AI_pealkiri: Kuidas taaskasutatakse vana IT-tehnikat ja Telia serverikeskuste jääksoojust

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saade alustab saatejuht Hendrik Roonemaa täna ja mul on kaks külalist. Mõlemad neist on Telia Eestist niivõrd-kuivõrd. Meil on külas Erik Ellam, kes on korraga Telia Eestist ja korraga ettevõtte nimega Green IT juhatuse esimees, tere Erik. Tervist. Ja Ain Must, kes on Telia Eesti sõlmede osakonnast, tere. Tervist, me räägime täna ühest teemast kahe nurga alt ja see üks teema on selline, mis ei ole väga tihti Eestis jutuks ja, ja. Kuidagi huvitaval kombel ta on väga-väga tihti just jutuks siis, kui. Kui suured IT-firmad nagu Apple, nagu Google ja, ja, ja nagu Facebook tulevad avalikkuse ette oma tegemistest rääkima ja, ja see on see küsimus, et kui suur on. Kogu selle elektroonilise tegevuse ja alajälg keskkonnale, kust, kust need asjad tulevad, kuhu nad lähevad, millest tehakse telefone ja mis neist pärast saab? Kui palju elektrit kulub sellele, et, et Google'it ja YouTube'i või näiteks kas või Telia Eestit püsti hoita, kust nüüd tuleb see elekter ja? Ja mis kõik on kaasnevad teod nagu näiteks jahutus ja, ja muud sellised küsimused ja. Ja et kas seda energiat saab kasutada targemalt ära, kui me seda täna teeme või mitte. Ja, ja kuidas seda kasutatakse, nii et meil täna tuleb selline roheline saade. Ja mul on hea meel siis kohe Eeriku käest küsida, et sa oled ettevõttest niimoodi Green IT. Mis, miks ta green on ja mis ettevõte on Green IT?

Green IT on sada protsenti Telia ja Eesti tütarettevõte ja tegeleme. Arvuti töökohtade rendiga ja ka telefonide rendiga. Et puhtalt siis rendimudelis seadmete pööritamine.

Nii et mina näiteks rendin oma töötajatele sülearvutid, ma ei tea, mis tüüpiline periood on, paar aastat tõenäoliselt. Ja siis annan sulle tagasi. Just. Täitsa korralikud arvutid iseenesest. Just. Ja mis nendest saab?

Ja siis me vaatamegi, mis me nendega teha saame, et, et kui hästi on need hoitud, hindame need siis selle järgi ära. Ja reeglina meie ikkagi taaskasutame sada protsenti nendest arvutitest, ehk siis lähevad järgmisele ringile. See ring võib olla Eestis, mõned asutused, kes soovivad just teise ringi seadmeid, sellepärast et nad on odavamad, küll aga väga hästi vastu pidanud. Ja tõenäoliselt peavad veel paar aastat vastu. Või siis suuremate nii-öelda kogustega müüme ka üle piiri siis nii-öelda Eestist kaugemale.

Ain, mis on sinu, millega tegeleb sõlmede osakond, milliste, milliste sõlmedega? Sõlmede osakond tegeleb meie võrgusõlmede ja tugijaamade toetava infraga, et noh, väga lihtsalt öeldes, et oleks ruumid, kus saaks teenuseid pakkuda. Et me oleksid varustatud elektriga ja oleks jahutatud, see on võib-olla kõige üldisem selgitus.

Nii et kui, kui meil on vähemalt küsimus, et kui suur on kogu Telia Eesti elektriarve, siis sina umbes tead seda.

Ja mina tean seda jah, et see käib minu juurest läbi kogu see info tõesti.

Alustame siis nendest seadmetest, et sellest on ju väga-väga palju räägitud, et, et meie soov ja harjumus. Osta uusi asju ja vanad unustada kuhugi ära või, või ma ei tea, veel, veel hullem visata ära. Et neid kogu aeg vahetada, et see on keskkonnal hästi koormav ja noh, peale selle, et telefonid koosnevad klaasist ja plastmassist või alumiiniumist. Koosnevad meil tervest hulgast asjadest ju, seal on haruldasi metalle ja igasugu asju sees, eks ole. Kas, kas nendega tehakse midagi mõistlikku, ma saan aru, et üks variant on see, et ma annan sulle tagasi kaks aastat kasutatud arvuti, noh, selle saab maha müüa, ei ole mingit küsimust, on ju. Aga kui ma annan sulle viis aastat kasutatud arvuti, mis siis saab?

Ja siis ta läheb tõenäoliselt komponentideks, ehk siis võetakse välja väärtuslikumad asjad. Täna näiteks arvutite äris, kuna uute mälude hinnad näiteks on päris palju kasvanud, siis on tekkinud reaalne. Nõudlus ka vanade mälude järgi näiteks. Ehk siis, kui arvuti tuleb tagasi, siis me vaatame, kui väärtuslikud on need komponendid seal. Ja, ja, ja saame ka komponente eraldi siis müüa.

Kas tõesti viie aasta vanusest arvutist on välja võtta midagi? Mis, mis nagu on turul täitsa kehtib ja võib kasutada või?

Just, viis on isegi veel nii-öelda lühike periood, et tegelikult ütleme, et kuskil kaheksa, alates kaheksa aastas vanusest arvutist on siis. Pole suurt enam midagi võtta, et siis ta reeglina läheb juba käitluseks ehk lammutatakse laiali, plast, metall eraldi, protsessoritest, mäludest siis. Ränid ja, ja, ja väärismetallid võetakse välja ja töödeldakse eraldi ja, ja läheb siis nii-öelda. Uude, uude ringi tootmisesse.

Nii et teatud hulga materjale saab sealt ikkagi kätte sealt, et ei pea prügimäele kõike seda asja saatma?

Põhimõtteliselt prügimäel sealt läheb ikka väga vähe nii-öelda asju, et, et see kõik töödeldakse ringi. Ja, ja läheb uuesti tegelikult tootmisesse, kasutamisse ja, ja viiaksegi põhimõtteliselt päris lähedale juba sinna Aasiale näiteks, kus kohas. Elektroonika kiibistikku toodetakse, et juba sinna liigub päris palju tagasi.

Nüüd, kui ma võtan näiteks mingi trükiplaadi või ma ei tea, emaplaadi, kus on igasugu jubinaid, eks ole, või peale, et sa ütled, et sealt on võimalik nii-öelda see asi siis tõesti metallideks lahti võtta

vaid? Täna seda tehakse ja, ja ka mobiilides on päris palju selliseid komponente, mida võetakse tükkideks lahti ja, ja lähebki komponentide pärast tagasi tootmisesse.

See kehtib ka, ma ei tea, näiteks tõesti mingite digibokside ja, ja vanade pultide kohta ja mingi, ma mõtlen ise, et mul vedeleb kodus neid üks kasti täis, et peaks äkki viima kuhugi.

Jah, et ütleme, et võib-olla nihukeses kohas nagu pult on võima, noh, päris vähe tegelikult või väga vähe elektroonikat, et see ei ole rohkem nagu plastmassi. Aga suuremad arvutid või, või serverid, see on juba selline raskem tehnika, ehk seal on väga palju metalli. Ja, ja, ja sisu poolest on seal ka sellist pliid, mitte pliid, aga, aga räni ja, ja kulda ja, ja. Kulda. Kulda ja nihukseid väärismetalle, mida siis, millel noh, turul on nõudlus ja, ja taaskosutatakse päris palju.

No kui ma võtan, leiamegi vana sülearvuti kuskilt, kuidas ma selle kulla sealt saaks kätte?

Vot ise seda on väga raske nagu kätte saada ja, ja see on ohtlik protsess, kui ise hakata lammutama asju.

Et ta ei ole ikkagi selles mõttes, et seal ei ole mingit kullakänkar kuskil

ühe nurga taga peitus. Kullakange sees kindlasti ei ole, et, et aga kui juba pööritada mitu tonni nii-öelda elektroonikajäätmeid, siis sealt üht-teist kuldu juba pudereb, jah.

Kas seda lammutustööd tehakse Eestis või kuidas see protsess välja näeb, siin kogute mingisse konteinerisse ja läheb Aasia poole teele või?

See sõltub, et Eestis ka väga palju juba töödeldakse ringi, on eraldi ettevõtted, kes sellega tegelevad. Meie nii-öelda arvutustehnika osas üldjuhul ikkagi me müüme siis edasi kas kaugemale nii-öelda Eestist ja lähemale Aasiasse, kuskil keskpunkti, kus on odavam tööjõud siis neid laiali lammutada. Et meie koostööpartnerid näiteks on Rumeenias või Pakistanis, kus siis no ütleme, et inimtöötund maksab oluliselt vähem, et, et seda käsitsi kõik laiali lammutada.

Aga see on käsitöö?

Põhiliselt on see käsitöö ju, siiamaani veel.

Kas sa oskad öelda, mis on need seadmed, mida, millest kõige vähem nagu tagasi saab, või et kui ma mõtlen, et vaatan poes ringi, et. Mida ma ostma hakkan, et mis nii-öelda kõige kahjulikumad siis keskkonna mõttes on?

No raske öelda, et nii, niipea kui ta seda elektroonikat sisaldab, siis, siis noh, ta juba on selline. Aga võib-olla kõige problemaatilisemad on reeglina akuga seadmed. Ehk siis see aku taaskäitlemine on, on päris protsessimahukas.

Ma kuskilt lugesin, et, et maailmas on tekkinud entusiastid, kes ehitavad endale ise kodudesse seda hiigelakusid. Et nad ostavad kokku vanu ja noh, ka mõnikord suhteliselt vigaseid, näiteks ülearvuti akusid. Ja siis köidavad neid suurtesse puntratesse kokku ja, ja on kirjutatud mingi tarkvara. Et sa põhimõtteliselt saad nagu sellise Tesla Power, Poweri moodi asja endale ise koju ehitada, mis, mille pealt siis jookseb sul terve kodu. Ja, ja see on küll erakordselt ohtlik, sellepärast et sa kunagi ei tea, mis kvaliteediga seal mingi aku on ja kui seal midagi õhku lendab, aga neil on täitsa omad mingid tehnoloogiad välja töötatud ja, ja mingid loogikad ja. Ma tean, et Rootsis on mingi selline tüüp, kes, kes on ühe väga suure, ühe maailma suurima sellise isetehtud akupanga endale ehitanud.

Jah, et, et kui komponent on vähegi taaskasutamiskõlblik, siis miks mitte seda niimoodi ära kasutada.

Aga ei ole nii, näiteks ma mõtlen, et kui tuleb teile kuvar, et siis ma ütlen, et noh, et läheb otse prügimäele, et on, on mingi selline. Hulk kaupu, millega te üldse mitte midagi ei teegi, läheb lihtsalt prügisse.

No tõenäoliselt vanad kineskoopkuvarid või sellised asjad lähevad tõesti nagu prügimäele ja seda ise nii-öelda komponendiks lammutada on väga keeruline, kuna see sisaldab ka pliid näiteks, mis on. Mis on tervisele ohtlik, et. Et need üldjuhul jah, lähevad juba otsejoones nii-öelda lammutamisse.

Mis see tehnoloogia eluiga üldse tegelikult tänapäeval on, et noh, tõesti meie. Eestis oleme ka juba, noh, loeme ennast ikkagi arenenud maailma osaks ja noh, nii ülivanu seadmeid ju väga palju ei taha kasutada, et paar-kolm-neli-viis aastat, noh, mul on siin üks sõlearvuti, mis on kunagi muide ostetud. Teie käest kasutatuna juba, siis, juba siis ta oli väga odav. Ja siiamaani töötab, väga hästi töötab, mingit probleemi pole.

Ja, et, et seal me võimegi jagada põhimõtteliselt arvutustehnika kahte lehte, et, et on erakliendiseadmed ja on ärikliendiseadmed, et erakliendiseade kuskil viis aastat peab vastu ja siis ta on suhteliselt räbal. Et temaga ei ole suurt midagi enam teha, aga ärikliendiseade võib täiesti vabalt. Oleneb siis seadmest vastu pidada kuskil kaheksa kuni kümme aastat, et näiteks lauaarvuti, mis. Mis ongi sul põhiliselt ainult ühes statsionaarses kohas ja on ostuhetkel olnud väga võimas näiteks, siis ta peab päris pikalt juba vastu ka. Et ja ärikliendi seadmeid ostetakse ka nii-öelda ettevõtetelt, ettevõtte tööd ja töötaja siis ise näiteks ostab ettevõttelt oma vana arvuti ära, millega ta on tööd teinud. Ettevõtte, ettevõte annab talle uue seadme nii-öelda tööandja poolt. Aga eraisikuna ta saab siis seda vana arvutit veel kindlasti kuskil kolm aastal kasutada. Ja, ja see on täiesti täna niisugune trend, et, et suured ettevõtted reeglina. Pööritavad enda arvutustehnikat või kasutavad enda arvutustehnikat kuskil kolm-neli aastat ja siis vahetavad. Aga, aga eraisikuna saaks tõenäoliselt veel paar aastat seda kasutada.

Ma ütlen, et kas need seadmed sel juhul noh, kui nad nii-öelda Eestis oma sellise kasuliku eluea lõpetavad, noh lennukitest ju räägitakse nüüd tihti, eks ole, et kõigepealt lendab siin ja siis lendab Aafrikas ja siis lendab kaubalennukina ja siis lendab Venemaal kaubalennukina ja siis. Ja no siis kunagi lõpuks, eks ole, saja aasta pärast ta enam ei lenda, et kas nende seadmetega on samamoodi või?

Põhimõtteliselt küll jah, et, et arenenud riikidest päris palju kogutakse täna kokku ja saadetakse siis teistesse riikidesse, järgmisele nii-öelda elutsüklile. Ja, ja kui ta seal on siis oma töö ära teinud, siis, siis ta läheb. Põhimõtteliselt prügimäele või, või noh, nii-öelda ringlusesse, et, et lammutatakse komponentideks.

Aga need asjad, ütleme need arvutid, mille kohta meie siin ütleme, et noh, see on nüüd liiga vana, et aitab. Seda me enam ei taha, et need tegelikult võivad minna kasutusse mõnes teises riigis hoopis.

Jaa, jaa, täna, täna see nii on, et, et. Meie siit nii-öelda põhjamaa poolt suuname juba enda kasutatud arvuteid ka sinna Kesk-Aasia poole. Näiteks? Näiteks Pakistani müüme ja, ja, ja seal ta läheb siis kas komponentidena kasutusse, ehk siis keegi võtab kõvakettad ja mälud välja. Ja realiseerib neid niimoodi või siis täiesti saab uue kuue ja, ja, ja nii-öelda arvutina läheb uuesti töösse.

Kuidas, kas sa võid öelda, suurusjärgu, et kas neid selliseid viie, seitsme aasta vanuseid arvuteid nii-öelda hulgikaupa. On see üksikutes eurodes see arvuti hind või, või kõrgem?

Jah, nüüd oleneb ta väärtusest, et kuna meie hindame nad ära selliselt noh, üle maailma hinnatakse siis ära, et, et on A. A, B või C-klass, et A-klass on täiesti korralik arvuti, võib võrduda isegi uue väärtusega. B-klass on selline, mis on, mis võib veel paar aastat tõenäoliselt tööd teha. Ja C-klass on reeglina niisugune komponendi äri juba, et, et sealt sellega enam tööd ei tee. Aga saad komplekteerida endale võib-olla noh, neljast arvutist ühe korraliku kokku. Ja, ja sellise põhimõttega nad tegelikult üle maailma ringlevad ka.

Ja siis, et sa C-klassi saab siis nii-öelda jäätise raha eest osta?

Jah, see ei ole väga suurt väärtust jah.

Hea küll, me teeme siia pausi ja siis räägime energiast. Restart jätkub ja meil on täna külas Erik Ellami, Ain Must, Telia Eestist ja me räägime sellest, kui roheline või miteroheline siis see, see digitaalne elustiil on, mida me siin kõik harrastame. Ain, lähme siis serverite juurde, et seda, no neid arvutusi, ma olen näinud ja ma nüüd enam peast ei mäleta, aga on, on täitsa tehtud, et noh, et mitu senti maksab üks Google'i otsing näiteks ja. Ja hiljuti olid uudised selle kohta, et kui absurdselt kalliks on muutunud Bitcoini kui süsteemi ülevalpidamine. Ja, ja ega ta muidu ju kallis ei ole, aga energiat läheb sinna palju sisse, et kuskil on suured serverifarmid, ülekanded, kõik andmed peavad jõudma ühest punktist teise. Et seda elektrit läheb meeletult kogu selle interneti peale, kas, kas sa võid seda ka kinnitada, et see on suur elektriarve on iga kuu?

Täpselt see nii on, sest meil on üle Eesti üle kahe tuhande tugijaama ja võrguselme, kus on aktiivseadmed, mis tarbivad elektrit. Ja, ja kõik need iga päev, päeval, öösel kogu aeg tarbivad ja rääkimata siis veel datatsentrid, ehk siis serverikeskused, mis on lisaks sellele. Nii et tegelikult kogu aeg huugab. Meie kasutamine on nii päeval kui öösel suhteliselt stabiilne.

Mis, ma ei oskad sa peast öelda, et kui ma sõidan mööda Eestit ringi ja vaatan, et on see putkaga mobiilimast nagu nad, nagu nad on, on ju. Palju see elektrist võtab?

No väga palju sõltub, palju seal koormus sees on, aga ma arvan, et see on võib-olla siis paarisajast viies, ütleme viie-kuuesajast eurost kuni võib-olla isegi seal seitsme-kaheksa tuhandeni.

Okei, aga ma mõtlen kilovattides umbes, oskad sa. Oota, mitu, mitu elektriradikat seal huugab?

No, no väga, väga kõvasti. On ikka jah. On kõvasti jah.

Ja serveripargid on ju noh, täiesti teine teema, et neid ju ainult elektriks koosnevadki.

Serveripargid on jah, kõige suuremad, et meil on üle Eesti kuus sellist kohta, nii et mis on veel eraldi nii-öelda hoole, meie hoole all ja, ja toitega varustatud, nii et.

Ja ta on lihtsalt topelttoitega või, kui üks kaabel katki läheb, siis peab ta

ju. Ja, ja lisaks veel noh, seal on turvalisuse ja reservikaalutustel veel oma upsipark ja oma diisilgeneraatorid, et tegelikult on see kõik. Niuke energia, mis üldjuhul seisab ja vaja läheb teda ainult siis, kui on mingisugused ekstreemolukorrad, aga noh, me peame kõigeks valmis olema, sest ilma elektrita me teenust pakkuda ei saa. Et reservid peavad alati olema töö, töövalmis.

Kas see on kuidagi sinu unistustes ka, et sa mõtled, et pagan, et äkki tuleks üks päev, kust ma saaks, kust need asjad ei võtaks nii palju elektrit, muutugu ometi efektiivsemaks.

Me mõtleme sellele pidevalt ja, ja tegelikult selles osas on kogu elektrikulu Telial on väga suur. Ja, ja see on meie üks prioriteet, ega seda vähendada ja et tegeleda efektiivsemalt ja, ja mõelda, mis võimalusi meil on. Katsutada vähem elektrit tarbivaid seadmeid või, või hoida kokku mõnelt muust kohast või üldse, et tarbida vähem, et. Et see on meie igapäevane tegevus ja ütleme niimoodi, et mida aeg edasi, seda, seda rohkem me oma töös sellele igapäevaselt ka keskendume.

No üks asi ju, kuidas serveriparkide asukohti ka valitakse ja üks suuri probleeme on see soojus, mis sealt tekib. Sest noh, pange ise küll, kellel on arvuti, pange käsi vastu, on natukene soe küll ja nüüd kujutage ette, et neid on teil tuhat või ma ei tea, rohkem, eks ole, kõik kuug Et seda kuumust tekib hästi palju ja kui Google otsis ju siin aastaid tagasi asukohta oma serveripargile Põhjamaades, siis nad valisid ühe Soome endise paberitehase. Mis asus mere ääres, on ju, ja põhjus on selles, et seda merevett kasutatakse siis kogu selle asja jahutamiseks. Eestis, kuidas, kuidas te jahutate? Meil on niigi külm, aga noh.

No meie oleme lahendanud seda probleemi Tallinnas just eriti nendes kohtades, kus meil on serverikeskus koos meie oma bürooga ühes majas. Nii. Ja tegelikult aastast kaks tuhat kaheksa juba, kui esimesed projektid käivitusid, siis me võime öelda, et me oma suuremates büroomajades büroosi kütame serverikeskuse soojaga. Ja meil on täna kolm sellist projekti, mis on, ma ütlen, juba varsti kümme aastat töös ja, ja väga efektiivsed, nii et. Et sealt me tuhandeid megavatt-tunde nii-öelda soojust ise toodame ja, ja, ja nii-öelda kasutame.

Kas need serverid suudavad nii palju toota, et ka krõbekülm on väljas, et sa ei pea kuskilt. Tallinna küttelt juurde ostma või, või jääb puudu?

No loomulikult on, ütleme, need tipphetked on, tipud on nagu kattumata, et kui ikkagi väga külmaks läheb, et siis linna kütteotsad on meil loomulikult ka olemas, aga. Aga viimaste talvede põhjal suurema osa, ütleme kaheksakümmend protsenti kindlasti, saame oma serverite soojusest vajaminema soojuse kätte büroo jaoks.

Siis see oleks muidu, eks ole, mingi energia, mille sa peaksid lihtsalt korstnasse laskma?

Õhku, nii-öelda, õhku soojendama, ilma soojendama, et. Kas see mõtteviis on Eestis nagu laialt levinud või? Et mul on sinu arvutipark, serveripark,

kasutame ära.

Siis, kui me alustasime sellega siin juba aastaid tagasi, et siis ta oli üsna uudne, aga ma arvan, et täna päris palju projekte on selliseid ja kui me isegi nüüd, mõttes on meil arendamine, et uute serverikeskuste arendamine, siis. Tegelikult see on üks, üks oluline detail sealjuures, et kuhu serverikeskus rajada, et kust saaks kasutada ära seda liiksoojust.

Aga mis mõttes siis kuhu, kus sa, sa pead ikka mingi maja talle ehitama, jah.

Ei, seda küll, aga noh, näiteks ideaalne, me oleme mõelnud, on see variant, kui meie serverikeskus asuks mõne ujula kõrval. Nii. Et ujulat on ju vaja kaksteist kuud aastas. Aga noh, seal on omad nüansid, et serverikeskus tekitab müra ja, ja väga elukeskkonna keskele teda, see, seal on omad probleemid, nii et aga ideaalne näiteks oleks kütta selle soojusega aasta läbi basseini.

Kas ta tõesti tekitab nii palju müra, et kui ta on omaette nagu majas ära, et siis mu kõrval majas tunneks, et asi on jama, et midagi lärmab kogu aeg?

No müra tekitavad ennekõike muidugi jahutusseadmed, mis on väljas, sest et välisosad peavad ikkagi õues olema ja, ja see on see, mida. Mida, mis tekitavad nagu müra ja mida on.

Seal on sealt mingid suured ventilaatorid, mis siis tõmbavad seda soojahku seest välja ja. Just nimelt. Külma asemele.

Ja, ja jahutavad seda jahutusevedelikku, et need on ikka väljas, need sees ei saa olla, nii et.

Kas need serveriparkid, kui ma nüüd päris tõesti ikkagi jahutan seda, et kas tänapäeval, kas sa jahutad õhuga või, või tõesti on veega või jahutusvedelikuga, kuidas see käib Eestis?

Igasuguseid erinevaid variante, variante on, et vanema põlvkonna omad on õhuga jahutavad, aga ka meil endal on uuemad, mis juba kasutavad nii-öelda piserdatud vett ja, ja. Ja kuni veel tänapäevased tehnoloogiad üldse on tõesti ainult vee jahutuse peal, nii et.

Kuidas see puhttehniliselt käib, et kui mul on nüüd see serveripark ja seal jube palav on seal toas kogu aeg, et kuidas ma nüüd selle siis oma sinna kütteks nagu saan? Ma lihtsalt, kui ma, mis ma teen, panen ühe toru sealt ja suunan omale kabinetti või?

Ei, me lihtsalt jahutame seda ruumi ja siis seesama jahutussüsteemi jahutusvedelik, mis on nagu üles soojendatud, selle me lihtsalt siis mitte ei jahuta seda õues maha, aga suuname. No ma mõtlen,

et see vist päris nii lihtne ei ole, või et, et noh, ma tõmban siit ühe papist toru, et, et soe, soe õhk hakkab sealt käima, et ikkagi need süsteemid peavad omavahel kuidagi

kokku saama. Soojuspumbasüsteemid ja niisugused asjad on kõik vahel ja, ja me ei saa unustada seda põhilist eesmärki, et põhiline eesmärk on ikkagi meil serverikeskust jahutada. Ja, ja kui me ei saa loota ainult sellele, et me nüüd hakkame kütma hirmsasti, et see on kõrvalprodukt, mis on lihtsalt lisaväärtus seal tekitatud, et. No kui väljas on Siis ta läheb jah, et see ongi oma büroodes, et suvel näiteks see vajadus on null ja et see ongi ainult talvel ja külmal perioodil, aga noh, jällegi Eesti kliimas üheksa kuud aastas. Kütad. Ja sooja vett tegelikult läheb ju kaksteist kuud, vaja niikuinii.

Aa, aga sa saad vett ka soojendada sellega.

Saan ka soojendada jah, just.

Väga, väga vahva, kurat, et mille, mille kõige peale mõeldakse. Kas peale nende serverite, ma ütlen, et noh, ikka need seadmed ise ju. Kui palju huvitav tekitavad nagu kontoritäis arvuteid, mida inimesed, inimesed, millega töötavad, et need tekitavad ka päris palju tõenäoliselt soojust juurde?

Need tekitavad ka soojust juurde, aga noh, selle arvelt lihtsalt me peame vähem kütma ruumi, et selles mõttes hoiame jälle küttekurvase juurde, aga.

No Google ja, ja siin Apple on teatanud, et noh, kas juba või kohe-kohe, eks ole, on nemad sada protsenti taaskasutatava energia peal. Et noh, me võime küll öelda, et Google kasutab väga palju energiat ja ei tea nüüd, kas ikka seda maailmale vaja, aga, aga kuna see on taaskasutatav nii-öelda roheline energia, et siis olgu. Aga kuidas Eestis sellega on?

Eestis rohelise energia kasutamine üldiselt saab järjest populaarsemaks ja, ja meie ka juba tegelikult teist aastat kasutame sada protsenti rohelist energiat. Ja võib-olla täna tõesti see on meie ühiskonnas natuke nagu uus teema või mõeldakse, et see on nagu lisakulu. Aga, aga tegelikult Skandinaavias, kus ka meie nii-öelda Telia Company kontsernikeskus on, et seal on see väga-väga tähtis ja. Ja sealtkaudu on ta ka meile jõudnud, see, see mõte ja vajadus, et ikkagi rohelist energiat kasutada. Nii et, aga see tugeb varsti meile ka kindlasti väga palju suurema. Tähtsust omandab meil ja, ja inimesed on valmis nii-öelda selle nimel kas või natukene rohkem maksma, see võib olla praegu võõras lihtsalt.

Sa ütlesid, et teie olete juba sada protsenti. Meie oleme,

sada protsenti rohelise energiatarbijaid, ehk kõik, mis me kasutame, on, on roheline.

Ja see on ju kallim kui tavaline energia, eks ole?

Jah, natukene tuleb nii-öelda, hind on kallim, aga, aga siin on juba tegelikult see, pigem see mõtteviis, roheline mõtteviis ja, ja soov oma nii-öelda jalajälge vähendada. See nii-öelda on kordi-kordi nagu väärtuslikum kui see väike, väike osa kallinemisest.

Noh, siit on just loogiline, järgmine küsimus nüüd, kust tuleb see roheline energia, et kas teil on oma mingi tuulik kuskil katusel või kust, kust te seda võtate?

Eestis pakuvad Eesti suuremad elektrimüüjad ka rohelist energiat, nii et see ei ole mingi probleem, tuleb oma elektrimüüjalt lihtsalt uurida ja, ja teha vastav kokkulepe, nii et see on kõigil võimalik.

Aga ma ei tea ju, eks ole, et

kas, kui ma panen lambi põlema, et kas see tuleb veest või tuulest või põlevkivist või tuumaenergiast. No ma ikkagi usun, et meil on ju palju neid kohti juba näha, et kus näiteks seal tuuleenergiat toodetakse ja, ja, ja ma usun, et see, see tööstus nii-öelda areneb ja suureneb, nii et mina ikkagi usun täielikult, et see on.

Aga noh, kui me võtame kas või sedasama, et, et noh, kui Google ütleb, et, et me oleme sada protsenti taaskasutatava või taastuva energia peal. Siis noh, see ei tähenda ju, et neil on iga kontor ja iga serveri pargi kõrval on mingisugune päiksepark või, või nad, nad ka ostavad ju seda kusagilt, lihtsalt.

Jah, nad ostavad seda küll, aga, aga jällegi see, mille arvelt nad rohkem maksavad, see, see, et need vahendid, need suunatakse tegelikult selle roheline energia tootmisesse. Ja, ja siin ma usun, on tõesti elektrimüüjatel ja kogu sellel turul oma kontroll ja et see ikkagi tõesti nii läheb, nii et.

Aga lihtsalt, et see energia tuleb ikkagi nagu noh, teil ka tuleb ta ju samast kohast, eks ole, samast kohast kus minu kodune energia tõenäoliselt.

Seda küll jah.

Jah, et lihtsalt see pannakse kuidagi mõtteliselt, või et kogu energia läheb nii-öelda ühte potti, mis toodetakse. Ja siis sina saad sealt mingi mõttelise osa, mis. Just nimelt. Mis on siis nii-öelda roheline.

Ehk et see osa lihtsalt, mis on roheline, see osa loodetavasti järjest suureneb. Ja see ongi see mõte, et, et kui, kui selleks on vahendid, et rohelist energiat toota, siis, siis see osa ka suureneb ja, ja saavutab ühel hetkel loodetavasti nagu suurema osa kogu toodetud elektrienergiast.

No sa tegeled igasuguste ju sõlmedega, nagu sa ütlesid, mobiilimastid ja, ja serverid ja, ja kõik muu. Mis on need kohad üldse, kus sa näed ise, et on võimalik seda asja veel kokkuhoidlikumalt edasi ajada?

Ütleme, Telia võrgu puhul on see, et eriti Fixwork on meil ju päris, päris eakas. Ja, ja kogu üle vaadata, kuidas ja kuhu kogu täna selles võrgus, võrgusõlmedes elekter kulub, et see on üks suur koht, kus saab kokku hoida, et kui me oma vanu sidetehnoloogiaid likvideerime. Me saame sealt ruumivabaks, me saame seal väiksemad seadmed panna, kaasaegsemad seadmed, mis tarbivad vähem elektrit. Me saame üle vaadata kõik need abisüsteemid seal, et jahutus oleks kaasaegne, et kütted oleksid kaasaegsed. Küttepuumad või mis iganes, nii et tegelikult seal on tööd, on, on palju ja, ja võimalusi on täna veel päris, päris kõvasti, et.

Räägitakse ju ka kontorite puhul, eks ole, et me peaksime olema siin rohelised, et noh, kasutama vähem paberit ja ma ei tea, printima teisele poolele ka ja panema võib-olla LED-lambid ja kõike seda. Kas noh, teil on ka ju suured pinnad tegelikult hallata, kas sellised asjad on miski, mis sinu arvates annab efekti või meil on lihtsalt nagu endal parem tuju, kui me paneme mingi LED-lambi ja ütleme, et vot nüüd säästsime loodust?

Kindlasti annab, et minul ennekõike, et ma ütlen, mina näen tarbimise numbrite pealt ja, ja nii hea on, kui sa oled mingisuguse asja ette võtnud. Mingi lahenduse leidnud ja pärast näed, et see on tõesti avaldanud mõju ja tarbimine on väiksem, et see on nihukene hea, hea tõdemus, et näed, et see asi on õnnestunud. Et tegelikult nendest väikestest asjadest kokku ikkagi lõpuks saab, saab täiesti tuntav kokkuhoid, et ma olen selles kindel. Ja kogu see meie. Meie selline roheline mõtlemine, et, et me tahame seda nii-öelda ka oma töötajatele sisestada igapäevaselt meie kontoritöötajatele, sest sinna kulub kindlasti ju energiat ja samamoodi ka klientidele, et neid natukene suunata. Mida tarbida, kuidas tarbida, mis seadmeid neile pakkuda, nii-öelda efektiivsemaid seadmeid ja nii, et see puudutab lõppude lõpuks kõiki meie ühiskonda ja kõiki inimesi, kes meie ümber on.

No ma, ma nüüd võib-olla see on küsimus teile mõlemal, aga, aga me noh, meile ju kogu aeg räägitakse iga, kui me ostame uusi seadmeid, et, et see on jälle kokkuhoidlikum ja, ja mingi järjekordne uus roheline kleeps on peal, et. Noh, selle loogika järgi, energia tarbimine peaks ju vähenema. Et kui seadmed lähevad järjest kokkuhoidlikumaks kogu aeg, siis meie arvähem peaks tarbima ju vähem energiat. On see nii, mulle tundub, et see ei ole niimoodi.

Noh, raske öelda, tõenäoliselt uus seade võib-olla tõesti tarbib vähem energiat, aga ta tootmiseks on jälle kulutatud päris palju energiat tõenäoliselt, et. Et eks seal kaks, kaks otsa on nagu.

Ja mina oskan nii palju öelda, et kui mina nii-öelda oma laua taga näen vaeva, et. Et jahutuskulusid vähendada ja elektrikulusid, siis minu head kolleegid näiteks. Mobiilvõrgu osakonnast nemad jälle raporteerivad, et andmemahud kasvavad nii drastiliselt kiiresti, et seal ei ole kuskilt nagu näha seda, et elektri tarbimine väheneks, et. Et ühtepidi me suudame küll hoida, aga teistpidi ikkagi, kui mahud kasvavad, siis on paratamatu, et see toob ka ikkagi kaasa ka elektri tarbimise suurenemise.

Aga see on üks-ühele seoses või? Et kui andmemahud kasvavad poole võrra, siis sul elekter, elektrikulu kasvab kahe kõmmdi kohe, sama palju.

No kas ta nüüd päris üheses seoses on, aga kindlasti ta mõjutab seda tarbimist, nii et.

Kui suur hulk on, Erik, neid seadmeid, mida te üldse käitlete, palju me Eestis seda prügi siis nagu tekitame?

Kogu Eesti kohta mul andmeid ei ole, aga meie, meie pööritame kuskil kakskümmend viis, kolmkümmend tuhat seadet aastas. Pohtalt siis nii-öelda Green IT kaudu.

Nii et need on siis kõik suured väiksed arvutid, telefonid?

Põhiliselt jah, arvutustehnika. Telefonide osas täpsed andmed mul hetkel Telia kohta puuduvad, aga Telia ise ei pöörita, vaid meil on olemas Redev Nordics, hea partner Eestis. Kes siis meie telefonid, vanad telefonid, nii-öelda klienditelefonid siis enda, enda kanda võtab ja, ja, ja toimetab nendega edasi.

Hea küll, me teeme siia teise pausi ja siis jätkame saadet. Restart läheb edasi ja me räägime rohelisest energiast ja üldse rohelisest mõtteviisist ja sellest, et kui suur inimeste jalajälg siis, siis on mida, et mida me arvutustehnikaga ja, ja internetiga teeme. Erik, kas sa näed sellist? Olukord on nagu tekkimas, et me võime suht muretult mingil hetkel vahetada neid seadmeid ja, ja öelda, et ega see ei ole loodusele nagu mingi koorem, et, et see süsteem läheb nii heaks, et kõik, mis paneb sisse, saad välja, tagasi ka.

Tahaks loota küll, põhiasi ongi see, et, et kui ma täna ostan uue seadme, et ma juba teaksin, mis ma selle vana ka teen. Ja, ja täna näiteks telefoniga on suhteliselt lihtne, et, et kui täna ostan uue telefoni, siis üldjuhul on mul juba olemas keegi, kes seda vana kasutab, et kas mul perekonnas keegi. Või antakse ettevõttes edasi see telefon, kui see on piisavalt hea. Ja, ja lõpuks. Tahaks jõuda ka sinnamaani, et, et me regulaarselt saame neid elektroonikajäätmeid näiteks paremini veel ära anda, et. Siiamaani eraisikutel on väga head võimalused anda ära oma külmkappi ja televiisorid ja on jäätmejaamad üle Eesti. Et siis võib-olla ettevõtetel on täna isegi raskem, et nad peaksid siis eraldi tellima seda teenust, et neilt midagi ära viia ja. Ja aga näiteks elektroonika või arvutustehnika osas noh, Green IT näiteks saab aidata, et, et me võime ise need asjad ära võtta ja, ja toimetada nendega edasi, et, et.

Mulle ta nende eest ei maksa, jah?

Suurena tõenäosusega oleneb nüüd asjast, et jah, et noh, mida me ennem ei maininud, et näiteks A-klassi arvuti eest, mis on võimalik isegi saada üle paarisaja euro. Et, et seal täiesti võimalik ikkagi saada oma arvutustehnika eest ka raha.

Vana. Mis on nende andmetega, mis seal peal on, ma noh, ka, ma ei ole ettevõtte, ma mõtlen praegu täitsa ise, et mul on tõesti kodus, mul on üks kohver, kus on. Vanad mälupulgad, vanad kõvakettad, isegi mingid vanad telefonid ja. Ma ausalt öeldes ei ole midagi nendega teinud, sest ma ei viitsi hakata panema neid kuhugi arvuti külge, vaatama, mis andmed seal peal on. Ma ei viitsi neid ka kuidagi lõhkuda, et kas selle eest ka te hoolitsete või kuidas see käib?

Jaa, enda klientide eest hoolitseme kindlasti, et meil on, ongi rendi. Rendi üks osa on, on ka tagasi tulnud arvutite kõvaketaste kustutamine. Ja meil on täiesti sertifitseeritud kustutamine, et iga arvuti kohta saame välja anda tõendi. Kui kaua on see kustutamine aega võtnud ja, ja millal see on täpselt tehtud. Et meie kaudu kindlasti on see oluliselt lihtsam, eraisikuna noh, täna peavad igaüks ise hoolitsema selle eest, et tema andmed siis kuskil ei lähe, et, et kas see on piisavalt nutt, et ise seda kustutada või siis. Või siis on olemas ka arvuti abid, kus, kus seda teenustena nagu tehakse.

Nüüd, kui ma leian vana telefoni, mis, no mul ongi, ma leidsin muide ükspäev, ma leidsin mingi vana nutitelefoni, katkine ja imelik, ma ei tea üldse, kas ta tööle läheb ja ma ei taha, ma ei taha teda nagu kuhugi viia, sest ma tegelikult ei tea, mis seal on sees. Igav, nädan sellega. Mis ma teen, mis ma teen sellega, võtan haamri ja löön peale või?

Jah. Nii-öelda lõhkuda on tavaliselt hästi lihtne, aga, aga ega meil täna ei ole väga selgelt sellist protsessi, et, et mis eraisik nüüd teeks sellega, et, et. Et ta saaks olla kindel, et sealt nüüd andmed kuskile ei leki, et seda meil tõesti täna ei ole. Ärikliendina tõenäoliselt väikeste tasude eest saad ka ära anda niimoodi, et, et sa võid olla kindel, et see andmed, mis kuskil. Mäludes on, ei, ei lekiks.

No mis saab nendest arvutitest ikkagi, mis ma teile toon, et sa ütled küll, et sul on see, sertifitseeritud ja kõik, aga. Noh, lõpuks ikka, et on seal keegi noormees või neiu, kes võtab selle vastu ja noh, peab ju selle kõvaketa sealt välja võtma ja kustutamisse saatma ja. See päris automaatne ei ole, et sealt ta võib ikka kuskile vasakule minna.

Jah, me oleme selle protsessi enda jaoks küll väga lihtsaks teinud ja, ja ikkagi kliendil meie vähemalt suudame sada protsenti tagada, et, et seesama tükk, mille ta meile on andnud, on ka kustutatud pärast.

Ja vahepeal ei ole ükski kaabel seal küljes käinud.

Ja vahepeal ei ole kedagi seal küljes käinud, jah.

No Ain, mul tuli veel meelde, kui me serveritest rääkisime, et siin kas paar aastat juba on, on erinevad firmad proovinud teha seda lahendust, et aga, et me toome sulle serveri koju. Et me hajutame serveripargi ära niimoodi, et paneme sulle ühe, nendest paneme keldrisse ja maksame selle elektri ka kinni, mis, mis selle nagu tarbimiseks läheb ja sina saad sooja vett. Ja, ja noh, et see server siis ikka kütab nagu sinu seda maja. Et noh, ja firma säästab, eks ole, siis selle arvud, et tal ei ole neid hirmsaid noh, pindu ja ruume ja kogu seda jahutust ja kõike seda vaja ehitada. Ja need ei ole nagu kuhugi jõudnud, ma ise olen vähemalt ühe kui mitte kahe sellise firmaga rääkinud, et nii hea mõte tundub ju, tooge mulle üks kapp sinna koju. Mul on maja soe, soe vesi on ja te ei pea hakkama serveri käskust ehitama.

Ei ole kuulnud sellisest mõttest, ausalt öeldes, et ega peab mõtlema, et kas sellel üldse pointi on, aga kui ta tööle ei ole läinud, siis ma arvan, et ikkagi mingid takistused seal on tõenäoliselt, et.

Ma ei mäleta ka, mis ta oli, takistus oli see, et, et sa pead hoidma nagu tohutult hea krüptoga neid asju seal mul, eks ole, et noh, võib-olla ma lähen kruvikeeraga kallale ja võtan ära mingid andmed. Ja neid kuidagi jupitama ja see vist lihtsalt ei olnud väga efektiivne, et sa pead kogu aeg andmeid noh, ristvahetama nende erinevate serverite vahel. Aga no mõttena, ma ei tea, kas siin on mingit sellist noh, innovatsiooni või noh, et teeme kuhugi noh, teemegi ainult põhjanabast nagu ülespoole näiteks need serverifarmid, et jahtuvad seal ise või

Ei, ma arvan, et ega me ei pääse sellest, et ikkagi meie oma siin kodumaal ikka peavad ka serveri keskused olema. Et, et võib-olla suuremad ja, ja üldisemad saab kuskile koondada ja, ja aga, aga meile jäävad siia ja meile, me peame lahendama need siin oma kliimaga ja oma tingimustes need, mis meil siin on, nii et, et ega siin. Mingisugust suurt ühtlustamist kindlasti ei ole.

Ja sa mingeid suuri muutusi ka ei näe, et on nagu on, et noh, kindlane on see, et mida aeg edasi, seda rohkem neid serveriparke tuleb.

Ja eks nad selles mõttes, et päris ma loodan, et, et see teema on ikka nii kaugel, et päris igaüks enam ei, ei ole huvitatud sellest omale serveri ruumi ehitamisest. Mis võib-olla veel siin kümmekond aastat tagasi oli väga popp, onju. Et, et pigem ikkagi hoitakse, hoitakse oma, oma serverid kuskil ühes kindlas kohas, kes tegelebki sellega, et. Aga, aga noh, päris ühte kohta neid koondada ka ei saa, et see on, see on selge, et. Oskad sa jaama ja mingi suurusjärgus,

suurusjärgu öelda, et mitu ruutmeetrit teil nende vahvate masinate alla on pandud?

Ma arvan, et täna kuskil no sadades ikkagi mitte üle

tuhande. See ei olengi ju väga palju tegelikult.

No me kasutame pinda efektiivselt, et sooja tuleb seal ikka kõvasti.

Aga efektiivselt tähendab seda, et see on maast laeni täis või?

No kas nüüd päris täis, aga ikkagi mingisugust varu peab klientidele ka ikkagi olema ja, aga seda küll, et nad on ikkagi töötavad, töötavad kõvasti.

Kus kohas sa ütlesid enne, et väga keeruline on seda kuhugi keset hinna võib-olla ehitada, et noh, pind kallis ja nii edasi, et kus need asuvad? Kas on nagu, kas Eestis on mingid metsatukad, kus, kus järsku kõnnid, kõnnid ja järsku avastad, et mingi tohutu maja püsti pandud?

No täna on väga palju, ütleme meie, meie serverikeskuseid on veel ikkagi ütleme vanadel pindadel. Ja me ei saa öelda, et selle rajamisel omal ajal võib-olla väga lähtuti sellest, kus on õige ehitada. Aga nüüd uusi keskusi, mida me siin ikkagi kümne viimase kümnekonna aasta jooksul oleme teinud, et eks nad ikkagi on kuskil linna. Et kus on piisavalt elektrivõimsust ja, ja piisavalt ruumi ja, ja piisavalt selles mõttes tohib sellist keskust ehitada, et ikkagi mingi müra käib sellega kaasas.

Hea küll, selge, selline oli meie roheline restart täna, aitäh kõigile kuulajatele, head rohelist käitumist siis ja edu Teliale.