eAgronomist kasvas välja krüptoäri

Tere tulemast, kuulame järjekordset Restarti saadet, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa nagu ikka juhivad seda. Ja täna on meil selline huvitav saade, et meil on külas idufirma, mis on välja kasvanud idufirmast. On olemas selline fenomen internetis või, et saar, mis asub järves, mis asub saarel, mis asub järves, mis asub saarel, mis asub järves, et nagu Matrjovska. Aga ma nii kaugele ei ole jõudnud veel. E-agronoomist on välja kasvanud selline nähtus nagu Solid World, mis teeb midagi-midagi krüpto, midagi-midagi põllumaa, midagi-midagi. Ja katsume siis tänase saate jooksul aru saada, mis asi see selline on. Ja e-agronoomi kaasasutaja ilmselt siis peab kõik ütlema, et Solid World'i kaasasutaja Stenver Jerkku on meil täna külas. Tere, Stenver. Tervist. Räägime siis algatuseks ära. E-agronoomist oleme siin mitmel puhul juttu teinud. Investor Kotka vaatab mulle ka otsa ja on, on rahul sellega, et põllumaad muudkui tuleb mühinal juurde. Digitaliseeritakse viljapidamist, viljakasvatust ja nii edasi. Mis asi on Solid World?

Räägiks kõigepealt selle ikkagi, mis, mis see e-agronoomiga on, kui juba

on.

Mina saan oma Manfrey board'i on ju, ja, ja näen, mis on, mis on, meil on hästi, neil on hästi kihvt asi, meil on sihukene näitaja KPI nagu Hector Churn, et see on, alati meeldib. No

räägime, okei, okei, nüüd räägime siis hästi kähku ära, ma saan aru, et eAgronuum on elus või maetakse maha ja minnakse Solid Worldi tegema, Stenver, vasta siis sellele küsimusele kõigepealt.

EAgronuum väga elus ja, ja rohkem elus kui kunagi varem, et ta just pani enda Series A ka lukku ära, kus siis kaasas, eks ju, seal kusagil kaheksa miljoni dollari kanti kapitali, rahvusvaheliselt. Ja noh, kes kursis ei ole, siis eAgronom on võtnud nagu selge suuna põllumehi muuta süsiniku neutraalseks. Ja see on hästi suur challange, sellepärast et süsiniku krediiditurg. Kui ma peaksin kellelegi seletama, kuidas töötab süsiniku krediiditurg ja kui läbipaistev see turg on. Siis põhimõtteliselt kujutage ette kõige sopasemat veekogumist te eales olete näinud ja visake sinna natukene seda tahma peale ja siis te saate aru, kui läbipaistev see turg on. Et e-agronoom jooksis selle otsa ja hakkas ennast sealt läbi närima ja sai nagu endale päris selgeks need valemid ja nüüd julgelt seal toob põllumehi süsinikuprogrammi sisse rahvusvaheliselt. Ja see on kõige olulisem eesmärk e-agronoomil. Aga sel ajal, kui e-agronoom seda tegi, siis avastas e-agronoom ühe tõsise probleemi selles tööstuses. Ja see probleem on see, et kui sa tahad süsinikuprogrammi alustada, siis. See hetk, kus sa alustad enda töödega, sa hakkad raha kulutama, et teha keskkonnasõbralikumaid praktikaid kasutada ja hakata siduma rohkem CO2 atmosfäärist. Näiteks põllumehed võivad talveks külvata vahekultuuri, mis niimoodi, et talvel kasvab põllule biomass ja see seob CO2. Ja sügisel nad panevad selle mulla sisse. See kõik võtab nendel raha ja aega. Nüüd probleem on selles, et nad peavad neid tegevusi juba tegema. Aga nad peavad neid tegevusi tegema mingi sõltuvalt metodoloogiast ja erinevatest asjadest kuni viis aastat. Enne kui nad alles sertifikaadid saavad nende krediitide eest. Ja enne kui nad sertifikaadid saavad, ei ole need krediidid likviidsed, keegi ei taha neid osta, või noh, ei saa öelda keegi, aga väga vähesed.

Sten, me peame tõmbama nagu siin nüüd nagu kolm raksu tagasi, on ju, et. Nii, mul on sada hektarit maad, pole väga suur, sihuke pisikene väike hunnik, väike talu, on ju, nii. Mul päriselt ei ole, aga no oletame, et mul on sada hektarit maad. Ja nüüd keegi tuleb mulle ütleb, et kuule, et, et muide, et lisaks sellele, et ma kasvatan seal vilja iga aasta, on ju. Sul on võimalik panna see põlk ka nagu noh, nii-öelda CO2 kvooti tootma või mida siis täpselt tootma?

Me peame eristama kvoodid ja vabatahtliku süsiniku krediidituru. Jah, kvooditurg on kohustuslik riikide vahel, aga vabatahtlik turg on ettevõtete ja. Okei,

ühesõnaga ma saan teha selles mõttes, et ma saan panna oma põllumaa teenima, või üldse ma, saan panna nagu süsinik krediiti tootma. Ja kui näiteks, ma ei tea, Bolt või LHV või teine tahab olla süsinikneutraalne, et siis ma saan neile müüa näiteks seda, et okei. Teie kulutate siin oma energiat, te olete nagu kulutajad, aga tänu sellele, et minu teen teie jaoks nagu põldu, et siis me oleme kokkuvõttes nullis. On see loogika nüüd õige?

Ma räägin selle protsessi algusest lõpuni ära, kuidas sa võiksid enda saja hektari põlluga muutuda süsinikuneutraalseks?

Mina või LHV?

LHV jah siis, aga sina saaksid krediite tootma hakata. Ehk siis unustame kõik need e-agronoomid ja solidid korraks ära, sul on enda sada hektarit põldu ja sa otsustad ühel hommikul, et nüüd ma tahan süsinikukrediitu teha. Mis sa nüüd järgmisena tegema peaksid, on leidma endale konsultandi, kes aitab sul süsinikuprogrammi kirjutada, see maksab päris palju raha. Need konsultandid ei ole odavad, aga, aga sihukesed konsultandid on firmasid, kes sellele maailma spetsialiseeruvad. Nüüd nad aitavad sul selle programmi valmis kirjutada, see on mega suur dokument, kus kirjeldab kõik ära, mida sa teed ja kuidas sa teed. Ja siis pärast seda sa lähed ja taotled endast Verra registrisse registreerimiseks. Verra on üks maailma suurimaid sertifitseerijaid maailmas, nad omavad üle viiekümne protsendi selles sertifitseerimisturus. Või Gold Standard, nemad omavad kakskümmend viis prossa, kahe peale on neil seitsekümmend viis prossa turgu. Ja siis sa tahe, taotled sinna registreerimist, see taotlus võib võtta sul pool aastat kuni aasta aega. Kõrvalt, sel ajal, kui sa seda registreerimist taotled, võid sa juba alustada enda süsinikuprogrammi tegevusi. Ja nüüd sa alustad, teed enda põldude peal või siis metsades tegevusi, mis siis seovad rohkem süsinikku. Ja noh, seal on sihukene printsiip nagu additionality. Mis tähendab seda, et see süsinikuprogrammist tulenev raha peaks, on nagu see põhjus, miks sa teed seda, et ilma selleta sa ei oleks eales teinud neid loodussõbralikke tegusid. Ja mingid muud põhimõtted on ka, aga ma ei hakka keerukaks ajama praegu. Ühesõnaga, siis sa saad selles Verra registratsiooni tehtud, sul läheb pool aastat kuni poolteist aastat aega. Oled õnnelik, sa oled registreeritud, aga nüüd sa pead endiselt tegema enda töid põldude peal. Raha sulle veel ikka ei ole tulnud, sul võib minna mööda kuni võib-olla viis aastat maksimaalselt. Kuni üks hetk sa pead kutsuma kolmanda osapoole verifitseerija. Ehk siis Verra poolt kinnitatud sõltumatu verifitseerija, kes tuleb sinu tellimuse peale, see maksab jälle sulle raha ja vaatab üle kõik sinu paberid ja asjad. Ja kui tema kinnitab, et jah, sul on olnud legitiimne programm, sa oled need tegevused teinud, mõõtmistulemused näitavad, et sa oled nii palju krediite teinud. Siis see on nüüd see hetk, mitu aastat hiljem, kui sa lõpuks avastad, et jah, nüüd mul on süsinikukrediidid, mis on sertifitseeritud. Nüüd sa võid minna neid krediite müüma Boltile ja nii edasi. Aga see noh, on suur müügitöö, kui sa oled väike tegija, sa võid seda teha, aga üldiselt on turul olemas sihukesed asjad nagu vahendajad. Või siis sertifitseeritud turuplatsid, kelle juurde sa võid minna ja nemad põhimõtteliselt leiavad sulle ostja. Nende eesmärk on muidugi võimalikult odavalt su krediidid kokku osta ja siis müüa need palju kallimalt ettevõtetele vahel, maha. Siin just oli üks päev, ma arvutasin ühe Suurbritannia metsamehega, kes uhkelt rääkis, kuidas ta iga puu eest, mis ta sada aastat maha müüs. Sai kaheksakümmend senti ja siis ma lõin numbrit kokku ja tuli välja, et ta sai. Neli euri CO2 tonni kohta ja noh, tema krediidid müüdi kusagil seal kahekümnega maha. Et, et noh, korralikult võeti arbitraaži vahelt, eks ju.

Noh, ühesõnaga, aga mõtlengi, et nüüd väga lihtsustades on ju, et põhimõtteliselt. Erinevad kultuurid on, seovad erinevalt CO2-te ja minu see, mis ma seal saja hektari peal kokku on ära sertifitseeritud ja nii edasi, selle kohta mingi kolmas osapool ütleb, et. Et kui ta nüüd jätkab oma tegevust iga aasta samamoodi nagu siiamaani on teinud, et siis ta saab iga aasta. Ma ei tea, kolm tuhat ühikut süsinikukrediiti.

Ei, sa saad nende tegevustest, mis sa juba teinud oled, sa ei saa tulevikku, jah, ehk siis sa pead viie aasta pärast uuesti kutsuma endale Verifitseerija.

Mul on ka täpsustav küsimus, Stenver, mis see, kui mul see sada hektarit nüüd on, mida ma üldse seal teoreetiliselt teha saan, et seda süsinikku siduda, eks, noh, et. Ma saan puid istutada või, või, ja siis neid mitte sada aastat maha võtta või mitte igavesti võtta, mis ma veel?

Mingi, mingit rohe kultuuripärane.

Aga selle ma võtan

ju maha, mis see seob? See sõltub jah, väga palju sellest sinu maapinnast, mis seal varem tehtud on. Sest et nagu ma ütlesin, see hästi oluline printsiip on additionality. Ehk siis noh, üks asi, mis sa võid teha põllumehena, on see, et tavaliselt põllumehed, kui nad koristavad enda saagi ära. Teevad ja siis nad külvavad, kultiveerivad selle maa ära, jätavad mulla paljaks talveks ja siis panevad mingisuguse. Selle. Kultuuri, eks ju, kevadel jälle kasvama, kui ta, kui nad just talipilja ei kasvata, aga see on teine teema. Mis nad selle asemel võivad teha pärast, suvel koristamist või sügisel koristamist, on külvata vahekultuur. Mingisugune biomass hakkab nüüd põllu peal kasvama, mis imeb CO2 atmosfäärist. Ja kevadel nad CO, selle vahekultuuri lükkavad mulda ära niimoodi, et see muld püüab selle kinni ja see seob sinna mulda ära.

Ja isegi, kui ta lagunema hakkab, siis need lagunemisel tekivad mingid protsessid ka, et kas see CO2, ta ju lõpuks vabaneb, kus ta läheb siis? Nagu Coca-Cola või? Päriselt jääb kinni, et.

Jah, mitte sada protsenti loomulikult, aga, aga see asi jääb mulda kinni ja siis sellega saab nagu aastatepiku, aastatega tekitada CO2.

Aga põhimõtteliselt nagu muidu selle point ei oleks, sellepärast et, et sa muidu nagu ei teeks seda, kui sa ei saaks selle eest seda krediiti, et muidu nagu põllumehele pole nagu mõtet sinna seda vaheasja sinna panna sinna maha.

No tal on üldiselt odavam lihtsalt väetist osta, eks ju, selles suhtes, et see, sest see on ka orgaaniline väetis, eks ju, see biomass. Aga tal on palju odavam osta mineraalväetisi, muidugi, eks näis, kui noh, siin nüüd hinnad on viimasel ajal kõikunud, eks ju, et. Võib-olla see muutub, aga, aga selgelt on olnud ikkagi odavam kasutada tavalisi põllumajandustehnikaid.

Meil on Eestis ju talv on ju, noh. Lumi on maas, on ju, midagi ei seo.

Kas see on tõesti, kas see, Stenver, mida sa kirjeldad, et ma panen sinna mingisuguse heina kasvama ja siis künnan selle kevadel maa sisse, et ma pole varem kuulnud sellisest nagu carbon capture'i, pikaajalisest carbon capture'i tehnoloogiast, et kas see on nagu? Kas see päriselt ongi nagu nii, et ma võin teda aastast-aastasse sinna kütta ja künda ja see CO2 mitte kunagi sealt mullast nagu eriti välja ei lähe ja jääbki sinna ja, ja muudkui atmosfäärist imeme sinna muru sisse, see kõlab liiga hästi, et tõsi olla.

No see on see viis, kuidas sa saad, selle nimi on mulla huumuse tõstmine, eks ju. Et see ongi, eks ju, see, millega sa muudad mulda viljakamaks. Loomulikult sa võid teha tegevusi, millega sa. Nagu selle tegevuse tagasi võtad, eks ju, sa lased selle CO2 atmosfääri tagasi. Kui sa hakkad järsku hästi palju näiteks kultiveerima, eks ju, ja, ja nii edasi, siis sellega sa võid seda jälle ära rikkuda. Aga, aga selle asja nimi on permanents, eks ju, mis on nagu see teine põhimõte süsinikukradiitidel, et kui sa süsinikuprogrammis oled, siis sa pead seda permanentsi hoidma ja. Ja sul ei tohi nagu, sa ei tohi teha tegevusi, mis selle nii-öelda õhku tagasi lasevad. Aga nisu

ma võin kevadel sinna panna või see, see, seda ei loeta rikkumiseks?

Ja see tuleb nüüd kolmas põhimõte, mis on no-ligage, eks ju, et ei tohi olla, sinu tegevuse tagajärjel ei tohi tekkida negatiivset tagajärge kusagil mujal. Mis see põllumajanduses sisuliselt tähendab, on see, et su saagikus ei tohi väheneda, sest kui sinu saagikus väheneb, siis see tähendab seda, et me peame kusagil mujal võtma metsa maha, et seal hakata põldu kasvatama. Ehk siis absoluutselt sa võid niisu kasvatada.

Okei, nüüd me saime aru sellest, on ju, ja me jõudsime sinnamaani, et noh, et, et ühel talumehel seda üksi kõike teha on suhteliselt keeruline ja, ja raske, on ju. Ja nüüd tuleb, Stenver ütleb meile, mida.

Siis tuli põhimõtteliselt e-agronoom on loonud programmi, mis teeb selle kogu tüütu osa põllumeeste eest ära. Ja metsameestel ja mujal maailmas on väga palju sarnaseid teisi nii-öelda ettevõtteid, mis sihukeseid programme teevad, nende. Neid kutsutakse nagu projektide agregaatoriteks, eks ju, ja lisaks sellele, et nad teevad selle paberitöö ära, nad teevad ka seda jälgimist, lihtsustavad ja nii edasi, nad katavad neid kulusid. Ja, ja põhimõtteliselt, et põllumees ja metsamees saaks keskenduda ainult enda tegevustele. Mida ta peab tegema, et seda CO2-te, eks ju, atmosfäärist püüda ja ta ei peaks mõtlema kogu sellele, noh. Süsinikukrediidid maailmale, mis on nagu tohutult keeruline tegelikult ja, ja väga palju nagu noh, seal, seal on nagu ei ole see info väga hästi organiseeritud. Ehk siis jah, põllumehes saab kirjutada lepingule alla, teha tegevusi, saada raha ja, ja ta ei pea sellepärast muretsema. Aga see oligi see koht, kus siis e-agronoom jooksis selle põhiprobleemi otsa, et kui põllumees loomulikult küsib, palju ma siis raha saan selle eest? Ja see nüüd toobki meid selle probleemini, et tegelikult, eks ju, keegi ei tea, palju sa sellest raha saad viie aasta pärast. Kuna süsinikukrediidi, vabatahtlikul süsinikukrediiditurul ei ole olemas sihukest asja nagu turuhind. Kõik deal'id on over the counter nagu eraldi läbiräägitud osapoolte vahel. Ja, ja see nii-öelda vahemik krediitide hindudel on meeletu. Me räägime süsinikukrediitidest, mida müüakse siin paar dollarit per CO2 tonn. Näiteks Indias tuulepargid, mis on väga kahtlase lisanduvusega. Ehk siis see, et need reaalselt nagu tegelikult on legitiimsed süsinikukrediidid, on suure kahtluse alla seatud mitu korda ja mitmete uuringute põhjal. Või siis spektri teise otsas on meil masinad Šveitsis, mis imevad CO2 otse atmosfäärist välja ja kõige kallim till, mis ma olen näinud, on seitsesada viiskümmend dollarit. Ehk siis üle sajakordne hinnavahe võib olla ühel süsinikukrediidil, mis see tähendab, on see, et süsinikukrediidid ei ole võrdsed, eks ju. Lisaks osadel süsinikukrediitidel on ka mingid muud hüved käivad kaasas, nagu näiteks loodusrikkus ja nii edasi, eks ju, või kohalikke kogukondi toetavad ja nii edasi. Et, et jah, turul ei ole olemas läbipaistvust, turul ei ole olemas hinda ja kui meil tuleb e-agronoom, küsib põllumees, palju me siis raha saame, eks ju, siin paari aasta pärast. Siis noh, muidu kõik nagu usuvad, et see hind läheb üles. Ja siis noh, pakutakse, et no äkki see on kakskümmend, äkki on kolmkümmend, äkki viiskümmend euri per CO kahe tonn, eks ju. Et nagu siin erinevate ennustuste põhjal on sihukeseid numbreid nagu leitud. Ja, ja siis selle peal saab nagu mingeid järeldusi teha, aga noh, see on ikkagi suures osas spekuleerimine ja ütleme nii, et konservatiivsed inimesed ei tule sellega kaasa. Ja siit sündiski.

Räägi edasi ja sorry, jah.

Ja siit sündiski siis Solid World. Siis see on see, kuna ma ise olen olnud seal krüptomaailmas väga kaua sees. Noh, enda esimesed Bitcoinid, ma siis siin kaks tuhat kolmteist, ma olen seda tööstust ja kõike kogu aeg kõrvalt jälginud ja spekuleerinud siin ja nii edasi. Siis ma, me hakkasime järsku läbi nägema, et vau, et plokiahela protokollid ongi need, mis saavad luua selgus siia maailma. Tõenäoliselt ainus asi, mis suudab seda selgust väga hästi teha, sest seal me plokiahelal kõik, mis on, on automaatselt likviidne, läbipaistev ja kõik näevad täpselt, mis seal toimub. Ja see on täpselt see, mis selles tööstuses puudu on. Ja mida rohkem me sellele mõtlesime, siis me lõpuks saimegi aru, et meil on siin olemas võimalus luua nagu läbimurdeline protokoll. Mis aitab rahvusvaheliselt süsinikukrediidiprojekte, mitte ainult e-agronoom, vaid nagu üldse kõiki teisi ka. Ja, ja siis me sisuliselt lõimegi tao täiesti plokiahelal põhineva sihukese protokolli, mis on täiesti automaatne. Mis sisuliselt, mis ta teeb, on see, et ta toetab uusi süsiniku krediidiprojekte, näiteks põllumehi. Sellega, et ta ostab kohe alguses nendel krediidid ära, enne kui need sertifitseeritakse. Hinnaga, mis on neile läbipaistev. Ja siis projekti tegija ülesanne on lihtsalt need krediidid viie aasta jooksul tarnida.

Ka see risk, et see põllumees ei saagi seda sertifikaati, noh, see on, see on nagu mõnes mõttes nagu kindlustus või, et see on sinna ärimudelisse siis sisse arvutatud?

Ja ma võiks teile riskihaldusest järgmise kümme minutit rääkida, sest see on see asi, milles me peame olema nüüd maailma parimad, eks ju. Et siin on nagu väga, väga palju asju, mis on seoses riskihaldusega ja see on igal sammul, esiteks. Alustame sellest, et projektid, kõik, mis ühinevad, läbivad korralikku due dilligence'i. Meil on B0-st olemas riskihaldur, kes meiega ühines. Kes ei tea, siis B0 on maailma juhtiv süsinikukrediiti hindav rating agency nagu. Ja me sisuliselt teeme korralikku due dilligence'i nendel programmidel. Teine asi on see, et me ostame iga aasta ära ainult kuni viiskümmend prossa neid krediite, mis ta mudelite järgi plaanib toota. Mis tähendab seda, et seal on palju puhvrid teksimusele. Kolmas asi on see, et tal on viis aastat aega nüüd tarnida neid krediite. Kuigi, kui ta sertifitseerib varem, ta peab esimesena meile maksma krediidid, siis ta saab ülejäänutega teha, mis ta teha. Mis tähendab seda, et kui tal näiteks ühel aastal põleb mets, mets maha. Näiteks ma ei tea, äikse tormi pärast. Siis järgmine aasta saab ta ikkagi neid krediite luua ja tarnida. Ehk siis siin on väga palju sihukest nii-öelda. Mudelite põhiste, eks ju, riskihaldust sisse. Aga, ja kui lõpuks ta ikkagi ei suuda tarnida, siis ta peab lihtsalt turult ostma samaväärsed või paremad krediidid ja need tarnima. Aga isegi kui mõni projekt täiesti läbi kukub ja me lähme sinna täiesti plokiahela tasemele ära, siis plokiahela meie token pool'ides. Ehk siis kus on pandud need paika, et mis on nagu üks eelostetud süsinikukrediit ja nii edasi. Need token pool'id taluvad teatud riskipiiri ja neisse on sisseehitatud mehaanikad. Mis garanteerivad, et isegi kui mõni projekt, mingi mõni protsent projekte läbi kukub. Siis tegelikult see token pool'id, mehaanikad ja peegid ja lubadused ei kuku kokku. Ehk siis sinna riskialguse on ehitatud nagu alates nagu inimlikus pooles kuni täiesti koodini välja sisse, iga setkes.

No ma arvan see, et see viiskümmend protsenti on ette ostetud või ette müüdud, et see on nüüd peamil see, mis selle asja nagu ära tasakaalustab, on ju, et maailm ei saa korraga minna igalt poolt pekki välja ja arvatud, et kui sul on sõda, on ju. Aga ma küsiks niimoodi, et läheks korra nagu, nagu noh, eesti keeles, eesti keeles down to earth. Rohujuure tasandile on ju, et, et sa e-agronoomiga nägid seda, et põllumees tegelikult võitis. Ja te müüsite seda toodet ikkagi selle läbi, et tänu sellele, et sa paremini majandad, sa paremini planeerid, talumees teenis hektari kohta rohkem. Nüüd, ja selles mõttes sul on mingi noh, mälestust on sellest ka olemas, on ju, et umbes, et kui palju see oli, et noh, et, et a la viisteist protsenti rohkem, kakskümmend protsenti rohkem ja nii edasi, on ju. Nüüd, kui ma lisaks sellele, et ma niikuinii teenin, no ma teen oma seal vilja kasvatama või mis iganes, on ju. Et, et lisaks sellele, et ma niikuinii teenin, ma teenin, hakkan teenima nii-öelda süsiniku pealt, on ju. Siis, rääkimata veel PRIA toetused on ju, ma saan aru on ju, et noh, et, et, et siis. Kui palju, ühesõnaga noh, mis see praktiliselt tähendab nagu, et, et, et ütleme, et kas ma saan nagu tootlikkust võrreldes tavapärase maailmaga hektari kohta topelt. Või veel jätkuvalt kümme protsenti juurde või kus kohta see nagu protsentuaalselt põhimõtteliselt ma sealt tootlus hektari kohta nagu nii-öelda nagu. Tõnu sellele, et sihuke vabatahtlik tuur hakkab toimima ja ma veel kord ütlen, et noh, ma arvan, et me Eestisse alahindame seda nii-öelda rohelist mõtlemist, et meil on siiamaani see rohkem sihuke. Noh, et tegelikult ei olegi olemas keskkonnakriis ja nii edasi, on ju, sealsamas näiteks Saksamaal tarbija ei tee ju noh, otsu, ostuotsust, kui ta ei ole selgelt veendunud, et, et see, kes talle müüb, ükskõik mis kaupa või teenust, on ju, et tal ei ole, et ta, et ta ei oleks nagu süsinike neutraalne, on ju, et. Meile see Eestisse siiamaani ei ole veel jõudnud, see nõudlus, me ei saa sellest aru, aga Euroopas on see juba olemas, Lääne-Euroopas on see juba olemas, on ju. Ehk siis selgelt see, et sinu toote järgi või teenuse järgi on olemas vajadus, seda Aga mu küsimus on jah see, et mis on see lubadus nagu talumehele, et noh, et, et kuule, et noh, ongi see, kas me suudame su hektari kohta veel teha. Pluss viiskümmend protsenti või on see pigem pluss viis protsenti või ühesõnaga, kuhu see nagu see täielik täiendav tootus nüüd jääb?

See on nii põllumajandusettevõtte põhine, ma ei saa sellel küsimusele vastata. Aga

sa saad mulle suure

sääku öelda,

kas see on kümme või see on kaheksakümmend?

See on ka nagu e-agronoomi programmi auditi, mis nad põllumeestel teevad, üks osa sellest, et nad arvutavad just sellel ettevõttel välja, kas neil on üldse mõistlik ühineda sinna programmi. Ja kui palju see on, mõnel juhul nendel hektaripõhine kasum, eks ju. Tõuseb nagu, ma ei tea, kuni kümme kasvat, eks ju, euri mõnel juhul, eks ju, on see olematu või isegi negatiivne. Et, et noh, see on, see on täiesti. Põllumajandus on väga keeruline nagu ja, ja, ja siin ei ole nagu ühte pitsaga nagu. Aga millest saab

negatiivne olla üldse?

Põhimõtteliselt need tegevused lihtsalt sõltuvalt sellest, mis põllumees varem tegi, need tegevused loovad nii vähe krediite, mis põllumees teeb. Aga samas nende hind on nii kallis, et see raha, mis krediitidest tuleb, on lihtsalt väiksem kui see, mis neile sisse tuleb.

Okei, ma arvan, et seda juttu peab kuidagi lihtsustama niimoodi, et põllumees sellest aru saaks.

Tulnudki siia põllumeeste sellest.

No okei, mul ei ole, mul ei ole sada hektarit põllumaad, aga mul on kakskümmend neli noh, ma praegu mõtlen, et mis ma teen selle maaga, on ju, et.

Ma arvan, et kui sa tahad nendel teemadel rääkida, siis ma pean sind mõne meie agronoomiga panema hoopis rääkima või tema kutsuma siia Restart ja nemad võivad meil sinna minna väga sügavatel numbritesse, et.

Oota, aga räägime sellest

blockchain'i poolest ja jätame need,

jätame need põllumehed, kus nad on, aga sa mainisid juba enne ühte võlusõna, mis meil käis siin paar nädalat tagasi ka saatest läbi, see on DAO. Ehk see on siis detsentraliseeritud autonoomne organisatsioon, mis, mis on uus nähtus vist maailmas.

Kõik on kõigi oma.

Ja, ja kommunism, eks kõik on kõigi oma ja, ja siis liikmed noh, põhimõtteliselt blockchain hääletab, eks, kellel on. Ma ei tea, kui keegi saab üle viiekümne protsendi, siis hääletab üksi ja muidu tulevad inimesed kokku ja et, et see on organisatsioon, mis. Ei kuulu kellelegi otseselt ja mida otseselt noh, ühele tegejale ja mida ka keegi ei juhi, eks ole, ja, ja me siin Taaviga. Saime arutada, et kuidas ikka nii saab, et noh, et kõik on nii võrdne ja muudkui hääletatakse ja et kes riske võtab ja kuidas see asi üldse majandatakse.

Henrik, ütleme otse ära, Henrik ei usu, et ilma liidrita harimudelid toimivad, et peab olema keegi avam liider.

Aga seda enam, et ma tahtsin, et see on üks asi ja ka teine pool, Stenver on üldse see, et, et mis asi see Solid World siis nagu noh, idufirmanduse mõttes on, et kui te olete loonud ühe kommunistliku detsentraliseeritud organisatsiooni, mis ei kuulu kellelegi ja mille üle teil võimu ei ole, et mis see, millest see teie äri siis nagu koosneb või mis teile siis üldse jääb?

Ja no muidu, muidu ma ise ei ütleks, et taod on kommunistlikud, ma pigem vastupidi arvan, et nad on hüperkapitalistlikud. Et sellepärast, et seal otseselt sõltub enamasti sinu nii-öelda hääletusvõim selles, kui palju sa omad osasid sellest. Ta on lihtsalt palju, palju läbipaistvam, eks ju. Ja palju rohkem nagu avatud nii-öelda kui, kui mitmed nii-öelda, kui nii-öelda traditsioonilised ettevõtted on, ühesõnaga. Et, et need kogukonnad ja community'd on nagu kõigile seal, eks ju, näha ja läbipaistvad. Aga, aga selles mõttes, et see noh, meie, meie kogukond, eks ju. Oluline lõppkokkuvõttes on ikka, et sul on nagu. Osalevad seal inimesed, kes nagu sellesse asja usuvad ja kes tahavad selle asjaga kõige rohkem tegeleda. Ja noh, meie ise nagu enda selle noh, ma alustan sellest, et, et nagu ma, ma ei saa öelda, et see. Ühesõnaga, see, see tao, mis me lõime, on e-agronoomiaga ikkagi, eks ju, väga-väga palju seotud. Et ühesõnaga e-agronoom tegi endale nagu tütarfirma, eks ju. See on see Solid World Foundation ja, ja tema nagu tegeleb kogu selle juriidilise poole ja kogu selle osaga see tao, haldab kogu seda ploki ja ahela protokolli. Ehk siis kõik, mis saab olla täiesti detsentraliseeritud, detsentraliseeritud, virtuaalne ja kogu see kogukond seal ümber. Ehk siis see on natukene nagu nii-öelda uus mõõde asjale, eks ju. Ja, ja sellele lisaks, eks ju, sellel taol nagu noh, ta saabki hääletada asjade üle, mis on seotud plokiahela protokollidega, hääletustega. Ehk siis näiteks mingisugused konfiguratsiooni muutused plokiahela selles mudelis, eks ju. Või siis, et liikuda mingisele muule layer'ile nagu selliste asjadega seoses.

Ja, aga ma, aga, aga puht nagu äriliselt ütleme, et see Solid World teeb mingil hetkel mingit exit'it, eks, et ma olen John Deere, tahan seda ära osta või. Et mida ma siis ostan, kui ma saan kamba inimesi kuskil taos, kes muudkui hääletavad ja kelle üle mul mingit kontrolli ei ole või. Või et kui paljus see Solid World on, on nüüd see tao ja kui palju ta on ikkagi firma, kus, kus üks pisikene lõik on lihtsalt taosse inimestele antud nagu kätte otsuste tegemiseks ja mängimiseks?

Kogu see plokiahela pool on ta ja ma ei näe nagu, et keegi tuleks ja tahaks seda nagu ära osta, pigem ongi eesmärk see, et ehitada sihuke kogu noh, ühesõnaga see, siin ei saa nagu tuua sellist. Nii täpselt nagu traditsioonilise ettevõtte võrdlust sisse, eks ju. Sisuliselt ta peaks nagu veenma kõik osapooled ära plokiahela peale, et endale need token'id, eks ju, kokku osta, mis võib olla väga-väga keeruline ja väga kalliks talle minna. Aga, aga jah, see plokiahela pool, noh, seal ongi eesmärk pigem tuua sisse seal tööstuses kõiki selle tööstusega seotud osapooli. Ja, ja teha see protokoll selline, et neil oleks huvitatud ja neil oleks oma nahk sees. Panna see protokoll kõik jooksma ja panustada sellesse. No ma toon teile lihtsalt ühe näite. Hästi tavaline on selles tööstuses selline asi, et sul on mingi süsinikukrediidiprojekt. See on mingisugune suur metsamees, kellel on sada tuhat hektarit maad, aga ta ei tea täpselt, mida ta selles projektis teeb. Ja siis talle tuleb keegi ja mingisugune. Broker, vahendaja, kes siis ütlebki, et ma ostan sult ette krediidid ära. Vahendajad teevad küll seda, nad ostavad krediite ette ära. Ja ma olen kuulnud, kuidas nad on ostnud viie dollariga ette ära ja pärast müünud neid seitsmeteistkümnega maha, eks ju. Ehk siis vahendajatele on, mida vähem läbipaistvust sel turul on, seda kasulikum neile on, eks ju. Teisest küljest nad näevad seda väärtust selles, kui see turg muutuks likviidseks. Mitte neile ei meeldi, noh, see läbipaistvus on nendele nagu praegu kasulik, aga kui see muutuks likviidseks, siis see oleks neile super kasulik. Ja sellepärast me tahamegi tuua neid sinna plokiahela peale, sest kui see muutub ja läbi DAO on see väga võimalik, sest siis saab neile anda ka nagu osa sellest, eks ju. Sest nemad omavad seda nii-öelda protokolli nii-öelda osa, mis jookseb täisautomaatselt läbi plokiahela detsentraliseeritud. Ta ei ole ühegi nagu nii-öelda õigusruumis, nii-öelda. Ja, ja siis, siis neil saab olla sellest protokollist osa ja kui see on likviidne, noh kuulajale selgitada, mis seal likviidne tähendab seda, et tal on olemas turuhind, mis on iga hetk nähtav, eks ju. Siis see tähendab seda, et me nüüd saame hakata sinna peale tulevikus või teised või kolmandad osapooled saavad hakata tulevikus ehitama sinna DeFi protokolle. Ehk siis sa saad hakata laenu võtma nende vastu, eks ju, läbi plokiahelamaailma. Mingi kolmas osapool näiteks tuleb, ta näeb, et meil on ahah, tehtud siin Solid World'i poolt likviidne kokku ostetud nii-öelda. Chain, eks ju, ja siis nad saavad sinna peale panna läbi tarkade, eks ju, lepingute smart contract'ide laenu asjad, ehitada sinna peale. Ja see on kõik, eks ju, võimalik veeb kolme plokiahela maailmas. Ja seda on väga raske teha traditsioonilises maailmas, sest traditsioonilises maailmas need asjad ei ole likviidsed.

Sellest ma saan aru, aga lihtsalt seletab kandilise peaga inimesele, et kui ma nüüd olen investor, Solid Worldis, et mõtlen oma raha peale, eks. Et see kõik, mis sa räägid, on väga tore, aga kuidas mina või kuidas Solid World sellest kõigest nagu jõukamaks saab?

Solid World'i see protokoll kogub nagu lihtsalt teenustasusid tervel sellel all kõikidel nendel token pool'idel, mis on eelkokku ostetud krediidipool'il. Ehk siis, ja ta lisaks ostab neid ise ka kokku ja ta müüb automaatselt neid arbitraažiga mingi hetk maha. Ehk siis Solid Worldi protokoll, Solid World ongi seal selleks, et lihtsalt näiteks saabki tulla üks hääletus, mida saab teha Solid Worldis. Ütleme, et sa oled vahendaja, sa leiad, et on mingisugune masinad, mis õhust, eks ju, imevad nii-öelda süsinikukrediite välja. See turg ei ole likviidne, siis sa lähed taosse, ütled, et ma teen proposali, et me loome uue token pool'i, mis ostab neid tüüpi krediite kokku. Nüüd TAO saab hääletada selle peal, kuid läheb läbi, siis luuakse uus token pool ja hakatakse ka neid krediite kokku ostma. Ja, ja, ja TAO, eks ju, kogub teenustasusid kõikjal seal kokku ja, ja ostab ka ise neid kokku ja müüb tulevikus maha.

Teil ei ole endal seal TAO-s enamust, aga ma saan aru, et teie enda osaolus on suhteliselt lähedal sellele enamusele, et kokkuvõttes nagu otsuste tegemisega ikkagi vist probleem ei ole, on mul õigus?

eAgronoomil võib öelda, et on viisteist prossa sellest taost.

Okei, aga siis on ikkagi vähe, siis ma teadsin muidugi valesti.

Mulle see kõik meenutab, Taavi, kas ma olen väga valesti aru saanud või et see, see meenutab ühte paarikümne aasta tagust aega, kui hakkasid need open source projektid tekkima. Et noh, mingid vennad tegid, ma ei tea, tegid Linuxit ja, ja mis igas need suured open source'i igasugused asjad on, mis täna jooksutavad poolt maailma. Ja siis käis seesama arutelu, et noh, kuule, jube kihvt, mis te teete, on ju, aga kus see raha siin on või? Või noh, et te annate ju lihtsalt selle ära või et mingisugused suvalised vennad teevad teil seal midagi, et kus see äri on. Ja, ja ka see äri tuli nagu ringiga kusagilt mujalt, eks ole, et noh, ma ei tea, mõtleme Red Hati peale või mingid noh, et, et äri on tugi implementatsioon. Võib-olla mingid kaubamärgid, et see, et kas sa näed, Taavi, siin mingisuguseid?

Ei, selgelt on siin paralleele ainult selle vahega, et ikkagi TAO puhul see konkreetne jälg, et kui palju keegi panustas. See on nagu selgelt nagu defineeritav, ehk siis ka see nii-öelda võimaliku kasu jagamine on väga selgemalt rohkem paigas, et. Et tal jah, need omadused on, aga ütleme nii, et TAO tundub parem. Ma,

ma tahan, ma tahan lihtsalt lisada selle, et noh, meie puhul on nagu väga selgelt välja kirjutatud, kus see äri on ja kust see raha tuleb, White Piperis, noh, üks näide. Igasugune kauplemine, mis nendel eelkokkuostatud krediitide tehakse, ta kogub teenustasusid seal. Oot, oot, aga

ma, ma ikkagi nüüd pean, et ma ise aru saaks. Kas me, me räägime kuidagi läbisegi kahest asjast või ei räägi kahest asjast, et, et kas see Solid World ongi see DAO või on see DAO eraldi ja mingi Solid World OÜ on, on kuskil edasi, et palju neid kehasid nagu on?

Ei, me, ma räägin ikkagi ka terve see aeg plokiahela protokollis, sest see on see põnev osa siin. Ehk siis sellest Solid World A-st, eks ju. Ja see Solid World A on nagu üks token, mille nimi on hetkel solid. Ja siis meil on teised token'id, mis on eelkokku ostetud süsinikukradiitide token pool'id, näiteks SCT. Ja sellel on olemas turuhind, kui keegi STT-sid kaupleb. STT hõlmab endas kõrge kvaliteediga loodusel põhinevaid, õhust imevaid süsinikukradiite. Kui keegi seal kaupleb, siis selle kauplemise peal ta peab maksma SushiSwapis teenustasuseid. Ja kõik need teenustasud võtab tao iseendasse. Läbi LP token'ite.

Okei. Aga kas TAO puhul mingisugune tavamaailmale mõistetav juriidiline keha on üldse vajalik või? See ongi OÜ pangaarve kõik või, või ongi see kõik täiesti mujal, kõik kosmoses?

Meie puhul ei oleks vajalik üldse tava OÜ-d, välja arvatud üks asi, mis meid piirab. Ja see on see, et lõppkokkuvõttes me seome, sõlmime ikkagi päris lepinguid välissüsinikuprogrammidega. Ja siis see ongi see koht, kus on seda juriidilist keha vaja, eks ju. Aga me teeme seda sellisel moel, et need süsinikuprogrammid ei pea teadma, et seal taustal mingisugune krüptomaagia toimub. Ehk siis nemad sõlmivad lepingud, neile saadetakse lihtsalt raha ja, ja sisuliselt aga taustal, eks ju, on mingisugune plokiahela maagia, mis teeb seda turgu likviidseks, ütleb turuhinna ja nii edasi nagu.

Okei, aga mõtlengi, et lähme nüüd korra praktiliseks tagasi, et ja tuleme tagasi saate alguse juurde, et noh, nüüd, kui me näeme, et potentsiaalselt on võimalik ikkagi rohkem võtta hektari kohta välja. Peaksid põllumehed kuidagi nagu tormi jooksma sellele ju, et. On ju, et noh, et või ütleme nii, et kui meil mõni põllumees peaks kuulama seda saadet praegu on ju, mis ta nüüd tegema peaks? Helistame e-agronoomi ja tegema e-agronoomiga lepingu.

Põhimõtteliselt küll hea, eAgronomi süsinikuprogramm on hetkel Euroopa kõige kiiremini kasvav süsinikuprogramm.

Okei, aga ma ütlengi, et, et mida sa nagu ise nagu hindad, et noh, põhimõtteliselt nagu mõlemad business'id peaksid nagu buumima hakkama või ühesõnaga, et. Et kui sa vaatad oma, oma seda nii-öelda, seda nii-öelda käibekasvu või mitte hektari kasvu, vabandust, see on see hästi põnev mõõtühik seal, on ju. Et hektari kasvu, et kas sa juba näed, et see on nii-öelda noh. Ma mäletan, et teile ei meeldinud rääkida MRR-ist, te rääkisite ARR-ist, on ju, et pigem nagu aastakäibest, mitte kuukäibest, on ju, et. Et mis see nagu teie ärile nagu tähendab täna, nii-öelda sellele teisele ärile, ärile, sellele e-agronomeerile?

E-agronoomi põhifookus on hetkel olemasolevate põllumeeste süsinikuprogrammi toomine. Ehk siis hetkel me ei keskendu e-agronoomist nagu hektari kasvule, enda kogu hektaritele. Vaid pigem just olemasolevat süsinikuprogrammi toomist, liigutamist. Ja siis ka rahvusvaheliselt partnereid otsima, kes uutel turgudel seda programmi viiks.

Okei, aga ma ütlengi, et kui, kui hästi see nagu põllumees sellest ikkagi aru saab või kas ta nagu paneb üldse kuulama, kui lihtne ta siin laua taha saada on üldse või ta pigem vaatab, et tahtsab mingi ploki-poki-moki, on ju, et midagi aru ei saa, on ju, et las ta läheb, on ju.

See on selge, et põllumeestel on huvi suur ja väga palju räägitakse sellest nii põllumeestele kui metsameestele. Ja see on ka selge, et väga palju on segadust ja valeinfot ja teadmatust, ehk siis. Põllumeestel on selgelt huvi olemas, noh meil oli, kui ma mäletan õigesti. Neid auditeid oli seal mingi sada viiskümmend viimase nädala andmete põhjal. Mis on nagu väga palju, arvestades, et me alustasime sisuliselt pool aastat tagasi selle tegemisega. Ja et, et ühesõnaga, see on üli, ülisuur huvi on, ülikiiresti tuleb neid põllumehi ja kõik tulevad, eks ju, rääkima ja kuulavad nagu ära küll. Aga jah, see on, see on nagu, siin on nagu väga palju haridumistööd vaja teha, eks ju. Et, et noh, nii põllumehed kui metsamehed on tekkinud mingisugused valearusaamad ja ootused inimestele, enamus süsinikuprogrammi. Paljud mõtlevad, et ah, ma teen ise üldse süsinikuprogrammi, miks ma kedagi teist peaks kasutama. Ja siis nende esimene reaktsioon on minna Verra juurde, mis on see sertifitseerija, saadavad neile kirja. Siis imestavad, miks Verra neile poole aasta jooksul ei vasta, saadavad mitu kirja veel, ei vasta, ignoreerib neid ja siis nad on mingi, mis, mis toimub siin, eks ju. Või siis tuleb järelt vastus, et paari lausega, et mine konsultandi juurde. Ja, ja nagu noh, sihukest toetust on nagu väga vähe seal tööstuses kahel põhjusel, sest et nõudlus on tegelikult megasuurverrale. Ja nad on ülekoormatud ja nii ka gold standard ja nad on väga vana ja traditsiooniline. Ja noh, teine, teisel poolel sellepärast, et mingis mõttes nähakse, et see on nagu seal tööstuses seesolija, kes seal on aastaid töötanud, et see on süsinikuprogrammi mure, kuidas ta need asjad korda saavad. Et, et noh, tema on see, kes otsib rahastust ja uute ärivõimalust, eks ju.

Teistpidi põllumehena mõtlen, kas, et mis minu riskid on, kui ma teen tehingu selle taoga, ma nüüd ei oskagi öelda, teiega või taoga või selle seltskonnaga, et, et.

Siin on nagu mõistlik kahest asjast rääkida, kui me räägime põllumeestega, eks ju, siis nemad tulevad eAgronomi juurde. Nad sõlmivad selle lepingu ära, et nad ühinevad programmiga. Kui nad lihtsalt programmiga ühinevad, siis nendel on praktiliselt olematud riskid, noh, välja arvatud see, et nad võib-olla töötavad, eks ju, jaa. Noh, Eagraam võtab nagu väga palju riske seal enda peale. Aga kui me räägime mõnest teisest süsinikuprogrammist, ütleme näiteks Hispaanias kasvatatakse kelpe, eks ju, või, või mangroove või metsasid näiteks ja nemad ühinevad otse Solid Worldiga. Et me räägime selliste tegijatega ka. Et kui nad ikkagi nagu müüvad need krediidid ette maha, eks ju, siis nendel on juriidiline kohustus neid krediite ka tarnida. Et nende risk on see, et kui nad. Noh, e-agronoom maandab ära mudeli riski, et e-agronoom ütleb, et kui meie mudel eksis, siis meie, eks ju, maksame selle kinni. Solid World, eks ju, kui ta otse nii-öelda süsinikuprogrammi loojaga sõlmib lekkvingu, Solid Worldil on mingis mõttes e-agronoom nagu üks partner. Siis Solid Worldil nagu sellist asja ei ole, eks ju, et kui sa võtad müüd maha ja võtad kohustuse krediite tarnida, siis sa pead need tarnama nagu.

Aga ikkagi veel saate lõpetuseks, et kui suurte maalapidega inimesed üldse nagu peaksid selle peale mõtlema hakkama, et kus on see ikkagi see miinimumhektarite hulk, mille puhul see kõik see, kogu see. Tohutu keeruline maailm hakkab nii-öelda tähtsust omama.

No see sõltub jällegi metodoloogiast, sellepärast, et need, see sõltub, see nagu defineerib, palju sa krediite toodad. Aga ütleme niimoodi, et kui sul on mingi alla tuhande hektari maad, siis sul on mõistlik minna mingi agregaatori juurde. Kui sa oled seal mitukümmend tuhat hektarit, siis sul võib-olla on mõistlik teha programmi ise. Aga küsimus on, kas sa tahad kogu selle asjaga jamada ja ka siis on võib-olla sul mõistlik minna projekti agregaatori juurde lihtsalt.

Ehk siis nagu mingi piirkond a la Järvamaa põllumehed peaksid tegema mingi ühise asja ja siis tulema sinu juurde või siis tegema kõik e-agronoomiga. Kui

me räägime põllumehest, siis, siis mingu kõik võiksid tulla e-agronoomiliselt, sest e-agronoom spetsialiseerubki sellele. Kui me räägime metsameestest, siis ma tean, et EcoRise siin Eestis, Jaan Sepping tahab, ajab sellist programmi hetkel kokku.

Okei, aga e-agronoomi juurde võib tulla ükskõik, kui suur põllumees, ka nagu viiesaja hektariga.

Ja, ja e-agronoomil on noh, ta teebki kõikidele endale klientidele seda programmi.

Ja siis tuleb keegi, ütleb, vaatab, puurib mu maa sisse või pistab näpu mulda ja vaatab ja ütleb, et palju sa, palju sa võiksid seda CO2 siin siduda ja hindab kuidagi, hindab ära selle kuidagi. Et ega me seda ise ei tea, eks ole, kui ma olen põllumees, et see on mingi muu teema täitsa.

Jah, no see on, see on jah, mudelite põhjal tegelikult käib see mõõtmine. Ja siis on sul mullaproovid, millega siis seda mudelit nii-öelda kalibreeritakse iga teatud aja taga. Ja siin, siin ongi noh, e-agronoom sisemiselt hetkel üks nagu sihukeseid suuri toote prioriteete, mis e-agronoomil on. On minimeerida nende mullaproovide arvu. Et see oleks võimalikult taskukohane selle süsinikuprogrammi tegijale, sest sa tegelikult saad nagu väga palju infot võtta ka muudest allikatest ja sul ei ole noh. Mullaproovid on ülivajalikud ja asendamatud hetke tehnoloogia tasemega, mis meil on. Aga, aga see ei tähenda seda, et sa ei või nagu väga palju seal statistilist maagiat teha, et optimeerida seda arvu, palju sul on vaja neid mullaproove.

Olgu, meie saateaeg on sellega läbi, aitäh kõigile kuulajatele, võib-olla oli ka mõni põllumees meie kuulajate seas. Võib-olla mõni krüptomees, aga kindlasti mulle tundub see kõik on üks teemasid, üks, üks selline teema, millega me läheme edasi järgmiste nädalate ja kuude jooksul ja, ja neid teema, tegijaid tuleb Eestist kindlasti veel. Aitäh, Stenver, aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume.