E-residentsuse endine juht ehitab uut riiki

Tere kõigile Restarti kuulajatele. Üheksas märts, kaks tuhat kakskümmend kaks. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad saadet ja täna on mõnes mõttes täiesti eriline saade, sest nii erilist idufirmat kui täna. Kui seda võib üldse idufirmaks nimetada, ei ole Restartis varem külas käinud. Me ei räägi täna mitte uue firma ehitamisest, vaid me räägime tegelikult terve uue riigi või siis vähemasti väiksema linna ehitamisest startupilikul moel. Seda tehakse soojal Kariibi mere saarel. Selle taga on väga nimekad USA riskikapitalistid ja selle digitaalset poolt ehitab üles eestlane e-residentsuse programmi endine juht Ott Vatter. Aitäh. Taavi, sa elad Viimsis ja sa kuulsalt, me mäletame ka, et sa olid volikogu esimees lausa, eks. Et kas sul kui Yookal investoril tekkis tunne, et tahaks noh kuidagi oma käpa alla saada seda Viimsi, et asju tehakse valesti ja tahaks teha normaalselt, teeme nii nagu eras tehakse.

Okei, Ott juhib praegu sellist asja nagu e-Prospera ja e-Prospera on osa sellisest asjast nagu Prospera. Ja siis, kui ma hakkasin lugema saadet ette valmistades, et mis asi on Prospera, siis minu pea ausalt öeldes plahvates. Ma katsun selle niimoodi väga lühidalt kokku võtta, Ott, ole hea, paranda ja täienda mind. Maailmas on selline riik nagu Honduras, Ladina-Ameerikas, umbes kümme miljonit inimest, üheksa kuni kümme miljonit inimest. Ja noh, suhteliselt tüüpiline Ladina-Ameerika riik, võim käib käest kätte, kuritegevus on probleemiks, Vikipeedias on eraldi pealkiri või peatükk kohe selle kohta. On soe, on meri, kõik on ja, ja nüüd selles Hondurases on. eraldatud teatud nagu tsoonid või teatud maa mingisugust nagu erimajandustsoonideks. Meil oli kunagi Eestis ka mingisugune selline asi, võib-olla on siiamaani. Ja selle erimajandustsoonides nüüd siis Ameerika riskikapitalistide vist juhtimisel ja rahastamisel ehitatakse eravalitsusi, eralinnu. Ja üks nendest on see Prospera. Mida ehitatakse ühele saarele, mis on siis Hondurase maismaast umbes viiekümne kilomeetri kaugusel ja sellest peaks saama täiesti erakätes olev ulme linn koos Zaha Hadidi arhitektide projektide ja mille kõigega. Ja ma saan aru, et neil on väga vabad käed oma selle valitsemise korraldamisel seal, aga olnud Urase valitsus siis tahab, et nad umbes inimõigustest ja mingitest rahvusvahelistest lepetest kinni peaks. See mõneti tundub natuke võib-olla nagu kahekümne esimese sajandi Hongkongi projekt. Aga, aga väga kahekümne esimese sajandi võtmes, ühesõnaga suures pildis USA riskikapitalistid ehitavad Hondurase ühele saarele eralinna, kus kõik on ilus ja hea. Ott, kas ma panin väga mööda või sain ma enam-vähem sellele asjale pihta, mida sinna tehakse?

Aga miks sa, Henrik, ütlesid USA risikkapitalistid?

Taust on õige, võib-olla Hendrik Tabavalt ka ütles, et siiamaani väga hästi ükski niisugune projekt ei ole õnnestunud. Seal on mingid sarnasused Dubai, Hongkongi, võib-olla ka mingil määral Singapuri algusaegadega. Aga, aga need probleemid, mida seal lahendada üritatakse, on siis kaks põhilist probleemi, üks on tegelikult see kohaliku kogukonna valu. Et täna keegi äri seal ei julge ajada kellegi teisega kui sugulastega, sellepärast et seal puudub tegelikult noh, tõsikindlus, seal puudub kohtusüsteem. Kui meil sinuga Hendriku või Taaviga tekib mingi tüli, me lähme kohtusse, me Eestis üldjuhul saame mingi lahenduse. Seal läheb aega kaksteist aastat ja lahenduse saab see, kes rohkem maksab. Ja, ja selle tulemusena välisinvesteeringud riiki ei tule, kohalik elatustase ei kasva ja, ja korruptsioon aina, aina kasvab. Ja teine siis külg sellest on siis grupp, need, need visionääre, kes siis tahavad tegelikult teha paremat linna või, või nad on pettunud tänapäeva valitsustes. Nad tahaks oma tingimustel nagu noh, erakapitalil põhinevat eralinna luua oma tingimustel ja, ja kuna Honduras siis. Kaks tuhat kaksteist võttis vastu sellise vaba majandustsooni seaduse, mis on tegelikult Dubai seaduste põhjal mingil määral kirjutatud. Ja, ja neid tsoone seal on peale Prospera veel. Prospera on siis üks lihtsalt, mis on noh USA VC-de poolt rahastatud, teised on pigem kohaliku sellise tööstuse ja, ja regionaalse tööjõu peale üles ehitatud tsoonid. Ja, ja selle tsooni, tsooni põhimõte on väga lihtne, et ta peaks regulatsiooni poolest lihtsalt sulle andma oluliselt kiiremini mingid litsentsid kätte. Seal ta lõikab selle nii-öelda punase lindi läbi, et sul ei ole korruptsiooni, sa saad nagu e-platvormi kaudu igasuguseid asju riigiga teha. Ja annab nagu lihtsale inimesele ka võimaluse ära ajada.

Zaha Hadid projekteerib ja, ja ehitab tegelikult eraldi investor, et on nagu riskikapital, kes investeerib sinna platvormi, et see Prospera ei ole. Hästi selline segane arusaam sellest, et Prospera ei ole otseselt kinnisvaraprojekt. Et me tegelikult ehitame küll keskkonda, aga me loome selle platvormi, mis siis annab erinevatele ettevõtjatele võimaluse sinna teha kas mingi maja, kas mingi haigla, kas mingi kool. Et me loome selle keskkonna nii e-keskkonda kui siis ka nagu füüsilise keskkonna. Kes sinna täna on juba kolinud, ongi mingid inimesed, kes on omavalitsuses võib-olla pettunud, kellel on juba noh, mõned ettevõtted müüdud, meie nimetame neid siis co-creatoriteks. Nad tahavad meiega koos tegelikult midagi ehitada, et keegi ei tule lihtsalt sinna puhkama, kuigi see on väga mõnus koop. Aga nad üldiselt tahavad mingit järgmist sellist suurt visiooni ellu viia, olgu selleks siis mingi noh, haridus, ettevõtte, haigla pank. Finants-tehnoloogiaettevõte, et üldiselt ikkagi väga ettevõtlikud inimesed, kellel on üks-kaks ettevõtet elus tehtud.

Meie töötame jah USA ettevõttega Honduras Prosperine Corporate, et kelle. Siis rahastus tuleb riskikapitalit, kapitalist ja nemad on siis Hondurase vabariigiga sõlminud lepingu umbes saja viiekümneks aastaks teatud maatüki osas.

Kindlasti, kindlasti kõige kaugemale jõudnud. Ma arvan, et see Deali projekt iseenesest oli, oli võib-olla meediale kõige atraktiivsem, et sul oli nagu ja, ja kuskil ookeanil oli oma, oma linn ja, ja siis oli mingi vend, kes kuskil seal. Kesk-Euroopa kandis, Liberlandi tegi, et seal oli mingi maatükk, mis oli kummagi riigi poolt võtmata ja pani siis lipu püsti, ütles, et mina olen siis nüüd Liberlandi president, on ju. Ja, ja tulge kõik minu juurde, et noh, neid projekte on igasuguseid ja, ja noh. Ütleme niimoodi, et seda on väga keeruline teostada, kui sul ei ole kohalikku keskvõimutoetust, kui sul ei ole korralikku kapitali ja veel nagu hullemaid inimesi ei pardu.

Mis selle asja äriplaan on, ehk kui seal on nagu riskikapitalistid, noh, Peter Deali me teame nii reaalsest elust kui, kui tema põhjal tehtud erinevatest fiktsioonidest ja tegemist, kuidas me ütleme siis, markantse kujuga, kellel on huvitavad ideed alati. Aga, aga, aga kas neil on ka nagu äriliselt, eks ju, et kas see, kas see ärimõte on see, et, et hakata maksu korjama millalgi või kas on exiti plaan, riigile võimalik teha?