kuidagi kasulikumaks muuta. Tere tulemast, räägime nendest asjadest. Ja nii me suhtumegi sellessegi, et me proovime seda diskussiooniks nagu valmis olla, ise mingid ressursid garanteerida, et meie suudame vastu rääkida, diskussiooni pidada. Ja selle pealt kujundada seda, seda 5G tulevikku ja neid, seda, seda, kuhu ta siis läheb.
Eks, eks ta on ka selline noh, tehnoloogiline võimekuse hüpe, et ega me ei oska öelda, mis need uued juhuskesjad kõik on. Ja sellepärast me ütlemegi, et noh, võrgu võimekus ise ei ole saavutus. Saavutus on siis, kui ta mängib kokku mingisuguse noh, nagu vajadusega, antud juhul Tallinna puhul selge vajadus on ju, kui sul ikka kümme antenni juba katusel on rivis paralleelselt ja need on ka punased ja kliendid pole ikka rahul. No siis ilmselgelt on nagu siin tehnoloogiline vajadus. Lahutmata, on ju. Ja me otsiks neid keisse veel, sest ega me ju noh, sama võrgu poolt vaadata, kes kui palju kasutab, aga, aga see ei ole tõde, et me tahaks ikka aru saada, kus on see noh, nagu päris soov edasi minna.
Mis see Tallinki jaoks sellise lahenduse väärtusena, et noh, kui teil on ikkagi kalda ääres võimalik. Fiiberlaeva ühendada, noh, siis see tundub mulle parem, parem mõte kui ükskõik milline G.
No eks sel viivril ole jah oma eelised alati stabiilne ja, ja olemas. Noh, samas see 5G, et seal, kust ta juba võtma hakkab, et saab juba nii-öelda kiirused ülesse. Noh, meil on iga uus ühenduse liik, iga võimalus, et selle me kasutame ära. Ja noh, see teist andis meile ka natuke nagu vaate, et noh, mida see 5G tuua võib, et, et kuidas me, kuidas me saaksime teda nii-öelda ära kasutada, kui ta nüüd natuke laiemalt. Käima hakkab ja, ja, ja noh, kui ta välja tuleb, et siis ma arvan, et me oleme ka ühed esimestes, kes seda ikkagi nagu oma ökosüsteemis nagu üritavad ära kasutada.
No mis saab siis, kui kahe tuhandel inimesel on viis G telefonid taskus, või nad vaatavad kaheksa G videot, siis me oleme nagu mõne aasta pärast istume siin ja räägime sama juttu, et. Kuus, G. Antsennid on punased.
No aga üleeile rääkisime samamoodi, kui kolm G aeg oli, nii et ega see ongi, see on elu, milles me elame.
Et aeg läheb edasi ja, ja eks tulevad uued lahendused ja eks siis tulevad järgmised nõuded ja, ja eks me peame ajaga kaasas käima ja vaatama, et mis, mis on need uued lahendused, mida me kasutada saame.
Materjalitehnoloogia areneb, protsessorid lähevad väiksemaks ja võimekamaks ja nii see asi läheb.
Nii, et 6G tuleb ka kunagi?
me Tallinkast räägime, mis teie jaoks nüüd sellised kõige olulisemad asjad on, või milliseid arenguid te ootate, et kui lael liigub Tallinna-Helsingi vahel, noh siis tegelikult on enam-vähem, on ju. Et väga suur see auk seal kahe, kahe linna vahel ei ole, väike läbi auk vist on tänapäeval või olegi, ma ei tea, et aga näiteks kui Rootsi sõita. Mida ma ise teen paar korda aastas regulaarselt, siis on üsna õnnetu olukord ja ahvenama, mis siis, et keset ööd tundub täitsa mõistlik valikus korra üles ärgata. Et kas seal on ka mingisuguseid arenguid üldse oodata või kuidas, kuidas saada nii kaugele mere peale normaalne internet kahe tuhandele inimesena?
No eks, eks ta nagu raske ole, et noh, arengute koha pealt, et alati on olemas satelliitühendus. Et, et ka seal toimuvad omad arengud, mida me vaatame ja, ja mida me testime. Noh, satelliitühenduse muidugi miinuseks on tema suhteliselt kõrge hind, et teda lihtsalt kõikidele kliendile kätte anda on, on väga kulukas. Noh, samas need kiirused, et, et me tegime just, hiljuti tegime testi, kus mere peal satelliitsidega saime sada megabitti näiteks kiirust, et noh. Mis jällegi ei ole võrreldav selle 5G-ga, aga, aga üritades kuidagi noh, ütleme. Segmenteerida seda kliendigruppe, et noh, annab ka seal nagu ära teha, eks me sellega igapäevaselt töötame ja vaatame, et, et, et mis need võimalikud lahendused on.
Nii et sada mega siis kogu laeva peale kokku, eks ole, see üks link, mis sealt
Päris vähe on, ma jagan ära, kasvõi tuhande inimesega ikka on väga vähe.
Jah, eks, eks see ole see igikestev nagu probleem, et noh, laeva taga ei ole fiibrit, et. Aga muide.
võimalik. Jah, aga noh, kui saaks, siis kindlasti paneks, et noh, eks nii palju inimesi ühe koha peal koos ja, ja ma arvan, et. Et me oleksime, me oleksime juba Eesti mõistes nagu internetiteenuse pakkujana juba täiesti nagu arvestatav number, ma arvan, kusjuures, et me oleme seda juba praegu arvestada seadmete arvu, mis meil võrgus on.
Kuidas see päris suured kruiisilaevad töötavad, inimesed ju ometi sõidavad nendega ja sõidavad pool maailma läbi, et kas need ongi siis sellised väiksed offline saarekesed, värkavad hommikul üles ja oled kai ääres, siis saad kasutada?
Ja tava, jah, tavaliselt, tavaliselt suurte laevade peal tegelikult ei pakuta tasuta teenust. Ja, ja kui teenus on piisavalt kallis, siis on ka piisavalt vähe inimesi, et juba näiteks selle satelliidiühendusega saab, saab päris palju ära teha. Et eks see probleem olegi see, et kui sul on korraga väga suur hulk kasutajaid.
Ja kes lähevad sinna laevale ainult korraks ja nad ei tajugi tegelikult kasutaja vaates, ma ei tajugi, et ma tegelikult läksin korra mandri pealt ära ja et seal võib, võib mingi probleem olla mulle nagu teenuse osutamisega. Ma ei taju seda, ma läksin sinna korraks, miks siin laeva peale ei tööta, aasta on juba ka maha.
Ei no ja tegelikult, eks inimest ju noh, kruiisilaevade peal on ju puhkusel. Tehakse pilte, videoid, te ise kindlasti teate, et kui inimene välismaale läheb, ta kasutab datat, vaata et rohkem kui kodus ja kasutabki rohkem. Et see, sellist olukord ju tekivad jah, aga ega seal mingit pikema, ma ei oska isegi mingit väljapääsu ette kujutada, et noh, mis see siis saab olla, mingit sellist tehnoloogiat ju ei tule, kakskümmend kaheksa gigaheritsi igal pool üle mere.
Kuskil keegi õhupalle arendab, mida taevasse lennutada, mille pealt siis nii-öelda, natuke nii-öelda kuidas, et pildikult satelliit lähemale tuua, eks ole, maale ja
siis sealt ka. Ikkagi pakuvad ikka sellepärast piiratud ribad ja need õhupallimehed üldringi tahavad nagu selline minimaalse taseme paljudele anda, aga see ei ole see, et
Jah, et noh, eks neid eksperimentaalsed ideid nagu ole, et, et noh, meie vaatest, et laia peale panna, eks ju, kümme gigabitti, et noh, me suudame selle ka ilusti ära tarbida, ära tarbida, et noh, see ei ole nagu probleem. Et aga, aga noh, eks see pilt olegi see, et vaatame kõike uut ja 5G on üks nendest, noh, ja, ja nii edasi ja nii edasi, et. On erinevad veel uued sidelahendused tulevad, mis levivad kaugemale kaldast. Et, et testime ka neid, hetkel on nagu natuke vara nende kohta rääkida. Et, et loodame ka sealt saada mingisugused suhteliselt head tulemused.
Aga päris huvitav mõte oleks ikkagi see, et sa ühendad ennast näiteks Stockholmi sadamas, põhjas jookseb, ju niikuinii kaablid jooksevad põhjas. Et äkki on võimalik ennast kuidagi sinna külge ühendada ja siis sa oledki juba ankurdatud selle viibri külge. Laevaliinid on paigas. Äkki võimalikum oleks startupil seal imet teha.
Nagu troll, aga lihtsalt vee all.
jah. Ühtlasi võiks juba hektar ka olla ja siis oleks, kas saaks kütusest lahti.
Sõidab, sõidab mööda Nord Streami.
Kuidas, kuidas muide need gigaaritsid vees levivad, kas teil on?
no muidu võiks vaielusi tekitada põhjaga, eks ole, et see noh, Läänemeri ju nii sügav ka ei ole, aga.
Vees levivad hästi-hästi madalad sagedused. Aga nende, et ei mahu jälle, viirused läheb pilti teile.
See on see fundamentaalne probleem ongi nagu see, et. Et mida madalam sagedus, seda paremini ta levib, aga noh, maksimaalne andmeedastuskiirus on umbes sagaduse jagada kahega, on ju. On erinevaid viise, aga, aga see on nagu hea nihuke pöidlaregel. Mis tähendab seda, et kui sa viid sageduse madalale, et kaugel leviks, no siis sa saad väga vähe.
Kuidas need ühikud seal, kui mul on, ma olen kolmesaja mega, megahertsi peal näiteks. Või ma ei tea, seitsmesaja megahertsi peal. Siis mul läheb paljuselt läbi, kolmsada viiskümmend mida? No seda ei ole ka ülemäära palju, mulle tundub jah, et te vaata, et laev jääb mitte konkreetselt Tallinkli laev, vaid üldse laev jääbki nagu ikkagi selliseks järelemõtlemise kohaks, et sa oled seal rahulikult.
Ta on väike, liikuv, mobiilne küla keset asustamata ala keset vett. Mingi põhjus siin on, miks Tallink on selle teemaga nagu uni meile siin juba ma ütleks aastakümneid uksele koputanud, et ei ole veel heurekat leidnud siiamaani, jah. Aga noh, eks me otsime edasi ja tulevad uued asjad ja.
Iga viimane õlekõrs on praegu kasutuses ja nii-öelda evolutatsiooni all.
Jah, noh, kaasa arvatud see nii-öelda noh, homse päeva tehnoloogia, mida me juba nagu katsetame, et, et saada aru, et mida me sellega saame ära teha.
Lennukid on ka üle satelliidi, eks ole, ma tulin meelde, et tänapäeval ju pakutakse pikematel lendudel netiühendust. Ja raha
Aga satelliit siis hinnastab andmemahu kaudu või? Kui sa ütlesid, et see on väga kallis, või ma lihtsalt ostan ikkagi.
Seal on, seal on, seal on erinevad nagu võimalused, võib seda nii-öelda ribalaiust, võib ka andmemahtu, et eks see sõltub, mida nagu klient vaatab. Aga noh, lõppkokkuvõttes on see, et ta on ikkagi nagu kõige kallim sidekanal. Et noh, ma ei hakka siin nagu neid hindasid nagu arutama, aga, aga ta on ikkagi väga-väga kallis. Ja, ja ta on ka nagu piiratud mingis mõttes.
Nojah, sadam ega, sadam ega on isegi hästi, ma saan aru, jah.
Telia isegi Soomes, kusjuures pakkus eraklientidele Põhja regioonis ka üle satelliidi lahendus, lahendusi tegelikult koju mingi periood, aga ma ei tea, kuidas sellega praegu on. Hea küll, meil on aeg teha teine paus ja siis räägime edasi.
tuleb edasi ja meil on siis selline saade, kus me otsime võimalusi saada Tallinki laevale kiiret internetiühendust ja, ja tuleb välja, et neid väga nagu ei ole, aga vähemasti kui laev on sadama ligidal, siis on asjad hästi, sest 5G töötab. Mis on järgmine selline 5G samm, mis on teil teada, kust näeb?
No üks suur asi on Lõuna-Korea olümpiamängud.
Kas seal siis Telia ja Eesti väga otseselt ei ehita seda parku?
Jaa, aga me väga sõltume siin nagu globaalsest arengust, et, et. Me oleme
väike tegija maailma mõistes, jah.
Ma ei tea veel Eestis ühtegi viis käit džipitootjat, et, et sellest lähtuvalt, et kui need maailmas tekivad, siis on võimalik ju midagi Eestis teha ja. Ja Lõuna-Koreas on sellise tehnoloogia päris hea kontsentratsioon ja kui nad otsustavad, et nad olümpiamängud tahavad midagi teha, siis need on suutlikkus päris.
Mis, mis see kasutus seal olema saab, mida seal tehakse, kantakse telesignaali otse üle
või? Ei tea, aga. Nii palju kui kõlakad käivad, on see, et nad tahavad pakkuda paremat kogemust nii staadionil olijatele kui staadionist eemal olijatele. Noh, kas see, kui VR-tehnoloogia kokku pannakse, seal on samasugused kõik muud mehed ka seal.
Kuulnud näitest, ise oma silmaga kuskilt internetist lugesin, ausalt öeldes ei mäleta kust. Et pobirada, pobisõit kuidagi nagu teha interaktiivseks vaataja jaoks, mingid sensorid, kaamerad, värgid külge ja et on nagu sporti teha ägedamaks.
No seda viis G-d ongi ju kuidagi kahtepidi nagu arutatud seda teemat, et üks on see nagu, nagu me oleme selles saates rääkinud, et meil on, tekib üks hästi jäme toru. Ja teine on ju seesama asjade interneti pool on ju, et meil on mitte üks hästi jäme toru, vaid kümme tuhat toru, mis on igaüks väga väiksed, aga kokkuvõttes väga kasulikud. Kas see suund ka areneb, või mis seal toimub?
Jaa, see suund areneb isegi, ma ütleks võib-olla eespool sellest ühest suurest torust. Et selles ma ennustaksin, tulevad nihukesed kommertslahendused turule juba, juba esimesena. Kogu 5G nihukesed, funktsionaalsus perekonnast. Aga
toome need näited, mis seal tehakse praegu?
Eesmärk on väga lihtne, on vaja jõuda olukorda, kus andmiste kiip maksab alla viie dollari ja elab aku pealt kuni viisteist aastat.
Et see on nagu siht, aga siin me räägime väga, väga väikestest nagu andmehulkadest, mida ta
edastab. Asja mõte on näiteks see, et kui sa noh. Teede monitoorimine, teeolud, et viia tema hind sinna, et sa asfaldi, asfalteerimisel sa paned ta sinna asfaldi sisse ära. Ja kui sa viie aasta pärast seda teed hooldad, ehk siis üles hööveldad, noh, siis sa hööveldad üles, sest tema hind, see ei, ei mängi mitte mingit rolli enam.
Ja sinna me võiks panna näiteks mingi temperatuuri või niiskus või mingi
sellise anduri, jah. Ja on tervikpilt kogu aeg ees, mis, mis teil toimub, kus oli libeduse oht ja nii edasi ja sinna see läheb.
Aga küsimus oli, et selle asjade interneti kohta, siis me oleme enda jaoks mõtestanud selle. Asjade interneti või asjade ühenduvuse sellel teekonnal, viis G suunal. Mõnes mõttes nagu kaheks, et üks on see, millest oli praegu juttu, et on hästi palju asju, mis tahavad väikest mahtu andmeid vahetada, aga see on alati garanteeritud, see ühendus, eks ole. Ja siis on. Või vastupidi, see, see võib vahel failida, aga sellest ei ole midagi, eks ole, ja siis teine rada on see, kus, mis on siis mingi selline. Asjade omavahelise ühenduse kasutus ja sellise kasutuse, mida meil täna veel ei ole, aga mis vajab kahte asja, ta vajab. Ülikriitiliselt üleval püsivat ühendust, selle, sealhulgas väga suurt läbilaset. Väga madalt, madalalt latentsust ja see on siis see, kus, kus siis samamoodi võib-olla mingi asi, ma ei tea, robotkäsi või, või, või mingi muu mingisugune remote searcher'i mingisugune seadeldis, eks ole.
Või ka autod, millest praegu ise, isejuhtivad
autod. Või siis isejuhtivad autod, või, või, või mis iganes need näited on, eks ole, nendest kasutusjuhtudest, siis see on ka mõnes mõttes nagu asjade interneti track. Aga mis tuleb siis hiljem kätte, et, et selleks, selle eelduseks on see, et see jäme toru ka kuidagi nagu eksisteerib. Ma käin
viimasel ajal tihti Tartus ja, ja ma juba ammu tahaks seda, et, et kui ma autoga sõidan ja mul ees on mõne suuri, suurema auto, et siis ma ütleks talle, et kuule, jälita seda, mine ligidale ja ma tegelen oma asjadega.
Püsi tuules, kuluta ühe kütust, aga selleks, et see sünniks peavad need kaks autot suutma omavahel suhelda otse. Suutma suhelda niimoodi, et kui mastiga levi ära kaob, et ikkagi nad omavahel suudavad hakkama saada. Ja ta peab suutma kasutada sisuliselt eesoleva auto teadmisi, sensoreid, kõike, et mis toimub, et pidurdus teiega, noh, autos tagada.
Nii et kui eesolev suur veokas näeb, et jänes jookseb teele, siis sinu auto juba.
Ja te hoiate seda, te hoiate seda võrku niivõrd kindlalt üleval või?
No see on viis G-le seatud eesmärgid. Et see ei ole lihtsalt, et tere mõne nüüd, ei ole äge, jäme.
Täna aastal kaks tuhat seitseteist, kui me mõtleme ja räägime, mis asi see viis G on, siis ausalt öeldes see ongi üks suur roosamanna, sest et kõik, mida me täna veel ei saa üle raadio teel teha, siis me kõik viskame sinna sellesse viis G auku, ütleme, et küll see viis G tuleb ja päästab. Tegelikult võib-olla mannatered tulevad natuke varem ja kunagi, kui see roosa mannaks läheb, et, et mingid asjad tulevad nagu varem kätte ja siis mingid asjad, millest me täna unistame. Mine tea pärast jäävad veel kuus G-sse tegelikult nagu kohale jõudma, eks ole, et see on, tuleb nagu mõista, sihukene.
Aga üks asi on ju viis G juba selgelt sees, mis näiteks network slicing, mis on mõte nagu see, et ka raadioribas antakse mingitele. Rakendustele, mingitele teemadele spetsiaalsed, eristatud ribad ja siis ei ole nagu see olukord, et on laulupidu, hästi palju inimesi koos ja kohapeal näiteks videokaamerad, mis töötavad, üle mobiilse võrguga, on pildidest läinud. Et sa saad juba eristada sihukeseid asju ära, et see on missioonikriitiline, sellele on ka õhus tagatud vaba rada.
Mida viis G arhitektuur veel ette näeb, on näiteks see, et nüüd sama autode keiss, eks ole, seal on see viiteaeg väga oluline ja võib-olla ei ole piisav, kui see nii-öelda mõtlemine, otsustamine selle üle, kui veoauto nägi, veoautojuht nägi jänest, ütleme, me ütleme, veoauto. Ja siis Toomase tagasõitev auto ka juba teadis sellest, siis ei ole piisav, kui see otsus tehakse kuskil noh, sina sõidad Tartus, eks ole, oled Tartu küljel ja ei ole piisav, kui see otsus tehakse Tallinnas asuvas seadmes, eks ole. Et seda pilves tehta, tehtavat otsust tuuakse ka juba nagu võrguarhitektuuris Tartule lähemale. Ehk et, et see on ka nihukesed nagu viis G nagu kontseptsioon, et seetõttu siis seda viite aega alla saada ja need otsused käiksid kiiremini.
Seda algoritmika loogikat hakatakse järjest rohkem ka nagu pilvest lükkama, õppkliendile
lähemalt. Lähemalt, et ta saab olla ju minu autos, sel juhul, see on kõige lähemal mulle. Või siis noh, te teete kuhugi masti alla, kus need putkad on, teete väikse arvutuskeskusega. Ja see, kes sõltubki nüüd use case'ist, kus see õige koht on. Aga, aga nii-öelda see viis G arhitektuur näeb selliseid võimalusi juba ette või ütleme, kontseptsioon näeb selliseid võimalusi ette.
No kui, kui hästi need realiseeruvad, et täna vist ollakse ikkagi olukorras, kus ta standardit nii-öelda noh, tehakse, ta ei ole lõpuni ju valmis. Et ma saan aru, et inimestel on palju huvitavaid ideid, mida seal võiks olla, et, et mis on kindel, mis tuleb ja mis ei ole kindel.
Kindel on see, et ta tuleb. Aga et kas kõik see, millest te mulle räägite, kas see tuleb või see on noh, et.
Aga äkki noh tulebki kuus või seitse G-s hoopis selline.
Seda, nagu see IT tooli pealt istus nagu raske öelda, sest see sõltub nii palju ka rahvusvahelistest kokkulepetest, kuidas vendorid omavahel kokkuleppele saavad, kuidas riigid kokkuleppele saavad, nagu neid muutujad selles võrrandis on nii palju.
Jah, juba mainida, eks ole, USA-s ja natukene tunduvad sellise regulatoorse poole pealt justkui nagu kokkuhoidvamad või ühtehoidvamad. EU-s on kõik omad riigid, omad seadused ja sihukene tundub, et nagu juba see sageduspoliitika ei suju nii siidiselt kui näiteks USA-s. Siis, aga ikkagi põhikeiss on see, et kus on win-win? Kus on see, miks ma peaksin tahtma investeerida ja samal ajal, mis see kasu on lõppkasutajale, et tema on nõus selle eest moel või teisel midagi välja käima? Kui need keisid üles leitakse. Selle, selle eelduseks on olla avatud ja pidada diskussiooni ja me ei tea, millal need caseid lihtsalt kohale jõuavad.
No aga mingi, mingid näited, mida te tõite, eks ole, on peaaegu noh, võiksid olla mobiilioperaatorist üldsegi sõltumatud, või. Selles mõttes, kui seesama tee näide, et me asfalteerime mingit suurt maanteed ja paneme sinna need andurid sisse. Et noh, mis siis on, et kas siis Telia ja Tele2 ja, ja Elisa osalevad mingisuguse maanteehankel nagu kuskil koos, või et noh. Seda on isegi täna kuidagi raske ette kujutada, et, et viieteistkümneks aast
No nad võivad praegu ka osaleda, et järjest rohkem hakatakse üles panema tulevikus tarkasid liiklusmärke, nüüd vajavad samamoodi kommunikatsiooni, et see on see sama, sama asja edasi arengis, muu midagi.
Jah, aga see tundub noh, palju permanentsemale, et noh, liiklusmärgis ma võib-olla saan, noh, kas vahetan mingisuguse kolaka ära või no ma saan temaga midagi teha. Aga et kui see asi on asfaldis sees, eks ole, siis ma olen noh, kümme aastat teiega või viisteist aastat teiega ja, ja midagi muud teha ei saagi.
Noh, siin on ju numbri liikuvusi, igast muu asju on selle osas olemas, mis, mis võivad seda. Kolida Teliast telekahte, kui me tahame. Välistada ei saa.
Sest SIM-kaarte nendel väikestel asjadel sees ei ole, eks ole, nad käivad võrgus kuidagi teistmoodi.
No ikkagi praegustes ainult SIM-kaart on, aga kas ta on kiivi peal sinna sisse joodetud, kas ta on pesaga, eks see sõltub nagu hinnast ja tehnoloogilisest teed.
No elu läheb ikka seda suunda, et ma ei peaks enam nagu pesasse SIM-kaarti panema, et ta on juba kiivi peale nagu.
Nojah, ma mõtlen, et operaatorit ma saan ikkagi vahetada siis üle soft'i kusagilt, ütlen sellele maanteele, et ma tahan nüüd minna teise operaatori juurde. Ja siis maanteeamet ütleb, kord aastas muudab ümber Okei.
Praegu näiteks SIM-kaardid juba merepoide sees. Et noh, ka väga kaugel, ka väga tüütu SIM-kaarti vahetada.
No see on, taustal on seesama, Toomas ütles, et alla viie dollariga tükk oleme, et ma ei saa lugada sinna SIM-kaarti sisse panemist, see kuidagi olema juba sisse integreeritud. See SIM-kaart ise.
Jah, ja ka palju neid andureid siis nagu, mis see, palju on anduri tihedus maantee eest nüüd, kilogrammi kohta, või ma ei tea, kuidas te nüüd mõõdate, või meetri?
Ühe Zelli kohtu lubatakse praeguses numbris, mis käivad suurusjärgus sada tuhat sensoreid. Noh. Zell
Zell on siis kärg, ehk siis üks mobiilimast, hästi lihtsalt öeldes. Noh, Tallinnas, kui tihedalt need on? Väga tihedalt. No
siin majas, kus me salvestame, siin katusel on hea mitu tükki. No erinevaid operaatorid või vähemasti.
Aga siis me paneksime siia majja näiteks viissada tuhat
Okei, ja siis muidugi jah. Ja, ja, ja siis me peaksime kõik välja mõtlema kambakesi, et kuhu me siin kontoris nad paneme.
Jah, kus me siis ise mahume, et kui me oleme viissada tuhat sensorit.
Ja, ja jälgides trende, siis järgmisest aastast võtame kasutusele üldse artificial intelligence'i, tehisintellekti, kes ütleb ise, kuhu need tsensoreid on vaja. Ja läheb, paneb ise üles ka. See jääb ikka
inimestel. No Tanika laevadest on nüüd need, see tehnika vist maakarjatud, ma saan aru jah, sõidate 4G peale edasi?
Jah, et eks ta meil selline test oli, aga, aga, aga saime oma tulemused kätte ja ma arvan, et kui tehnoloogia natuke küpseb, et eks me siis paneme viis käe tagasi.
Nii et sa oled, oled huviline seal nende esimeste klientide hulgas?
Jaa, kindlasti, kindlasti. Ma arvan, et me kindlasti olema ka ühed esimesed kliendid, kui, kui tellija hakkab seda nii-öelda teenusega välja tulema, et.
Teil on, ma ei mäleta, kas teil on mingi lubadus õhusid, kuna see võrk on ju, mingi lubadus on antud.
Me oleme öelnud niimoodi, hästi ilusti, ausalt, et kaks tuhat, meie eesmärk on pakkuda klientidele kaks tuhat kaheksateist, on järgmine aasta, viis G-d kasutusse. Aga me ei ütle, mis moel ja ma ütlen ausalt, ma täpselt täna ei julge öelda ka, mis moel.
No sa enne, enne sa ütlesid väga selgelt ka, et kaks tuhat kaheksateist kommertsis seda asja
ei ole. Tuleb, tuleb mingi, mingi, mingi, mingi kasutusjuht, mida, mida saab laiem, laiem auditoorium nagu kuidagi, kuidagi. Näiteks laev on tegelikult juba see kaks tuhat seitseteist 5G-t kasutada. Just.
Hea küll, jääme siis ootama, mul on selline tunne, et me saame neid saateid siis 5G-st veel küll ja küll ja veel. Et see, see oli siis üks võimalik saade 5G-st, aga aitäh kõigile kuulajatele ja kuulmiseni.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]