@ RESTART // 2022.05.25
geenius_restart_0055.mp3
KUUPÄEV
2022-05-25
PIKKUS
46m 14s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti haridustehnoloogia idufirma Praktikal üle, mis on kaasanud 700 000 eurot investeeringuid reaalainete praktiliste õppevahendite ja metoodika arendamiseks. Fookuses on õpetajate töökoormuse vähendamine, koolidele terviklahenduste pakkumine ja ambitsioon jõuda rahvusvahelisele turule.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Mai keskel avaldas alles alustanud idufirma Praktikal, et on kaasanud investoritelt 700 000 eurot ja hakkab sellega uueks muutma koolides reaal- ja loodusainete õpetamist. Firma asutajad on Füüsikaõppe edendajad Omari Loid ja Kaido Reivelt ning ettevõtjad Eva Pedjak ja Oleg Shvaikovsky. Investorite hulgas on aga näiteks Eesti Energia, ABB, LHV, Metrosert, Nordecon ja Fermi Energia, Heateo Haridusfond kui ka ingelinvestorid nagu Martin Villig ja teised. Mis on Praktikali plaan ja kas see 700 000 on tõesti investeering rahvusvaheliselt kasvavasse idufirmasse kui ärisse või pigem nagu toetus, et lapsed reaalainete vastu rohkem huvi üles näitaksid? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.
Just, et siin tegelikult oli kaks küsimust, on üks oli, üks oli see õpetaja pool, et kuidas me õpetajat ette valmistame, toetame ja teine oli siis meie enda teooriaga sidumine, ehk ma alustan sellest õpetaja poolest. Et, et praktikal ongi see, mis me koolile pakume, ongi tööriist õpetajale ja õpetaja kaudu õpilasele, et õpetaja on see, kes klassiruumis selle kogemuse edasi annab. Ja seepärast siis see metoodiline materjal, mis ma enne mainisin, ongi õpetajale loodud, ehk siis milleks see koosneb. Teksti- ja videoosa, ehk põhimõtteliselt õpetaja saab võtta lahti selle tunnimaterjali. Ja siis endale kas vajadusel selgeks teha, vajadusel üle, üle käia lihtsalt kas videos või tekstis, et mis selle tunni siis iva on, kuidas nüüd seda seletada, mida me siin seletama hakkame praktiliselt. Et see on siis iga teema puhul õpetaja jaoks olemas. Õpetaja saab otsustada, kas seda materjali ka otse õpilastega, aga ta töötab ka selle jaoks, aga eelkõige on ta nüüd. Õpetajale ütleme kaks erinevat stsenaariumit, et meil ongi füüsikaõpetajatega selline olukord, et. Mõned on täitsa otse tänavalt tulnud, et kas siis ongi kogukonnast keegi üles astunud ja selle füüsikaõpetaja rolli võtnud. Või, või veidi paremal juhul, et ta on ikkagi õpetaja, aga mingi teise aineõpetaja ja täidab seda rolli. Ja see parem, veel parem juhtun, ongi, et ta ongi päriselt siis loodusainete õpetaja, ehk siis kas ta ongi õppinud geograafia ja füüsikaõpetajaks, et ta on ikkagi natukene õppinud seda. Et sellel esimesel puhul, kui seda tausta nii palju ei ole, ta annabki sellise hea raamistiku ette, et sa võtad selle ettevalmistuse aja, vaatad enda tundi asju läbi, katsetad asjad läbi. Ja tunnis sa saad juba selle järgi kulgeda ja toimetada. Aga juba sellele kogenumule, õpetajale, ta annab selle võimaluse, et sa saad nüüd rohkem enda moodi seda materjali kasutama hakata. Et sul on nii-öelda selline hea toorik on olemas, millega toimetama hakata, see on nii, see on nagu tõlkimisega kohati on, et kui sul on. Juba selline, ma ei tea, eesti keelest inglise keele tõlkimisel näiteks, et sul on juba toortõlge olemas, sul on nagu hea hakata seda rohkem mudima kui see, et sa hakkad täiesti nullist seda kirjutama, on ju, et annab natuke sarnase efekti selle kogenud õpetaja jaoks. Ja nüüd selle teooria poole pealt, et nagu selles mõttes see. Selles materjalis, mida me kasutame, mis läheb tundi õpilasele ka, sest õpilane saab tunnis siis võtta kas telefonist, tahvlist, mis iganes seadmist, mis, kus veebilehitseja on olemas. Saab selle materjali kõrvale võtta, et seal on ikkagi see teooria kogu aeg juures, kui me räägime. Räägime valemitest ja räägime nii-öelda loodusseaduste kirjeldamisest, et see on tal kogu aeg silm. Aga tegite ise oma, aga tegite ise oma
Oot, aga mis hetkel nüüd teie teenusemängu tuleb õpetaja jaoks, et ma ei ole õpetaja, ma ei tea, kuidas see, et kui palju õpetajal on nagu nii-öelda, ma ei tea, dokumentatsiooni, eks, et kui ta teab, et ta peab hakkama järgmine aasta, nüüd õpetab, ma ei tea, üheksandale klassile füüsikat, eks, siis kindlasti on õppekava. Õppekava on riigitempliga, seal on kirjas, mida peavad lapsed oskama. Et kas nüüd ja, ja kindlasti on olemas riigi poolt õpikud ja töövihikud tõenäoliselt. Jah, et need on olemas, eks see on selline materjal, mis õpetajat nagu aitab, võtab õpiku ette, võtab töövihiku ette. Ja, ja tõenäoliselt on paljudes koolides olemas ka noh, ma ei tea, ained ja tööriistad ja mingisugused seadmed katsete tegemiseks, eks. Mis iganes ajast need siis on, kas need on nõukaajast või uuemast ajast, et õpetajal on selline ladu ka, kus ta saab vaadata, et ahah, et näed see. Selle veenõu võtan sealt, eks ole, ja selle pumba võtan sealt. Et mis ajal nagu teie mängu tulete või kuidas teie sellesse õpetaja töövoogu siis nagu sobitute, kas te asendate kõik selle, millest ma praegu rääkisin? Või ta saab
Okei, aga mõtlengi, et investor ei investeeri ju Eesti perspektiiviga, ta võtab alati laiema perspektiivi, on ju. Ja no jällegi, olgem ausad, on ju, neid hariduslike start-upe, nagu me näeme, ja unicorn'e on kümned ja kümned, on ju, et. Ja põhiliselt nad tulevad kõik Hiinast ja Indiast, kus on tohutu turg, on ju, ja USAst, et, et. No see ei ole naine, naine math, et sa lihtsalt teed turundust ja noh, just to know the app on ju, et noh, et, et see on ikkagi nagu. Tõsine riistvara nagu exit, et mis moodi see välja nägema, nägema hakkab, et noh, täpselt nagu tavaliselt ettevõtjad teevad. Kõigepealt Lätti ja siis Leetu ja siis Soome ja noh, või mis plaan siin nagu on või miks see nagu. Miks sa arvad, et see on nii eriline, et see üldse omab mingit eksportivõimekust või suutlikkust? Või need investorid ei oodanudki seda, et sa teeksid seda eksporti?
Ei, ikka eksporti jah, me, ma ei oska sulle öelda, mis on see turk, kuhu me nüüd kohe lähme, meil siin erinevad. Turu-uuringud ikkagi käivad ja nii-öelda uurime, kus on see koht, kus me tahaksime alustada. Räägime eelkõige Euroopast esimeste sammude puhul, aga mis see iva on, ongi selles, et. Üks asi on see õppimine, mis me sellest räägime, aga just nii-öelda see logistika ja halduse pool on tegelikult koolile ka üks päris huvitav teenus. Mida nad täna lahendavad niimoodi, et keegi pannakse koolist tanki, kes sellega tegelema peab ja, ja siis see ei tööta. Just see nii-öelda füüsika taga ruumi, tegelikult me räägime keemiast, me räägime bioloogiast ja kõik nii-öelda see katsevahendite haldus. Et olla see üks partner, see täislahenduse pakkuja selle jaoks. Ja siit, mis see iva tekib, on veidi sarnane nagu Apple'i ökosüsteem on, kui sul on need seadmed olemas, kui sul on meie katsevahendid olemas, siis sa tahad ka tarbida neid teenuseid, mis lähevad kokku selle. Nagu selle katsevahendite komplektiga, selle seadmega, mis seal olemas on, sest meie, nii-öelda see rahastusmudel on see, et jah, me küsime katsekomplektidest raha ja siis on õpetaja põhine litsentsitasu, millega pääseb ligi sellele tarkvarale, sellele õppesisule. Ja seal taga on veel omakorda nagu mitmeid mõtteid, et kuhu too võib areneda, et kas me räägime siin sellisest. Marketplace'i arenemisest, kus õpetajad soovad omavahel materjale vahetada, kas me räägime just sellest, et see tarkvara iseenesest. On tööriist, mida õpetajad tahavad kasutada ja eraldi ainult selle eest maksta. Et neid hargnemissuundi on siin olemas. Aga keskmes ongi jah see, et me tahame nii-öelda olla kooli jaoks põhipartner, kui me räägime katsevahenditest ja praktilisest õppetest.
Jah, nii see on, et, et selles mõttes sellise tegevusega ma alustasin ise. Kaks tuhat viisteist põrsakeste eestvedamisega, kus me valmistasingi sisu ette, andsime seda. Inimestele ja siis põrsakeste puhul mul peamused olidki gümnaasiumiõpilased ja tudengid, kellel oli väga kiiresti vaja saada selline valmidus, et nad saavad nüüd kuskile. Kas minna teadusteatrit tegema või, või ringe läbi viima. Ja sealt ongi see niimoodi mulle sisse imbunud või nagu külge jäänud tõesti see uskumus, et kui sul on korralikult selline läbimõeldud see ettevalmistuse pool. Et siis tegelikult sa saad kvaliteetselt haridust edasi anda sellega. Nüüd ongi see koht, et me peame jällegi, jällegi nagu aru saama, mida me seal tunnis täpselt teha tahame, aga kui me annamegi sellele õpetajale need. Mänguriistad ette, need klotsid ette on ju, millega talle endale ka meeldib mängida ja me anname talle nüüd video ette, et näed, tee selle järgi, on ju. Või siis, kui sa oskad paremini, te ei saa paremini, et me ei takista ka kuidagi õpetajat, et tihti ma olen näinud ka selliste tööriistade puhul, kus sul on mingi süsteem, loodetav, töötab väga seda. Ühte sisse raiutud pidi, et sa saad teha ainult nii, nagu on mõeldud. Aga me tahame just luua ikkagi õpetaja jaoks seda süsteemi, et kas võtad ette meie materjali ja teed nii nagu videos on või siis tee nii, nagu sa tahad, on ju, sul on katsevahend olemas, ehk siis. Võib-olla see oluline point siia juurde, et, et kui see katsevahendi komplekt on koolis ja klassis olemas, see ei takista õpetajat kuidagi iseenda materjali selle põhjal loomas. Ja me seda me tahame, kes ongi see, mis ma enne mõtlesin, et, et üks, üks suund on ka võib-olla selline nii-öelda õppesisu marketplace'i tekitada, et kus õpetajad saavad. Jagada üksteisega neid materjale ja kusjuures, Taavi, tegelikult ma tahtsingi sinuga, sinu uue ettevõtmise kohta rääkima tulla. Üks nagu huvitav mõte tuli selle kohta ka, et kuidas luua nagu seda süsteemi niimoodi. Et mitte, et see tavaline marketplace, et õpetajad vahetavad lihtsalt nüüd omavahel õppematerjali, üks saab raha, on ju, vaid see on selline koosloomise nagu keskkond. Kus kõik, kes sinna sisse panustavad materjaliga, võidavad tegelikult lõppes, lõpust, lõpuks sellega.