E-residentsuse endine juht ehitab uut riiki

Tere kõigile Restarti kuulajatele. Üheksas märts, kaks tuhat kakskümmend kaks. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad saadet ja täna on mõnes mõttes täiesti eriline saade, sest nii erilist idufirmat kui täna. Kui seda võib üldse idufirmaks nimetada, ei ole Restartis varem külas käinud. Me ei räägi täna mitte uue firma ehitamisest, vaid me räägime tegelikult terve uue riigi või siis vähemasti väiksema linna ehitamisest startupilikul moel. Seda tehakse soojal Kariibi mere saarel. Selle taga on väga nimekad USA riskikapitalistid ja selle digitaalset poolt ehitab üles eestlane e-residentsuse programmi endine juht Ott Vatter. Aitäh. Taavi, sa elad Viimsis ja sa kuulsalt, me mäletame ka, et sa olid volikogu esimees lausa, eks. Et kas sul kui Yookal investoril tekkis tunne, et tahaks noh kuidagi oma käpa alla saada seda Viimsi, et asju tehakse valesti ja tahaks teha normaalselt, teeme nii nagu eras tehakse.

Ei, aga ma ütlen, kui me lahkama hakkame, siis Ott paranda mind, aga Peter Thielil, kes minu meelest on üks teie suuremaid sponsoreid seal. Temal oli juba ammuse idee, et võtame ühe suure laeva, paneme selle laeva keset vaikselt token'it ja ütleme, et see on uus riik. Ja me ise oleme ju aastaid juba kaks tuhat kolmteist, neliteist mänginud Eestis nende mõtetega, et. Kas on võimalik tekitada virtuaalne Eesti, juhul kui näiteks keegi hõivab meie riigi. Noh, tuleb sihuke sõbralik naaber, vaatab, et siin on venekeelset elagenikkonda vaja kaitsta veits ja noh, ongi kõik, on ju. Et selles mõttes need mõtted ei ole ju uued, et ja alati on uue riigiga olnud see probleem, et kuidagi nagu inimeste peades uus riik tahaks nagu kontseptuaalselt saada mingit maismaad või mingit tükki või, või noh, noh, länd on sihuke, maa on sihuke nagu algne punkt, kust kõik pihta hakkab. Aga noh, siin virtuaalmaailmas on aru hakatud saama, et tegelikult ei ole küsimusi selles maas. Vaid pigem on küsimus inimeste tahtes ja soovis. Ehk siis noh, see on ka klassikaline näide, mida alati räägime, on see juutide näide, on ju, et, et noh, see, et juudid elasid ilma oma riigita aastatuhandeid, on ju. Kokkuvõttes olid ikkagi juudid, on ju ja, või noh, ma ei tea, läheme tänapäevasse maailma, võtame mingi metaversi näiteks, on ju. Sa ju järgid metaverse reegleid, sealsamas väljapool metaverse järgid sa ikka neid reegleid, et kui sa, ma ei tea, autoga sõidad, siis peatub punase tule ääres ja nii edasi, on ju, et selles mõttes, et üks ei takista nagu teist. Et ma võin olla nagu mitme, kus ma ütlen siis riigi, nii füüsilise kui virtuaalse riigi osa. Ja see on see pit, pitray nagu unistus, et, et noh, et teeks midagi sellist päriselt ära, et teeks nagu oma mingid maksusüsteemid, haridussüsteemid, tervishoiusüsteemid ja nii edasi. Et vaadaks, vaadataks, kas sellises kinnises süsteemis on võimalik nagu paremini ühiskond toimima panna. Aga noh, ma ei tea, Ott, võta ikka sina nüüd üle, räägi sina, et kuidas sina näed seda asja, et nii palju ma tean tausta lihtsalt.

Taust on õige, võib-olla Hendrik Tabavalt ka ütles, et siiamaani väga hästi ükski niisugune projekt ei ole õnnestunud. Seal on mingid sarnasused Dubai, Hongkongi, võib-olla ka mingil määral Singapuri algusaegadega. Aga, aga need probleemid, mida seal lahendada üritatakse, on siis kaks põhilist probleemi, üks on tegelikult see kohaliku kogukonna valu. Et täna keegi äri seal ei julge ajada kellegi teisega kui sugulastega, sellepärast et seal puudub tegelikult noh, tõsikindlus, seal puudub kohtusüsteem. Kui meil sinuga Hendriku või Taaviga tekib mingi tüli, me lähme kohtusse, me Eestis üldjuhul saame mingi lahenduse. Seal läheb aega kaksteist aastat ja lahenduse saab see, kes rohkem maksab. Ja, ja selle tulemusena välisinvesteeringud riiki ei tule, kohalik elatustase ei kasva ja, ja korruptsioon aina, aina kasvab. Ja teine siis külg sellest on siis grupp, need, need visionääre, kes siis tahavad tegelikult teha paremat linna või, või nad on pettunud tänapäeva valitsustes. Nad tahaks oma tingimustel nagu noh, erakapitalil põhinevat eralinna luua oma tingimustel ja, ja kuna Honduras siis. Kaks tuhat kaksteist võttis vastu sellise vaba majandustsooni seaduse, mis on tegelikult Dubai seaduste põhjal mingil määral kirjutatud. Ja, ja neid tsoone seal on peale Prospera veel. Prospera on siis üks lihtsalt, mis on noh USA VC-de poolt rahastatud, teised on pigem kohaliku sellise tööstuse ja, ja regionaalse tööjõu peale üles ehitatud tsoonid. Ja, ja selle tsooni, tsooni põhimõte on väga lihtne, et ta peaks regulatsiooni poolest lihtsalt sulle andma oluliselt kiiremini mingid litsentsid kätte. Seal ta lõikab selle nii-öelda punase lindi läbi, et sul ei ole korruptsiooni, sa saad nagu e-platvormi kaudu igasuguseid asju riigiga teha. Ja annab nagu lihtsale inimesele ka võimaluse ära ajada.

Oota, aga mul on nüüd kohe, siit tekivad ju kolm miljonit küsimust, eks, et me teeme maailma sisuliselt juurde ühe riigi,

kes. Me oleme ikkagi Honduras, võtta seda niimoodi, et me oleme nagu Eesti vabariigi all olev, noh. Harju maakond ja, ja et kriminaalkoodeks on ikkagi Hondurase vabariigi vastutada. Kohtusüsteem sellisena on ka ikkagi vabariigi vastutada, meie saame arbitraažikohtu teha, me saame ärivaidlusi lahendada mingit teatud summadeni. Kui keegi kellegi maha laseb, see on ikkagi tegelikult Hondurase lahendada, on ju.

Keskpank on ikkagi Hondurase keskpank, kuigi meie saame ise anda oma siis jurisdiktsiooni sees ka finantsasutustel litsentse välja, aga me peame kooskõlastama seda. Aga oma raha saate ka anda või? Tule, prospektorraldollar, ei tule? Valuuta on ikkagi me oleme ikkagi Hondurase valitsuse osa selles mõttes, et me kuidagi eraldume, ei ole uus riik, vaid me oleme vaba majandustsoon, mis allub selle riigi reeglitena.

pärast. Investorite huvi number üks on endale teha riik, number kaks on muidugi teenida raha. Number kolm on võib-olla selline filosoofilisem, et, et nad tahaksid päriselt mingit sellist keskkonda, kus ise virtuaalselt olla või siis füüsiliselt elada. Et see Bratanni saar, kus see meie projekt on, ta on tegelikult noh, väga väike, ta on Vormsi suurune, ta on lihtsalt sihukene pikk vorst ja ta on hästi mägine, keeruline liigelda, aga ta on Kariibi mere saar, helesinine vesi. Suurepärane kliima number kaks, maailmas sukeldumis destination. Ja, ja noh, inimesed tegelikult füüsiliselt väga tahavad seal piirkonnas olla. Aga Hondurasel ise elada ei ole väga meeldiv, sellepärast et sa ei saa seal mitte mingeid asju ajada riigiga, pole võimalik lihtsalt. Et ühelt poolt ongi see siis nagu riigi edendamise projekt, teiselt poolt välisinvesteeringute riiki toomine ja kolmandalt siis mingi sellise meeldiva keskkonna endale loomine.

Kui sa vaatad seda investorite profiile, on ju, siis noh, sa näed, et need on ikkagi visionäärid ja, ja sellise pikema visiooniga inimesed, et kui nad lihtsalt tahaksid raha teenida, siis selleks on võib-olla nagu selliseid. Natuke nagu lollimaid investeeringuid või, või lihtsamaid asju on ju, et noh, see on äärmiselt suure riskiga. Väga-väga keeruline ja nii mitme liikuva osaga projekt, on ju, alustades kohalikust valitsusest, lõpetades mingite noh, riigipööret, on ju. Seal tahetakse tegelikult luua oma tervise, tervishoiusüsteemi, oma haridussüsteemi, meil on täna juba kaks kooli, kes tegelikult rajavad sinna mingeid väikseid kämpuseid. Meil on esimene haigla, kes sinna planeerib noh, sellist ütleme siis geeniteraapia ja, ja, ja noorenduskliinikut, et see väärtuspakkmine on sellepärast, et see on USA-l hästi lähedal. Ja meie see võimekus neid nii-öelda litsentsi välja anda on oluliselt kiirem. Ehk siis, kui sa oled kuude arst, sa ei pea USA-sse minema, sa ei pea seda residentuuri kümme aastat tegema ja maksma väga palju, vaid sa saad sellesama kvaliteediga arsti. Meil tegelikult tööle panna ja neid sama protseduure oluliselt kiiremini teha, on ju. Et sul need nii-öelda haridus, tervishoid ja, ja kohtusüsteem ja neid nii-öelda tugisambaid on seal päris mitmeid. Kes

Minu kaasamine toimus tegelikult selle e-valitsemisplatvormi alguses, et mingi hetkki nad mõistsid, et nad saavad seda skaleerida. Sellest füüsilisest asukohast oluliselt kaugemale, see Prospera Honduras või, või ütleme see Ratani projekt on alles esimene, et seda on tegelikult plaanis liigutada sealsamas riigis ja ka tegelikult teistes riikides tulevikus. Ja, ja, ja meie siis tegime neil strateegia selles osas, kuidas teha mini-eesti.ee. Hästi lihtsustatud e-prospera on eesti.ee ja Prospera on siis Eesti. Me pakume neile siis teenuseid, kodanikele teenuseid ja, ja välisresidentidele teenuseid, mis on siis tavaline residentsus, e-residentsus, ettevõtte loomine. Maksude maksmine, mingite litsentside taotlemine ja arbitraažikohus, et sa saad tegelikult meie keskkonna kaudu siis USA. Pensionile läinud ülemkohtunite kaudu kuuekümne päeva jooksul vaidlusele lahenduse, see lahendab ära nagu. Need põhilised probleemid, mis seal kohapeal ettevõtlusega seotud on, et miks välisinvesteeringud ei tule, miks keegi seal nagu äri ei julge teha ja, ja miks majanduse ei arene. Meie loome e-platvormi, siis sinna on kohapeal.

on? Jah, seal on tegelikult eraturvaettevõte, kes siis lepingu alusel justkui nagu füüsiliselt seadust jõustab, aga noh, jällegi kriminaalkoodeks on, on Hondurase peavabariigi teema ja meil on sellised väiksemad rikkumised ja, ja valitseja on selline asi seal kohapeal nagu Zede nõukogu. Kes siis valib tegelikult kujundlikult linnapea ja, ja, ja Zede Manager on ta siis nimi ja seal on siis allüksused on ju, sul on mingid kommunaalametid, sul on seal. Noh, kõige naljakam näide, et meil oli üks ettevõte, kes ütles, et ma tahan teha teile panka, on ju, noh, fintech ettevõtted. Mis meil selleks vaja on, me siis jõudsime selleni, et me peame Hondurase nii-öelda siis vabariigiga koostöös looma endale keskpanga filiaali. Selleks, et me saaks teha seda, okei, fine, vaatasime siis nagu panganduskogemusega inimesed välja, kes meil on ja, ja kes siis Keskpanga filiaali hakkasid looma. Et noh, see probleemi püstitus on ju, et sul on vaja hakata sealt altpoolt pihta, et kirjeldab väga hästi seda, et kuidas seda üles ehitada.

Meie töötame jah USA ettevõttega Honduras Prosperine Corporate, et kelle. Siis rahastus tuleb riskikapitalit, kapitalist ja nemad on siis Hondurase vabariigiga sõlminud lepingu umbes saja viiekümneks aastaks teatud maatüki osas.

Kindlasti, kindlasti kõige kaugemale jõudnud. Ma arvan, et see Deali projekt iseenesest oli, oli võib-olla meediale kõige atraktiivsem, et sul oli nagu ja, ja kuskil ookeanil oli oma, oma linn ja, ja siis oli mingi vend, kes kuskil seal. Kesk-Euroopa kandis, Liberlandi tegi, et seal oli mingi maatükk, mis oli kummagi riigi poolt võtmata ja pani siis lipu püsti, ütles, et mina olen siis nüüd Liberlandi president, on ju. Ja, ja tulge kõik minu juurde, et noh, neid projekte on igasuguseid ja, ja noh. Ütleme niimoodi, et seda on väga keeruline teostada, kui sul ei ole kohalikku keskvõimutoetust, kui sul ei ole korralikku kapitali ja veel nagu hullemaid inimesi ei pardu.

Jah, meil on päris palju selliseid arutelusid olnud sel teemal ja. Me oleme siiamaani natukene hoidunud sellest, sellepärast, et meil on olnud sealt IMF-ist ja. Ja Worldbankist vaja mingeid accept'e saada ja Hondurase keskpangast oma siis nii-öelda selle keskpanga filiaali, filiaali loomiseks. Ja meil on tegelikult sisse kirjutatud see, et me võime riigilõive ja makse vastu võtta virtuaalvääringutes. Aga me ei ole tahtnud seda kohe esimese asjana letti lüüa, sest seal on väga lihtne saada see nii-öelda krüpto riigi maine külge. Et noh, FDX ja mingid suured crypto exchange'id on kõik seal Antiguas on ju registreeritud ja me ei taha, et see oleks meie see nagu bränd, et me tegelikult ehitame seal natuke nagu noh. Sellist laiema ampluaaga asja, et crypto on kindlasti üks väga suur industry, aga, aga me ei ole tahtnud nagu kohe öelda, et me nende peale fokusseerime. Juriidiliselt me saame seda teha.

Ma lasin peast läbi, hästi palju on seda sellise erariigi või era, eraparadiisi ehitamist igasuguses noh, kirjanduses, filmides väga, väga populaarne arvutimängustsenaarium. Et see miljonär ehitab ideaalse eliitlinna, eks, et ja noh, mis, mis kõik õudust sellest nagu sünnib ja, ja tavaliselt nende õudused tulenevad just sellest, et, et see sotsiaalne kihistumine. Sotsiaalne koosseis ei ole mitmekesine, eks, et väga ühesugused inimesed kolivad sinna, et seda võib vaadata peaaegu nagu mingi Heugenica projektina. Kuidas seal Prosperas selle peale mõeldud on, et noh, kui, kui sinna ikkagi kolib, ma ei tea, mis see inimeste arv üldse on, mida sinna mõeldakse, aga ütleme, see on tuhandetes täpselt ühesuguseid inimesi, et mis siis saab?

Mis selle asja äriplaan on, ehk kui seal on nagu riskikapitalistid, noh, Peter Deali me teame nii reaalsest elust kui, kui tema põhjal tehtud erinevatest fiktsioonidest ja tegemist, kuidas me ütleme siis, markantse kujuga, kellel on huvitavad ideed alati. Aga, aga, aga kas neil on ka nagu äriliselt, eks ju, et kas see, kas see ärimõte on see, et, et hakata maksu korjama millalgi või kas on exiti plaan, riigile võimalik teha?

Siin peab ühte asja teadma, ühte maailma teadma, selleks, et saada aru sellistest eriprojektidest, et noh. Eestis ka kunagi müüdi elamislube, noh tõmmati suure skandaaliga kinni, eks. Noh, lätlased olid nutikamad, müüsid nüüd lube edasi, on ju, et. Okei, täna võib-olla kahetsevad, on ju, aga ütleme nii, et maailma suurimad. Noh, elamislubade müüjad on tegelikult noh, ma ei tea, Euroopas näiteks Austria, maksad kakssada tuhat eurot, saad endale Euroopa Liidu passi, on ju. Ja Läti on müünud oma passe peaaegu et miljardi eest. Ja neid asju, neid projekte aitavad riikidel üles ehitada selliseid nagu ettevõtte, nagu Šveitsis on näiteks Henley and Partners. Ehk siis mõte on selles, et nad leiavad kuskilt Argentiinast trikkuri, kes igaks juhuks tahab parkida osa oma varast kuhugi ära, sellepärast et. Noh, näiteks kui sa oled Argentiinas ärimehest, siis sa oled oma raha kaotanud ajaloo jooksul kaks-kolm korda juba kõik on ju, hakkad jälle otsest peale, on ju. Et ja, ja, ja nüüd ongi küsimus, et noh, et kuhu sa pargid ja needsamad Henley'd. Teenivad mitte nende passide vahendamise pealt, need passide müügist teenivad ikkagi riigid, noh näiteks noh Austria või Läti, on ju. Ja nemad teenivad selle vahelt, et nad ongi nagu noh, sa pead ostma tavaliselt ka mingi kinnisvarasi sellesse riiki, on ju. Ja kuhu sa ostad, mismoodi sa ostad ja nii edasi, et see on enda jaoks nagu pärisene korralik äri, on ju. Ehk siis selliseid inimesi maailma niivõrd ebastabiilne, kes tahaksid igaks juhuks osa oma varast kuskile ära parkida igaks juhuks, et noh, ma ei tea, tulevad pommitavad sodiks siin näiteks kõik on ju. Noh, seal võib olla Tallinnas kõvasti kinnisvara, aga ühel ikka käib siit jälle mingi väike kraad üle ja ongi korras, on ju, et noh, et, et. Et neid on palju, neid inimesi. Ja selles mõttes ka sellistel Prosper sugustel mudelitel, et noh, põhimõtteliselt kui sa suudad ühest riigist selle valmis teha, saad aru noh, mismoodi see toimib. Sa pead seda müüa põhimõtteliselt nagu toodet, ükskõik millisele riigile, et noh ta ala, et ma ei tea, noh. Tehke Eesti, ongi, võtke Eestis Wormsi, on ju, võtke, ma ei tea, Taimaal, Kohsa-Mui, on ju, et. Ja tehke sellest täpselt sellel mõttes selline nagu lahendus, nagu ma ei tea, Honduras tehti. Sellega saab valitsus endale iga aasta nii ja mitu, kümne miljonit juurde maksutulu, on ju. Mingid inimesed saavad oma vara ära pargitada, on ju, ja noh, see, kes seal vahel on, seda ikka vahendab, eks seal jäävad nad näpud rasaseks, on ju, et noh, et, et see ongi sul äriplaan tegelikult, on ju.

Ei ole, no tegid suure kõva häälega sanktsioonid, minu meelest siiamaani ei ole midagi ära võetud, on ju, et mis need kaheksateist kuud andsid aega likvideerimiseks või. Et noh, selles mõttes ainuke jama on see, et keegi teine ei taha osta sellise hinnaga nagu nad ise ostsid seda vara, on ju. Et aga, aga see, et see endale kuskil ostab mingeid villasid. Noh, mõtlengi kui sa teed seda oma korraliku AML-iga niikaua peale probleemi, ehk siis me saame sama näide, mis ma siin tõin, ega needsamad argentiinlased näiteks või lõuna-aafriklased on ju, ega nad ei taha seda teha. Nagu salaja või varjatult on ju, see ei ole probleem, küsimus on lihtsalt see, et nad saavad selle nii-öelda kindlalt ära parkida, et see on nende oma ja kui vaja, siis nad saavad sealt passi ja lähevad nagu reisivad sealt riigist minema, on ju. Vot sellepärast ostetakse kui Austria ja Läti pass on ju, et, et selles mõttes jah, on olemas mingi kriminogeelne keskkond, seltskond just eelkõige meist ida pool on ju, kes tahab seda kõike pätt teha, on ju. Aga väga suur osa maailmast on lihtsalt, nad on ebakindlates riikides ja nad tahavad täiesti aus ja sirge näoga tahavad saada nagu endale normaalselt passi ja võimalikku turvakodu, kui neil läheb omariigis hapuks.

tea. Et, et noh, midagi, midagi sarnast, et sul on tegelikult mingi keskkond, mingi osa riigist, kus siis antakse sulle võimalus kehtestada omad reeglid mingites valdkondades, on ju, kus sa saad siis, kus sul on vaja, oodatakse kiiremat arengut. Ja loomulikult see areng on mingite teatud riskidega. Aga täna lihtsalt see keskkond ja elu on seal nii palju halvem, et nende jaoks isegi see väike hüpe edasi on juba meeletu kvaliteet.