Kas nemad ongi Eesti Nokia?

Jah, kui nüüd jah, kuuteist-seitseteist aastat lühiselt katsuda kokku võtta, siis alustaks kaks tuhat neli või kaks tuhat kolm. Kui algas nõndanimetatud tehnoloogia arenduskeskuste programm. Ja selle raames siis moodustati, seal oli vist seitse või üheksa ettevõtet, Tallinna Tehnikaülikool, sihukese ettevõtte nagu Eliko. Tehnoloogia arenduskeskus, mille eesmärk oli siis erinevate teadus-arendusprojektide eluviimine.

No küsimus on selles, et tegemist on sellise, ütleme omaette raadiotehnoloogiaga, nõndanimetan lairibaraadioga. Mis tähendab seda, et selle vastuvõtmine ja saatmine ja nende kogu selle nii-öelda aja mõõtmine, et see siiski ei ole nii, nii lihtne, et meil on ka selle tõttu era nii-öelda arendatud täiesti oma protokollid, oma tehnoloogia, mille peale me saamegi öelda, et meil on tegemist sellise teaduspõhise arendusega ja oma niisugune nii-öelda intellektuolomad seal taga. Et see teebki ta praegusel momendil kalliks. Ja just see, et on vaja saavutatakse täpsust nagu, jah.

Või kui nüüd guugeldama hakata seda terminit, UWB või ultra-wideband. Ja siis no minule, kes ma ei ole iga päev, eks ole, tegev selles maailmas, mulle jääb mulje, nagu oleks avastatud uus grafeen või noh, nagu grafeen oleks lõpuks ometi turule lastud, et. Et noh, internet on täis artikleid, teadustöid, ma ei tea, mis iganes asju, lehekülgi selle kohta, kuidas see uus tehnoloogia nimega UWB noh, võimaldab seda ja võimaldab toda ja, ja. Ja üks idufirma seal teeb seda ja teine teeb seda ja see suur, kolmas suurfirma teeb toda ja noh. Selline nagu lapselik vaimustus mõnes mõttes tundub olevat, kas see, miks see niimoodi on, et kas ta nüüd siis ongi, ma ei tea, viimased mõni aasta üldse kuidagi kättesaadav olnud või mis hetk me, mis, mis nagu hetkes me selle UWB arengu kõveras oleme praegu?

Me teeme niimoodi, et me ostame chip'id. Trükplaadid, elektroonikami disainime ise raudvara, koos siis nii-öelda selle firmware'iga, selle teeme ise, me teeme tegelikult algusest peale ka algoritmid, ka need algoritmid, mille järgi positsioneeritakse. Selleks on isegi teaduspublikatsioonid olemas. Ja kuni siis välja sellega, et meil on tõesti kaugjälgimine Azure'is üleval, Azure'i platvormil. Nii et see kõik on meie tehtud.

Kas mõni nendest konkurentidest on, on selline, noh, ma praegu mõtlen, et kui ma oleks suur mingit, ma ei tea, tööstussisseseadeid, tööstuselektroonikat tootev firma, eks ole, firma, kes ehitab tehaseid ja, ja paneb neid liine ja roboteid sinna. Et siis mina väga tahaks, et mul oleks selline tehnoloogia juba kohe oma masina sisse panna. See on üks selgeid argumente, miks inimene jääb igavesti minu tõstukite peale ja. Ja ma saan talle müüa lepinguga hooldust ja monitoorimist ja kõike, eks ole, peale. Kas mõni konkurent on selline ka, võib-olla seesama Bosch ise näiteks või ABB või midagi sellist või on nad kõik sellised teiesugused pisikesed, noh, ütleme pigem pisikesed, pigem teadusmahukad võib-olla startupid?

No meil on selles mõttes hästi nagu meil on isegi teatavad fondid, kes otsivad teadusmahukaid valdkondi, ehk siis. Sõnate see eelis, et kui start-up ei tule välja ja. Siis saab vähemalt tehnoloogia maha müüa, et siis saab raha tagasi vähemalt, et, et, et sellist, sellist käekirja me siin turva peal näeme, okei. See minu jaoks

Ja, aga ma olen ikkagi nagu mul on silm, on ikka veits vildakalt, viltu, sellepärast, et, et nendesamade teadus-arenduskeskuste maine iseenesest. Suutlikkuse maine, et nad kokkuvõttes ikkagi midagi päris valmis teevad ja sellest midagi päris suurt kasvab, on ju. Et see on sihuke kõikuv, et noh, et me teame siin Elikut, me teame STACC-i. Alati, kui raha elamiseks läks, siis tuli kohe välja ka see, et kohe-kohe leiutame vähiravimi, on ju. Siis saadi raha kätte, see oli jälle viis aastat paikus, siis tuli jälle raha jagamine, siis tuli jälle veeravim kohe-kohe välja, on ju, et noh, ühesõnaga, et. Et see on selles mõttes noh, ikkagi execution, execution, execution, et. Tegelikult,