AI_pealkiri: Linnar Viik internetist Aafrikas ja digitaalsest fragmenteerumisest arenevates riikides

See tähendab tegelikult sellist mõttemudeli muutust ja koosvõime järgmist astet, mina arvan, et selline kümne aasta perspektiivis. Võime me näha mitte ainult Eesti-Soome vahel, aga ka laiemalt Euroopas seda, et teatud valdkondades eelkõige koos masinõppe, koos tehisintellekti arengu kasvuga ja koos selle sees olevate spetsiifiliste kompetentside kasvuga. Või vabalt olla niimoodi, et lisaks ilmateenistusele, mis suudavad juba praegusel hetkel aktsepteerida piiriülest modelleerimist ja suurte andmete töötlemist. Võime jõuda välja ka hoopis nihukeste väiksemate pisikeste vertikaalanalüüsideni, olgu see näiteks tervishoiu laiemad epideemiad või rahvastiku tervise. Niisugune suurem analüüs, selleks võib-olla ka infrastruktuuri planeerimine. Me oleme jõudnud välja sellesse punkti tegelikult, kus kohas spetsialiseerunud ettevõte suudab oma masinõppe tarkvara võimekuse abil. Suvalisele linnale maailmas pakkuda paremat ühiskondlikku transpordi ajakava ja plaanimist välja, kui seda kohalik kompetent suudab teha. Seega teatud valdkondades me oleme juba teel sinnapoole. Kus kohas meil spetsiifiliste ülesannete lahendamine ei ole enam mitte mingilgi määral mõistlik ega mõttekas teha pelgalt riigi tasandil ja ühe riigi jaoks ja neid spetsiifilisi kompetentsikeskusi. Võib hakata nägema kindlasti ka erinevates Euroopa riikides. Aafrika on selles mõttemudelis lihtsalt olukorras, kus kohas vaja on, aga ise ei oska. Nõudlus on kohene, kohe praegu on vaja leida lahendust. Ja neil ei ole aega oodata aasta, viis aastat või kümme aastat. Neil ei ole aega ehitada üles mingisuguseid riiklikke institutsioone. Suuri andmekogusid ja organisatsioone ja siis veel mõelda selle peale, et kõige selle taustaks on vaja võib-olla mingit ID-kaarti või, või tugevat riiklikku digiidentiteeti. Asjad peavad minema tööle kohe, praegu ja olemasolevate lahenduste abil. Hea küll, me teeme siia esimese pausi ja siis jätkame juttu.