See on muide, see on üks hästi kihvt küsimus, kui ma tohin, lihtsalt raisata teie aega. Lift nii-öelda igapäevahoonestusse leiutati või võeti kasutus selle üheksateistkümnenda sajandi keskel, tuhat kaheksasada kuuskümmend, mingi sellist. Ja sada aastat olid kõik liftid operaatoritega. Ehk siis oli see inimene, kes istus liftis sees ja siis noh, tõmbas seda kangi, noh, muidu toona ei olnud, aga noh, liigutas kange ja avas uksi ja sulges uksi. Ja miks see see niimoodi oli, oligi seesama, et, et, et seesama küsimus, kas sina julgeksid astuda lifti, kus ei ole operaatorit? Ja tollel ajal kõik inimesed ütlesid, ei, mina ei julgeks astuda. Ja ei astunudki, kuni siis aastal tuhat üheksasada nelikümmend viis toimus liftitöötajate streik. Mille tõttu siis New Yorgis kõik nende pilvelõhkujate inimesed siis panid jala nagu mööda teha, on ju. Ja siis hakati, tehti olulised uuendused liftidesse. Liftidesse paigaldati peeglid, suurenti valgust ja muusika. Ja tehti reklaame, kus väiksed lapsed kasutavad lifte, näitamaks, et näed, et väike laps saab ka hakkama, et noh, et, et mis siis sul viga on, on ju. Aga ma ütlen, küsimus oli täpselt samasugune tollel hetkel, täpselt sama küsimus oli, kas sina astuksid lifti, kus ei ole juhtiv? Ja täna me mõtleme, et noh, muidugi. Ehk siis, kui sa küsid uuesti, et kas ma astuksin nagu noh, ütleme ilma meeskonnata lennukisse. No ma ei tea, mulle, ma olen lugenud mingeid lugusid, et päris tihti on ju olnud ka sihukest asja, kus lennuk maandub ja piloodid vaatavad üksteisele otsa, et kas sina maandusid lennuki?