Ja aga mõtlen, et kui mina praegu arenguid vaatan, siis kaks tuhat kaheksateist ikka see ei juhtu. Ehk siis seal on kaks taset, kõigepealt see peab sertifitseerimiskeskus, ehk siis nii-öelda autor, tegema oma auditeerimised ja. Ja, ja need nii-öelda, kuidas ma ütlen siis, sertifitseerimised ära. Ja siis läheb riigil veel aega, et ta vaatab need asjad läbi ja ütleb, et okei, jah, me oleme nõus, et see on piisavalt tasemel ja, ja, ja võib teha, on ju, et. Et see kindlasti, ma arvan, järgmise aasta jooksul ei juhtu kokku. Aga ma mõtlen, et see on tegelikult valus signaal, et meil tegelikult oleks vaja kirjendada seda protsessi, nii et nii, nii avalikus sektoris. Et paari aastaga meil on
Siin on üks analoog, see vist ei ole väga läbi käinud meediast, aga see on läbi käinud Facebooki rahva seast. Kas Toomas Vaks või ma ei mäleta, kas see originaali autor on, et, et inimesed aru saaksid, et mis probleem me täna on. Et, et Eesti riik on mõnes mõttes tellinud teid. Neid teid on terve täis ehitatud. Ta on pannud tingimused, et noh, et, et mis tüüpi betooni tuleb kasutada ja mis tüüpi kruuse, mis tüüpi liiva ja nii edasi, onju. Ja noh, ongi valmis kõik ja järsku tuleb välja, et, et kuigi see betoon oli sertifitseeritud, tuleb välja, et, et see tugevuseaste ikka ei ole päris see.