Teeme töösuhte Eestis moodsaks

See suurus alati ei olegi nii oluline, oluline on see, et asjad lähevad keeruliseks ja ka see, et keegi hakkab küsima, et kas tal on asjad korras, et noh, näiteks võib-olla ka kui ma Moniisiga liitusin, Moniisis oli ainult meil vist kümme töötajat või, või enne mina olin võib-olla seitsmes ja äkki siis kohe oli kümme täis ka järgmisel päeval. Aga, aga kui sul on see struktuur suhteliselt keeruline, et sul on näiteks ettevõte Eestis, siis sa oled jõudnud asutada juba mingil põhjusel ettevõtte, kas Inglismaale või näiteks Ameerikasse kuskile, USA-sse. Ja, või sul näiteks on mingisugused juba kaks töötajat, keegi üks tahab töötada kuskil Saksamaalt, teine tahab töötada. Bahama saartelt näiteks või kuskilt mujalt, eks ole, ja sa ei leia tööjõudu ja sa saad aru, et see ongi sinu reaalsus või et sa pead hakkama neid töötajaid ka Eestisse tulema, vot siis läheb nagu keeruliseks, sellepärast et ja, ja samal ajal sa tõstad raha ja sinu investor hakkab küsima sult töölepinguid, hakkab küsima, et oot-oot-oot, et. Te olete siin teinud ühe toreda lepingu, mis on küll Eesti töölepingu põhja peal, te olete teinud selle näiteks ühe Lõuna-Aafrika kodanikuga ja, ja kirjutanud sinna sisse, et see kehtib Eesti kohtus ja, ja kõik muud sellised toredad asjad, et kuidas te sellise idee peale tulite. Aga näiteks mina olen selliseid asju palju näinud ja, ja, ja kumbki pool ei saa aru, et, et sellel ettevõttel näiteks tekib Lõuna-Aafrikas sellisel juhul. Tööandjana kohustus ja, ja see inimene ei saa aru, et ta peab seal mingeid makse maksma hakkama, eks ole, sellepärast et kõik tahavad ju parimat ja kõik tahavad lihtsalt head teenust oma kliendile osutada. Ja see piruug ei ole üldse tegelikult iduettevõte tänapäeval, et ta võib olla ka näiteks mingisugune põllumajandusettevõte, kes näiteks tahab, ma ei tea, poole importida oma saaduseid. Ja, ja näiteks mõnda väga vinget taimeteed ja nüüd näiteks tahab võtta seal tööle ühe müügiinimese, kes hakkab seal ringi kihutama, seda teed müüma, eks ole. Nii et tegelikult see ongi olnud huvitav, et kui varem läksid need asjad keerulisemaks natuke hiljem ja oligi vaja seda teatud suurust, siis tegelikult täna lähevad need asjad keeruliseks väga ruttu.

Nii palju kui mäletan, siis need suured muudatused on toimunud umbes kus, kus tervet töölepinguseadust või siis ka tööpuhkaja seadus, mis on täiendavalt seal juures olnud mingitel perioodidel ja. Ja ka töötajate koolitamise seadust, mis reguleerib näiteks õppepuhkuse päevi. Selliseid, selliseid suuremaid muutuseid, kus neid seaduseid on olulisemalt muudetud, on olnud umbes kord kümne aasta jooksul. Eks, ja ma isegi olen töötanud kui päris aus olla üliõpilasena ka nõukogude ajal. Ja, ja minu esimene tööraamat oligi vist, ma arvan ametlikult sellest, kui ma Tartu Ülikoolis töötasin, õppimise ajal töötasin natukene aega sanitarina haiglas. Ja sealt edasi, sealt edasi tuli siis juba Eesti Vabariik, eks ole, kus, kus see noh, seda seadust kohandati mõnevõrra, aga ega väga põhjalikult sellel hetkel arvatavasti seda ümber ei tehtud, ma täpselt enam ei mäleta, sellepärast et kõik töötasid ikkagi kellast kellani, sellepärast et sul ei olnud väga varianti. Sa läksid tööle, sinna tegid seda tööd oma töökohas, kui sa just ei olnud, ma ei tea, bussijuht, eks ole, või mingisuguse vahetustega töötava vabriku töötaja. Sul oli väga kindel tööaeg, enamik inimesi läks ka peale seda tööd koju, välja arvatud need hullud, kes üritasid midagi arendada Eesti vabariigis, Eesti vabariiki paremaks teha, kes istusid kõhte seal. Näiteks ma Hiiumaa valitsuses töötasin sellel ajal siis IT-juhina, siis meil oli umbes kakskümmend protsenti inimesi, neid, kes siis olid sellised tohutud entusiastid ja. Kihutasid kogu aeg ringi ja, ja istusid ja nuputasid asju ja ülejäänud olid need kelast kellani inimesed seal. Aga, ja mis oli siis riigiasutus, aga, aga siis sealt edasi üheksakümnendate lõpus või oli see kahe tuhandete algus, tehti üks suurem muudatus. Ja muudeti teatud punktid ära ja ühtlustati hästi palju seda tööseadusandlust ja siis kahe, kaks tuhat nüüd, nüüd juba päris pikka aega tagasi oli see viimane muudatus. Ma arvan, et see võis olla ka kuskil kaks tuhat. Kümme või midagi, ma arvan, et see oli seoses Euroopa Liitu astumisega kui, kui, kui olid need muudatused esimest korda ja siis nagu hiljem natuke muudati seda ümber. Ja nüüd viimasel ajal on tulnud siis igal aastal midagi. Et jällegi, et mingi asi on nagu oluliselt muutunud, kas või näiteks need. Samad sporditoetused, mis ka tekkisid siin juba küll iduettevõtete kaudu juba võib-olla siin üle kümne aasta tagasi, aga laiemalt kõikidesse ettevõtetesse jõudsid nad natukene hiljem ja siis viidi ka need punktid siis näiteks seadusandlusesse, et. Et kui suur summa sporditoetust tohib tööandja maksta kinni, ilma et ta peaks maksma selle pealt erisoodustusmakse. Ja ka sellel suvel tegelikult nüüd märtsikuust ja juulikuust tuleb rida muudatusi, mis tegelikult teevad asja keerulisemaks, mitte lihtsamaks. Sellepärast, et jällegi, et mingisuguste Euroopa seadusemuudatustega me ei ole veel oma tööseadusandlust kurss kokku nagu ühtlasi, ühtlaseks viinud. Ja, ja noh, terve hulk nagu selliseid asju, mis varem võib-olla oli sisekorra eeskirjades, tuleb tuua nagu otseselt töölepingusse sisse. Ja, ja tulevad veel rida, rida selliseid asju, kus noh, tegelikult sellel suvel kõik, kõik. Teeb terve, terve suur hulk seminare, et ma saan iga päev vähemalt kolm kirja selle kohta, et jälle tuleb mingi seminar personalijuhtidele selle kohta, mis kõik sellel aastal juhtub. Ja kõik juba on öelnud, et sellel aastal ükski personalitöötaja terve suvi ei puhka, sellepärast tuleb nagu lõputult ümber sõlmida töölepinguid töötajatega. Ja tööleping on Eestis kahepoolne, mis tähendab ka seda, et tegelikult mõlemad pooled peavad seal alla kirjutama ja see ei ole üldse nii lihtne, et inimene seal alla kirjutab.

tegelikult tänapäeval on neid töötajaid palju rohkem, kes töötavad niimoodi, et, et see on muutunud väga tavaliseks mitmete elukutsete puhul, et näiteks, kui sa oled üks turundusinimene või sa oled üks näiteks graafiline disainer. Siis see on väga tavaline, et sul on kuskil üks põhitöökoht, võib-olla ta ei ole nagu sada protsenti koormus, aga võib-olla on kaheksakümmend protsenti. Aga siis sul on mingi oma väike ettevõte, mille alt sa teed veel mingeid teenustöid ja siis näiteks sa teed veel ühele välismaisele kontsernile ka veel mingisuguse, ma ei tea, null koma kolme koormusega, eks ole. Ja see välismaine kontsern ei pruugi absoluutselt teada, et sul on siin mingid teised töösuhted. Ja see välismaalik on siin, kui ta on väga väike või ta on näiteks väga väike ettevõtte, kellel sa tööd, ta ei pruugi tulla selle peale, et ta peaks registreerima ennast nüüd Eestis tööandjaks ja hakkama kontrollima ka sinu teatud. Noh, töötamisi ja, ja tegema sulle kuvariga töötamise eeskirja ja tegema sulle vaimse tervise tagamise ohutuse eeskirja ja kõik muud sellised asjad, eks ole. Et, et see, see inimeste hulk ja see ei ole üldse tehnoloogiaettevõttes töötavad inimesed ainult ja iduettevõttes töötavad inimesed. Vaid see on paljud täitsa tavalised inimesed, kes teevad mingit täiesti tavalist tööd. Neid, neid on päris palju, see on ka inimesed, kes töötavad näiteks põhikohaga kuskil riigiasutuses. On mina, mina olen kohanud või see on üks viieteist aastane koolipoiss näiteks, kes lõikab videosid mõnele välismaa ettevõttele, eksole. Et, et noh, tegelikult see, see mitmes kohas mingite koormustega töötamine, nende koormuste muutmine paindlikult, see on muutunud hästi tavaliseks ja ei ole võimalik, et kõik inimesed teevad endale nüüd ettevõtte. Et selle ettevõtte tegemine, isegi kui sa oled FIE, see ei ole üldse nii lihtne ja, ja sa pead ka näiteks minul on ühe inimese ettevõtte, kus ma töötan ainult ise, eks ole. Sellest hoolimata ma pidin ära täitma kogu selle küsimustiku, mis puudutab töötervishoidu, ma pean tegema tegelikult endale kuvariga töötamise eeskirja. Ma pean tegelema endale veel mingid kolme eeskirja ja, ja, ja ma käisin töö, töötervishoiu arsti juures, eks ole, ma peaksin nüüd mingeid asju veel tegema mitu kord või siis mingite aastate tagant. Et, et noh, et, et üks, üks keskmine inimene noh, nagu ma tõingi ette, et siin võib olla ka üks, üks inimene, kes lihtsalt teeb, ma ei tea, puutööd, eks ole, ja. Ja saadab mingeid oma asju välismaale või, või teeb mingisugust lihtsalt raamatupidamist või mingit muud asja. Et kas meil tekib siis per iga inimene nagu raamatupidaja ja raamatu ja sul tekib raamatupidaja, sul tekib jurist, sul tekib no veel mingisuguseid sinu oma töötervishoiu võib-olla konsultant, eks ole. Et noh, tegelikult seal peaks ka vaatama, et mitte ainult seda, et me muudame täna üksikuid punkte töö seadusandluses, vaid peaks vaatama, kuhu nagu need töösuhted on kujunenud. Kui suurt hulka inimesi see haarab ja selline noh, selline väga juba laialdane töösuhte muutumine. Ja, ja mõtlema ka nagu viis või kümme aastat ette, sellepärast et seadusandluse muutmine, seadusandluse kujundamine, avaliku arvamuse kaasamine, kõik see on väga pikk töö, Taavi sa teed väga hästi, eks ole. Et see ei käi üldse kiirelt, et me oleme täna ikkagi väga-väga maas oma selle töösuhte kujundamisega. Ja me üritame ühte töösuhte vormi ja seaduseid ja regulatsioone rakendada absoluutselt kõikidele inimestele.

Kõik need lihtustamist puudutavad asjad noh, sealhulgas ka neid jah maksusoodustusi, mis on siis tervisekulutused näiteks ja, ja täiendavalt terviseteenuste maksuvabaks muutmine, et. No täna näiteks sportimist sa võid, võid ilusti kinni maksta, eks ole, aga näiteks sporditarvikuid sa ei tohi. Või, või siis näiteks ütleme ka noh, võib-olla see massaaži võid, aga näiteks ma ei tea, kiropraktikat või mõnda asja sa võib-olla ei tohi, eks ole, et noh, et seal ka nagu slikerdatakse siis. Öeldakse, et mul on trenn kilopraktika juures, et on grupitrenn näiteks ja siis makstakse ikkagi mingit asja kinni kokkuvõttes. Aga need lihtsustamise teemad on kindlasti kõik just see töösuhte lihtsustamine ja välistööjõu osas on ka siin rida ettepanekuid, niisiis. Teatud tüüpi töölubade pikendamiseks, kui siis ka üldse välistöötajate ka toimetamise lihtsustamiseks. Võib-olla iduettevõtete ja tehnoloogiaettevõtete poolt on olemas ka see startup FISA, mis meil täna on, eks ole. Ja seal me pigem oleme põrganud selle vastu, et startup FISat saab taodelda kuni kümne aasta vanune ettevõte. Aga mitmed meie tehnoloogiaettevõtted täna juba on üle kümne aasta vanad, kellele see enam nagu siis ei laieneks, aga kellel tegelikult on ka seda välistööjõudu endiselt vaja, eks ole. Ja on ka ju tavalised tehnoloogiaettevõtted, kes võib-olla ei ole iduettevõtted, eks ole. Et, et ja ka neid tehnoloogia või IT-töötajaid on ka teistes ettevõtetes, et nad ei ole ainult iduettevõtetes. See on, see on võib-olla täiendavalt üks asi, mis, mida siin päris sellisel kujul kirjas ei ole, aga väliste teema tervikuna kindlasti iduettevõtete jaoks on ääretult oluline.