Teeme töösuhte Eestis moodsaks

Jah, võib-olla küll, mul ei ole noh, tükk aega nüüd olnud Tšehhiga tegemist, et sellel ajal veel äppe ei olnud, kui ma sellega tegelesin, viimati vist ma tegelesingi kaks tuhat kolmteist, neliteist selle, selle Tšehhi teemaga. Aga jah, noh, on, on, on selliseid imelisi riike, kus, kus, kus, kus näiteks noh, näiteks Mehhikos on selle seadusse sisse kirjutatud kolmeteistkümnes palk. Et, et kõigile tuleb maksta kolmeteistkümnes palk ja, ja seal ka noh, katse ajal õpetamine on suhteliselt keeruline. Pluss siis, pluss siis kõik dokumendid tuleb töötajale anda välja trükitult, allkirjastatult. Palga, palgalipiku sa pead andma töötajale paberi peal näiteks. Et, et noh, et neid, neid on väga erinevaid, aga mis oli meie jaoks just nagu huvitav, oli see ka, et näha, et see paindlik töötamine, et, et osalise tööajaga töötamine, mismoodi see toimib, et jällegi näiteks Ameerikas sellisel juhul inimene võetakse tööle nii-öelda contractor'ina. Ja see contractor ei tähenda seda, et on FIE või tal on ettevõte, vaid tema nimetus ettevõttes on contractor ja tal on nagu siis hästi minimaalsed õigused ja hästi minimaalne nagu see sotsiaalne kindlustatus seal taga, eks ole. Nii et ka see, et kas näiteks osalise ajaga töötamise puhul on tööandjal ühed kohustused näiteks palju, palju väiksemad kohustused kui, kui teisel, sest noh, selge on see, et ta ei kontrolli seda töötajat, eks ole, terve tema selle noh, kvalitatiivse tööaja ulatuses. Nii et jah, et see oli väga hea, huvitav pinnase oli näha, et on riike, kus on nagu oluliselt bürokraatlikum just mõned Ida-Euroopa riigid, noh, sealhulgas ka oli võimalus uuesti näha Venemaa tööseadusandlust ja näiteks Ukraina, Valgevene tööseadusandlust, mis on. Noh, ka sellised Tšehhile lähedaselt, et mingid asjad on nagu noh, keerulisemaks tehtud, kui vaja on. Ja näiteks seesama see Eesti kuulus. Üks Eesti selline väga, kui, kui Taavi, kui sul on vaja näiteks töötaja palkamisel väga head ülesannet, et aru saada, kui loogiliselt ta suudab mõelda ja kas ta suudab hästi lihtsustada asju, siis palu sellel töötajal seletada Eesti puhkepäevate loogikat. Et, et kuidas arvutada, et kui palju sa saad puhkepäevatasu ja miks sa pead võtma korraga seitse päeva, et su kuu, kuu tasu ei oleks väiksem tavalisest, eks ole. Ehk et kui siis Eestis käib tööaja arvestus, on tööpäevades, aga puhkepäevade arvestus käib kalendripäevades endiselt mingil imelikul põhjusel. Väidetavalt see on sellepärast, et katta siis ka loogika, kuidas, kuidas vahetustega töötajad või saavad, saavad puhkepäevi. Aga noh, selle loogika seletamine Eesti töötajale ja rääkimata sellest mõnele välismaa töötajale on üks kõige keerulisemaid ülesandeid.

Et näiteks no seesama loogika, et see, seda ma olen kohanud siis paaris sellises ida, Ida-Euroopa taustaga riigis, et vist oli Venemaa ja ma arvan, et võis olla Ukraina või Valgevene ka. Aga mujal on tavaliselt niimoodi, et tööandja lihtsalt jätkab kompensatsiooni maksmist, et no näiteks USAs ka, et sa küll pead arvestust, mitu puhkepäeva sul saada on. Aga see ei, see ei mõjuta kuidagi sinu palka, et sul lihtsalt jätkatakse palga maksmist samal ajal ja see palk makstakse välja koos su järgmise või noh, see tasu makstakse välja koos su järgmise palgaga, mida Eestis ka tegelikult enamik töötajaid soovib. Et enamik töötajad ei soovi, et ma võtsin kolm päeva puhkust ja nüüd mulle ennem seda kolmepäevast puhkust keegi hakkab harrastama mingisugust tasu ja ma pean mingi avalduse tegema. Noh, mis jällegi, et, et seda on korduvalt töö seadusandluses Eestis üritatud veel kord ja veel kord ja veel kord tugevamini sisse kirjutada. Et rõhutada seda, et seal ei tohi olla ühtegi erandit ja ka nüüd just selle selleaastase seadusemuudatustes, see tuleb jälle kord, jälle kord tuleb see teema uuesti sisse. Ehk et no võtta nagu tööandjalt siis kõik võimalused ära seda kuidagi teistmoodi teha, eks ole. Aga see on tööandjale väga suur halduskoormus, et kujuta ette, et sa oled Bolt. Ja sul on, ma ei tea, tuhat töötajat või sa oled Eesti Energia ja ma ei tea, palju seal töötajaid on tuhandetes, eks ole. Ja nüüd sul inimesed võtavad puhkust kolm päeva ja siis viis päeva ja siis nädal ja siis võib-olla kaks nädal. Ja iga kord sa peaksid hakkama nagu ennem seda puhkust tegema neid arvestusi ja maksma neid asju. Noh, ja töö, töötajal on samamoodi, et tegelikult paljud töötajad ütlevad, et kuule, kui see mulle ette on makstud, siis ma olen segaduses, ma kulutan selle raha ära ja siis, kui ma nüüd järgmise töötasu saan, see on palju väiksem ja noh, mul lähevad asjad sassi, et ma, ma, ma tahaksin pidevalt aru saada, et, et mul on ikkagi üks see summa kuus, eks ole. Ja, ja noh, see on kõige lihtsam minu jaoks, mulle makstakse korraga, eks ole. Sest noh, Eesti puhkusetasu ei sisalda ju mingit täiendavat tasu, nagu on ka mõnedes riikides, et see puhkusetasu on sul noh, mingi täiendava tasu kunagi vist ma ei mäleta, kas üheksakümnendatel see vist nii oli ka Eestis. Et ma mäletan, et, et puhkusele minnes oli väga tore, sellepärast et sa saidki mingit lisaraha, et sa saad puhkuse ajal mingit toredat teha, eks ole. Ja mitte, et see kulub sul noh, üürimaksmiseks ja, ja, ja elamiseks ära ja sinu pere jaoks ära. Aga jah, et niisugused, niisugused teemad on nagu mõned teemad on nagu mitmeid kordi läbi käidud ja millegipärast endiselt ei jõuta sinna, et seda lihtsustada tööandja jaoks.