Vot, aga see on ju esimene spektrum, me vist peame ütlema, et puhttehniliselt ära, et me salvestame seda saadet eile õhtul, ehk siis reede õhtul, nii et. Kui nüüd kahekümne nelja tunni jooksul on midagi õudset juhtunud selle ID-kaardiga, siis me lihtsalt ei, ei teadnud seda ette, aga. Aga tänane reedene seis on siis selline, et, et suures plaanis mulle tundub, et kõik on kontrolli all. Jamasid on. Aga lahendused on olemas ja, ja võib-olla üks kõige suuremaid küsimärke, mis esmaspäeval võib üles kerkida nende ID-kaartidega, on see, et kas meil teatud protsessid riigis jäävad seisma või ei jää, noh, ütleme nagu näiteks küsimus. Kui paljud arstid ei saa kirjutada retsepte välja? Meil on, mis see digiretsepti protsent on, see teadpeast kaheksakümmend, üheksakümmend? Jah. Et noh, see on üks selline koht, eks ole, kust võib tulla mingi reaalne jama, mida, mida me ei oska praegu ette näha ja mis otseselt noh, puudutab seda, kuidas ühiskond toimib. Aga ma, ma väga palju neid nüüd nagu rohkem ei oska ausalt öeldes ette näha, et mulle tundub, et see protsess läheb lõpuni ja saab tehtud. Ma ei tea, kas, mis teie arvate?
üks asi, mida me minu meelest oleks pidanud tegema. Oli, on see, mis nüüd tehti ära ju reede lõunast, ehk et kriitilised inimesed. Ehk siis need, kes on kolme kuu jooksul, mis see oli, sada korda kasutanud ID-kaarti, ehk noh, kus andmebaasilt on näha, et neil tõenäoliselt on vaja. Et nemad nüüd saavad eelisjärjekorras teha ja seal on näiteks arstid ja tõenäoliselt riigiametnikud osad.
arusaadav, ei noh, mõte ongi selles, et ega me ei olekski saanud seda nagu praegu kohe niimoodi hoopis nagu, nagu, nagu pilves teha, aga näiteks noh, näiteks kriitika, mis minu suunal on tehtud, ma pean täitsa võtma omaks selle kriitika, et. Et meil ei ole täna olnud riigi poolt välja mõeldud dünaamilist lahendust, et juhul kui meil on vaja teha mingit massiivset update'i. Mis tõesti hõlmab kogu ühiskonda. Et kas meil on olemas selleks nagu piisav arvutusvõimsus? Või kust me selle saame, noh, a la me saame ju ka näiteks noh, issand jumal, meil on ju siin igast data embasid ja muud asjad, on ju, et. Et no me saaksime igast asju sertifitseerida või vähemalt nagu mõelda läbi, et mida me siis teeme, kui meil sihuke kriis on, see oli tegemata.
Ja aga mõtlen, et kui mina praegu arenguid vaatan, siis kaks tuhat kaheksateist ikka see ei juhtu. Ehk siis seal on kaks taset, kõigepealt see peab sertifitseerimiskeskus, ehk siis nii-öelda autor, tegema oma auditeerimised ja. Ja, ja need nii-öelda, kuidas ma ütlen siis, sertifitseerimised ära. Ja siis läheb riigil veel aega, et ta vaatab need asjad läbi ja ütleb, et okei, jah, me oleme nõus, et see on piisavalt tasemel ja, ja, ja võib teha, on ju, et. Et see kindlasti, ma arvan, järgmise aasta jooksul ei juhtu kokku. Aga ma mõtlen, et see on tegelikult valus signaal, et meil tegelikult oleks vaja kirjendada seda protsessi, nii et nii, nii avalikus sektoris. Et paari aastaga meil on
Vaata, see ongi see, et noh, et ei saa nagu öelda, et kas laboris oli jama, et, et ja nüüd on meil nagu mure, et kas noh, mis me nüüd siis teeme, et, et kes on süüdi, et, et see betoon ei ole õige tugevusega. Ja see on nüüd see nagu väljakutse või, või challange nagu, nagu, nagu selgitada. Ja, ja see ongi nagu lahe situatsioon, et noh, me hakkame nagu noh seda otsast, otsast vaatama, kes meil kaarte siis tarnib. Neid kaarte kaks tuhat neliteist kuni siiamaani tarnis Merik ja Malto. Ehk siis PPA-l, ehk siis politseil oli leping Gemaltoga. Riigihange. Riigihange, ühesõnaga, et palunge, Malto tarni meile kaardid. Aga hanke seal ette kirjutatud, et milliste chip'idega. Ehk siis millistele sertifikaatidele peavad need chip'id nagu vastama, ehk siis nagu a la, milliste sertifikaatidega peab betoon olema, noh. Ja Gemalto tegi. Tegigi neid, mis nagu vaja oli ja, ja see, see Saksa ettevõte Infineon, tohust suur ettevõte, kolmkümmend viis tuhat töötajat ja börsiettevõte, väga suur ettevõte, noh väga, noh, ei olnud mingi. Noh, ma ei tea, poisid nurga taga trükkisid tšippe, on ju, ei ole mingi sihukene ettevõte, et ikka korralik, et tema nüüd nagu tarnis. Ja, ja siit hakkab see nagu ahel pihta, et noh, et, et kui Gemalto vastavalt hankele pani peale need džipid, mida küsiti, siis noh, millest siis Gemalto süüdi on?
No ja, aga, aga ütleme ideaalmaailmas meil oleks ikkagi olnud rohkem aega, me oleks seda asja saanud, seal oli veel ju see huvitav asjaolu, et kogu see rohkem kui pool aastat, tegelikult peaaegu kolmveerand aastat, see viga ei olnud avalik. Et meil oleks selles mõttes olnud ju rahulikult aega toimetada tempel peale, on ju, et see on riigisaladus ja meil oleks, me, me ei peaks seda asja niimoodi avalikult ajama ja, ja kuu ajaga.
Täpselt, aga mitte lekitab, mina arvan, et Eesti on küll see, kogu see IT riigi osakond, ei, ei IT see kiht, neid inimesi on piisavalt väike ja avatud ja üksteisega suhtlevad, sa ei saa riigisaladuse templiga sihukest asja kinni hoida. Kui RIA-l on probleem, tal on lahendus, ta peab kõikide asutuste, IT-juhtidega rääkima, et palun tehke oma e-teenused ühilduvaks selle meie uu asjaga. Siis kõik saavad teada sellest ja kui seda asja hoida saladuskatte all, vaat siis läheb asi, läheb hoopis
Ja, ja nii on tekkinud sellised projektid, seal alates Pärnumaal ikkagi esimene vist, kuni lõpetades Harjumaaga, kus oli tohutus hulk inimesi. Ja sinna on pandud raha ja aega ja inimesed on nagu pettunud, et nüüd mitte ei anta meile ja rakukestele raha, vaid hoopis üleriigiline konkurss tuleb. Ja teine küsimus on siis see, et kas kahekümne miljoniga saab seda, mida lubatakse, või ei saa? No torri,
Ja, aga mis tähendabki seda, et, et siin nagu noh, jällegi need hood kipuvad sassi minema, et inimesed ootavad, et ma saan nüüd selle koju sinna selle fiibri. Kuigi tegelikult on lubatud, et sa saad kiire internetti, aga kiire internet ei tähenda seda alati, et sa saad nüüd selle kaabli sinna, või noh, fiibri, fiiberkaabli, et. Et kiire internet, võib tulla üle õhu, võib tulla nagu läbi vaskkaabli, on ju. Noh, seal on teatud piirangud küll peale, eks, aga, aga seal on erinevaid viise, kuidas seda saada. Ja mõte ongi nagu selles, et eesmärk alati riigi vaatest on see, et, et sul oleks see kiire internet olemas, mitte see, et igas majas on sul nüüd see fiibri olemas.
sellepärast, et seesama Elektrilevi inimene ütles ka mulle, et aga defineerime valge ala, et, et no näha on, et tõenäoliselt see valge ala, ehk see, see osa Eestist. Kuhu me peame selle kahekümne miljoni eest või riigi raha eest hakkama vedama kaablit, muutub oluliselt väiksemaks hopsti. Sest järsku on otsustanud telekomid, et ei no tegelikult me võime ikka viia küll selle kaabli mõne aasta jooksul koju.
Ütleme see, miks täna need omavalitsused ja, ja mis on Digitee või Digimaa või kus see Olav Harjo, eks ole, on, on ju vedajaks nendes maakondades. Miks nemad on väga tigedad, on, on ju see, et ma saan aru, et nendel oli mõte ehitada endale võrk ise. Ja hakata seda ise haldama ja no ma ei tea, on see siis kasumlik või mittekasumlik ettevõtmine, aga noh, igatahes oma. Aga täna ei ole mingit varianti. Et, et rühm inimesi Pärnumaalt võidaks üleriigilise viibli kaebamise konkursi.
Mina nagu selles mõttes vaatas natuke asja laiemalt, esiteks muidugi soovitaks Postimehel laiendada nende allikate hulka, kellel nad toetuvad, eks, aga selles teemas. Aga teine asi on ikkagi see, et see ei olnud ainult Palo, et kokkuvõttes oli riigikogu liikmete initsiatiiv, kelle nii-öelda ühise võiduka tulemusena kakskümmend miili välja aeti. Spetsialistid ütlesid toona juba, et see summa ei ole piisav kogu Eesti väljaehitamiseks, et noh, et, et olge noh, et ärge tehke sama rumalust, mis tehti kaks tuhat üheksa, kus öeldi välja, et kõik saavad. Et ärge tehke sama rumalust, eks, ja, ja nüüd on jälle lappama läinud, on ju, et, et noh, ikkagi. Eesmärk peab olema see, et noh, võimalikult paljud saaksid endale kiire ühenduse ja ma tsoonitan kiire ühenduse, mis ei tähenda alati seda, et on kaabeltoas, eks ju, on ju, et. Et, et see peab olema eesmärk ja sellest peab nagu lähtuma ja, ja kindlasti see töö, mida nagu täna KOV-id teinud on, et. See ei ole mahapidatud töö, te tegite oma inimestele head ja tänu sellele, mis te, infole, mis te kogut, kogunud olete, Elektrilevi või siis Telekomid saavad tulla ja, ja, ja ehitada neid võrke.
Kusjuures minu arvates ka, kui see asi tõesti, kui, kui toimub üleriigiline hange ja keegi, keegi võidab selle ja see hange on nii-öelda normaalne, et noh, me saame. Suhteliselt palju selle raha eest, mis tegelikult on suhteliselt väike raha, eks ole. Siis mulle tundub, et on igal juhul parem, kui selle hanke võitja on üks ja üleriigiline. Kui see, et, et ma ei tea, kaheksa maakonda hakkavad igaüks ise omale viibrit maasse kaevama ja seda kuidagi opereerima ja, ja nagu seal mingid ESP-sid üles ehitama.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]