Ta oli, ta oli exit kindlasti jällegi sõltus, et mõned investorid isegi kaotasid seal natukene ära, kes olid valel ajal seda sisse pannud ja liiga palju. Sest see müügihind ei olnud niivõrd torutu ja siis noh, osadele inimestele oli ta kasumlik tegelikult. Ja noh, see õppetund oli nagu see, et üheksakümmend üheksa me alustasime seda laienemist. Eestis olime tegelikult kasumis juba, läks väga hästi, mõtlesime, et okei, teeme Baltikumi, noh, teeks veel suuremalt, et teeks nagu mujale ka. Samal ajal LHV alustas Eesti esimese riskikapitali fondiga ja siis me tõstsime sealt, Rain Lõhmus, Andres Viisamann ja. Ja Taavi Leppmets ja kes seal olid, tõstsime nagu raha, sama LHV investeeris ka. Moonfishi, mis pani One'i ja Otto Klasnikasse, üks edukamaid fonde tegelikult. Osad Starmani, osad tulid sealt, osta.ee oli tegelikult, mida, mida Rain Kaur-Kender. Ja, ma mäletan seda, jaa. Ja launch'is, nii et see oli see nii-öelda esimene nihukene suur nagu buum internetis, eks ju, maailmas, aga Eestis täpselt samamoodi. Aga tõstsime raha ja noh, hakkasid väga, see oligi see nihukene start-up'eri naiivsus sel hetkel minul ka, et noh, mis see ikka ja ära ei ole, muidugi teeme kümnesse riiki nagu endale saidid. Üheksakümmend üheksakümmend nendast see saidi tegemine ka seda, et sul pidid olema kohalikud inimesed ja, ja me panime põhimõtteliselt, ostsime Eestist IBM-i serveri ja viisime autoga selle Prahasse ja panime kohalikult Elkosse. Sest triikidevahelised ühendused olid hästi kehvad, eks ju, et ta ei töötanud sel hetkel. Aga, aga see suur õpetaja on teil jah, see, et sa ei saa noh, inglise keeles öeldakse, spread yourself in nagu, et sa ei saa liiga palju asju korraga teha tegelikult. Et kui asutajad on paar tükki, on jube raske kümme triiki korraga käima panna.