@ RESTART // 2022.06.15
geenius_restart_0052.mp3
KUUPÄEV
2022-06-15
PIKKUS
54m 14s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates vestlevad SpectX-i kaasasutajad Renee Trisberg ja Jüri Shamov-Liiver oma ettevõtte loomisest, tehnoloogilisest innovatsioonist logide analüüsi vallas ning edukast exit'ist suurfirmale Dynatrace. Arutletakse süvatehnoloogia arendamise väljakutsete, ettevõtte müügiprotsessi ja järgneva integratsiooni üle suures rahvusvahelises organisatsioonis.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
2015. aastal asutasid kaks endist Hansapanga IT-osakonna ja Skype'i töötajat küberturvafirma SpectX, mille eelmisel aastal ostis ära suur börsifirma Dynatrace. Eestlaste unikaalne tehnoloogia elab nüüd palju suurema ettevõtte sees ning Dynatrace peab Eestis harukontorit. Restardis tänased külalised on SpectX asutajad, praegused Dynatrace'i töötajat Renee Trisberg ja Jüri Shamov-Liiver. Räägime sellest, kuidas käib ühe süvatehnoloogiaga tegeleva firma ehitamine ning milliseid muutusid tuleb firmas ette võtta siis, kui tehnoloogia arendamise kõrval tuleb hakata tegelema harukontorite, müügi ja klientidega. Kui valik on selle vahel, kas minna ise edasi ja proovida end maailma suurte kõrval kehtestada või müüa oma tehnoloogia mõnele suurele maha, siis millised on ühe või teise valiku plussid ja miinused ning miks otsustasid SpectX-i asutajad Dynatrace'iga liituda. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.
Ja nüüd sa, Renee, rääkisid Dynatrace'ist on ju ja see ongi nagu väga lai, et see on alates, ma ei tea, riistvara haldusest kuni selleni, et mis on kasutaja lõppkogemus ja kui närviline ta seal taga on, eks, on ju. Aga teie osa seal sees on hoopis mingi kitsam lõik või mingi kitsam ala, et mis on siis see nii-öelda teie valdkond. Kuhu te siin nüüd öelda sobitusite ja miks teid ära osteti, et, et mis on täpselt selles siis nagu selles suures tohutus maailmas, noh, mis, mida. Kümned või sajad süstsevad, me neid iga päev teavad, on ju, et, et, et kus on see teie, teie lõik?
See, see on, see on üks võimalus. See on, selles mõttes väga hea näide on see, et seal sihukese asja peal töötavad kõik teised lahendused ka, kui nad natukenegi töötavad, sellepärast et see on ette ennustatav. Et sihukene asi juhtub, aga kust kohast läheb katki, katki läheb see, et kui sa täna ei tea küsimust, mida sul on tarvis homme esitada. Ja siin võib-olla, kas te mäletate siin, mis see oli pool aastat tagasi või neli kuud tagasi, kui oli see Log4j. Siis suur turvanõrkus, turvanõrkus, mis oli ja siis selgus, et kogu tööstus. Kes peaks nagu andma logidest vastusi, läks katki ja miks ta läks katki, sellepärast et. Et kui, kui see standartne lähenemine töötab nii, et me nüüd siis saame näiteks need logid, mis on sihukesed. Võib-olla struktuuriga, võib-olla mittestruktuuriga ja proovime siis sealt kätte saada info, mis. Võib-olla kasutajale huvitav, näiteks seal on kuskil Hendrik Roonemaa, siis me paneme selle kirja, saame teada, et on Hendrik Nooremaa ja me viskame ära kõik selle, mis on. Rämps ehk kirjavahemärgid on rämps, neid ei ole tarvis. Ja siis selgus, et log for j'st aru saada, et kas sind üldse on proovitud rünnata, ainult. Kaks järjestikust sümbolit, mis, mida saab kindlalt ütelda, et need peavad seal eksisteerima, on dollari märk. Mille järgi tulevad loogilised sulud lahti. Ja siis selgus, et kõik tootjad, kes on, nad ei lubagi seda otsida, sellepärast nad viskasid selle minema, seda infot ei ole, selle järgi ei saa otsida. Ja, ja, ja noh, teid ja siis see, see, see ettevalmistamine, noh, minu rõhk oli, et ma ütlesin ka, et me ei tea, mitte kunagi ei tea seda küsimust, mis sul on homme, ei, see on nagu vale ütelda, ütleme kaheksakümmend protsenti juhtudest sa tead. Ärianalüütikas, sul on aega ette valmistada, isegi kui täna süsteem ei võimalda sellele, siis teeme kaks kuud, teeme mingit projekti, teeme uued. Data pipeline'id, saame need andmed, saame kätte, aga nüüd turvaasjadel, kus see juhtus eile. Homme hakkad seda analüüsima ja sul ei olnud ettevalmistusaega ja selle koha pealt tuleb anda siis. Täisvõimekus kliendile tagasi alates sellest, et, et mis oli näiteks mobiilirakenduses sinu back-end'i tulnud päringus selle JSON formaadis. Päringu siis sisus ja nende kirjete järjekord. Sest rakenduse jaoks on ükskõik, kas sul on näiteks konto number eespool summast või vastupidi, kui me kasutame JSON-i formaati, ta oskab sellest aru saada. Aga, aga kui sul on turvaintsident, siis sinu jaoks võib-olla see tähtis, sellepärast, et näiteks sa tead, et sinu enda ametlik mobiilirakendus alati saadab kõigepealt kontonumbri ja siis summa ja siis sul on kuskil mingid Austraalia häkkerid. Kes kasutavad teist teeki, et seda kokku panna ja võib-olla nendel on siis järjekord teine, noh, see on jälle väga lihtsustatud, aga vot sihukesed asjad, mis peaks olema võimekus alati andmetest küsida. Selle saab kokku võtta ühe, selle saab kokku võtta lausega paindlikkus. Paindlikkus, sellepärast, et paindlikkus ja mitte suruda siis kasutajaid mingi konkreetse raudtee peale, mis, mis oli toona ja tegelikult täna ka vaadates turult ringi, on nagu see, et on siis. Need lipulaev kasutusjuhud, mis optimeeritakse väga heaks, hästi ära, aga nii kui sul on tarvis seal kõrvale astuda, siis sa oled. Kummuli või paarimal juhul, mida siis tööstus teeb, tööstus või, või kliendid selles tööstuses teevad seda, et küsivad, kuulge, kas teil on võimalus teha eksport? Ja siis nad võtavad Pythoni või kirjutavad ise mingit Java, kirjutavad selle, mis siis teeb. Analüüsi sinna otsa ja minu filosoofia oli, et aga teeks niimoodi, et kasutaja ei pea eksportima. Et mis iganes ta tahab teha, ta saab teha selles tööriistas, saab teha.