Miks nii paljud ettevõtted ja inimesed sellesse idusse 700 000 panid?

Kahekümne viies mai on käes, tere kõigile kuulama Restardi saadet. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad seda ja külas on idufirma. No mõnikord ikka idufirma maailmas satub niimoodi, et, et tuleb igasugu udutajaid rääkima sellest, millised on nende udused plaanid. Siis tänane saade tuleb väga praktiline, sellepärast et idufirma, kes meil külas on, on valinud endale igati sobiva nime ja nende nimi on Praktikal. Ja see idufirma tegeleb midagi, midagi haridus, midagi, midagi ning nad kaasasid seitsesada tuhat eurot just hiljuti. Nii et tänasest umbes kolmveerand tunnist saab teada, mis on praktikal ja miks sinna nii paljud tuntud inimesed ja ettevõtted oma aega ja raha panustavad. No Taavi, kas sina tead, mis on praktikal?

Jah, on küll jah. Aa, väga hea. Tegemist on siis start-upiga, kes peaks aitama ja edendama Sten Maridust, eelkõige füüsikat. Ja no ütleme siis nii-öelda valmiskomplektid, valmistunnid õpetajatele, juhendajatele. Teema, mida ma väga hästi valdan.

Praktikalijuht on Omari Loid, Omari, Omari on meil, meie tänane külaline, tere. Ahhoi. Ma võiks kohe, ma ei tea, kas me alustame kohe nagu natuke, lubad mul alustada kiuslikult või me laseme sul?

Soojendame

enne. Soojendame enne üles ja siis küsime.

Ei, sa võid ikka kohe, kohe puit panna.

Jaa, ei, mul on, ma päris täpselt ei saa aru, et kust ja kuidas on võimalik. Edu tekkis nagu ikkagi suurt raha teha. Ma saan aru, kui sa teed laoarvestust või mis meil nüüd siin on popi teha, viid kokku ühte, teist ja kolmandat rikast osapoolt, eks ole, et see, see tundub mulle nagu rahaprojekt. Reaalainete õpetamise edendamine koolides. Lihtsalt niimoodi vaataks sellele pealkirjale. Mina ei oska kuskilt sellest nagu äri otsida, et kas see praktikal on, on ta nagu äri? Ja me räägime siin okikepist ja, ja tootlusest, Muida on ikkagi selline kolmeveerand ühiskondlik projekt.

Ja see laiem mure, mis selle teemaga kaasas käib, et kui sa ETEC ja, ja haridusvaldkonda vaatad, siis pigem nagu kipub sinna teisele poole jääma, mis sa kirjeldasid just, et vaadatakse seda, et tahaks midagi ära teha. Aga ei vaadata sisse sellele äriosale, ei vaadata sisse jätkusuutlikkusele, et kuidas see asi, mis sa lood. Et see oleks olemas, mitte ainult nüüd aasta ja kahe või kolme jooksul, kui sa ise sellega tegeled, et kui sa lood suurt asja, et sa. Ja mingi hetk, kui sina asutajana või selle asja looja on edasi liigud, et kas see siis on olemas või kas see püsib edasi, on see nagu see. Üldine kontekst ja praktikal ja, ja praktikal e-tech'ina selles siis ikkagi on, ta nagu. Ühe jalaga on ikkagi äris, ühe jalaga on ikkagi selles me päriselt muudame seda või tahame muuta seda, kuidas koolides loodusained on võimalik õpetada, et käed saaks päriselt külge panna nendele asjadele, mis me koolides õpime. Eks see ikkagi äripool on siin olemas, eks muidu ei oleks meil ka see ilus raha kaasamise number jaoks selline tulnud, kui. Seitsesada

tuhat eurot, eks ole, kuna aastate hulgas on, ma loen Eesti Energia, ABB, LHV, Metrosert, Nordecon, Fermi Energia, Heateo, Heateo Haridusfond ja Martin Villig ja, ja muid üksikisikuid ka. No on ju võimalik ka ette kujutada, et igaüks nendest andis, mis iganes, eks ole, mõnikümmend või sada tuhat ja ütles, et Omari, kuule, et see. On väga tähtis, et Eestis koolides õpetatakse reaalaineid, et noh, mine ja kuluta see raha ära, eks, aga, aga sa ikkagi ütled, et see on äri, see ei ole

ühekordne. Investeerimisraundi sisse vaadates ka on ikkagi, enamik sellest on mitte nii-öelda see social, social responsibility raha, mis ettevõtetel olemas on, vaid me räägime ikkagi ingelinvestorite rahadest, enamik sellest raundist on ingelinvestorite rahad.

Kuule, aga me läheme selle raundi juurde tagasi, sest see on väga põnev teema, et sest kokkuvõttes ju investorite rahas on nagu. Nagu poliitikule hääled, ehk siis see on nagu mingi mandaat, et sul on, sul lubab midagi ära teha. Ja siis kas usutakse või ei usuta, on ju, ja kui sa raha saad, siis järelikult usutakse, on ju, aga noh, erinevalt poliitikust sa pead päriselt ka selle ära tegema, on ju, et noh, et, et. Mistõttu ma tuleks selle juurde tagasi hiljem, ma tahtsin vastata Henrikule selle koha pealt, et kas ETtehhis on raha. Räigelt, lihtsalt mitte Eestis ja, ja, ja väikestel turgudel, ehk siis pean tunnistama, et koos teiste Eesti investoritega. Ka meie oleme investeerinud a la mingite Silicon Valley start-up'idesse, kus on tänaseks juba miljoneid videosid, kus ütleme needsamad. Füüsikaõpikut, keemiaõpikut noh, kujuta ette, et iga paragrahvi kohta, kus on mingi väide, on tehtud kolm-neli inglisekeelset selgitavat videot, et mida see tähendab, on ju, et noh, et, et kui sa seal. Väidad, et noh, et, et näed, et et rõhk on seal. Üks Newton ruutmeetri kohta on ju, et mida siis nagu tegelikult nagu tähendab, on ju, et noh, see lause on ju, et ja see kasvab tohutu kiirusega, sest näiteks Hiina. Paneb tohutult raha, just vanemad investeerivad selleks, et oma last siis sellest konkurentsis ülespoole tõsta. Ja lapsed, laste nimel on, on ütleme nii-öelda, ma ei tea noh. Kogu see offesterni raamatu müük minu meelest on laste nimel üles ehitatud ja nii edasi, et see on meeletu business, mis on, on ETech-is, sest just, et noh, me teeme ju kõik selleks, et meil lastel oleks nagu hea. Ja ETech just nagu laste vaatenurgast on ju.

Iseenesest Duolingo näiteks ennast ei kategoriseeri ETekina ka sellised keeleõppeäpid, nad noh, sisuliselt lähevad selle sarnase kategooria alla. No Lingvist on Eestis, on ju, ETekina ennast ikkagi kirja pannud ja kasvab, et selliseid õppimisasju on, maailma kontekstis on ikka päris palju ja selliseid just mentorluse asju ka, et, et eraõpetaja asju.

Aga meie mõtlengi, meil vist üks edukamaid praegu peaks olema nine nine math. Pole ma saatesse kutsunud, tuleks Hendrik kutsuda, et, et küsiks, kui nad lähevad. Tõnis on tore ja.

Okei, selles mõttes, et miljoneid videoid saab ju kindlasti luua ja Youtube'is on neid isegi rohkem kui miljoneid, eks ole, kaasa arvatud noh, sinu selle rõhunäite kohta, aga ükskõik tegelikult, mille kohta, et. Minul, ma ei ole e-teeki sisse vaadanud, ma ei, aga mul ei ole jäänud muljet, et ükski Eesti e-tekkidest oleks noh, ütleme väga edukas, võib-olla isegi ma ei tea, GrabCAD-iga võrreldavalt edukas, eks ole, rääkimata Boltiga võrreldavalt edukas. Ja, ja, ja, ja, ja, ja, ja, ja mulle ei löö praegu kohe ette ka ühtegi sellist nagu ülituntud maailmas nagu noh, edukat ETekki, eks, et ma võin sulle startup'e nimetada, ma ei tea, Instagramini. Okei,

sa võid öelda harituse küsimus, aga

ma tarbin igasugust noh, tehnoloogia, ajakirjandust ja meediat, eks ole, igasugustes vormides ja ikkagi väga

harva olen mina näinud seal selliseid nagu suuri EdTechi

edulugusid. Ma ei ütle, et neid ei ole. Aga see ei ole tavaline, et sa teed hommikul arvuti lahti või, või mõne podcast'i ja öeldakse, et näed, et jälle Facebook ostis kahekümne kahe miljardi eest suure ETG start-up'i, noh, ei ostnud, eks, ei ostnud ju. Aga okei, ma ei taha viriseda. Sees mõttes nii palju ei ole. Jah, aga, aga järelikult on see lihtsalt hea algus, et see, see haridus on kindlasti üks nendest valdkondadest, meil on need, eks ole, terviseenergia haridus, mingid sellised suured valdkonnad, kus, kus kõik tunnevad, et seal peab hakkama muutusi tegema. Et, et väga hea, kui meil on järgmine, lähme siis.

Kui ma leidsin praegu mingi nimekirja, aga kui sa tahad otsida, on holonik.com või holoni.iq.com ja ma siin praegu vaatan. Siin on selgelt, kas ilmaga mingi pahand viiskümmend unicorni või. Et meeletus kohuses on neid.

Selge, ühesõnaga me oleme tõestanud, et EdTechis reaalselt saab ka raha teha. Aga mitte

Eesti turul.

Ja, ja mitte Eesti turul. Ja ma arvan, nüüd on siis hea koht, kus me võiksime lasta Omaril rääkida, et mis, mis see on siis ikkagi täpsemalt, mida te teete ja kuidas te seda pähklit üritate süüa?

Jah, ja mis see pähkel

on,

et ma alustan sellest, mis me teeme ja siis ma jõuan selle pähklini. Et praktikal on loodusainete õpetamise ökosüsteem ja see on juba nüüd tore lause, mida saab tükkideks hakata lahti võtma. Eks loodusained, seesama STEM märksõna, mis sa õhku viskasid, meie. Suur huvi on see, et saaks päriselt nende ainetundides klassiruumis kohapeal, ehk see, kus siis põhikoolis, gümnaasiumis õpetaja õpetab klassis. Et seal saaks nendele ainetele, teemadele käed külge panna. Need on need ained, mis seletavad ja õpetavad meile maailma meie ümber. Ja me usume sellesse, et neid peakski õppima selle kaudu, et sa koged seda, mitte ainult ei vaata vihikust, ei vaata ekraani pealt, vaid sa päriselt saad selle. Kogemuse, mille, mille põhjal või mille külges hakkan neid erinevaid teadmisi endale talletama, a la noh, seesama. Newton ruutmeetri kohta rõhk on ju, et sa saad päriselt selle rõhu kogemuse katsetades kätte ja siis, kui õpetaja sulle hakkab vaid näitama mingit videot või näitama valemit, et sa seod kogu aeg selle mälestusega. Mis sul seal tunnis oli, selle katsetamisega. Ja et seda nüüd saavutada, ongi meil vaja luua see ökosüsteem, sest see koosneb nii mitmest jupist, et päriselt selline kogemus tundi kohale jõuaks. Ütleks, et meil on selline kolm, neli põhikomponenti, esimene põhikomponent on katsevahendite komplekt, et saada seda praktilist kogemust pakkuda, on vahendeid vaja ja vahendite leidmine. No ma arvan, Taavi, sa unicorn'ide poole pealt tead ka, et see on ikka paras tagaajamine, et saad endale ikka neid lihtsaid vahendeid kätte, millega neid katseid teha. Ma

ei tea, mul on kõik olemas. Noh.

Aga sa ei saanud neid selverist osta suure karbiga, sa pidid selle ikkagi ise ehitama välja.

Kas me ostsime jah, ei, aga noh, selles mõttes on õigus Omaril, et noh, eriti praegu on ju Hiinast mikromootorite kättesaamine on ikka tõsine tegemine.

Just, ja nüüd, kui sa paned selle kohustuse ülesande õpetaja õlule, kellel on niigi ülekoormatud. Ehk tal on mingid asjad koolis olemas, aga et hakata nüüd leidma nii palju neid vahendeid, iga õpilane saab teha, seal tulevad väga kiiresti piirangud ette, kui meil teemade arv kasvab, sisukus kasvab. Sellepärast jah, on meil siis katsevahendite komplekt on nii-öelda keskmes, kus me paneme kõik ühe kursuse jaoks vajalikud vahendid ühte komplekti kokku. Seal teine jupp juures on nüüd see, et kui need vahendid on olemas, siis mis me teeme nendega? Üks asi on õpetada füüsikat, teine asi on koostada füüsika katsevahe, katsete juhendeid, ehk siis need nii-öelda sammud, mida sa pead tegema nende katsevahenditega, et siis tekiks mingisugune tegevus, kogemus, õppimine sellest. Ja see on ka eraldi suur tükk tööd, mis nii-öelda õpetajal on pigem selline. Läheb, läheb sinna nagu lisakoormuse teema juurde, et su põhi, põhirall on saada see tund valmis, millega sa annad õpilasele selle teadmise edasi. Aga et kirjutada nüüd kõikidele nendele viiekümnele, kuuekümnele katsele juhised ka, see võtab jälle nagu tohutult aega õpetajalt ära. Ja, ja seal on ka see metoodika jupp küljes, kuidas siis õpetada katsevahendite kaudu niimoodi, et seal toimub päriselt õppimine, üks. Et suur murekoht on ka just praktiliste töödega see, et kui minna õpilastelt uurima pärastpoole, pärast praktilist tööd. Mis te õppisite ja proovida seda mõõta, siis enamasti tulevad need vastused mitte siis selle õpitu kohta, vaid need on kirjeldavad tegevuste kohta, ehk siis õpilane hakkab kirjeldama, et ma nüüd tegin seda, tegin toda, valasin selle sinna, panin selle kokku. Aga ei, ei ole nii-öelda see, mis sisu seal taga oli, mis füüsika selle taga oli. Ehk siis see katsekompleks pluss õppesisu annab juba selle momendi edasi, et, et kuidas nüüd õpetaja saab võtta vahendid, kuidas õpetaja saab võtta selle sisu ja teha praktilist tundi. Ja, ja kolmas jupp meie juures on meie enda tarkvarajupp, mis seob kokku slaidiesitlused, viktoriinid Kahoot stiilis viktoriinid just. Ja sellise multimeedia edastamise, et õpetajal sünnibki selline terviklik keskkond, kus ta ei pea ise täitma seda. Selveris käija rolli, katsete kirjelduse täitja rolli ja tarkvara või seda nüüd IT-toe rolli. Et tal on see süsteem olemas, kus asjad omavahel ongi seotud, siis kõik need kolm juppi tegelikult on kuskil turul juba olemas, Eesti turul ka, et sul on nagu poed, kus sa saad mikromootoreid ka osta. Aga niimoodi, et nad on seal üheks terviklikuks komplektiks kokku pandud ja terviklik siis tähendab nii seda, et ta on siis näiteks füüsikas valgusõpetuse või soojusõpetuse kursuse jaoks. Et ainult ta katab terve selle kursuse ära, et nad ei ole üksikud katsevahendid ja omakorda nad moodustavad jälle terviku, ehk siis näiteks soojusõpetuses me ehitame maja. Soojustame selle maja ära, paneme elektri sinna sisse, et see on terve nii-öelda kursuse vältakeste tegevus. Aga ka terviklik just selles mõttes, et need jupid omavahel, see tarkvara sisu, katsevahendite komplekt, et nad moodustavad jällegi, siis terviklikult tekib päriselt sünergia nende teemade vahel. Ja see neljas jupp on, on selline õpetaja toetamine, kogukond, koolitamine, et, et anda õpetajale seda töörõõmu, inspiratsiooni juurde sellega. Kus süsteemis ta olla saab, et tal on kaasa mõtlevad teised õpetajad seal olemas, et need õpetajad Eesti, noh Eesti näites, aga see on tegelikult ka maailma näites, sest. Me, meie ambitsioon on ikkagi ka maailmaturule minna, aga ongi see, et nagu Eesti näitajad, siis õpetajad Raplas, Pärnus, Tallinnas, Elvas, Tartus. Kõik kasutavad samu vahendeid ja nad saavad jagada seda kogemust ja nüüd hakata siis ühisloomad ka tegema selle poole pealt, et, et. Mis on nii-öelda see parim praktika, mis tekib klassiruumist?

Okei, aga kool ostab see ikkagi endale omavahendid, mitte te ei liiguta neid logistikaga?

Jah, kool ostab endale ühe korra katsevahendid ja komplektid välja, need on korduvkasutatavad, ehk siis kooli jaoks ühekordne. Okei, teil

võib-olla praegu kogemus puudub, et ei tea, kui, kui tihti need uuendama peavad?

Nii ja naa, selles mõttes, et. Meil on endal need prototüübid ja prototüüpid ja prototüübid, nad on siiamaani alles ja kasutusel olnud, aga nad on, ütleme, valgusõpetuse kohta olnud. Nad on püsinud, töötanud, aga nüüd tuleb meil uued asjad peale, aga vaadetes, mis seal on ja lihtsalt viies nii-öelda loogiliselt otsi omavahel kokku, minu enda näiteks kolme pärisakese kogemusega. Et siis pigem need asjad püsivad, et seal nagu oma asja olemuse poole pealt, et nad püsivad, lihtsalt seal on see element, on ju, et, et sul. Põhikoolis paratamatult, kui keegi tahab hakata avastama, kuidas ikkagi midagi seestpoolt töötab ja võtab selle lahti, et siis ei ole vahet, kui. Kui tugev sinu asi on, vaid et kui põhikooli õpilane võtab ikkagi eesmärgiks see asi lahti teha, et siis ta päeva lõpuks võib lahti olla.

Ma just mõtlen seda, et meil näiteks on droonid, sellised asjad, mida me vist. Pärast kahte hooaega ja suvelaagrit peame ikkagi välja vahetama, et siis on nagu, siis on juba nagu tuksis, et siis on juba ära, ära. Kaku ära mingi mootrik üles, on ju.

Just, et selles mõttes sellest üle ega ümber ei saa, et, et mingi ajaperioodi jooksul, eriti kui on elektroonilised asjad. Nad tuleb välja vahetada, see on ka teenus, mis me koolile pakumegi, mis jällegi terviku moodustab. Et koolil on üks kindel partner, siis ütleb talle komplekti. Ja noh, põhimõtteliselt kas tootejupi või komplekti teema on ju ja siis me vahetame ümber ja tegelikult on selline mõte ka läbi käinud, et. Et õppeaasta lõpus kool saadaks enda katsevahendite komplektid meil tagasi, me suvel hooldame neid täielikult ära ja õppeaasta algusest on uuesti olemas, et selline suurem logistiline teenus. Aga see on selline, see, seda me täna ei paku, see on lihtsalt käinud mõttena osade õpetajatega läbi, et see pakuks neile huvi.

Ma nüüd võtan korra ja lähen jälle siin, mul endal on kogemus nüüd kaheksa kuni viieteist aastaste lastega Unicorni kaudu ja. Ja seal on selge seos sellega, et mida vanemaks nad saavad, seda rohkem hakkab neid teooriaga huvitama, et ütleme seal algklassi lapsi, noh ära mulle räägi valgusteooriast, et teeme selle katse, et katse on lahe, on ju. Et see on tore, seda me tahame teha, on ju. Et aga samas nagu see teooria mingil hetkel läheb ikkagi nagu päris keeruliseks kätte ära, on ju, et see õpetaja ikkagi peab ka ikkagi aru saama sellest, mida ta seal räägib, on ju, et, et. Kui palju teil see nii-öelda toetav materjal siis ikka niimoodi toetab, et noh. Mina, saates tahtsin, käisin Treffneris, on ju, meil olime füüsik, erilass, meil oli üheksa tundi nädalas, millest oli siis viis teooriatundi ja neli praktikumi, on ju. Ja praktikumid olid noh, noh ikka vedrut ja, ja pindpinevust, mida sa seal katsetasid, on ju, noh, ütleme, et olin katse küll ja paned külge ja tore on ka, on ju, aga ütleme nii, et noh. Kui sul kõrval ikkagi väga korralikult teooriat ära ei õppinud, on ju, et siis oli see ikkagi noh, oligi rohkem mängimine kui et õppimine, on ju, et. Et kuidas teil see lahendatud on, et see nagu see tase, see teoreetiline tase ka ikkagi sinna kõrvale tuleks ja, ja saaks huvitatult edasi antud?

Just, et siin tegelikult oli kaks küsimust, on üks oli, üks oli see õpetaja pool, et kuidas me õpetajat ette valmistame, toetame ja teine oli siis meie enda teooriaga sidumine, ehk ma alustan sellest õpetaja poolest. Et, et praktikal ongi see, mis me koolile pakume, ongi tööriist õpetajale ja õpetaja kaudu õpilasele, et õpetaja on see, kes klassiruumis selle kogemuse edasi annab. Ja seepärast siis see metoodiline materjal, mis ma enne mainisin, ongi õpetajale loodud, ehk siis milleks see koosneb. Teksti- ja videoosa, ehk põhimõtteliselt õpetaja saab võtta lahti selle tunnimaterjali. Ja siis endale kas vajadusel selgeks teha, vajadusel üle, üle käia lihtsalt kas videos või tekstis, et mis selle tunni siis iva on, kuidas nüüd seda seletada, mida me siin seletama hakkame praktiliselt. Et see on siis iga teema puhul õpetaja jaoks olemas. Õpetaja saab otsustada, kas seda materjali ka otse õpilastega, aga ta töötab ka selle jaoks, aga eelkõige on ta nüüd. Õpetajale ütleme kaks erinevat stsenaariumit, et meil ongi füüsikaõpetajatega selline olukord, et. Mõned on täitsa otse tänavalt tulnud, et kas siis ongi kogukonnast keegi üles astunud ja selle füüsikaõpetaja rolli võtnud. Või, või veidi paremal juhul, et ta on ikkagi õpetaja, aga mingi teise aineõpetaja ja täidab seda rolli. Ja see parem, veel parem juhtun, ongi, et ta ongi päriselt siis loodusainete õpetaja, ehk siis kas ta ongi õppinud geograafia ja füüsikaõpetajaks, et ta on ikkagi natukene õppinud seda. Et sellel esimesel puhul, kui seda tausta nii palju ei ole, ta annabki sellise hea raamistiku ette, et sa võtad selle ettevalmistuse aja, vaatad enda tundi asju läbi, katsetad asjad läbi. Ja tunnis sa saad juba selle järgi kulgeda ja toimetada. Aga juba sellele kogenumule, õpetajale, ta annab selle võimaluse, et sa saad nüüd rohkem enda moodi seda materjali kasutama hakata. Et sul on nii-öelda selline hea toorik on olemas, millega toimetama hakata, see on nii, see on nagu tõlkimisega kohati on, et kui sul on. Juba selline, ma ei tea, eesti keelest inglise keele tõlkimisel näiteks, et sul on juba toortõlge olemas, sul on nagu hea hakata seda rohkem mudima kui see, et sa hakkad täiesti nullist seda kirjutama, on ju, et annab natuke sarnase efekti selle kogenud õpetaja jaoks. Ja nüüd selle teooria poole pealt, et nagu selles mõttes see. Selles materjalis, mida me kasutame, mis läheb tundi õpilasele ka, sest õpilane saab tunnis siis võtta kas telefonist, tahvlist, mis iganes seadmist, mis, kus veebilehitseja on olemas. Saab selle materjali kõrvale võtta, et seal on ikkagi see teooria kogu aeg juures, kui me räägime. Räägime valemitest ja räägime nii-öelda loodusseaduste kirjeldamisest, et see on tal kogu aeg silm. Aga tegite ise oma, aga tegite ise oma

teooria või võttisite abita käest?

Et meie meeskonnas ongi need inimesed, kes Eesti füüsikaõpikuid on kirjutanud, ehk siis need autorid ongi meie meeskonnas olemas. Kaido ise on tükk aega juba aastaid, aastakümneid olnud see, kes Eesti füüsikaharidust eest veab, Erki Tempel on meie meeskonnas olemas, kes on kirjutanud need põhikooli füüsikaõpikud. Et jah, meil on kõik see nagu enda meeskonnas sees, see teadmine. Okei.

Oot, aga mis hetkel nüüd teie teenusemängu tuleb õpetaja jaoks, et ma ei ole õpetaja, ma ei tea, kuidas see, et kui palju õpetajal on nagu nii-öelda, ma ei tea, dokumentatsiooni, eks, et kui ta teab, et ta peab hakkama järgmine aasta, nüüd õpetab, ma ei tea, üheksandale klassile füüsikat, eks, siis kindlasti on õppekava. Õppekava on riigitempliga, seal on kirjas, mida peavad lapsed oskama. Et kas nüüd ja, ja kindlasti on olemas riigi poolt õpikud ja töövihikud tõenäoliselt. Jah, et need on olemas, eks see on selline materjal, mis õpetajat nagu aitab, võtab õpiku ette, võtab töövihiku ette. Ja, ja tõenäoliselt on paljudes koolides olemas ka noh, ma ei tea, ained ja tööriistad ja mingisugused seadmed katsete tegemiseks, eks. Mis iganes ajast need siis on, kas need on nõukaajast või uuemast ajast, et õpetajal on selline ladu ka, kus ta saab vaadata, et ahah, et näed see. Selle veenõu võtan sealt, eks ole, ja selle pumba võtan sealt. Et mis ajal nagu teie mängu tulete või kuidas teie sellesse õpetaja töövoogu siis nagu sobitute, kas te asendate kõik selle, millest ma praegu rääkisin? Või ta saab

teid kasutada

nagu ühe klotsina?

Põhimõtteliselt küll kõige parema kogemuse saab õpetaja siis, kui ta on ikkagi terviklikult selles süsteemis sees, ehk näiteks sees sama näide, mis sa ütlesid, et sul on õpetajal see tagaruum olemas, kus mingid vahendeid on. Et, et kui me räägime keskmisest kooliolukorrast, siis. Seal midagi on, enamikes koolides midagi on olemas, näiteks valguse õpetuse puhul sul mingisugused läätsed on. Aga kui sul on klassis keskmiselt kakskümmend neli, viis õpilast. Siis, kui sa tahad teha kõigiga samasugust katset, siis tekib juba nagu keskmisest koolist see probleem, et kas mul on. Ka paari peale piisavalt palju samasuguseid vahendeid, et mul on võib-olla demo tegemiseks olemas. Et see on juba parem kui mitte midagi, kui õpetaja klassi ees sulle näitab seda nähtust. Aga sellest on täitsa ikka parem, kui õpilane saab ise oma kätega selle läbi teha. Et kas koolil on piisavalt palju neid vahendeid niimoodi, et, et teemade juures saavad kõik õpilased käed külge panna? Ja nüüd uuemaid kooli, mida ehitatakse ja riigigümnaasiumid näiteks, et seal on juba täiesti nagu aus värk, mis seal õpetaja tagaruumis on olemas. Aga seal tekib see teine probleem, et nendega ei tule juhendeid kaasa, just et kuidas ma nüüd kasutan seda katset, katsevahendit selle jaoks, et. Tunnis seda head kogemust anda, sest see ei ole see teadmine, millega näitea füüsikaõpetaja sünnib. See on ikkagi päris suur töö ja aeg, et panna kirja need samad juhendid, mis me enne rääkisid, aga ka just ära mõtestada, et mida me selle katsega teeme. Mida me selle tegevusega teeme ja, ja enne juba siin meil jutus käis läbi ka, et see ei oleks lihtsalt mängimine tunnis. Vaid see oleks päriselt õppimine, et seal on see vahe, et siin on see koht ka, kus. Olles nagu pikka aega teaduse populariseerija olnud, et seal tihti nagu ta jääbki sinna tasemele, et sa annad küll seal inspiratsiooni edasi. Ja sa annad seal uudishimu edasi, aga keeruline on rääkida õppimisest, kui see ei ole selline järjepidev. Süvitsitegevus, vaid kui ta on nagu pinnapealne ja mängimine, mis ma ütlen, et ma ei taha öelda, et see ei ole oluline, vaid see on üks nagu osa sellest pusletükist. Aga sellepärast me praktikaliga just nagu kõskendumegi sinna klassiruumi, mis on see iganädalane õpiprotsess. Et seda toetada ja sinna anda seda võimestust juurde. Teistpidi, kuna see ongi iganädalane, siis selled koormused pidevalt midagi teha õpetajal ongi palju suurem, et. Teadusteatri esinejana ma teen ühe korraliku show valmis ja siis lähen esitan seda sada korda, on ju, ma ühe korra valmistan selle ette. Aga õpetajana saab, iga nädal valmistad seda asja ette, iga aasta sa tahad uuemini teha, et see ei ole ka samamoodi, et ma ühe aasta jaoks valmistan selle nüüd, et tere, mul on kümneks aastaks olemas. Sest praegu kahe-kolme aastaga õpilaste huvi, see, mis maailmas toimub, huvi selle vastu. See muutub niivõrd palju, kui ma tahan seda asja asjakohas, no ei, näiteks tehnoloogia poole pealt on ju, tahan füüsikatunnis rääkida. Droonidest, järgmine aasta on juba hoopis teine teema, et ma pean ennast sellega kurssi viima, et see on see keskkond, mis me selle õpetaja läheb.

Aga nüüd te olete nagu selles mõttes nagu terve selline kast, umbes nagu Taavi saadab kaste sinna koolidesse, eks ole. Et kui nüüd, ma ei tea, füüsikaõpetajal ongi vaja sedasama mingit valguse või soojuse kursust teha, siis on mingi praktikali kast või nagu meil on see mingi clean kitchen või mis see meil, see startup, noh, vaata, kes saadab sulle.

Söögi,

et ja, ja et iga asi, mis seal kastis on, on mõeldud millegi jaoks, eks, et sa tead täpselt, mismoodi see söögipusle kokku panna, et siis sinu kastis on siis nagu füüsikatunni pusle ja iga jupp

on millekski vajalik. See pole üldse vale võrdlus, sellepärast et jälle, minnes sinna nüüd füüsikaõpetaja taha ruumi tagasi, et, et nüüd see logistika, mis sellega tekib, et kui me võtame juba neli põhikooli füüsikakursust, me räägime siin sadadest asjadest. Et neid ära hallata, põhimõtteliselt nüüd kõik need sada asja korruta vähemalt kahete Et sul on ikka nagu üsikutes on nagu üle, üle tuhande objekti, on ju, et kõike seda hallata ongi see logistikasüsteem ka selle taga, mis me koolile pakume, et. Mis see tähendab, lihtsamalt öeldes, meil on salvede süsteem, et meil on organiseeritud need vahendid selle suure kasti sees omakorda väiksemastesse kastidesse. Ja et sa saad tunnis välja võtta ainult need vahendid, mida sul selles tunnis konkreetselt vaja on. Et sa ei pea iga kord nagu kas saatma õpilasi sinna taha ruumi või hakkame sorteerima neid, vaid sa võtadki optika üks salv A, salv B ja sa saad selle tunni ära teha või siis. Soojusõpetus salv kuus seitse, sellega saad selle tunni ära teha nii-öelda, et ja salved ongi siis nii-öelda suurtes komplektides, õpetaja võtab selle kasti välja. Sul on ühes kastis kaksteist salve ja siis kaheteistkümne salvega saavad kakskümmend neli õpilast korraga.

Ja siin tuli trai vend, kes aega peab tegema lego inventuure, sellepärast et millegipärast kõik need salved on ühel hetkel ühes kastis koos ja mitte selles kastis, mis sul lahti on nagu, et. Aga, aga see selleks, läheme tagasi äri juurde, et me alustasime sellega, et sa said investoritelt mandaadi. Said raha, mis sa nüüd lubasid neile siis, mis sa selle seitsmesaja tuhandega pead ära tegema?

Põhimõtteliselt neli füüsikakursust Eesti, mis me siin räägime Eesti õppekava järgi, need selle aasta lõpuks valmis ja seitsmekümne viies koolis oleme olemas Eesti sees. Et kõik need infrastruktuur põhi ära luua.

Okei, aga mõtlengi, et investor ei investeeri ju Eesti perspektiiviga, ta võtab alati laiema perspektiivi, on ju. Ja no jällegi, olgem ausad, on ju, neid hariduslike start-upe, nagu me näeme, ja unicorn'e on kümned ja kümned, on ju, et. Ja põhiliselt nad tulevad kõik Hiinast ja Indiast, kus on tohutu turg, on ju, ja USAst, et, et. No see ei ole naine, naine math, et sa lihtsalt teed turundust ja noh, just to know the app on ju, et noh, et, et see on ikkagi nagu. Tõsine riistvara nagu exit, et mis moodi see välja nägema, nägema hakkab, et noh, täpselt nagu tavaliselt ettevõtjad teevad. Kõigepealt Lätti ja siis Leetu ja siis Soome ja noh, või mis plaan siin nagu on või miks see nagu. Miks sa arvad, et see on nii eriline, et see üldse omab mingit eksportivõimekust või suutlikkust? Või need investorid ei oodanudki seda, et sa teeksid seda eksporti?

Ei, ikka eksporti jah, me, ma ei oska sulle öelda, mis on see turk, kuhu me nüüd kohe lähme, meil siin erinevad. Turu-uuringud ikkagi käivad ja nii-öelda uurime, kus on see koht, kus me tahaksime alustada. Räägime eelkõige Euroopast esimeste sammude puhul, aga mis see iva on, ongi selles, et. Üks asi on see õppimine, mis me sellest räägime, aga just nii-öelda see logistika ja halduse pool on tegelikult koolile ka üks päris huvitav teenus. Mida nad täna lahendavad niimoodi, et keegi pannakse koolist tanki, kes sellega tegelema peab ja, ja siis see ei tööta. Just see nii-öelda füüsika taga ruumi, tegelikult me räägime keemiast, me räägime bioloogiast ja kõik nii-öelda see katsevahendite haldus. Et olla see üks partner, see täislahenduse pakkuja selle jaoks. Ja siit, mis see iva tekib, on veidi sarnane nagu Apple'i ökosüsteem on, kui sul on need seadmed olemas, kui sul on meie katsevahendid olemas, siis sa tahad ka tarbida neid teenuseid, mis lähevad kokku selle. Nagu selle katsevahendite komplektiga, selle seadmega, mis seal olemas on, sest meie, nii-öelda see rahastusmudel on see, et jah, me küsime katsekomplektidest raha ja siis on õpetaja põhine litsentsitasu, millega pääseb ligi sellele tarkvarale, sellele õppesisule. Ja seal taga on veel omakorda nagu mitmeid mõtteid, et kuhu too võib areneda, et kas me räägime siin sellisest. Marketplace'i arenemisest, kus õpetajad soovad omavahel materjale vahetada, kas me räägime just sellest, et see tarkvara iseenesest. On tööriist, mida õpetajad tahavad kasutada ja eraldi ainult selle eest maksta. Et neid hargnemissuundi on siin olemas. Aga keskmes ongi jah see, et me tahame nii-öelda olla kooli jaoks põhipartner, kui me räägime katsevahenditest ja praktilisest õppetest.

Aga need, see noh, kursused sa pead niikuinii, ma arvan, nagu tõlkimisest ei piisa, et sa pead mingil määral need ikkagi lausa ümber kirjutama, erinevad riigid on väga erinevad, eks ole. Ja aga, aga, aga tõenäoliselt ka need füüsilised esemed, mingi protsent tõenäoliselt kehtib Eestist Portugalini. Aga, aga võib-olla mingit sorti läätsed võtab eesti laps välja, saab aru, mis need on ja Portugali laps kohkub ära ja pole varem näinudki, et mingid asjad võivad mingites riikides täiesti teistsugused olla või, või. Et see füüsiline kraam on see, et sa tellid Hiinast üheksasada tuhat eksemplari ära ja siis muudkui saadad neid laiali.

Jah, eks see kultuuriruum ikkagi mõjutab, aga jällegi üks võlusid Eesti hariduse puhul on see, et meie füüsika õppekava on. Üpriliselt laia, üpris laiamahuline, ta katab päris palju teemasid ära, et. Et kui selle põhjal me oma sisu valmis teeme, siis ta juba enamasti katab ära seda, mida mujal maailmas kõpetatakse. Eks siin on ka samamoodi füüsika sees, on kultuurilised eripäärad, näiteks mõõteühikutes, kas meil on. Noh, kes kasutab hobujõudu ja kes ei kasuta, on ju, näiteks. Et, et sellised teemad, aga nüüd on nagu väiksed detailid, et suuresti on tõesti see lokaliseerimine teema selles, et mitte lihtsalt tõlkimine, aga selle riigiga või selle kultuuriga vastu vastavusse viimine. Aga ta, ta nagu on teiste õppemartäraliga võrreldes, et füüsika on sama Eestis ja Portugalis. Ja see Lääts töötab samamoodi Eestis ja Portugalis, et selles mõttes tal ei ole nii suurt barjääri. Kordades väiksem barjäär, kui meil on kultuuriga seotud ainetes, keelega seotud ainetes. Et seal sa tahadki pigem seda mudelit kasutada ärimõistes, et kus sina lood süsteemi ja nemad loovad content'i koha peal. Aga meie see võlu on ka, et me anname selle suurepärase content'i sinna kaasa. Ja, jah, et mis see nagu strateegia on, kuidas teda hakata niimoodi lokaliseerima? Täna see nii paika lopsunud ei ole, et ma sellest siin räägiksin, aga kindlasti see on nagu osa selles, et jah, me tahame liikuda. Eelkõige alustades Euroopa sees ringi ja pakkuda seda siis noh Saksamaal saksakeelse kontendina.

Kas kooli jaoks see, et ta sinu neid kaste ja kursusi ostab ja seda õpetaja litsentsitasu maksab, kas see on nende jaoks lisakulu? Ehk mingi asi, millele tuleb eelarve leida või see on mingi kulu, mida nad täna niikuinii teevad ja siis tuleb Omari ja ütleb, et ou kuulge, et noh, ma pakun, eks ole, kolm korda odavamalt ja

annan kasti ka. Nüüd sa, nüüd sa jõudsid selle äri point'ini, et kus siin tegelikult. See potentsiaal olemas on, ehk siis, et vastuse siin küsimusele on jah, et see asendab suuresti seda kulu, mis neil täna juba olemas on. Nii, nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis, ehk siis need on asjad nagu katsevahendid, õppesisu, õpikud on asjad, mida niikuinii koolid ostavad. Aga sa ei asenda seda

õpikut või sa asendad isegi õpiku ära?

Täna ütlen sulle, et ma asendan töövihiku ära, õpiku point, nagu kui ma ütlen, me asendame selle ära, siis see läheb metoodiliseks juba ja see ei ole see koht, mida, mida siin mina enda taustaga tahan arutada. Ja mida õpetajad valivad, see on ikkagi õppemeetodi teema, aga kui me räägime, et õppesisu katvuse poole pealt. See on täiesti tehtav asi, et tõpik ära asendada ja tööviku asendab kindlast ära.

Aga nad ostavad värvilised klotsid ja, ja kolvid ära ja, ja võib-olla kasutavad neid kuuskümmend aastat, et nad ei, äkki ei peagi neid sinu kaste üldse ostma. Et selles mõttes, et sealt ei tule kulude kokkuhoidu, et see on ikkagi nagu lisakulu, sest neil juba on need klotsid olemas.

Ja, aga need klotsid mingi hetk ikkagi need kuuskümmend aastat. Ja kaovad ära, aga seal on see, nii-öelda see lisandväärtus, mis sa saavutad muude kulude kokkuhoos, kui sul on süsteem, mis töötab hästi, jah, sul võivad need. Asjad täna olemas olla, aga kui sa säästad oma füüsikaõpetaja vaimse tervise põhjal sellega, et ta ei pea hakkama siin. Maad ja ilma leiutama sellega, kuidas need klotsid omavahel kokku saab, siis see nagu see kulu nende kokkuhoid tuleb natuke mujalt ka. Aga see põhiline reaalsus on see, et kaks, kaks nii-öelda võrdlust nüüd hinnapoole pealt. Et osta välja praktikali põhikooli katsevahendite komplektid, siis kõik nelja kursuse kaheksas, üheksas klass õpetamiseks vahendid. Maksab koolile sama palju, kui see kool maksab umbes poolteist aastat õpilaste töövihikute eest, mida nad maksavad iga aasta. Ehk siis see on umbes neli tuhat eurot, kui koolis on selline circa kaheksakümne üheksas klassis on circa selline sada nelikümmend õpilast. Siis nad maksavad umbes pooleteise aastaga sama palju, kui nad maksaksid ühe korra välja, väljaostes praktikalivahendite eest. Enamik kool, noh ma, okei, enamik on vale öelda, kui ma küsin koolidega, kas need töövihikuid kasutavad. Siis vastus on pigem ei, sest nad ei ole läinud seda point, et lihtsalt vihikusse kirjutada ongi, nad tahavad interaktiivseid vahendeid. Aga koolidel on see eelarverida olemas selle jaoks, et neid vahendeid osta. Ja noh, põhikoolides, rohkem gümnaasiumites oli ka see, et ma enda ajas ka mäletan, et ka õpilane maksis selle töövihiku eest vist ise ka, see on üks pool sellest. Aga teine pool on nüüd võrdlus sellega, mis turul olemas on just sellise terviklahenduse poole pealt, näiteks optikakomplektiga. Et järgmine sarnane asi, mis pakub terviklahendust, ehk siis ta ei ole lihtsalt üks katsevahend, vaid sul on siis selline katsevahendite kogumik, millega saab tervet kursust õpetada. Maksab umbes kaheksasada, üheksasada eurot alates kuni kaks pool tuhat, kui sa lähed ikkagi väga selliste fatside asjadeni välja Saksamaal. Meie komplekt kahe õpilase kohta maksab kaheksakümmend eurot, ehk siis kümme korda vähem kui see, mis täna turul saadaval on, mis teeb sarnaseid asju. Ja tollega, selle kaheksasaja üheksasaja eurose komplektiga ei ole sellist sisu kaasas, mis meie selle subscription'iga olemas on. Ehk siis nii nagu see start-up'i mudel läheb, kümme korda odavam, kümme korda parem.

Räägi mulle müügist või meile, et sa mainisid, sa käid koolidega rääkima, sest noh, iseenesest peaks ju lihtne müük olema, astud. Koolid on kõik nimekirjas olemas, aadressid on olemas, astud uksest siis. Alati tahab, on ju, põhimõtteliselt peaks nagu olema korras valmis, et mis see nagu takistab?

Teate, ega praegu on, takistus, takistus on meil tegelikult tootmise poole peal ka, et kas me suudame nii palju toota, kui, kui nagu huvi on. Täna, aga noh, ütleme selline nagu müügitöö poole pealt rääkides, siis on ikkagi see, selle mõistmine, kus siis, no me räägime Eesti müügis siis on, täna me rahvusvaheliselt veel ei tee, Eesti müügis. Et kus on see peamine raskus sellel kaalukausil, et seal on alati mitu erinevat osapoolt, kes selle otsuse juures on. On õpetaja, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus ja kohalik kogukond, ütleks, on need põhilised, keda tuleb mõjutada täna sellise asja müümise puhul. Alati kõige keskmes on see, et õpetaja peab tahtma. Et õpetaja peab seda komplekti endale tahtma ja selle jutuga minema, aga keskmist selle rahalise otsuse teeb. Et pigem ongi meil mitte mure selles, et õpetaja ei taha, õpetaja tööd on kohe jah, tahaksid kohe kõik endale. Me ei ole täna teistsugust vastust kuulnud, et õpetaja ütleks ära, sest ta arvab, et tal on parem lahendus olemas. Aga nüüd ongi see nii-öelda jah, raha poolt liigutamine, et täna on meil. Näiteks erinevad lupid olemas, kus kool, kellel eelarvet on, on kohe ise ära ostnud, ei ole mingeid probleeme olnud. Kool, kellel on eelarve muresid, siis on kohaliku omavalitsusega rääkimine. Tartu linn tegi hoopis sellise otsuse, et ostis ise või toetas siis enda koole, munitsipaalpõhikoole, koole sellega, et ostis optikakomplekti neile välja. Ja aga siis me räägimegi ja põhimõtteliselt me tahame saavutada seda, et, et needsamad osapooled, kes ma rääkisin, kõik on meist ilusti teadlikud. See, et kui nüüd läheb otsustamiseks ja on selline positiivne kogemus, suhtumine meisse olemas. Et see otsus libedamalt läheks, ehk siis me räägimegi nii otseõpetajatega, Eesti füüsikaõpetajatega, kuna see seltskond, kellega me seda teeme, meie meeskond. Meie füüsikaõpetajate pool sellest ongi füüsikaõpetajate kogukonna eestvedajad ka. Et siis õpetajatega saame väga ilusti otse rääkida. Aga ka koolide ja KOV-idega, et kõik see nii-öelda läheks libedalt.

Mis see, Taavi, sina oled ka kindlasti kokku puutunud kooli nagu poolega, et, et kus täpselt on selline kooli motivatsioon kulutada rohkem raha selleks, et võib-olla lastel oleks parem õppida valgustus või soojust asja, et noh, kui puht raha, ütleme efektiivse rahakulutuse poole pealt vaadata. Noh, siis on võimalik ette kujutada, et, et Omari asemel jalutab sinna keegi, kes ütleb, et tal on siin üks, üks veebilehekülge, eks ole, et noh, et see on tasuline, et kui tahate, makske palun mulle, eks ole, kuuskümmend eurot aastas. Seal on videod, vaata, meil kõik on olemas, eks ole, pange või kolm tuhat last sinna ja õpetage neid, et. Et, et mis on see kooli motivatsioon neid kaste üldse tahta või kas nad päriselt tahavad neid? Võib-olla siin küsimust oli mõlemal.

Ei noh, selles mõttes seal on nüüd kaks vaadet. Unicorn'i asjad on praegu peamiselt koolivälised, eks ju huviharidus on ju, ja mõned koolid ka, eks ja seal katame kulud meie, on ju. Et seal kulusid ei olegi, aga aga koolidel ei ole raha, et selles mõttes koolidel on valmis eelarved ja kui nad tahavad midagi ekstra teha, siis nad peavad ekstra taotlema. Välja arvatud riigigümnaasiumid on koolide omanikud ikkagi kohalikud omavalitsused. Kohalik koolituse saab alati otsuse teha, et eraldab eelarvest mingi summa, et noh, mingit uut lähenemist proovida, on ju, aga noh, seal ongi see, et. Õiglane oleks seda teha nii, et kõigil on mitte nii, et noh, et, et ma valin siin ühe eliitkooli välja ja ainult toetan neid, on ju. Ja teine asi on nagu see, et noh, ega see vaene õpetaja ka, aga ta ei suuda nagu siin tõmmelda, et noh, et üks aasta õpin ühe ära ja teine aasta teise, on ju, et. Ega see, et sul on optikakomplekt, noh ta ikkagi tahab mingit ettevalmistust, ta tahab ikka mingit aru saama. Sa ju täpselt ei tea, mismoodi klass selle vastu võtab, on ju, äkki hakkadki ära kakkuma mingeid juppe küljest kuskilt, on ju, et noh, et. Et kui sa oled midagi selgeks teinud, sul on mingid töövõtted käes, eriti just nagu vanematel õpetajatel. No milleks muuta, no see on toiminud kolmkümmend aastat, niimoodi olen õpetanud, on ju, enam-vähem lontud aru ka saanud, on ju. Ise hakkasin juba kümme, kümnendal aastal aru saama Et ega see ei ole nagu, ega need muutused nii lihtsalt tulemas ei ole, on ju, aga kui on ettevalmistatud asi otsast lõpuni. Noh, sõna otseses mõttes, vaata video läbi ja võta kastist välja. Siis on ikkagi noh, õpetajad tänulikud, et, et see nagu ettevalmistav töö on ära tehtud, on ju. Et ma ei tea, oma käest katse lisada siia midagi.

Jah, nii see on, et, et selles mõttes sellise tegevusega ma alustasin ise. Kaks tuhat viisteist põrsakeste eestvedamisega, kus me valmistasingi sisu ette, andsime seda. Inimestele ja siis põrsakeste puhul mul peamused olidki gümnaasiumiõpilased ja tudengid, kellel oli väga kiiresti vaja saada selline valmidus, et nad saavad nüüd kuskile. Kas minna teadusteatrit tegema või, või ringe läbi viima. Ja sealt ongi see niimoodi mulle sisse imbunud või nagu külge jäänud tõesti see uskumus, et kui sul on korralikult selline läbimõeldud see ettevalmistuse pool. Et siis tegelikult sa saad kvaliteetselt haridust edasi anda sellega. Nüüd ongi see koht, et me peame jällegi, jällegi nagu aru saama, mida me seal tunnis täpselt teha tahame, aga kui me annamegi sellele õpetajale need. Mänguriistad ette, need klotsid ette on ju, millega talle endale ka meeldib mängida ja me anname talle nüüd video ette, et näed, tee selle järgi, on ju. Või siis, kui sa oskad paremini, te ei saa paremini, et me ei takista ka kuidagi õpetajat, et tihti ma olen näinud ka selliste tööriistade puhul, kus sul on mingi süsteem, loodetav, töötab väga seda. Ühte sisse raiutud pidi, et sa saad teha ainult nii, nagu on mõeldud. Aga me tahame just luua ikkagi õpetaja jaoks seda süsteemi, et kas võtad ette meie materjali ja teed nii nagu videos on või siis tee nii, nagu sa tahad, on ju, sul on katsevahend olemas, ehk siis. Võib-olla see oluline point siia juurde, et, et kui see katsevahendi komplekt on koolis ja klassis olemas, see ei takista õpetajat kuidagi iseenda materjali selle põhjal loomas. Ja me seda me tahame, kes ongi see, mis ma enne mõtlesin, et, et üks, üks suund on ka võib-olla selline nii-öelda õppesisu marketplace'i tekitada, et kus õpetajad saavad. Jagada üksteisega neid materjale ja kusjuures, Taavi, tegelikult ma tahtsingi sinuga, sinu uue ettevõtmise kohta rääkima tulla. Üks nagu huvitav mõte tuli selle kohta ka, et kuidas luua nagu seda süsteemi niimoodi. Et mitte, et see tavaline marketplace, et õpetajad vahetavad lihtsalt nüüd omavahel õppematerjali, üks saab raha, on ju, vaid see on selline koosloomise nagu keskkond. Kus kõik, kes sinna sisse panustavad materjaliga, võidavad tegelikult lõppes, lõpust, lõpuks sellega.

Väga hea, sellega me saame aidata.

Ja just, meil on nagu iga saade lõpeb sellega, et see saatekülane ütleb, et ja Taavi, et ma tahaksin.

Ma olen leidnud, ma olen leidnud nagu meeletult hea turunduskanali, nagu te näete nagu.

Jah, kui nüüd ainult selle restart kuidagi jõuaks ka rohkemate kui ainult Eesti publikuni, eks, et.

Noh, näed.

Et kui need suured Silicon Valley omad, võib-olla me mõtleme midagi välja, Taavi. Pakume Silicon Valley restardi kuulajatele ka mõned tõukeneid selle eest, kui nad meie saadet kuulavad. Kuule, aga lõpetame siis, lõpetame selle kasti jutu siin ära, aitäh, Omari. Ja alati on hea meel näha start-upi, kes mõnes mõttes võib-olla liigub nagu ülesmäge või, või proovib, proovib teha asja, mis on õige ja hea ja, ja lõppkokkuvõttes veel kasumlikult. Sest mitte miski, minu kogemuses mitte miski ei sure kiiremini kui õhinapõhised projektid. Alati suhtun suure umbusuga sellesse, kui keegi teeb aasta või kaks õhinaga suurt portaali ja siis, ja siis kaob. Loodetavasti teiega ei lähe nii ja kõik see asi on kasumlik ja edukas, aga Restart on suutnud suht õhinapõhiselt juba üle kümne aasta vist eetris olla. Alati

on erandid.

Mõnikord on ka toetajad, mõnikord ei ole. Nii et meie jätkame ja kuulajate jaoks tähendab see, et meie Taaviga oleme siin tagasi nädala aja pärast järgmise külalise järgmiste ideedega, aitäh kõigile ja kuulmiseni.