@ RESTART // 2022.02.16
geenius_restart_0069.mp3
KUUPÄEV
2022-02-16
PIKKUS
40m 21s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas idufirma OCCO asutaja Ander Sõõrumaa, kes räägib oma ettevõtte teekonnast ja eesmärgist digitaliseerida sisearhitektuuri valdkonda. Juttu tuleb masinõppe kasutamisest mööbli ja sisustuse leidmisel suurprojektide puhul ning ettevõtte äristrateegiast Euroopa turul.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas täna idufirma OCCO asutaja Ander Sõõrumaa, kes on eesmärgiks võtnud oma rajatava platvormiga siduda suure hulga Euroopa sisearhitekte. OCCO kaasas äsja investeeringuna 750 000 eurot ja on teel oma eesmärke täitma. Saates räägime sellest, kuidas on omavahel seotud suured jalgpallistaadionid, kraanikausid, masinõpe ja tehisintellekt ning miks OCCO tegijad usuvad, et nad suudavad ühe siiamaani paberite ja PDFidega toimetava valdkonna 21. sajandisse aidata. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Tere kõigile Restarti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on saatejuhid, nagu juba terve igaviku oleme olnud ja, ja väga hea meel on, et meie oleme siin sellised kännud ja muudkui nädalast nädalasse samad nimed, aga külalisi õnnestub ikkagi tuua uusi ja õnnestub tuua selliseid, kes on äsja asutanud, äsja raha kaasanud, äsja teinud plaanid maailma vallutamiseks ja igasugustel huvitavatel erialadel. Ning tänane idufirma tegeleb sisearhitektuuri valdkonnas ja nad kaasasid just hiljuti seitse sada viiskümmend tuhat eurot, et laieneda igale poole välismaale. Ning nad ise kirjutavad, et nad on tehisintellekti poolt siis toetatud platvorm sisekujundajatele, sisekujundusprofessionaalidele, mis säästab neile aega ja lihtsustab projekti juhtimist. Ja selle ettevõtmise nimi on OCCO, OCCO ja selle asutaja Ander Sõrumaa on meie tänane külaline. Tere, Ander. Tere, tere. OCCO.ee on olemas ja OCCO.ee on olemas. OCCO.ee on, on otseselt sisekujundus, äri ja OCCO.ee on siis start-upi osa sellest või kuidas te jagate seda?
Jah, ma täpsustaks seda, et occo.ee on äri, äri kinnisvara sisustamise äri ehk siis projektimüügi äri sisustamise valdkonnas, et me ise ei ole sisearhitektid kindlasti. Aga mida siis teeb Occo Digital, meie digitaalne toode, ongi tegelikult sellesama tööprotsessi digitaliseerimine, mida me siiani oleme ise manuaalselt teinud. Ehk me arendame platvormi siis sisearhitektidele, kes on meie kliendid, kus siis nad saavad miljonite mööbliesemete seast, leida need õiged ülesse.
Oota, aga lähme ikka, ja lähme muidugi ka algusesse selles mõttes, et, et räägi, mis siis on ka ühe sisearhitekti probleem, et. Et kui noh, tal ei ole ju peas need miljonid, siis ta muudkui siblib seal teie kataloogide vahel või ühesõnaga. Mis seda, noh ühesõnaga, kas te nagu hoiate nagu aega kokku või pigem see, et oleks rohkem valikuid või ühesõnaga, mis on see nii-öelda. Peamine probleem, mida te ära lahendate ikka sel sisearhitektil?
Peamine probleem on siis arhitektil kuluv aeg toodete leidmisele ja alternatiivtoodete leidmisele. Et kui me täna oleme intervjueerinud noh, juba sadades sadu ja sadu sisearhitekte, siis kõige suurem probleem on alternatiivtoodete leidmine, mis tähendab seda, et kui. Kui näiteks sisearhitekt teeb mõnda hotelliprojekti, projekti eelarve on kolmsada tuhat, aga klient ütleb, et mul on ainult kakssada tuhat, siis projekti müügimaailmas on arhitektil vaja leida võimalikud sarnased tehniliste tingimustega tooted ja need asendada.
See on täitsa tuttav probleem mulle endale ka, et valitakse selle mingi kroonlühter, on ju. Hind on milku, loomulikult ei soovi vabandust, ei ole nii palju raha, et nii palju maksta. Ja et kas midagi odavamalt ei saa, et siis käibki niimoodi, et põhimõtteliselt võtad selle kroonlühtri, ütled, et peab olema viiskümmend protsenti odavam. Sa saad
kasutada hinnafiltrit, saab kasutada erinevaid tehnilisi tingimusi, et, et arhitektid taas kui nad mingi projektiga tööd teevad, nad teevad seda kuus kuud kuni kaks aastat ette. Ehk see peab tihti vastama erinevatele tuleklassidele, tehnilistele tingimustele ja nii edasi, et jah.
Aga mis siin on, seletame selle ka nagu sellele kuulajale ära, et, et mis vahe siin on sellel, et sa rõhutad just, et see on see nii-öelda äri kinnisvara, et see ei ole nii-öelda eratarbimiseks mõeldud?
Jah, täpselt, et kui me võtame eratarbimises olevad tavalised e-kanalid, kus müüakse mööblit, siis seal tavaliselt inimene tahab endale ostukorvi, ta tahab selle täna osta, võimalikult kiirelt kätte saada. Mis vahe siis on B2B projekti müügil, mis tähendab siis ongi hotellid, üüri kinnisvara, kontorid, kõik, mis on ärivaldkond. Seal töödatakse neid projekte ette keskmiselt aasta kuni vahest kaks ja kolm aastat isegi. Et noh, täna näiteks meil on süsteemis hollandi arhitekt, kes teeb jalgpallistaadionit, noh. Et see valmib ajas nelja aasta pärast, ehk sa tööd, nad töötavad väga süsteemselt ja väga pikalt, et.
Aga mõtlengi, et üks pool on see, et okei, nüüd me saame juba aru on ju, et mismoodi see nii-öelda võrdlemine ja kokkupanemine käib, eks, aga. Aga see sisu, et kust kohast see sisu nagu tuleb, et kas siis kõik mööblitootjad, valgustitootjad, kõik nii-öelda lükkavad teile järjest nagu oma infi peale. Või tegid ise seda kuskilt nii-öelda noh tõmbamas, et mismoodi see pool töötab üldse?
Jah, seda me peame tegelikult ise olema suhtluses, täna olemegi suhtluses üle kaheksasaja tootjaga ja meil on oma product information management team, kes siis on loonud enda põhjad, et tõmmata infot sisse, igal tootjal see info, mis sisse tuleb, on väga erinev. Aga õnneks ütleme, et kuna Euroopas on selliseid tugevaid tootjaid tuhandeid, siis täna me saame valida sellised, kellel on ka info võib-olla paremini olemas, ehk meie ehitame seda nii-öelda. BIM süsteemi, sinna datat, mille alusel siis üldse masinõpet teha?
BIM on siis Building Information Management, jah. Jah, jah. Mul hakkas meelde tulema, Taavi, kas oli mingisugune Eesti idufirma, kes tegi umbes täpselt samasugust asja, aga kui ma nüüd peast ütleks, siis mingitele Boltidele ja mutritele, kes käis meil saates. Ja, ja neil oli, oli täpselt sama mure oli, et sul on vaja mingist, mingi, mingisugust mutrit mingi projekti jaoks ja sul on vaja neid terve pinutäis. Et siis on, on üks koht, kus selline turuplats tekib või, või et, et kust sa neid saad ja siis. Ma ei tea, ma rohkem neist midagi kuulnud ei ole, ma loodan, et neil läheb hästi ja ma kahjuks isegi hetkel ei ole seda nime meeles. Aga ma arvan, see selle oma küsimusega, et kust info tuleb, ilmselt tabasid kõige keerulisemat kohta selles äris, et, et ma ei tea, Ander, kuidas, noh, et üks asi on see, et sa saad täna, käid võib-olla käsitsi üle kataloogid, kannad sisse, aga neil on homme hoopis uued plastmassist toolid väljas. Ja et kas neil endal tekib huvi, eks ole, sinu turuplatsil seda infot uuendada või mitte, et see ilmselt saab olema võtmeküsimus teie jaoks.
Jah, üks, üks tuleviku eesmärk on, et tootjad hakkaks ise enda infot uuendama ja täna me teeme tõesti selle ise nii-öelda jõuga ära. Aga, aga tõesti see on tabatud kõige suuremat Bolti, ehk siis selle andmete sissetoomine süsteemi ühtselt, et see on kõige tähtsam osa.
Okei, kuule, aga selles mõttes me saame aru, on ju, et iseenesest. Kui ma olen sisearhitekt ja mul tõesti on vaja kümneid noh, kindlalt tööpi tooteid, et ma panengi sisse nagu, et must kraanikauss on ju mõõtmetega. Nelikümmend korda viiskümmend on ju, Lea nii-öelda, mis on see, plaati, plaadi sisse uputatav on ju, et väga hea on ju, ma saan kõik kätte, sellest ma saan aru, aga kust teie raha tuleb?
Meie raha tuleb täna, ütleme, et esimesel kuni kümnel turul oleme siis strateegiliselt B2B kommers. Ehk kui arhitekt on oma projekti kokku pannud, on meil Ockole enda tiimi võimekus see projekt üle Euroopa ellu viia. Küll, aga meil on tulevikuplaan ja unistus on saada marketplace'iks, mis tähendab seda, et selle, et marketplace'iks saada, on meil vaja piisavalt kogust arhitekte, piisavalt suurt volüümi, et tootjatel oleks tõesti oma huvi, nagu ka Hendrik enne mainis, et. Et tootjad hakkaksid ise oma asju sinna ülesse panema, sest sellel süsteemil on piisavalt suur volüüm taga.
Oota, ma ei saanud ikka aru, et põhimõtteliselt, kui ma praegu ainukene marketplace veel ei ole, on ju, et siis hetkel käib niimoodi, et. Ma kasutan teie tarkvara, noh, oletame, ma olen mingi siis arhitekt. Ja siis, kuna ma juba seda kasutan, see mulle meeldib, siis ma kokkuvõttes ostan teie käest ka siis selle elluviimise või execution'i.
Jah, täpselt nii ja keskmine, keskmine projekt meie süsteemis on viiskümmend kuus tuhat. Et võib-olla see annab arusaama ka sellest, et, et need projekti mahud on piisavalt suured, et pakkuda customer service'it sinna kõrvale. Küll aga meil on selge plaan, kuidas me digitaliseerime aina rohkem nii-öelda protsesse. Ära, et arhitektid leiaksid ise oma tooted, suudaks täiesti ise oma projekti kokku panna ja tulevikus ka tegelikult. Kuna meie süsteemselt teame, mis on trade price's, ehk siis mis on nii-öelda toote omahind, mis on müügihind vastavalt kogustele, siis kunagi tegelikult suudab süsteem ise teha ka kogu hinnapakkumise ja kogu selle poole ära. Sest et. Ei ole vaja müügiinimest, kes paneb asja Excelisse, vaid süsteem ise teab, et kui on sada tooli, selline on omahind sellel tehasel, siis milline oleks müügi hind, et jah. See
kõlab ikka, ma selles mõttes nagu uskumatult, et. Ma saan aru, et ikkagi täna neid andmeid tõmbata ja koguta samamoodi mingite andmefailide kaudu, et tootja saadab teile mingi CSV või mingi XML-i.
Ma olen tootja, saadab PDF-i täna oluliselt, ma ei tea, Vandero.
Igast varianti tuleb.
Ja, ja siis sa tõmbad selle süsteemi ja siis ta läheb nagu käiku, eks, aga, aga noh, vaadates näiteks, mis eelmisel aastal toimus üldse ehitusturul. Materjalidega, et ma tean, et see ei ole sisekujundus, aga ütleme, et noh, et, et keegi ei julgenud ühtegi tehingut teha kiiremini kui, või, või pikema aja peale kui kolm päeva umbes on ju, et, et. Need hinnad muutuvad sul seal üle päeva, on ju, et, et see tundub kuidagi ikkagi meeletu maht, mis tuleb sul sinna taustas ära teha või see ei ole üldse nii hull äkki, ma mõtlen
üle? See ei ole tegelikult nii hull, et mis puudutab hindade muutumist, siis tootjad tegelikult peavad teavitama päris mitu-mitu kuud ette, kui hinnad muutuvad ja kui mingit projekti on tehtud juba aasta aega tagasi, siis see hind pannakse lukku. Selle projekti raames ehk kuna nad toodavad neid tooteid alati on demand, siis. Meil ei ole kordagi sellist olukorda tekkinud, kus mingi kokkulepe, mis on aasta tagasi tehtud, peaks nüüd olema hind kallim.
Aga miks see ei tööta, et sa näiteks paned sinna tellimusele omale mingi väikse marginaali vahele, et. Noh, aegu sul on mingi suur hotell vaja teha või, või äri, ärihoone, eks, et. Nüüd pandi sinna sinu keskkonna kaudu, pandi see nii-öelda vajalikud tooted kokku. Noh, vajutati ühte suurt nuppu punast, mille peal on sõna tellija, on ju. Ja noh, tellimuse maht on seal noh, kogu see mööblivark võib-olla seal kolmsada viiskümmend tuhat, on ju. Ja noh, sa võtad sealt väikse oma nagu mingi noh, seitse protsenti punkti näiteks,
No seal ongi see probleem, et tootjad ise kunagi otse arhitektiga ei suhtle, nemad tahavad toota ja sellepärast ongi nii-öelda projekti müügi edasimüüjad ja me oleme see digitaalne projekti müügi edasimüüja. Kas, kas kui me nüüd mingitel kindlatel turgudel teeme ise otsemüük ja tuleviku turgudel oleme marketplace, siis. Kunagi ma ei välista, et on ka see stsenaarium, et on kohalikke diilereid, kes siis nii-öelda selle päringu elluviimise ise üle võtavad.
Okei, me vist vajame seda, et see natuke aitab meid selle koha pealt, et kuidas käib üldse ühe suure ärihoone ehitamine, et ma vist, ma ei tea, Henrik, sina vist tead, mina ei tea, et.
Väga aus küsimus, väga aus küsimus, et kui me võtame näiteks Eestis, ehitatakse kaheteist tuhande ruutmeetrist bürohoonet, on ju, ma ei hakka näiteks konkreetse bürohooneid tooma, siis kui nii-öelda. Too,
too midagi, mille võrdluseks, mida kõik teavad, et.
No võtame siis Scandiumpark näiteks, mida ehitatakse täna. Mis see, mis see on, me ei tea. Bürohoone. Jaa, püroone Tallinnas, mida praegu ehitatakse, et sellest hetkest, kui hoonet hakatakse projekteerima, võetakse juba arendaja poolt käiku näiteks ka sisearhitekt. Ja kui leitakse hoonesse näiteks ankurüürniku, tulebki, ma ei tea, büroo, Bolt tahab võtta kuhugi kaks tuhat ruutu või mis iganes, Wise, mis iganes ettevõte, siis ta palkab endale sisearhitekti, kes peab looma talle korraliku tugeva kontseptsiooni ja kuidas see siis täna välja näeb, et. Et sisearhitektil on üks osa, kus ta peab tegema sisearhitektuurseid jooniseid ja teine on see visuaalne osa ja meie süsteem aitab lahendada seda just seda visuaalset osa ehk toodete leidmist. Ja täna töötab arhitekt siis niimoodi, et. Ta peab töötama oma mäluga, kus ta mingeid tooteid on näinud, tal on tavaliselt kolmkümmend, nelikümmend, nii palju täebe on lahti arvutis, et ta rohkem täebi ei saa lahti teha. Ja ta tõstab selle spetsifikatsiooni Excelisse ja see Excel tavaliselt jõuab siis selle. Kas siis Wise'i või kellegi büroojuhi lauale, kes siis hakkab vaatama, kas selline tool või teistsugune laud või mis peaks sobima, aga mitte kunagi esimene variant ei sobi, alati tuleb muudatused, alati on palju arvamusi. Ja see on see, kus meie süsteem tulebki mängu pildituvastusega, kus selle asemel, et arhitekt peab mäletama, kus ta mingit toodet on näinud, saab ta sellesama toote pildi lihtsalt panna meie süsteemi ja. Ma just arutasin ka, meil on oma nii-öelda lead data scientist ja ta tõi väga lihtsa näitena, et meie masinõpe on väga sarnane näiteks Spotifyle. Et kui Spotify vaatab miljoneid lugusid ja leiab sulle selle õige, kui sa paned otsingusse funki, siis põhimõtteliselt meil käib see kahtepidi, et meie süsteem vaatab miljoneid pilte. Ja leiab sulle selle õige toote. Samal ajal kui sellel pildil on näiteks taust, meie süsteem suudab eristada, eemaldada taustu ja nii edasi, ehk siis ta suudab sulle anda kõige täpsema vaste.
Oota, aga kas ma nüüd sain õigesti aru, Ander, et, et kui mina olen sisearhitekt ja ma olen harjunud kasutama ühe firma jube kalleid toole. Ja nüüd ma pakun selle sellele büroojuhile välja, büroo juht ütleb, et lolliks sa oled läinud, et, et sa pead leidma kolm korda odavamad, aga täpselt samasugused oleks head, et noh, et ilusad näevad välja. Ja siis nüüd ma saan tulla sinu sellesse teenusesse, anda sulle ette oma selle kalli tooli pildi ja öelda, et search ja siis su süsteem otsib mulle samasuguseid toole väga erinevas hinnaklassis. Mina sain nii aru, kas see on vale?
Jah, jah, täpselt nii, sa said õigesti aru ja. Ja lisaks sellele ta annab sulle kohe siis nii-öelda trade pricing'u ehk asi, mida sa tavalistest e-poodidest ega kusagilt ei saa, sest nad on harjunud projekti müügihindadega, kuna seal on Mahutaga. Ja sa saad ligi tehnilistele failidele, mis tähendab kõik 3D failid, asjad, mis tõsta plaani peale, et sa saaks teha 3D visuaale kõiki asju. Ehk siis seal on kõik nii-öelda sisearhitekti jaoks vajalik olemas, et ta saaks oma projekti kiiremini koostada ja lahendada.
Aga nüüd, kui ma olen, kui ma, kui see süsteem annab mulle hulga, ma ei tea, annab ühe tootja Montenegrost ja teise kuskilt Itaalia Mägikülast, eks ole, ja, ja kolmanda üldse kuskilt Suurbritanniast. Ma pole elu sees kuulnud nendest firmadest, eks. Ma ei ole katsunud nende tooteid, ma ei tea, kuidas nad vastu peavad, et ja ometi ma sisearhitektina ju vastutan mõnes mõttes selle eest, kui keegi ostab kuussada tooli minu soovituse peale. Kuidas, kuidas selle pool lahendatud on?
Ja väga aus küsimus, et täna meil ongi kõik brändid või kõik mööblitootjad, kes meil süsteemis on, on Euroopa tootjad. Ja, ja me kasutame süsteemi, arendame selle järgi, et meil on Hollandis kasutajad, me küsime, mis brände ja mis toote, mis mööblitootjate tahate süsteemis näha ja need tooted jõuavad siis süsteemi, mida nad tegelikult igapäevaselt tahaks ikka kasutada. Ja niimoodi see nii-öelda see number kasvabki, et kindlasti me ei pane, nagu me oleme naljaga öelnud, mingit Türgi või Hiina suvalist tootjat, mis peaks nagu, ei ole piisavate sertifikaatidega ja.
Siis teil tekib iseenesest natuke nagu selline sisekujundajate sotsiaalvõrgustik või selline kogemusvõrgustik, et, et, et kui mingi Hollandi tüüp on, on juba kakskümmend aastat kasutanud väga häid toole, mina ei tea sellest. Et siis mingis mõttes nagu läbi sinu süsteemi ma saan teada, et, et aga noh, no tema, ma ei tea, võib-olla saab veel hindeid tärnikesi ka juurde panna või et, et Hollandi sisearhitekt soovitab, jube head toolid on.
Jah, et kindlasti tekib selline community efekt juurde. Küll aga on see, et me peame hoidma enda süsteemi alati neutraalse, eks sinna ei tohi kunagi tulla reklaami, et osta seda brändi, sest et või osta seda mööblitoodet, et see on praegu parema hinnaga. Sellist asja ei tohi kunagi meie süsteemi tulla. Sellepärast, et ta peab olema neutraalne ja ta peab olema selle järgi, mida sa otsid. Et, et oleks töövahend arhitektidele.
Kuule, ma ei saa ikkagi aru, et no ma selles mõttes mõistan seda ärimudelit, et suured mahud ja selle läbi nagu teie olete oma nagu selle projekti elluviimise konkurentsivõimes, nagu võrreldes oma konkurentidega paremal positsioonil ja nii edasi. Sest ma saan ikka aru, aga samas nagu sihukest töövahendit, et noh, ma ei tea, mulle meeldib mingi must kraan, mis mul on kuskil silma jäänud, on ju. Ja nüüd ma tahan sellele nagu alternatiive leida, see tundub sihuke nagu täiesti. Iga koduehitava nii-öelda inimese probleem olevat ja noh, sorry, aga. Ei tundu palju maksta näiteks siin mingi noh, kasutusõiguse eest, näiteks ma olen kuus kuud kasutan teid, on ju. Maksta selle eest näiteks kakskümmend või, või kolmkümmend eurot on ju, sest noh, see võit on nii suur, et mul see valikuvariantidel nagu. Avarus on nii suur ja jällegi, see on selline nii-öelda ju iseenesest nagu turust sõltumatu, ehk siis sa põhimõtteliselt ei pea seda pakkuma ainult siin. Vaid sa võid pakkuda seda nagu üle Euroopa on ju, et noh, miks see ärimudel. Aga sa mõtled
Taavi, et ta oma selle B2B keeraks. Meie tänane nii-öelda ju.
UX tiimiga on ka tegelikult nii-öelda selline plaan, et me teeme oma süsteemi tulevikuks avatumaks, ehk sa saad seda search'i kasutada, sa saad pildituvastust kasutada, aga sa ei näe hindu, sa ei näe 3D faile, trade pricing'ut ja sa ei saa tooteid ära tellida. Aga kui sa maksad, siis sa näed rohkem infot, aga täna me ei taha näiteks, et eraklient ütleb, et tal oleks vaja ühte kraani. Et see, see on meie nagu suurim hirm, et pigem me tahame arhitekti, kes ütleb, et tal on vaja viiskümmend kraani. Et see ongi selle nii-öelda ärimudeli põhieesmärk, aga kindlasti see search tulevikus saab olema natukene avatum.
Okei, sest muidu ta tundub, et ta nagu ei eskaleeru nii palju, et selleks limiidiks saab ikkagi see, mis on teie enda võimekus neid projekte ellu viia, on ju, et. Mis mingil hetkel saab nagu noh, lagi tuleb ette, on vist nagu inimvõimetel on mingi piir, on
ju. Jah, jah, ja selleks hetkeks me peamegi muutuma piisavalt tugevaks süsteemiks, et tootjad tahaks ise panna oma tooteid ülesse ja. Aga
kui ta muutuks, Taavi, sisearhitekti noh, ma ei tea, number kaks tööriistaks, eks, et üks, üks on, number üks on see CAD, kus ta joonistab asju ja, ja visualiseerib ja number kaks on siis see, kus ma need asjad saan. Et, et siis ta, noh, siis see lagi ikkagi on nagu suhteliselt kõrgel.
Ei ole, sellepärast, et nad asutavad seda selleks, et ise olla siis selle nii-öelda elluviijad ja seal see elluviimine muutub pudelikaalaks.
Ja, aga siis, kui sa lihtsalt ehitad, sa võid selle subscription'i peale ehitada või ikkagi nagu, ma ei tea. See
on sama, mis B2C, nad ei tahtnud, nad ei taha ükshaaval tellimusi saada, nad tahavad mass tellimust.
Aga siis, kui sa lihtsalt kuuskümmend protsenti Euroopa sisearhitektilises maksab sulle kakskümmend viis, üheksakümmend üheksa kuus, noh, siis see on ka ärimudel ju.
No see on minu point all, aga ma ei tahaks seda, et mitte ainult sisearhitektilid, vaid kõik maksavad kakskümmend viis, üheksakümmend üheksakümmend
üheksa. No ja
No täna me lähtume, lähtume tootearendusest puhtalt nagu sisearhitekti vajadustest ehk siis ikkagi nagu B2B vajadustest ehk me consumer'id kuidagi oma nagu user experience protsessidesse või fookusgruppidesse pole kordagi toonud, et, et hetkel ei plaani ka, aga.
See eskaleerub, nüüd nagu selles mõttes B2C oleks ikka vingem. Aga okei, mis me ikka vaidleme, igaüks ehitab oma rikka nii nagu ta ise tahab, on ju.
Aga muide, ma enda, kui ma ei eksi, siis Amazon ka kunagi ei olnud veel marketplace, vaid alguses pani ise tooteid ülesse ja lõpuks muutus marketplace'iks, on ju. Et kui me muutume kunagi marketplace'iks, siis see skaleerub kindlasti. Aga see täna, kui meil on süsteemis kakssada viiskümmend arhitekti, kes kasutab, siis me ei saa veel muutuda marketplace'iks, meil pole piisavalt seda suurust.
No ongi, aga mõtlengi, et pane sinna kõik need kodutarbijad ka taha ja ütle, et nemad võivad tellida nagu kallima hinnaga. Noh, teie vahendusel on ju või teie kaudu kelle kodutajalt on ju, et noh. Ongigi sul juba miljonid seal taga, mitte ainult kakssada viiskümmend on ju, et. Okei, kuule, aga arusaadav, räägime korra veel sellest, noh. Praegu on popp kasutada igast vahvaid sõnu nagu blockchain ja NFT ja, ja MI ja machine learning ja AI ja kõik muud sõnad, on ju. Et sul käisid ka läbi siin masinõppe nagu teemad, et mida see täpselt nagu ikkagi tähendab, et sa ütlesid, et noh, tuvastab selle pildi ära, et. Et, et ei pea nagu millest pidama, et mis tootja see täpselt oli, eks, aga, aga ikkagi. Sul on, ma ei tea, leidsid kuskilt endale andmeanalüütiku või masintöötleja kuskilt TTÜ-st või mismoodi see käis
üldse? Täitsa Inglismaal magistri saanud data scientist on meil majas sees, aga. Aga mis selle põhimõte on see, et kui me võtame pildituvastused nagu Google'il ja Amazonil on ja sa paned siin näiteks tooli pildi. Sa saad teada, et ta on, ta on tool ja sa võib-olla leiad üles ka selle mingisuguse tsehhi e-poe, kus seda müüakse. Aga see ei ole arhitekti jaoks piisav. Mida meie vaatame, kui sa paned tooli pildi ülesse, me vaatame. Käetugesid, kas tal on seljatugi, on tal kõrge või madal, kas tal on rattad all või tal on jalad all. Et me vaatame detailseid arhitektuurseid asju, et kui me süsteemiga alustasime, me alguses mõtlesime, et võiks kasutada näiteks Google'i või Amazoni oma natuke midagi. Midagi juurde panna, aga, aga me nägime väga kiirelt, et, et sisearhitektuuri maailmas on vaja midagi võimekamat, midagi, mis. Tuvastab tehniliselt tooteid.
Ma olen hiljuti, puutusin kokku mingi ideega, kus oli see, et põhimõtteliselt teeme toast pildi, noh, ütleme juba valmis toast. Ja ütleme, et noh, ma tahaks täpselt sama sõjustusega korterit saada. Et kui see pilt on ära tehtud, et siis nagu noh, põhimõtteliselt see tuvastaja suudab ise pildi pealt ära eraldada, ahah, see on see valgusti. See on see vood ja see on see madrat, see on see lina, on ju, et, et. Kui kaugel see maailm üldse on sinu arvates praegu?
Meie näeme enda toote tulevikuna, ütleme paari aasta pärast seda, et kui sisearhitekt läheb mõnele suurele mööblimessile, on ühel hotell, viietärni hotellis, mis talle meeldib, pildistab mingit toodet, see jõuab meie süsteemi ja ta näeb seda toodet ja sarnaseid tooteid. Mida oma eelmises projektis kasutada, et see maailm tegelikult ei ole üldse nii kaugel, et ma arvan, et see on jah, see on üldse nii kaugel.
Sellised projektid on päris, no ma ei tea, Vivino tegi seda oma veinidega, eks, et lähed. Suvalise pudeli juurde, võtad kätte, teed etikadist pildi, ütleb sulle ära, et mis hinnaga, mis tase ja kõik muud jutud on ju. Aga seal oli tohutu mass, vist oli hindusid taga, kes nüüd seda infot nagu taga ajasid ja sinna süsteemi toppisid, on ju, et. Need olid kõigest veinid, noh, see polnud isegi midagi nii, midagi nii keerulist nagu, kui sul on, et, et. Ikkagi jää seljatoega või seljatoeta madalaga kõrgega ratastega või ilma, on ju, et. Et see, et sa ütled, et see on täna juba ikkagi nagu noh, nii-öelda masinale võimalik õpetada, on ju, et see on kõva sõna.
Jah, no sisend, sisend võib-olla on õige.
Me ei, me ei ole Ander kasutanud seda teenust, et räägi natuke sellest, kui hästi ikkagi on võimalik seda arhitektil tarbida või mis ta need kasutuslood on, sa ütlesid, sul on kakssada viiskümmend arhitekti, kas nad lihtsalt käivad ja katsetavad praegu või, või on see ikkagi selline faas, et nad kasutavadki seda iga päev oma, oma nagu tööriistana?
Kasutavad ja loovad ka projekte, et mis meie noh, kuna projektidega töödetakse umbes pool aastat aasta ette. Siis Arhitektik töötavad ka nii, et neil on mingi periood, kus nad peavad väga palju tooteid valima ja mingi periood, kus nad peavad hoopis joonestama. Ehk meie jaoks nii-öelda active user on see, kes on nii-öelda korra kvartalis vähemalt nagu sisselogib ja süsteemi kasutab. Aga meil on ka väga hästi, mis me ka oma kodulehele mujale on pannud, et väga kuulsaid Hollandi arhitekte, kes on julgelt sõna võtnud ja avaldanud arvamust meie toote kohta ja. Ja ka hollandi keeles päris palju artikleid, et me oleme piisavalt palju nagu just oma testturul Hollandis saavutanud seda, et kasutajad on hakanud meist rääkima. Ja, ja annavad meile aktiivselt tagasi, mis näitabki seda meile, et nad on väga huvitatud sellest tootest.
Noh, tundub ju täitsa hästi, kas see Hollandi turg, see on huvitav, et ei ole meil käinud siin palju saate, saatekülalisi, kes oleks öelnud, et nemad on, rihivad parajasti kui Hollandi turgu. Tavaline on ikka Saksa, Suurbritannia, USA, Poola, Soome, Läti, aga Holland mitte. Räägi sellest Hollandi loost.
Jah, Hollandiga on see huvitav, et Amsterdam on Euroopas üldse üks sisearhitektuuri ja sisearhitektuuri ettevõtete selliseid keskusi, väga paljud on sinna läinud, ta on väga loov ühiskond. Ja teine on see, et kui me oma toodet hakkasime tegema, mitte et Eesti sisearhitektid oleks kuidagi teistsugused, aga me. Me tahtsime minna ja küsida nii-öelda lääne poolt sisearhitekti know-how'd ja selle alusel oma toodet teha. Ja sealt hakkasid tulema automaatselt välja sellised erinevused, näiteks Hollandi sisearhitektidest kaheksakümmend kuni üheksakümmend protsenti räägib sulle jätkusuutlikkusest. Võtab selle ise teemaks, mis tähendab, et me peame seda oma süsteemis hakkama märkima, juba täna märgime, et see on üks ainsaid asju, mille eest, et kuna me reklaami ei tee, siis see on üks asi, mille eest me nii-öelda seisame. Ja, ja see eripäeva, eripära niivõrd palju erinev ja õnneks Hollandiga on hea turg, miks ka soovitati meil palju sinna minna, on see, et Hollandil on väga otsekohane. Ta ütleb sulle keset kohtumist, et teda ei huvita või keset kõne.
Kas sulle räägid niimoodi
või?
Lendad Amsterdami kohale?
Mitte, mitte tootest rääkidest, aga millestki muust rääkides, tööintervjuule tuli kunagi inimene, kes ütles poole intervjuu pealt, kuule, tead, vist mind ei huvita see töökoht, aga räägime niisugune või nagu, et nad on, nad on üsnagi, üsnagi otsekohesed inimesed, kellega oma toodet arendada.
Ma ei tea, kas sa oled, Henrik, vaadanud, väga populaarne seriaal oli vahepeal siin Apple TV-s Ted Lasso. Ei. Siis sa võtsid ka jalgpallimeeskonda Hollandi mängija, kes põhimõtteliselt ütles kõigile näkku ära, mis ta arvab temast on ju. Et see tõesti on mingi rahvuslik teema üldiselt, aga, aga tuleme tagasi, et. Mul ikkagi kripeldab see kuidagi, et sellel, kui sa oled juba nii palju tööd ära teinud, et sul on sellised töövahendid sees, on ju. Et sa tõesti suudad nagu tooteid leida puhta pildi järgi ja, ja suudad osta odavaid alternatiive, siis. Siis me kuidagi ei saa jah sellest üle, et miks sa seda lahti ei tee nagu tavakasutajale mingi kuumaksu eest, on ju, et. Aga ma vist pean saama üle kuidagi.
Ei, ma võin, ma võin tegelikult sulle anda selles suhtes natuke rohkem infot ka, et kui me võtame projekti müügimaailma. Siis projekti müügis meil on seal kaheksasada tootjat, aga kui. Kui sa lähed nagu avalikumalt välja igale turule, siis tegelikult tootjatel tekib automaatselt see, et neil on. Suurem exposure, sa pead hakkama nendega läbi rääkima, et näed, et nüüd ka erakliendid näevad su tooteid, ma ei tea, Islandi turul on ju, et. Et ma arvan, et meil on täna mõistlikum lahendada seda, kui, kui projekti müügisüsteemi ja mõelda, et võib-olla kunagi tulevikus oma avame selle nagu suuremini.
Aga kui sul on niisugune business, otse arvama, Henrik, küsin lõpuni, et kui sul niisugune business on, siis mille järgi sa üldse oma edukast nagu mõõdad, et mis sinu jaoks peamised nii-öelda see võtmek API-d on?
Ja, me mõõdamegi siis active user'eid, kes on siis vähemalt korra kvartalis meie süsteemi logivad. Me mõõdame loodud projektide arvu ja, ja palju on keskmine siis revenue per user aastas. Ehk kas user teeb üks või kaks projekti, et see on väga suur vahe meie jaoks. Ja, ja nende alustel me saamegi siis tulevikus mõõte, et kui me läheme uuele turule, kasvatame userite arvu näiteks. Tuhande peale, kas me suudame hoida keskmise projektide arvu sama suurena, et need on meie KPI heitjana.
Ma jäin mõtlema, Taavi, selle sinu eraklienti liinis ikkagi, et, et, et kui Anderil on see väga vinge andmeteadlane, eks ole, tööl ja, ja neil on see algoritm, mis saab aru igasugu asjadest, et kas toolil on seljatugi ja rattad või ei ole. Et siis põhimõtteliselt mulle tundub, et on, on maailmas üks sotsiaalvõrgustiku moodi platvorm, kus eratarbijad peaaegu kõik seda juba teevad ja selle nimi on Pinterest. Aga, aga seda noh, et leia mulle odavam samasugune tool funktsionaalsust minu arust seal küll ei ole. Täpselt. Et, et noh, iseenesest on võimalik võtta seesama tehnoloogia ja lasta Pinterestile peale ja, ja noh, leida, eks ole, tooteid, mis. Era, eratarbija, ma arvan, vaata, et läheb mina näiteks, läheb Pinteresti, paned living room, white living room, eks, ja siis vaatad, mis sealt tuleb. Ja kui need tooted oleksid seal hinnastatud või, või pakub, pakutakse mulle mingit valikut, see oleks täitsa juba sisenemiskoht, et ta ei pea hakkama oma Pinteresti ehitama selleks.
Täpselt, et me oleme ka mõelnud, et kui kunagi saaks inimese Pinteresti kausta lasta läbi meie pildituvastussüsteemi ja, ja sel abil pakkuda välja tooted projekti. Et ma olen kunagi mõelnud, unistanud ka sellest, aga hästi huvitav ongi, et kui sisearhitektidega rääkida Pinterestis, siis ongi alati see asi, et. Et kliendid leiavad sealt nii hulle ja huvitavaid igast asju, võib-olla õrna aimugi, kus seda osta saab ja kas seda üldse enam toodetakse või on see üldse kümme aastat tagasi tehtud pilt. Et, et tõesti jah, meie, meie süsteem pakub neid tooteid, mida reaalselt tellida saab ja projekti panna saab.
Kuidas sellise ettevõtte maailmavarjutus nüüd pihta hakkab siis, et okei, te olete praegu Hollandi turul. Ma väga ütlen, et seesama projekti müük iseenesest ma näen, et on piiraja on ju, aga mis edasi on ju?
Ja projekti müük on kindlasti piiraja, et, et aga me näeme, et selles valdkonnas meil on vaja piisavalt volüümi ja traffic'ut, et minna tootja juurde ja öelda, et nüüd hakkad ise oma tooteid siia ülesse panema, et. Et meie tõesti unistus on, on saada marketplace'iks ja meie järgmised sammud ongi uutel turgudel kasutada, kasvatada aktiivsete kasutajate arvu.
Nimeta ära see turud.
Ma ei ole kellelegi nimetanud, aga meie nii-öelda, kui me just tegime nii, et me panime kõik riigid, ränkisime neid ja, ja tegelikult läheme suht sarnasesse kanti, nagu eestlastele meeldib, ehk Saksamaa ehk siis Berliin, Hamburg, Düsseldorf, Krakov, Varssav, Dublin ja Cork. On need linnad, kus on see style of business, see arhitektide kogukond ja kogu see, see pool nii-öelda soosib meie süsteemi.
Estan läheb ikka Läti ja poole, sinna Läti-poola?
Ei, meie Läti poole ei lähe.
Kuigi Poolas, Poola läheb ju, aga, ja, ja suurriik ka, mis see, mis see selline turu, ma ei tea, mis turg see on, kui suur, kui suureks sa ise arvad, et sul on võimalik seda just nagu start-up'i võtmes ajada, kui sa niimoodi edasi teed?
Jah, ütleme, et see projekti müügiturg ise on väga suur, et meile meeldib öelda, et me automatiseerime toodete leidmist ehk mitte ainult mööbel, vaid toodete. Ja kui me võtame noh, toodete hulka kunagi tulevikus noh, in the future on, võivad ka olla materjalid, ongi ma ei tea, kraanikausid, mööbel ja nii edasi, et tegelikult see. Mahelma turumaht on siin isegi triljoni ligi, ehk siis see on, see on niivõrd, niivõrd väga suur. Aga sisearhitekte ja professionaalsed sisearhitekte on Euroopas ainult mõni miljon. Ehk see kasutajate baas, keda nagu target'ida, ei ole nagu niivõrd massiivselt suur, ehk siis. Ma arvan, et kui me isegi pool protsenti Euroopa arhitektist saame oma süsteemi kasutada, kasutama, siis me oleme juba, juba väga suur ettevõte.
Räägime investeeringu poolest ka, sest meile tundub, et enam-vähem tootega hakkab nagu pilt meil ette tulema. Te kaasasite hiljuti seitsesada viiskümmend tuhat ja investorite hulgas oligi siis näiteks Skeletoni üks osutajaid, Oliver Alberg. Räägiks sellest poolest ka, kas see oli teie esimene raha kaasamine ja kui kaugele te sellega nagu saate või mis, mis etapis te olete sinu arvates praegu?
Tegelikult me saime selle asja lukku juba novembris, meil läks pressi poolega natukene kauem aega, aga selle raha eesmärk oligi siis. Julgemalt palgata endale IT-tiimi ja julgemalt hakata siis vaatama uute turgude poole. Et, et tänaseks meil ongi. Ongi laienenud jah, PIM osakond, meil on see data science, me oleme just oma IT-tiimi laiendanud ja, ja tegelikult noh, järgmise sammuna, ega meil järgmine rahastusring enam kaugel ei ole, et me oleme tänaseks juba aru saanud, et, et kui me tahame kiirusega edasi liikuda, siis meil on, meil on vaja, vaja nii-öelda jah, kiiremini liikuda.
Aga mis argumendiga sa oma rahastus, rahastajatele üldse müüsid kogu seda projekti, et mis need silmad särama pani?
Kõige rohkem paneb särama see, et me oleme ise tegelikult tänaseks kuus aastat sees äris olnud ja me teame läbi ja lõhki vastust igale küsimusele. Ehk kui me võtaks täna, et tulevad mõned noored inimesed kokku, tahavad teha sama toodet. No ma ütleks, täiesti võimatu, sa pead looma selleks suhted kaheksasaja tootjaga ja aru saama, mismoodi toimubki projekti müük ja projekti müügimaailm alustuseks, et. Ma arvan, et oligi see arusaam, et, et me, me teame oma turgu ja teine on see, et tegu on tõesti väga nii-öelda. Nagu öeldakse, vanakooli industryga, et kui me vaatame, kui vähe B2B müügist tehakse läbi commercial channel'i. Versus palju tehakse siiamaani, et saadetakse PDF pakkumisi ja paberkataloog ja kogu seda poolt, siis. See valdkond tegelikult karjub disruption'i järgi ja, aga selle asemel kõik vaatavad e-commerce'i, ehk tegelikult vaatadki seda eraklienti, teevad veel suurema e-poe, on ju. Aga ütleme, mööblit juba e-poest eraklient ostab palju, aga äriklient veel, meil ei ole saanud seda digitaliseerimist.
No kui me käivetest räägime, kuidas sul need müügimaagilised sada tuhat ja miljon ja muud ARRi ja MRRi summad. Kui palju sul on neid aktiivseid arhitekti sinna vaja, mida, keda sul täna on, on üle, üle kahesaja, et, et see asi, et oma järgmist investeeringuringi teha ja et, et investor ütleks, et kuule tõesti, et see tundub üks päris hea tulevane rahamasin olevat.
Täna me ütleme, me näeme, kui me hoiame. Kahekümne kaheksa tuhande euro juures keskmiselt ühe user'i nii-öelda aastast tulu. Ja, ja mis meil on kõige olulisem, on see, et, et selles äri siis olla kunagi see, et homsest sada protsenti kõik on digitaalne, et meil on ikkagi vaja seda customer support'i kõrvale. Küll aga meil on selge plaan, kuidas. Kõik meie nii-öelda projektid luuakse digital tool'is, need saadetakse välja digital tool'is ja me customer support teeb kõik, et arhitekt läheks sinna tool'i alati tagasi. Aga täna ütleme, et niisugune kolmkümmend protsenti asjades peab ikkagi customer support aitama, et. See
on päris kõrge number.
See on veel kõrge jah, et no põhjus ongi selles, et. See ei ole selline emotsiooni, emotsiooni otsus, et okei, et viiskümmend tuhat maksame ära, et ta on pigem selline, kus sa pead võtma ühendust ütlema, et see tootja on okei. Customer support peab ahest asi, mida ta ei puudutanud ship'ima näiteks kangad või materjalid arhitektini. Mida me ka lahendame, ehk seal on rohkem osapooli küljes, aga see on kõik seda väärt, sest see ostukorv on piisavalt suur, et pakkuda seda customer support'i ja kasutajate arv on piisavalt väike.
Nii jah, see on see turu või platvormi loomise äri, eks ole, huvitav pool, et see peab olema sisu ja peavad olema tarbijad ja sa pead nüüd kuidagi kõike nagu korraga saama. Ma loodan, et see arhitektide huvi on nagu olemas või kui, kui lihtne nendele sul nagu ligineda on?
No see annabki kõige rohkem meile energiat, et meil on oma demotiim ka, ehk siis meie nii-öelda go-to-market planning osa on üks see, et meil demotiim siis läheneb arhitektide arhitekti kogukonnale ja miks nüüd võetakse laua taha, ongi just see, et me ütleme, et meil on süsteem, millega saad oma aega kokku hoida. Leiad kiiremini tooted, leiad needsamad tooted, mida sa täna oma projektis kasutad, aga meie uuring näitab, et sa hoiad kakskümmend seitse protsenti oma ajas kokku. Ja see on see, millega meid võetakse praktiliselt alati laua taha ja meile annabki. Energiat see, et arhitektid ise ütlevad, kuule, täpselt sihukest toodet ongi vaja ja, ja, ja annavad nii-öelda stabiilset tagasisidet, et. Et seal tulebki nii-öelda energia edasi liikuda ja, ja selleks, et kogu selles tagasisides mitte ära uppuda, on meil user experience. Nii-öelda UX-i või tegelikult head of product on meil Helen Kokk, kes on olnud Garage48 üks mentoritest ja nii edasi, et, et tema on siis see, kes filtreerib ja vaatab üle, et, et see info saaks siis õigesti ära kasutatud, mida arhitektid tagasi annavad.
Jah, Taavi, kuidas sulle tundub, mulle natuke, mulle tundub, et sisearhitektid ja ma ei tea, advokaadid ja muud sellised inimesed tunduvad eriti konservatiivne nagu seltskond oleneb, kelle, kelle digitaliseerimine tundub mulle, ma ei tea, miskipärast väga raske.
Kindlasti näen nagu pointi, siin ei ole mitte mingit küsimust, mind jah, pigem segas see, et praegune nii-öelda ärimudel tundub mulle olevat niisuguse klaaslaega. Aga ma mõtlengi, et ärme siin kritiseeri, et iseenesest saime pildi ette, mismoodi siin valdkonnas üldse toimetatakse, saime aru uuest start-up'ist. Et ma ei tea, Henrik, pilt ees.
Pilt ees ja, ja siis ma arvan, et on see traditsiooniline, ootame sind aasta pärast tagasi jutt, et, et kui suureks sa selle kontode hulga oled siis suutnud kasvatada ja, ja kui palju sellest OCCO-st on saanud arhitektile tõesti tema, tema igapäevane tööriist, et, et kust seda väärtust tekib. Sest noh, iseenesest ka tulevaste raundide või exiti mõttes, kui kellelegi öelda, et mul on sada tuhat Euroopa arhitekti, kes logivad iga päev sisse. Täitsa mõnus. Et on, on ju küll, aga, aga ma arvan, me täname sind, Ander, soovime Ockole palju jõudu. Occo.digital siis Eesti arhitektidele ei ole keelatud sinna, ma arvan, siseneda, selle süsteemiga liituda. Et kes soovib digitaliseerida oma töövoogu, aga meie ütleme aitäh kõigile kuulajatele ja oleme tagasi nädala aja pärast, kuulmiseni.