Miks nii paljud ettevõtted ja inimesed sellesse idusse 700 000 panid?

Just, ja nüüd, kui sa paned selle kohustuse ülesande õpetaja õlule, kellel on niigi ülekoormatud. Ehk tal on mingid asjad koolis olemas, aga et hakata nüüd leidma nii palju neid vahendeid, iga õpilane saab teha, seal tulevad väga kiiresti piirangud ette, kui meil teemade arv kasvab, sisukus kasvab. Sellepärast jah, on meil siis katsevahendite komplekt on nii-öelda keskmes, kus me paneme kõik ühe kursuse jaoks vajalikud vahendid ühte komplekti kokku. Seal teine jupp juures on nüüd see, et kui need vahendid on olemas, siis mis me teeme nendega? Üks asi on õpetada füüsikat, teine asi on koostada füüsika katsevahe, katsete juhendeid, ehk siis need nii-öelda sammud, mida sa pead tegema nende katsevahenditega, et siis tekiks mingisugune tegevus, kogemus, õppimine sellest. Ja see on ka eraldi suur tükk tööd, mis nii-öelda õpetajal on pigem selline. Läheb, läheb sinna nagu lisakoormuse teema juurde, et su põhi, põhirall on saada see tund valmis, millega sa annad õpilasele selle teadmise edasi. Aga et kirjutada nüüd kõikidele nendele viiekümnele, kuuekümnele katsele juhised ka, see võtab jälle nagu tohutult aega õpetajalt ära. Ja, ja seal on ka see metoodika jupp küljes, kuidas siis õpetada katsevahendite kaudu niimoodi, et seal toimub päriselt õppimine, üks. Et suur murekoht on ka just praktiliste töödega see, et kui minna õpilastelt uurima pärastpoole, pärast praktilist tööd. Mis te õppisite ja proovida seda mõõta, siis enamasti tulevad need vastused mitte siis selle õpitu kohta, vaid need on kirjeldavad tegevuste kohta, ehk siis õpilane hakkab kirjeldama, et ma nüüd tegin seda, tegin toda, valasin selle sinna, panin selle kokku. Aga ei, ei ole nii-öelda see, mis sisu seal taga oli, mis füüsika selle taga oli. Ehk siis see katsekompleks pluss õppesisu annab juba selle momendi edasi, et, et kuidas nüüd õpetaja saab võtta vahendid, kuidas õpetaja saab võtta selle sisu ja teha praktilist tundi. Ja, ja kolmas jupp meie juures on meie enda tarkvarajupp, mis seob kokku slaidiesitlused, viktoriinid Kahoot stiilis viktoriinid just. Ja sellise multimeedia edastamise, et õpetajal sünnibki selline terviklik keskkond, kus ta ei pea ise täitma seda. Selveris käija rolli, katsete kirjelduse täitja rolli ja tarkvara või seda nüüd IT-toe rolli. Et tal on see süsteem olemas, kus asjad omavahel ongi seotud, siis kõik need kolm juppi tegelikult on kuskil turul juba olemas, Eesti turul ka, et sul on nagu poed, kus sa saad mikromootoreid ka osta. Aga niimoodi, et nad on seal üheks terviklikuks komplektiks kokku pandud ja terviklik siis tähendab nii seda, et ta on siis näiteks füüsikas valgusõpetuse või soojusõpetuse kursuse jaoks. Et ainult ta katab terve selle kursuse ära, et nad ei ole üksikud katsevahendid ja omakorda nad moodustavad jälle terviku, ehk siis näiteks soojusõpetuses me ehitame maja. Soojustame selle maja ära, paneme elektri sinna sisse, et see on terve nii-öelda kursuse vältakeste tegevus. Aga ka terviklik just selles mõttes, et need jupid omavahel, see tarkvara sisu, katsevahendite komplekt, et nad moodustavad jällegi, siis terviklikult tekib päriselt sünergia nende teemade vahel. Ja see neljas jupp on, on selline õpetaja toetamine, kogukond, koolitamine, et, et anda õpetajale seda töörõõmu, inspiratsiooni juurde sellega. Kus süsteemis ta olla saab, et tal on kaasa mõtlevad teised õpetajad seal olemas, et need õpetajad Eesti, noh Eesti näites, aga see on tegelikult ka maailma näites, sest. Me, meie ambitsioon on ikkagi ka maailmaturule minna, aga ongi see, et nagu Eesti näitajad, siis õpetajad Raplas, Pärnus, Tallinnas, Elvas, Tartus. Kõik kasutavad samu vahendeid ja nad saavad jagada seda kogemust ja nüüd hakata siis ühisloomad ka tegema selle poole pealt, et, et. Mis on nii-öelda see parim praktika, mis tekib klassiruumist?

Just, et siin tegelikult oli kaks küsimust, on üks oli, üks oli see õpetaja pool, et kuidas me õpetajat ette valmistame, toetame ja teine oli siis meie enda teooriaga sidumine, ehk ma alustan sellest õpetaja poolest. Et, et praktikal ongi see, mis me koolile pakume, ongi tööriist õpetajale ja õpetaja kaudu õpilasele, et õpetaja on see, kes klassiruumis selle kogemuse edasi annab. Ja seepärast siis see metoodiline materjal, mis ma enne mainisin, ongi õpetajale loodud, ehk siis milleks see koosneb. Teksti- ja videoosa, ehk põhimõtteliselt õpetaja saab võtta lahti selle tunnimaterjali. Ja siis endale kas vajadusel selgeks teha, vajadusel üle, üle käia lihtsalt kas videos või tekstis, et mis selle tunni siis iva on, kuidas nüüd seda seletada, mida me siin seletama hakkame praktiliselt. Et see on siis iga teema puhul õpetaja jaoks olemas. Õpetaja saab otsustada, kas seda materjali ka otse õpilastega, aga ta töötab ka selle jaoks, aga eelkõige on ta nüüd. Õpetajale ütleme kaks erinevat stsenaariumit, et meil ongi füüsikaõpetajatega selline olukord, et. Mõned on täitsa otse tänavalt tulnud, et kas siis ongi kogukonnast keegi üles astunud ja selle füüsikaõpetaja rolli võtnud. Või, või veidi paremal juhul, et ta on ikkagi õpetaja, aga mingi teise aineõpetaja ja täidab seda rolli. Ja see parem, veel parem juhtun, ongi, et ta ongi päriselt siis loodusainete õpetaja, ehk siis kas ta ongi õppinud geograafia ja füüsikaõpetajaks, et ta on ikkagi natukene õppinud seda. Et sellel esimesel puhul, kui seda tausta nii palju ei ole, ta annabki sellise hea raamistiku ette, et sa võtad selle ettevalmistuse aja, vaatad enda tundi asju läbi, katsetad asjad läbi. Ja tunnis sa saad juba selle järgi kulgeda ja toimetada. Aga juba sellele kogenumule, õpetajale, ta annab selle võimaluse, et sa saad nüüd rohkem enda moodi seda materjali kasutama hakata. Et sul on nii-öelda selline hea toorik on olemas, millega toimetama hakata, see on nii, see on nagu tõlkimisega kohati on, et kui sul on. Juba selline, ma ei tea, eesti keelest inglise keele tõlkimisel näiteks, et sul on juba toortõlge olemas, sul on nagu hea hakata seda rohkem mudima kui see, et sa hakkad täiesti nullist seda kirjutama, on ju, et annab natuke sarnase efekti selle kogenud õpetaja jaoks. Ja nüüd selle teooria poole pealt, et nagu selles mõttes see. Selles materjalis, mida me kasutame, mis läheb tundi õpilasele ka, sest õpilane saab tunnis siis võtta kas telefonist, tahvlist, mis iganes seadmist, mis, kus veebilehitseja on olemas. Saab selle materjali kõrvale võtta, et seal on ikkagi see teooria kogu aeg juures, kui me räägime. Räägime valemitest ja räägime nii-öelda loodusseaduste kirjeldamisest, et see on tal kogu aeg silm. Aga tegite ise oma, aga tegite ise oma

Teate, ega praegu on, takistus, takistus on meil tegelikult tootmise poole peal ka, et kas me suudame nii palju toota, kui, kui nagu huvi on. Täna, aga noh, ütleme selline nagu müügitöö poole pealt rääkides, siis on ikkagi see, selle mõistmine, kus siis, no me räägime Eesti müügis siis on, täna me rahvusvaheliselt veel ei tee, Eesti müügis. Et kus on see peamine raskus sellel kaalukausil, et seal on alati mitu erinevat osapoolt, kes selle otsuse juures on. On õpetaja, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus ja kohalik kogukond, ütleks, on need põhilised, keda tuleb mõjutada täna sellise asja müümise puhul. Alati kõige keskmes on see, et õpetaja peab tahtma. Et õpetaja peab seda komplekti endale tahtma ja selle jutuga minema, aga keskmist selle rahalise otsuse teeb. Et pigem ongi meil mitte mure selles, et õpetaja ei taha, õpetaja tööd on kohe jah, tahaksid kohe kõik endale. Me ei ole täna teistsugust vastust kuulnud, et õpetaja ütleks ära, sest ta arvab, et tal on parem lahendus olemas. Aga nüüd ongi see nii-öelda jah, raha poolt liigutamine, et täna on meil. Näiteks erinevad lupid olemas, kus kool, kellel eelarvet on, on kohe ise ära ostnud, ei ole mingeid probleeme olnud. Kool, kellel on eelarve muresid, siis on kohaliku omavalitsusega rääkimine. Tartu linn tegi hoopis sellise otsuse, et ostis ise või toetas siis enda koole, munitsipaalpõhikoole, koole sellega, et ostis optikakomplekti neile välja. Ja aga siis me räägimegi ja põhimõtteliselt me tahame saavutada seda, et, et needsamad osapooled, kes ma rääkisin, kõik on meist ilusti teadlikud. See, et kui nüüd läheb otsustamiseks ja on selline positiivne kogemus, suhtumine meisse olemas. Et see otsus libedamalt läheks, ehk siis me räägimegi nii otseõpetajatega, Eesti füüsikaõpetajatega, kuna see seltskond, kellega me seda teeme, meie meeskond. Meie füüsikaõpetajate pool sellest ongi füüsikaõpetajate kogukonna eestvedajad ka. Et siis õpetajatega saame väga ilusti otse rääkida. Aga ka koolide ja KOV-idega, et kõik see nii-öelda läheks libedalt.