Me ise siis ütleme enda kohta, et me tegeleme korduskasutuspakenditega. Võtame näiteks, et Taavi tellib oma perele õhtusöögi siis Boltist või Woltist ja, ja valib sealt endale siis ühekordse pakendi asemel. Seekord korduspakendi, siis, siis saab sellest restoranist meie pakenditega need toidud. Tarbib neid kodus ja hiljem siis skaneerib oma telefoniga kodus köögilaual ja saab meie käest pandiraha tagasi. Ja, ja kogub võib-olla neid garaažikotti nagu pudeleid ja, ja kord kuus siis või ühel ilusal hommikul siis jalutab selle kotikesega mõne lähima tagastuskastini. Ja, ja viskab nad sinna sisse. Selline. Tarbija jaoks lihtne, aga väike samm inimese jaoks, aga suur samm siis ühiskonna jaoks, et kui me nüüd. Summeerime kõik need pakendid, mida iga päev niimoodi prügikasti lendavad ja mis tegelikult ei pea sinna lendama, et ei ole mingisugust põhjust. Siis see, see muudabki maailma tasapisi.
Ei no see, see, mis materjal kokku hoiatakse, hoitakse sellega, et me pudelid tagasi, et see jääb ju loodusest ära. Ehk see on rahapõhine, et meil on motivatsioon seda tagasi viia, noh, ta on tegelikult muutunud kultuuriosaks, me ei vii seda raha pärast, vajutame selle anneta enamasti, on ju, noh, kõik see, aga, aga see hoiab selle materjali ikkagi ringluses, see läheb. Tehakse kasvõi terrassilaudu sellest, aga no sellest midagi tehakse, on ju, nii, et see ei lähe. Samu pudeleid, on ju, enamasti ei tehta Eestis vist peaaegu mitte üldse, aga, aga noh, midagi ikkagi tehakse sellest, et see. Ja klaasi, klaasi kasutatakse natuke ka uuesti, et ainus korduspakend täna meil ongi siis õllepudel Eestis, on ju. Et õllepudel päriselt pestakse ära, teeb teatud, teatud hulga ringe. Et see klaasist pudel siis, nii-öelda plastikpudel, kõik läheb purustamisse. Nii et, nii et see on õigustanud ennast, see on näidanud ja, ja selle tõttu ka teised riigid ja seal mingit vist vaidlusküsimust ei ole, et, et kas see, kas see on hea või mitte, et see, see on igal juhul, on kõikide valitsuste arvates hea. Nii, nüüd sellest edasi on igasuguseid samme proovitud, on ju, et tule täida ise, tule. See ei tööta, on ju, nii. Tule oma topsiga tanklasse kohvi ostma, noh, natuke töötab üks protsent inimesi, käib ju, ei ole enam null koma üks, vaid terve protsent inimesi juba, on ju, nii. Siis, siis on proovitud, et tooma toidukarp tagasi mulle restorani, ma pesen ise, noh, iga, igasuguseid mudeleid on, aga need kõik on jäänud hästi marginaalseks ja ütleme, et see levinud, kuigi sa sissejuhatuses ütlesid ka, et noh, et neid on, neid firmasid on palju, Euroopas sadu või nii-öelda, on ju. Siis, siis nad on kõik jäänud sinna marginaalseks, et kui me ise tõmbasime juti vahele enda jaoks, et noh, tõmbame mingi lati ikka, et kust, kust maalt nagu päris asi algab, et. Siis me ise nagu arvame, et kui sa oled miljon pakendit ära pesnud, et siis sa nagu võiksid ennast nimetada, et sa, et sa nüüd oled nagu päris ettevõte, on ju, et sa midagi ikkagi siin maailmas oled juba muutnud, miljon korda, miljon pakendit on päästetud sinu tõttu, on ju. Siis noh, selliseid meie teada on Euroopas praegu neli. Et, et noh, me loodame oktoobris ületada selle joone, et siis kas me oleme seal viies või oleme seal kümnes, aga, aga no selles, selles esikümnes oleme igal juhul. Nii, nüüd, nüüd see, kas, et kas see, kas see pesemine ise on nüüd, on nüüd asjal hea, see on selle asja tuum, on ju, nii. Rohelised siin nagu üldse ei kahtle, kõik on, hästi palju uuringuid on tehtud, on ju. Küll kartongi ja ühekordse plastitootjad avaldavad ka igasuguseid uuringuid, aga noh, üldiselt selline üld. Ülikoolide paljude uurimuste selline keskmine tulemus on, et, et kui asja kasutatakse kolm, viis või kaheksa korda, et siis on ta igal juhul ühiskondlikult või siis ökoloogiliselt juba palju parem kui see ühekordne. Nii, noh, ma võin öelda, et maikuus, on ju, noh, me pesime viiskümmend tuhat asja nüüd, nüüd oma pesulas. See on QR koodide põhiselt skännitud, igaüks võib auditeerida, valideerida, on ju, meil ainult hea meel selle üle, on ju, nii, meil on nagu track'itav süsteem, on ju. Nii, et me teame statistiliselt täpselt, palju me peseme. Ja, ja me kasutasime vähem vett kui üks autopesula, on ju, no kui palju on Eestis autopesulaid, on ju, ja siis nüüd noh, et meil on siis nüüd ja, ja ühel ettevõttel on veel korduspakendite pesula Eestis, on ju, nii et noh. See vee hulk, mida me tarbime selle juures, noh, me oleme tõeliselt väike vee, vee, vee kasutaja, isegi kui me peseks miljon pakendit kuus, isegi siis me oleksime väike vee tarbija Eestis.
Ma olen nüüd kolmas kord siin ettevõtte asutaja, on ju, esimene ettevõte on jõudnud kahte riiki ja saja inimesega ja nüüd teine on jõudnud nelja riiki ja on seal saja viiekümne inimesega, on ju. Et iga korraga siis natuke, natuke edukamalt, see on oma asja tehtud ja, ja, ja see eelmine ettevõte siis tegeles, tegeles toiduainete kastidega, mida siis nüüd pestakse miljonite kaupa siin Baltikumis ka. Et kliendid, alati kõik selline teenuseäri on alati seotud mingi mix sellisest trendist, logistikast, pesust, tehnoloogiast, noh, sel, selle, sellises grupis. Ja, ja see, ja need kastid on siis asendanud väga palju ühekordseid kaste viimase kümne aasta jooksul Eestis. Nii et sealt needsamad kliendid hakkasid küsima meilt toiduainete pakendeid ja nii me selleni jõudsime, et, et miks sa nüüd, ma ütlen siis turumahtudest natuke sulle siis, et viie suurema ühekordse pakendi müüja käive eelmine aasta oli Eestis kuuskümmend viis miljonit, on ju. Pooled pakendid tuuakse välisemalt, et kokku seal üle saja miljoni on siis, kes müüvad meile pakendeid ja siis prügifirmade käive kokku, need, kes ära korjavad, need seal on veel teine kakssada miljonit, noh, seal on isegi rohkem, kui tundub nagu justkui müügipoolel, on ju, või noh, on igast muid pakendeid Nii et, me räägime seal mingist mitmesaja miljonilisest turust ainuüksi Eesti kohta. Nii, ehk et kui, ükskõik kui väikese protsendi sellest me ära asendame, siis see on ikkagi olulise mahuga äri. Et, ja ainuüksi siin, et, et kui me nüüd sellele mudelile pihta paneme, mis, mis saab levida. Ja Euroopas on väga vähe ettevõtteid praegu sellele pihta saamas, mis saab levida. Noh, praegu meid oodatakse Helsingis, Riias, Stockholmis, on ju, et noh, me kaasame raha, et, et oleks, et oleks võimalik kuidagi minna. Et see, see, see ühiskond on valmis, aga need mudelid, et olemas, need, puudu ei ole olnud ideedest. Selles rohevaldkonnas, neid ideid ja hobiettevõtteid ja neid marginaalseid katsetajaid, noh, need, neid on nii palju. Puudu on tegelikult sellisest odavhinnale keskendatud, et oleks odav, sest toiduainete ahelas, noh, asi peab olema odav. Ja kergesti juurutatav ja kergesti levitatav, ehk see ei saa olla. Hi-tech ja ei saa toppida sinna, kus on meil muidu load-tech keskkond, et noh, et, et restoran või, või. Või üldiselt jae, jaepood on meil üldiselt üsna selline, noh, tarbija seisukohast, load-tech keskkond, on ju, kuhu, kuhu ma lähen, et, et. Nii et sinna väga keerulised tehnoloogilised lahendused pole, pole sisse murdnud, sest nad ei saa levida kiiresti.
Pudelite osas tagastati muide eelmine aasta üheksakümmend protsenti, et see on täieliselt suur, suur protsent ja teistes riikides on samamoodi hästi kõrge. Nii et, et üldiselt, kui inimestele anda võimalus tagastada, siis meil on see, noh, kultuuri tase on ikkagi selline, et väga paljud seda kasutavad. Nüüd, nüüd kuidas siis levib see muude pakendite tagastamine, et küsitlustes on selge, tänavaküsitlusi teheks, on ju, kas, kas ma tahan oma e-poe pakendi tagastada ja muidugi ma tahan, on ju, ja ma olen nõus kohe tagastama. Toidukarbi, jaa, igal juhul, kohvitops, kas võib olla korduskasutatav tanklas, jaa, ma olen nõus, on ju, olen nõus maksma rohkem, kõik need, kõik need uuringud on Eestis avaldatud, on ju, nii. No päriselt nii ei ole muidugi, päriselt see inimene käitub seal natuke teistmoodi, aga valib seal. Nüüd. Nüüd siin on siis, me alustasime väga ettevaatlike ootustega eelmisel sügisel, esimesed kümme, kakskümmend, viiskümmend restorani liitusid. Ja siis äkki viis restorani omanikud teatasid, et kuulge, et mulle meeldib see teenus, ma jätan nüüd ühekordse pakendi ära, mul niimoodi lihtsam ja ma tunnen ka ennast paremini, et ma ei tooda prügi juurde maailma. Ja, ja meie suureks üllatuseks siis noh, nad katsetasid, ütlesid algul, et kuu aega katsetame, vaatame, kas mõni klient kaob ära, siis teadsid, et ei kadunud keegi ära, et, et mõni üksik pahane on, aga et minu arvates hea, hea tähendab siin palju rohkem kui see mõni üksik pahane klient ja mina jätkan. Ja nüüd on neid siis, täna on seitse. Ja juulikuus tuleb juurde kümme tükki, et meil on siis nüüd sügiseks, noh, teadaolevalt vähemalt seitseteist restorani Tallinnas, või Eesti peale, kes, kes ei kasutagi. Noh, sisuliselt ühekordset pakendit seal, noh, mõni üksik väga, väga väike erand. Nad näitasid selle kätte ülemist ja Linnak tegi nüüd otsuse, et kogu Linnaku territooriumil, tema lõpetab ühekordse pakendi ära. No neil on selge rohestrateegia, nad viivad oma rohestrateegiat ellu, me oleme lihtsalt neile teenuseosutaja, nemad, nemad tegid valiku, otsustasid meiega edasi minna. Sellised ettevõtted näitavad teed ja nad ei jätagi valikut meile, et see valik tehakse meie eest ära, sest noh. Ma ei saa täna midagi Olerexi tanklas teha, et kuidagi nõuda endale mingisugust teistmoodi pakendit kui see, mis seal on, on ju, see valik on minu eest igal juhul ära tehtud ja see tehakse homme ka ära. Et kui homme see valik on ära tehtud minu eest, et vot nüüd on korduspakend, on, on tasuta ja kui sa soovid seda ühekordselt, palun maksa viiskümmend senti, maksa euro, siis see, see valik on ka alles. Ja siis see, kes seda soovib, nagu Taavi ütles, need, need on olemas, need inimesed. Et, et ilmselt on ka kahekümne aasta pärast diiselautodega sõitjad olemas endiselt, on ju, noh, nemad saavad siis, mis nad ikkagi tahavad, et siin on lihtsalt teise hinnaga.
Siis on kõik hästi, jah. Jah, et pudelis võib visata, on ju, saab annetada ja panna nendesse kastidesse, kus ma raha ei taha, et meie puhul ka võib meie kasti visata lihtsalt, et sellest pole midagi, et. Siin suur erinevus on, et miks see pudelisüsteem meil on jäänud täpselt selliseks, nagu ta oli kaheksa aastat tagasi, et ta ei saa areneda, on sellepärast, et ta on tehtud anonüümsena. Me astusime sellest sammu edasi, me tegime isikulise. Sest isikulise süsteemi puhul me saame panna kasvõi, sa võid kasvõi panna musta kilekoti oma maja ette või garaaži ja koguda sinna. Ja kui ka keegi peaks selle sisu võtma ja uuesti skännima, siis tema raha ei saa. Ehk et isikupõhilise süsteemi puhul ei saa sama asja eest mitu korda raha. Aga pudelite eest saab, varastamine on motiveeritud, see on kasulik, varastada on kasulik, Saksamaal varastatakse väga palju pudeleid. Nii et see, me tegime sellepärast selle sinu telefonipõhise, sest me valisime ka väga palju, ma kõigepealt ehitasin muidugi RFID-põhise masina, ma olen sellega palju aastaid tegelenud ja pannud sinna suurtesse toiduainete ladudesse ülesse RFID lugeraid ja noh. Sest ma midagi tean, on ju, alates kui see haip algas, on ju, kakskümmend aastat tagasi juba siis, Saeveskite Baltikumi IT-juhina ja seal proovisime seda panna saematerjali peale ja noh, kõike värki, see haip on ju kestnud nii kaua. Aga, aga noh, sellest Airfadi haibist ikkagi on tulnud meile ainult viipemakse ja ma ei tea, uksekaardid ja noh, mingid sellised asjad on ju, ta päris ikkagi toiduainete pole, ta isegi pole medik, noh. Tablettide ja karpidele ei jõudnud rääkima, võtta siis veel taevaliste toiduainete peale, nii et, nii et see. Nii et see osutus liiga kalliks, me jätsime ühel hetkel kõrvale, saime aru, et see masin on ikkagi liiga kallis. Noh, ütleme, et masinate hinnad on siis noh, ütleme see, kui me räägime erinevast tehnoloogilistest lahendustest, siin, mis meil laopealt läbi käisid kunagi päris alguses, siis, siis see pudelimasin, mis meil poodide taga on, see maksab niisugune viiskümmend tuhat, umbes, nii. Nüüd siis see, see masin, mis võtaks mult pakendeid vastu, kuhu ma saaks toppida RFID põhisena, see maksab niisugune neli-viis tuhat, nii. Noh, kõik nende Q-tasud on ka vastavalt, ehk et kümme korda on see ikkagi masin odavam, nüüd, kui ma panen selle tavalise kasti su maja taha, on ju, noh, siis see on veel sealt siis kümme või viiskümmend korda odavam, on ju. Ehk et, et see on, see nii, nii suured suurusjärgud ja siis see, mis, mis me toote peale peaks panema piltlikult küpsise karbile, on ju, et kas seal on ühe sendine kleebis või seal on RFID kleebis, mis on seal kümme senti näiteks, on ju, või, või, või seitse senti. Siis, siis see vahe on ka seal ikkagi nii suurtes kordades, et, et sellest pakendi osast moodustab suure, suure väärtuse. Noh, Saksamaal aetakse ka sellist asja, et kõik need asjad võiks tagastada pudeliautomaatidesse, ehk kõik küpsisekarbid võiks olla pudelikujuga ja neid võiks sinna pudeliautomaati tagastada, seda proovitakse seal, noh, see tundub ka meile huvitav idee, aga natuke nagu noh, poolele teele minek või selline tupik, et no kõik asjad ei saa ju olla ümarad lõpuks, on ju. Et, et on ikkagi ka kuskilt tulevad kas alati karbid või kringlialused või muud asjad on ju, pitsakarb. Nii et, nii et sel, nii et valisime meelega lõpuks kõige levi, kiiremini leviva tehnoloogia, et, et noh, enam lihtsamat asja me ei osanud välja mõelda, et, et.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]