Miks nii paljud ettevõtted ja inimesed sellesse idusse 700 000 panid?

Kahekümne viies mai on käes, tere kõigile kuulama Restardi saadet. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad seda ja külas on idufirma. No mõnikord ikka idufirma maailmas satub niimoodi, et, et tuleb igasugu udutajaid rääkima sellest, millised on nende udused plaanid. Siis tänane saade tuleb väga praktiline, sellepärast et idufirma, kes meil külas on, on valinud endale igati sobiva nime ja nende nimi on Praktikal. Ja see idufirma tegeleb midagi, midagi haridus, midagi, midagi ning nad kaasasid seitsesada tuhat eurot just hiljuti. Nii et tänasest umbes kolmveerand tunnist saab teada, mis on praktikal ja miks sinna nii paljud tuntud inimesed ja ettevõtted oma aega ja raha panustavad. No Taavi, kas sina tead, mis on praktikal?

Ja see laiem mure, mis selle teemaga kaasas käib, et kui sa ETEC ja, ja haridusvaldkonda vaatad, siis pigem nagu kipub sinna teisele poole jääma, mis sa kirjeldasid just, et vaadatakse seda, et tahaks midagi ära teha. Aga ei vaadata sisse sellele äriosale, ei vaadata sisse jätkusuutlikkusele, et kuidas see asi, mis sa lood. Et see oleks olemas, mitte ainult nüüd aasta ja kahe või kolme jooksul, kui sa ise sellega tegeled, et kui sa lood suurt asja, et sa. Ja mingi hetk, kui sina asutajana või selle asja looja on edasi liigud, et kas see siis on olemas või kas see püsib edasi, on see nagu see. Üldine kontekst ja praktikal ja, ja praktikal e-tech'ina selles siis ikkagi on, ta nagu. Ühe jalaga on ikkagi äris, ühe jalaga on ikkagi selles me päriselt muudame seda või tahame muuta seda, kuidas koolides loodusained on võimalik õpetada, et käed saaks päriselt külge panna nendele asjadele, mis me koolides õpime. Eks see ikkagi äripool on siin olemas, eks muidu ei oleks meil ka see ilus raha kaasamise number jaoks selline tulnud, kui. Seitsesada

tuhat eurot, eks ole, kuna aastate hulgas on, ma loen Eesti Energia, ABB, LHV, Metrosert, Nordecon, Fermi Energia, Heateo, Heateo Haridusfond ja Martin Villig ja, ja muid üksikisikuid ka. No on ju võimalik ka ette kujutada, et igaüks nendest andis, mis iganes, eks ole, mõnikümmend või sada tuhat ja ütles, et Omari, kuule, et see. On väga tähtis, et Eestis koolides õpetatakse reaalaineid, et noh, mine ja kuluta see raha ära, eks, aga, aga sa ikkagi ütled, et see on äri, see ei ole

edulugusid. Ma ei ütle, et neid ei ole. Aga see ei ole tavaline, et sa teed hommikul arvuti lahti või, või mõne podcast'i ja öeldakse, et näed, et jälle Facebook ostis kahekümne kahe miljardi eest suure ETG start-up'i, noh, ei ostnud, eks, ei ostnud ju. Aga okei, ma ei taha viriseda. Sees mõttes nii palju ei ole. Jah, aga, aga järelikult on see lihtsalt hea algus, et see, see haridus on kindlasti üks nendest valdkondadest, meil on need, eks ole, terviseenergia haridus, mingid sellised suured valdkonnad, kus, kus kõik tunnevad, et seal peab hakkama muutusi tegema. Et, et väga hea, kui meil on järgmine, lähme siis.

Et meie meeskonnas ongi need inimesed, kes Eesti füüsikaõpikuid on kirjutanud, ehk siis need autorid ongi meie meeskonnas olemas. Kaido ise on tükk aega juba aastaid, aastakümneid olnud see, kes Eesti füüsikaharidust eest veab, Erki Tempel on meie meeskonnas olemas, kes on kirjutanud need põhikooli füüsikaõpikud. Et jah, meil on kõik see nagu enda meeskonnas sees, see teadmine. Okei.

Okei, aga mõtlengi, et investor ei investeeri ju Eesti perspektiiviga, ta võtab alati laiema perspektiivi, on ju. Ja no jällegi, olgem ausad, on ju, neid hariduslike start-upe, nagu me näeme, ja unicorn'e on kümned ja kümned, on ju, et. Ja põhiliselt nad tulevad kõik Hiinast ja Indiast, kus on tohutu turg, on ju, ja USAst, et, et. No see ei ole naine, naine math, et sa lihtsalt teed turundust ja noh, just to know the app on ju, et noh, et, et see on ikkagi nagu. Tõsine riistvara nagu exit, et mis moodi see välja nägema, nägema hakkab, et noh, täpselt nagu tavaliselt ettevõtjad teevad. Kõigepealt Lätti ja siis Leetu ja siis Soome ja noh, või mis plaan siin nagu on või miks see nagu. Miks sa arvad, et see on nii eriline, et see üldse omab mingit eksportivõimekust või suutlikkust? Või need investorid ei oodanudki seda, et sa teeksid seda eksporti?

Jah, eks see kultuuriruum ikkagi mõjutab, aga jällegi üks võlusid Eesti hariduse puhul on see, et meie füüsika õppekava on. Üpriliselt laia, üpris laiamahuline, ta katab päris palju teemasid ära, et. Et kui selle põhjal me oma sisu valmis teeme, siis ta juba enamasti katab ära seda, mida mujal maailmas kõpetatakse. Eks siin on ka samamoodi füüsika sees, on kultuurilised eripäärad, näiteks mõõteühikutes, kas meil on. Noh, kes kasutab hobujõudu ja kes ei kasuta, on ju, näiteks. Et, et sellised teemad, aga nüüd on nagu väiksed detailid, et suuresti on tõesti see lokaliseerimine teema selles, et mitte lihtsalt tõlkimine, aga selle riigiga või selle kultuuriga vastu vastavusse viimine. Aga ta, ta nagu on teiste õppemartäraliga võrreldes, et füüsika on sama Eestis ja Portugalis. Ja see Lääts töötab samamoodi Eestis ja Portugalis, et selles mõttes tal ei ole nii suurt barjääri. Kordades väiksem barjäär, kui meil on kultuuriga seotud ainetes, keelega seotud ainetes. Et seal sa tahadki pigem seda mudelit kasutada ärimõistes, et kus sina lood süsteemi ja nemad loovad content'i koha peal. Aga meie see võlu on ka, et me anname selle suurepärase content'i sinna kaasa. Ja, jah, et mis see nagu strateegia on, kuidas teda hakata niimoodi lokaliseerima? Täna see nii paika lopsunud ei ole, et ma sellest siin räägiksin, aga kindlasti see on nagu osa selles, et jah, me tahame liikuda. Eelkõige alustades Euroopa sees ringi ja pakkuda seda siis noh Saksamaal saksakeelse kontendina.

Ei noh, selles mõttes seal on nüüd kaks vaadet. Unicorn'i asjad on praegu peamiselt koolivälised, eks ju huviharidus on ju, ja mõned koolid ka, eks ja seal katame kulud meie, on ju. Et seal kulusid ei olegi, aga aga koolidel ei ole raha, et selles mõttes koolidel on valmis eelarved ja kui nad tahavad midagi ekstra teha, siis nad peavad ekstra taotlema. Välja arvatud riigigümnaasiumid on koolide omanikud ikkagi kohalikud omavalitsused. Kohalik koolituse saab alati otsuse teha, et eraldab eelarvest mingi summa, et noh, mingit uut lähenemist proovida, on ju, aga noh, seal ongi see, et. Õiglane oleks seda teha nii, et kõigil on mitte nii, et noh, et, et ma valin siin ühe eliitkooli välja ja ainult toetan neid, on ju. Ja teine asi on nagu see, et noh, ega see vaene õpetaja ka, aga ta ei suuda nagu siin tõmmelda, et noh, et üks aasta õpin ühe ära ja teine aasta teise, on ju, et. Ega see, et sul on optikakomplekt, noh ta ikkagi tahab mingit ettevalmistust, ta tahab ikka mingit aru saama. Sa ju täpselt ei tea, mismoodi klass selle vastu võtab, on ju, äkki hakkadki ära kakkuma mingeid juppe küljest kuskilt, on ju, et noh, et. Et kui sa oled midagi selgeks teinud, sul on mingid töövõtted käes, eriti just nagu vanematel õpetajatel. No milleks muuta, no see on toiminud kolmkümmend aastat, niimoodi olen õpetanud, on ju, enam-vähem lontud aru ka saanud, on ju. Ise hakkasin juba kümme, kümnendal aastal aru saama Et ega see ei ole nagu, ega need muutused nii lihtsalt tulemas ei ole, on ju, aga kui on ettevalmistatud asi otsast lõpuni. Noh, sõna otseses mõttes, vaata video läbi ja võta kastist välja. Siis on ikkagi noh, õpetajad tänulikud, et, et see nagu ettevalmistav töö on ära tehtud, on ju. Et ma ei tea, oma käest katse lisada siia midagi.

Jah, nii see on, et, et selles mõttes sellise tegevusega ma alustasin ise. Kaks tuhat viisteist põrsakeste eestvedamisega, kus me valmistasingi sisu ette, andsime seda. Inimestele ja siis põrsakeste puhul mul peamused olidki gümnaasiumiõpilased ja tudengid, kellel oli väga kiiresti vaja saada selline valmidus, et nad saavad nüüd kuskile. Kas minna teadusteatrit tegema või, või ringe läbi viima. Ja sealt ongi see niimoodi mulle sisse imbunud või nagu külge jäänud tõesti see uskumus, et kui sul on korralikult selline läbimõeldud see ettevalmistuse pool. Et siis tegelikult sa saad kvaliteetselt haridust edasi anda sellega. Nüüd ongi see koht, et me peame jällegi, jällegi nagu aru saama, mida me seal tunnis täpselt teha tahame, aga kui me annamegi sellele õpetajale need. Mänguriistad ette, need klotsid ette on ju, millega talle endale ka meeldib mängida ja me anname talle nüüd video ette, et näed, tee selle järgi, on ju. Või siis, kui sa oskad paremini, te ei saa paremini, et me ei takista ka kuidagi õpetajat, et tihti ma olen näinud ka selliste tööriistade puhul, kus sul on mingi süsteem, loodetav, töötab väga seda. Ühte sisse raiutud pidi, et sa saad teha ainult nii, nagu on mõeldud. Aga me tahame just luua ikkagi õpetaja jaoks seda süsteemi, et kas võtad ette meie materjali ja teed nii nagu videos on või siis tee nii, nagu sa tahad, on ju, sul on katsevahend olemas, ehk siis. Võib-olla see oluline point siia juurde, et, et kui see katsevahendi komplekt on koolis ja klassis olemas, see ei takista õpetajat kuidagi iseenda materjali selle põhjal loomas. Ja me seda me tahame, kes ongi see, mis ma enne mõtlesin, et, et üks, üks suund on ka võib-olla selline nii-öelda õppesisu marketplace'i tekitada, et kus õpetajad saavad. Jagada üksteisega neid materjale ja kusjuures, Taavi, tegelikult ma tahtsingi sinuga, sinu uue ettevõtmise kohta rääkima tulla. Üks nagu huvitav mõte tuli selle kohta ka, et kuidas luua nagu seda süsteemi niimoodi. Et mitte, et see tavaline marketplace, et õpetajad vahetavad lihtsalt nüüd omavahel õppematerjali, üks saab raha, on ju, vaid see on selline koosloomise nagu keskkond. Kus kõik, kes sinna sisse panustavad materjaliga, võidavad tegelikult lõppes, lõpust, lõpuks sellega.