Teeme töösuhte Eestis moodsaks

Tere kõigile Restarti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on mikrofonide ees ja täna kolmapäev, mil see saade internetti jõuab ning täna on see päev, kus Eesti personalijuhtimise ühing PARE avalikustab siis kakskümmend kaks ettepanekut poliitikutele. Riigikogule ja, ja mis need puudutavad peamiselt paindlikke töösuhteid, välistööjõudu, erinevaid makse ja nii edasi. Terve selline kahekümne kahe punktine manifest on olemas, me seda otsast lõpuni. Jah, täna teeme sellise saate, kus me Taaviga loeme selle dokumendi otsast lõpuni ette ja siis ütleme, head aega. Ja tegelikult ei, tegelikult me vaatame, meil on hea põhjus vaadata kogu seda töösuhte küsimust läbi idufirmade ja läbi sellise nii-öelda uue majanduse prisma, et see on see, see maailm, kus osad inimesed töötavad kodus, osad ja kodu on hoopis teises, kolmandas või kuuendas riigis, osad ei tea ise ka, kus nende kodu on. Osad ei tea, mis tähendab üldse töötamine, sest nende jaoks on see kõik väga lõbus, osad nii-öelda töötavad ühes kohas, kahes kohas, kümnes kohas, osad töötavad ja on samal ajal ettevõte. Et sellest vanast heast lähen hommikul tehasesse tööle, tulen õhtul koju, sellest on saanud hoopis midagi muud ja, ja meie erinevad seadused ja tegelikult ka, ma arvan, harjumused ja üleüldine elukorraldus väga hästi sellega ei oska arvestada. Meil on täna külas Asutajate Seltsi kaasasutaja ja selle seltsi juhatuse liige Riina Einberg, tere, Riina. Tere, tere. Sina, võime raadiokuulajale sind tutvustada või ma ei tea, kas sa ise oled, sa oled kindlasti kuulnud seda, et sa oled nagu paljude edukate Eesti idufirmade selline emafiguur olnud, kes on, kes on väga paljude ettevõtete sellist kasvamist, igapäevaelu organiseerimist suuresti nagu aidanud teha, et rohkem nagu taustajõuna, mitte, mitte ise vedaja asutajana.

See suurus alati ei olegi nii oluline, oluline on see, et asjad lähevad keeruliseks ja ka see, et keegi hakkab küsima, et kas tal on asjad korras, et noh, näiteks võib-olla ka kui ma Moniisiga liitusin, Moniisis oli ainult meil vist kümme töötajat või, või enne mina olin võib-olla seitsmes ja äkki siis kohe oli kümme täis ka järgmisel päeval. Aga, aga kui sul on see struktuur suhteliselt keeruline, et sul on näiteks ettevõte Eestis, siis sa oled jõudnud asutada juba mingil põhjusel ettevõtte, kas Inglismaale või näiteks Ameerikasse kuskile, USA-sse. Ja, või sul näiteks on mingisugused juba kaks töötajat, keegi üks tahab töötada kuskil Saksamaalt, teine tahab töötada. Bahama saartelt näiteks või kuskilt mujalt, eks ole, ja sa ei leia tööjõudu ja sa saad aru, et see ongi sinu reaalsus või et sa pead hakkama neid töötajaid ka Eestisse tulema, vot siis läheb nagu keeruliseks, sellepärast et ja, ja samal ajal sa tõstad raha ja sinu investor hakkab küsima sult töölepinguid, hakkab küsima, et oot-oot-oot, et. Te olete siin teinud ühe toreda lepingu, mis on küll Eesti töölepingu põhja peal, te olete teinud selle näiteks ühe Lõuna-Aafrika kodanikuga ja, ja kirjutanud sinna sisse, et see kehtib Eesti kohtus ja, ja kõik muud sellised toredad asjad, et kuidas te sellise idee peale tulite. Aga näiteks mina olen selliseid asju palju näinud ja, ja, ja kumbki pool ei saa aru, et, et sellel ettevõttel näiteks tekib Lõuna-Aafrikas sellisel juhul. Tööandjana kohustus ja, ja see inimene ei saa aru, et ta peab seal mingeid makse maksma hakkama, eks ole, sellepärast et kõik tahavad ju parimat ja kõik tahavad lihtsalt head teenust oma kliendile osutada. Ja see piruug ei ole üldse tegelikult iduettevõte tänapäeval, et ta võib olla ka näiteks mingisugune põllumajandusettevõte, kes näiteks tahab, ma ei tea, poole importida oma saaduseid. Ja, ja näiteks mõnda väga vinget taimeteed ja nüüd näiteks tahab võtta seal tööle ühe müügiinimese, kes hakkab seal ringi kihutama, seda teed müüma, eks ole. Nii et tegelikult see ongi olnud huvitav, et kui varem läksid need asjad keerulisemaks natuke hiljem ja oligi vaja seda teatud suurust, siis tegelikult täna lähevad need asjad keeruliseks väga ruttu.

Kusjuures ma tulen tagasi korra selle ajaloo juurde, ma ise mäletan vast kõige teravamalt. Seda muudatust, mis oligi see kaks tuhat üheksa, kaks tuhat kümme, mis ta tegi kriisis. Ehk siis me alatesime vaadata, et kas see nii-öelda nagu töösuhe, et kas see on rohkem nagu tööandja poole või töö, töövõtja poole kaldu. Siis see oli minu meelest üks murdepunkt, kus, kus see seadus või noh, ta vajus selgelt nagu nii-öelda tööandja kasuks. Sellega, et kuna noh, majandus oli kriisis, sul oli vaja kiiresti opereerida. Kui te mäletate, siis tehti kiiresti üleöö tehti otsus, et näiteks ma ei tea, käibemaksjal on kaheksateist protsenti või on kakskümmend protsenti, on ju. Et kui muidu läheb seaduse muutmiseks väga kõvasti aega, siis noh, mõne seaduse muutmiseks ei lähe. Siis, siis selle personaliga oli just see või tööjõuga, et oli võimalik hakata hästi kiiresti vallandama või koondama töötajat mingi kuuajase etteteatamisega. Ja seal selles mõttes nagu noh, tööandjale ilgelt mugav, et noh, vaatadki, et oih, et näed, kliendid kukuvad ära. Käibe langeb, eks, et ma teen kiiresti, teen ka nagu ratsi, et noh, põhimõtteliselt kogu see risk, et. Et mul ei olegi nagu praegu müüki ees ja nii edasi, kõik see risk pandi põhimõtteliselt nagu töövõtja kaela, eks. Ja ma olin noh, me olime ka toonase ikkagi juba rahvane ettevõte juba ja mäletan, et. Leedukatega võrreldes tundus see kuidagi nagu, et mis mõttes, et me siin Eestis saame nagu noh, iga päev inimesi tööle võtta, iga päev lahti lasta, on ju. Siis Leedus on niimoodi, et noh, et, et vähemalt pool aastat või rohkem saab esitada ikkagi nagu nii-öelda. Noh, kinni maksma tema nii-öelda selle ülem Kui oli vaja temast nagu loobuda, et kui sa ise mõtled selle aja peale ja õudsel mõtled võrdluse peale Riina nagu, sa oled näinud ka nagu noh UK-d ja kõiki teisi riike. On siis need meie töösuhteseadused tegelikult hoolimata nendest Euroopatest regulatsioonidest paindlikumad, kuidagi paremad, on nad samasugused kui teistel või noh, põhimõtteliselt vahet pole.

Ma just vaatasin seda esimest punkti, et juba, et manifest on huvitav, sest et juba esimene punkt oli huvitav ja tekitas küsimusi, kas sa rida oskad vaata, vastata, ma laen ette selle. See kogu see esimene peatükk on tark tööjõud ja seal on selline punkt, iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste toomine töölepingu seadusesse ja kirjeldus, arvestades uusi töötamise viise, kaugtöö, platvormitöö ja nii edasi. Ei ole tööandjal võimalik töötajat jälgida, et täidetud oleksid nii ka töö kui ka puhkeaja nõuded. Vajame kaugtööd soodustavaid lahendusi, sest just nii tagame tööelu paindlikkuse ja targa tööjõu motiveerituse. Mis see tähendab, mida see, mis see iseseisev otsustuspädevus on, mida see inimene siis otsustab, et kuna seda töötab ja kuna seda puhkab või, või kuidas ta tööd teeb või miks seda seadusesse peab panema?

Jaa, kui me, me hakkame nüüd saate nii-öelda lõpupoole tüürima, kas kogu selles PARE ettepanekute pundis, Riina, millist valdkonda sa nagu idufirmade jaoks kõige tähtsamaks peaks, et seal on, eks ole ju, välistööjõu kohta on ju terve peatükk ja, ja sellise paindliku iseotsustava töötaja kohta on terve peatükk ja igasuguste spordi ja kulude hüvitamise kohta on terve peatükk, et kus see idufirmade jaoks kõige keerulisem praegu on või mis kõige rohkem aitaks?

Kõik need lihtustamist puudutavad asjad noh, sealhulgas ka neid jah maksusoodustusi, mis on siis tervisekulutused näiteks ja, ja täiendavalt terviseteenuste maksuvabaks muutmine, et. No täna näiteks sportimist sa võid, võid ilusti kinni maksta, eks ole, aga näiteks sporditarvikuid sa ei tohi. Või, või siis näiteks ütleme ka noh, võib-olla see massaaži võid, aga näiteks ma ei tea, kiropraktikat või mõnda asja sa võib-olla ei tohi, eks ole, et noh, et seal ka nagu slikerdatakse siis. Öeldakse, et mul on trenn kilopraktika juures, et on grupitrenn näiteks ja siis makstakse ikkagi mingit asja kinni kokkuvõttes. Aga need lihtsustamise teemad on kindlasti kõik just see töösuhte lihtsustamine ja välistööjõu osas on ka siin rida ettepanekuid, niisiis. Teatud tüüpi töölubade pikendamiseks, kui siis ka üldse välistöötajate ka toimetamise lihtsustamiseks. Võib-olla iduettevõtete ja tehnoloogiaettevõtete poolt on olemas ka see startup FISA, mis meil täna on, eks ole. Ja seal me pigem oleme põrganud selle vastu, et startup FISat saab taodelda kuni kümne aasta vanune ettevõte. Aga mitmed meie tehnoloogiaettevõtted täna juba on üle kümne aasta vanad, kellele see enam nagu siis ei laieneks, aga kellel tegelikult on ka seda välistööjõudu endiselt vaja, eks ole. Ja on ka ju tavalised tehnoloogiaettevõtted, kes võib-olla ei ole iduettevõtted, eks ole. Et, et ja ka neid tehnoloogia või IT-töötajaid on ka teistes ettevõtetes, et nad ei ole ainult iduettevõtetes. See on, see on võib-olla täiendavalt üks asi, mis, mida siin päris sellisel kujul kirjas ei ole, aga väliste teema tervikuna kindlasti iduettevõtete jaoks on ääretult oluline.

Ja ma, ma tuleksin sellesama mõtte juurde, mida sa ütlesid tegelikult välja, eks ole, täna tegelikult turg on kaldu pigem töötaja poole, et tegelikult sellises väga väikese tööpuuduse olukorras ja väga suures tööjõupuuduse olukorras. Mitte ainult tehnoloogiaettevõtetes, aga ka mujal kõikides tööstusettevõtetes, põllumajandusettevõtetes, teenusmajanduse, teenusettevõtetes on töötajaid puudu. Ja just seesama, et kui tegelikult tööandja käitub töötajaga halvasti, siis töötajal on võimalik minna teise tööandja juurde, eks ole. Et, et ja, ja ka see, et tegelikult enamik töö, tööd, töö, tööandeid, kui siin on näiteks toodud ettepanek ka noh, aeg on edasi läinud, inflatsioon muuta näiteks kas või neid välislähetuse päeva rahasid või anda see maksuvabaks, eks ole. Et ükski tööandja tegelikult ei taha ju maksta lihtsalt niisama töötajale heast peast ja suurendada oma kulusid. Ta ikkagi üritab olla õiglane ja teha mingisugused otsused ka oma ettevõttest ja oma omanikest lähtuvalt ja olla nagu majanduslikult mõistlik, eks ole, et ka rohkem võiks usaldada tegelikult sellist tervet mõistust ja. Ja seda, et ettevõtted töötajad eelkõige oma klientide heaks, oma omanike heaks ja, ja noh, see OÜ-tamine pigem on nagu selliste noh, erand, eks ole, et, et seda siiski enamik mitmete töötajatega ettevõtteid ei tee.

Henrik Riina just ütles, et see töö ju puudus on ikka kõikides sektorites on ju, me kuulame lehtedest on ju. Ei no see ei muutu juhul, kui läheb hullemaks, kui me ei immigratsioonipoliitika ei muutu. Ehk siis, kui meil on restoranisektoris puudu töötajaid ilma turismita. Tuletame meelde, meil ei ole turismi praegu, meil on Covid, eks, siis kuidas see probleem laheneb tulevikus, kui turism ka tuleb. Ja välistööjõudu ei ole. Ehk siis nagu paneme ikkagi asja nagu matemaatikasse ka, on ju, et noh, et selles mõttes nagu ei muutu siin midagi nagu paremaks, kui ei tule nagu immigratsioonipoliitika muudatust.

Olgu, kuulge, meie saade on küll läbi ja lõhki läbi, aga aitäh sulle, Riina. Me tegime küll, mulle tundub, et me lihtsalt natukene kergitasime kogu selle temaatika kaant ja hästi ettevaatlikult piilusime sinna sisse ja saime juba pahvaka tulist auru vastu nägu, et, et seda, mida seal arutada, on nagu hästi palju. Ma tuletan siis meelde, et me rääkisime. Täna saates Eesti personaljuhtimise ühingu PARE kahekümne kahest ettepanekust poliitikutele ja Riigikogule, mis puudutavad peamiselt paindlikke töösuhteid ja välistööjõudu erinevaid makse ja nii edasi, et kuidas see muutunud, meie muutunud elud, siis ka töö. Tööregulatsioon ja tööseadustega kuidagi kooskõlla viia või õigemini seadused eluga. Kõlas oli Riina Einberg, kes on Asutajate Seltsi kaasasutaja ja juhatuse liige. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa üritasid vestlust suunata ja sellest botist midagi kasulikku välja tõmmata kuulaja jaoks. Kohtume jälle nädala aja pärast, aitäh!