Praktiline teejuht krüptomaailmas alustajale

Head Restarti kuulajad, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on aastavahetuspuhkuselt rõõmsasti tagasi, jume on hea, suu on kõrvuni ja me saame terve aasta teha jälle Restarti saadet, mille populaarsus nädalast nädalasse ainult kasvab, mul on hea meel neid numbreid vaadata. Tänases saates oleme me ühtaegu praktilised ja teoreetilised ja väga aktuaalsed ja sõidame haibikurvi kõige ülemisel laineharjal. Nimelt me räägime krüptovaluutadest ja krüptomaailmast üldse. Ja minu selline isiklik salahuvi, kuna ma lubasin eelmises saates, et ma alanud aasta puhul teen siis endale need pagana kontod ära, kui te kõik nii väga nõuate. Ja ma jäin kohe põmaki seisma, sest ma ei osanud mitte kuhugi minna, mitte midagi teha, et minu huvi on väga praktiline, saada ise targemaks ja. Ja ma loodan, et selle käigus veel mõnda kuulajat need eriti algaja küsimused huvitavad, aga, aga tegelikult me saame veel minna. Filosoofilisemaks ka seal ja küsida, et mis on täna, mis tuleb homme, kas see kõik on haip, kas see kukub kokku või ei kuku või seda saame ka arutada. Nii, ja meil on stuudios külaline ja külaliseks on Evald-Hannes Kree ja tema on sellise ettevõtte nagu Peix Bay asutaja ja Peix kirjutatakse mitte näiteks peak nagu inglise keeles on määtipp, aga piiksutav maksmine. Tere, Hannes.

Tervist kõigile.

Ma ei tea, peaks paluma sul kahe lausega ära seletada, millega see minu arvates natuke naljaka nimega ettevõte Peixpay tegeleb.

Jah, et Peixpay on tõesti natuke naljaka nimega ja kunagi, kui me alustasime, siis ei olnud ambitsioon nii suur ja midagi tuli valida ja siis. Nii ta jäi ja siis nüüd me kasvame, nii et praegu rebrandingut teha on väga valus, nii et me oleme seda edasi lükanud ja mida rohkem me edasi lükkame, seda valusamaks ta läheb.

See on küll õige, et kui mingi nimi saab armsaks, siis ikka ikka loobuda ei taha, et mäletan seda, kuidas Webmedia, et vahetasime Nortali vastu, et, et siis oli küll niisugune tunne, et noh, et, et. Et saad aru küll kõik nendest argumentidest, et miks tuleb see nimi ära vahetada ja, ja nii edasi, aga kuidagi nagu aastatega nii armsaks saanud, et kuidagi nagu ei suuda lahti lasta, et mõistan su muret.

Jah, ja mida siis Piixby teeb? Piixby on platvorm, mis pakub siis nii eraisikutele kui firmadele lihtsaid teenuseid, kuidas siis saab krüptost tagasi eurodeks. Ja siis sellest aastast nüüd lisandus meile tootevalikusse ka kaks e-kaubanduse toodet, milles siis üks on. E-kaubandusele, kus siis toimub ostukorvipõhine check-out ja teine on siis mõeldud traditsioonilistele äridele ehk in-way space business'itele, kus siis kauba müük toimub harva alusel.

Aga oota, need ei ole küttega kuidagi seotud või?

Need on ikka seotud siis, et me pakume kaupmeestele võimalust aktsepteerida krüptoraha kui ühte maksevahendit.

Okei. Ühesõnaga, kui ma täna saan osta e-poest eurodest. Noh, Eestis enamus, enamus kohtadest, siis nüüd ma saaksin osta ka oma, ma ei tea, Ethereumit, kui tahaksin.

Jah. Täpselt nii, et meil on üks väga hea pilootprojekt tehtud Eesti firma Kaufort, kes müüb kullatooteid, et kui te lähete nende kodulehele, siis seal on erinevad maksevariandid, et saab maksta arvega, saab maksta krediitkaardiga, pangalingiga ja siis saab ka krüptorahast tasuda.

Ma tean, see on nii-öelda triviaalne küsimus, aga, aga seletame ikka lahti, et noh, et miks ma peaksin üldse tahtnuma krüptoga maksta, et miks ma ei võiks maksta, noh, ma ei tea. Lähen sinna krüptost eurosse ära ja maksan ikka euroga, et ja on olemas ka tänapäeval ju igasugused krediitkaardid, kus sa saad oma krüptokonto kulge panna ka krediitkaardi ja siis maks näiteks sellega, et mille poolest nagu see nagu erilisem on või miks ta nagu vajalikum on?

Et see on väga hea küsimus, Taavi, et.

Teil oli kokku lepitud, ma saan aru, jah?

Ei, absoluutselt mitte, oleks see, oleks see ainult nii. Et aga see on ka üks põhjus, miks me PXP tegime. Et minul esimesed kokkupuuted krüptorahaga olid, kui ma tegelesin krüpto mainimisega ja siis mul oli tekkinud mingi hulk krüptoraha. Ja ma nägin probleemi, et seda ma ei saa mitte kuskil kasutada. Et kui me nüüd võtame niimoodi, et. Et nagu Taavi pakkus välja, et, et justkui krüptoraha saaks vahetada ja maksta kuidagi muud moodi, et seal on väga palju samme, et kõigepealt krüptoraha siis tuleks kuhugi börsile saata. Siis ta tuleks börsil maha müüa, siis tuleks ta börsilt välja kanda siis enda pangakontole, siis räägime eurodest ja siis saaks neid alles kasutada. Aga kui on otse maksevõimalus, kuidas siis. E-poest tasuda otse krüptorahast, siis need üleliigsed sammud jäävad tegemata ja see on ka kokkuvõttes odavam.

Sõnaga, et igasugune ülekandmine on vahendustasu, eks. Ja krüptomaailmas ma olen siiamaani avastanud, et vahendustasud on ikka päris kopsakad, et võrreldes, ma ei tea, isegi, ma ei tea, klassikaliste aktsiate ostu-müügiga, ostu-müügiga tihti need krüptoülekanded on isegi kallimad, et. Et palju seda võitu siis nagu tuleb või mis see nagu, sa ju võtad midagi vahelt ikkagi, et, et mis see erinevus on siis?

Jah, teenustasud on ühest protsendist kuni ühe koma seitsmekümne viie protsendini, see on sama, mis see siis klassikaline nihuke krediitkaardi maksmine, et ta ei ole kindlasti kallim. Et nüüd öelda, et on midagi väga kallist, et seda ta kindlasti ei ole.

Aga selles mõttes ta on ikkagi soodsam kui see, see teekond, mis sa rääkisid praegu, et lähen börsile, müün maha ja nii edasi.

Kindlasti, eriti kui me võtame, et keskmine selline e-poe ostusumma on kakssada eurot, et kui me võtame selle aluseks, siis ta tuleb ikkagist kordades odavam, kui see teekond läbi käia.

Oodake, mul on üks

rumal,

vist, vist natuke rumal küsimus, aga kui mina nüüd lähen sinu BigSpace'isse ja ütleme, et mul on sada Bitcoini kuskilt tulnud. Ja ma tahan need maha müüa. Kes see ostja siis on, selles mõttes, et millena sina toimetad, kas sina ostad ja sul on mingi hunnik eurosid, mida sa mulle vastu kannad või mida sina nendega teed, kuhu sa need vahendad?

Nii, võtame siis paar sammu tagasi, et kõigepealt, kui sada bitcoini on siis.

No ma müün ühe sulle esialgu, no mul ei ole praegu rohkem vaja, tahan reisile

minna. Jah, selge, no sellest saab väga hea reisi. Saab. Et selles suhtes meie teenus on täisautomaatne. Ja nii nagu siis see kliendi poolt saadetud krüpto jõuab siis meie poolt näidatud krüptorahakotti, siis toimub meie poolt välkmaksena siis eurode väljamakse. Ja meie siis vastavalt siis võimalustele, siis realiseerime hiljem või varem siis selle krüpto koguse, kasutades siis oma koostööpartnereid.

Aga sa müüd siis selles mõttes, et selle välkmakse sa teed omavahenditest või on sul mingi integratsioon seal taga?

Ikka, ikka, ikka omavahenditest ja kõik need lülid siis töötavad üle API-de ja koheselt, et seal mingeid pause ega sellist ei ole, et korra tunnis või korra päevas toimuks mingi väljamakse.

Aga teistpidi, kui me vaatame praegu, kui volatiivne on kogu krüptomaastik ja ütleme nii, et viimased nädalad või kuud siin ta on ikka läinud ikka sirge, sirge joonega allapoole, on ju, et. Kuidas sa seda riski maandad, et okei, ma tegin nüüd, ostukorv oli seal ütleme kakssada eurot, võtsin selle tükikese Bitcoinist vastu, andsin ise eurosid edasi, eks. Aga homme on see tükike vastu võetud Bitcoini juba noh, viis protsenti jälle nagu oma väärtust kaotanud, eks, et kuidas sa selle vastu ennast kindlustad või sa. On nii-öelda, hoiatada piisavalt kaua, et sa arvad, et noh, et need evens out.

Pigem me, me ei hoia teda piisavalt kaua, vaid me likvideerime need piisavalt kiiresti, need krüptopositsioonid.

Aga kellele sina, oota, aga kellele sina need omakorrad edasi müüd, et siis peab olema mingi Pixabay kaks nagu kelle käest sina oma raha kätte saad või kus see ahel lõpeb?

Nii, et meil on siis, me teeme koostööd maailma juhtivate börssidega ja siis. Liiklusbörsside vahel on ka kõik üle API-de, nii et me siis reaalajas vaatame, kus siis on võimalikult, kes siis pakub parimat kurssi ja sinna me nad müüme.

Väga huvitav, okei, sul oli Henrik veel ports nagu lihtsaid küsimusi.

Mul on, ja ma ei teagi, see me läheme nüüd võib-olla siis sellest Peixby tegevusest ikkagi täitsa nagu eemale, eks, et.

Ja, et ma nii palju veel tahaks siis lisada, et. Et see nagu kliendi jaoks, mis meie siis selle krüptoakadeemia ei olegi primaarne. Tähtis on see, et kui klient kasutab PXP teenust ühel või teisel moel, siis ta saab alati kindel olla, et see kurss, mis talle pakutakse, selle kursiga ta saab arvestada. Ja kaupmees saab ka alati, kui ta kasutab PXP makseteenust kätte täissumma eurodes, et ta ei pea muretsema volatiivsusega mingi sellise kaasneva riski pärast.

Kaupmees ei pea üldse muretsema, sellepärast temal oli ostukorra kakssada eurot ja kakssada eurot kanti üle, eks, et. Täna ikkagist üheksakümmend üheksa protsenti kaupmeestest tahavad päeva lõpuks saada eurosid. Ühesõnaga põhimõtteliselt, mida Piixpay, ma saan aru nüüd pakub, on siis see, et kui keegi tahab oma maksevahendite võrgustikku laiendada, et saab hetkel maksta eepoes ülekandega, pangalingiga. Paypaliga, krediitkaardiga, et siis nüüd, kes tahab krüptot vastu võtta, siis põhimõtteliselt pane endale Piixpay liidest sinna.

Täpselt nii.

Okei, no lähme siis võib-olla sellise mõttelise teise ploki juurde, et millest siis on, ma arvan, et selle pealkiri võiks olla täiesti tuhmi Henrik Roonemaa harimine selles osas, kuidas krüptomaailmajalg ukse vahele saada. Mängime nüüd jälle seda mängu, et ma tahan siis, ütleme, et ma ei tea, ma tahan panna näiteks kümme tuhat eurot sinna krüpto. Värki sisse, mul on ta täna siis eurodes kuskil panga arvel. Mis ma, mis on nagu kõige mõistlikum, mis ma nüüd siis teen, kas ma saan oma netipangast seda kuidagi juba osta või ma pean minema kuhugi ja tegema mingi konto ja tegema selle rahakoti, mis see kõige targem oleks?

No ütleme, et mul oleks siis küsimusele küsimusega, ei ole viisakas vastata, aga ma pean, olen muud ja ei jää üle, et mis selle asja eesmärk on?

No vot, selle eesmärk on see, et, et, et Taavi Kotka, Sten Tamkivi lõpetaksid minu sellise ahistamise teemal, et miks mul juba krüptoraha ei ole ja kuidas ma saan sellest maailmast rääkida, kui ma üldse ise ei tea, mis värk on?

Nii, ma annan siis võib-olla mõned sellised vihjed, et mis need vastused siis võiks olla, et kas siis on soov tutvust teha üldse krüptomaailmaga, on sealt eesmärk teenida siis kiirelt tulu. Pikaajalist tulu, lihtsalt paigutada alternatiivsesse kohta vahendeid, et mis see siis? Kui ma

teen pangakontot, siis eriti ma kui ei küsinud selliseid küsimusi mu käest, et kas sa tahad siit maksta ka või ainult hoida või mis, see on nagu konto ja ma ise vaatan, mis ma teen sellega. Täna on tuju hoida, meil tekib tuju, et ei ole halvasti, on, tahan müüa, ma ei tea, mingist asju tahaks võib-olla teha.

Ütleme nii, et see on väga, blockchain tehnoloogia on selline uus tööstusharu, mis on siin vaevalt nüüd kümme aastat ja natukene kopikat peale olnud, aga selle kümne aastaga on olnud tohutu areng. Ja neid võimalusi, mis sellega on nüüd lisandunud ja lisanduvad iga päevaga, et need on lugematu arv. Et niimoodi on väga raske nõu anda, et ma võiks ka küsida, et siis kui palju maksab punane auto?

Ma selles mõttes lihtsustan nagu seda Henriku küsimust, et või tõlgin seda Hannese vastust, onju, et ühesõnaga. Kui sa tahad lihtsalt krüptorahadesse või no ütleme krüptovaluutasse investeerida. Siis minu meelest, kui ma ei eksi, siis kas LHV pank mitte ei luba otse põhimõtteliselt osta endale konto pealt oma sellele kontole neid?

Jah, seal on väga piiratud võimalused, et ega Eestis on selline firma nagu Change, et. Ja kui ma nüüd selles mõttes, et ma ei anna kellelegi siin finantsnõu ja nii edasi, aga kindlasti tasub siis ikkagist vaadata lähemale ja sellise rohkem siis usaldusväärsema firma poole või siis Eesti sugematega siis firma poole, kus siis on ikkagist reaalsed inimesed. Kes selle firmaga toimetavad, et sellisele algajale krüptohuvilisele ma arvan, et üks paremaid variante on teha Change'i konto ja sinna siis. Siis Change'i kontot kasutada ja teha siis esimesed sellised sammukesed selles maailmas.

Ja siis ma kannan sinna kontole mingi päris, päris eurot kuskilt oma pangast ja, ja siis saan nii-öelda osta, põhimõtteliselt nagu väärtpabereid, et ma tahan osta. Sada seda ja, ja, ja müüa kolmkümmend toda ja muudkui saan toimetada niimoodi.

Jah, täpselt nii ja change'i teenustasud ja asjad on ka väga mõistlikud ka väiksemate summade puhul, et, et see on igati nihukene asjalik teenus.

Aga Coinbase ja Kraken on kaks asja, mis kaks sellist sõna, mis kogu aeg läbi käivad igast sellest vestlusest, mis need on ja miks, miks ma ei võiks sinna minna?

Kindlasti võib, et nüüd ongi küsimus, et mis selle asja eesmärk on, et kas siis on igapäevane siis treidimine, on see siis selline pikem investeering? Siis on veel selline asi krüptomaailmas viimast aastast, aastate trend nagu stake'imine. Et see oleneb, et need platvormid pakuvad erinevaid võimalusi ja kui selline, kui alustada kui selline väike krüptohuviline, siis ma olen endiselt seda meelt, et õigem on ikkagi alustada change'iga.

No ühesõnaga, ma jällegi parandada, Anne siis mind, kui ma lähen jälle nagu vahel, liikvele või laulma, aga ütleme niimoodi, et noh, põhiline vahe on suuruse vahe on ju. Et kui palju tehinguid, kui suur see börs üldse on, et noh, et, et. Ja mis hinnaga tehingud toimuvad ja, ja üldse, kui palju erinevaid tooteid noh, nii-öelda müügil on sõnatuse mõttes, et noh Change'i risk kindlasti on tõenäoliselt lühem, lühem, mida saad osta üldse. Oma dollarite eest võrreldes näiteks, ma ei tea, Krakeni omaga, omalõigus.

Jah, kindlasti ja kui me nüüd suuri börsse veel võrdleme, siis Kraken on pigem selline konservatiivne ja nad ei võta selliseid tundmatuid token'eid ja coin'e enda siis valikusse, et. Ja ta on ka rohkem jah, selline, kus sellist, sellist, kuidas öelda, niinimetatud shitcoin'e seal nii palju ei liigu. See, sõna otseses mõttes.

Okei, aga see on tegelikult, sa haavasid ukse huvitavasse maailma, eks, et, et ma arvan, peaaegu iga, iga Eesti inimene tänaseks päevaks teab, et on olemas Bitcoin. Ja meie saatekuulaja tüüpi inimene teab, et on olemas Ethereum. Ja siis mõned, kes head huumorit armastavad, teavad, et on olemas mingid dogcoinid ja dosecoinid ja mingisugused nagu sellised asjad. Et milline see maailm nagu on, palju neid coine tegelikult siis on ja kui kirju see värk on?

No selles suhtes neid coine on kümneid tuhandeid ja neid tuleb iga päev kümnete või sadade kaupa juurde. Ja siis, kui me räägime Bitcoinist ja Bitcoini blockchain'is, siis on selline. Ütleme, suhteliselt algne siis blockchain võrreldes teise põlvkonna võrkudega nagu Ethereum. Ja noh, nende funktsionaalsused on ka siis väga erinevad, et mida need võrgud lubavad ja milleks saab neid kasutada.

Aga kuidas on Bitcoini turuväärtus pool kogu krüpto turuväärtusest, on nii või?

No jah, see sinnakanti on, et eks ta väheneb kogu aeg, aga selge on see, et Bitcoin oli esimene ja Bitcoini. Bitcoiniga siis ongi põhiliselt, et kaks asja, et Bitcoiniga treeditakse ja siis, kes tahavad lihtsalt paigutada vara, siis paigutatakse seda Bitcoini. Okei. Et Bitcoiniga ei toimu sellist igapäevast arveldamist, kuna ta volatiivsus on suur. Ja siis ka Bitcoini võrgu peale ei ehitata siis tehnoloogiat. See, see

terminiküsimus, et miks sinna panna raha

üldse? Digitaalne kuld on see, mida on kasutatud Bitcoini kohta, kas see kehtib või ei kehti?

Kindlasti kehtib ja see aeg on näidanud, et Bitcoin kui ka siin on kukkunud see kurss, et siiamaani ta on alati taastunud ja eelmise all-time high üle teinud, et kindlasti ma võin, kui minu arvamus küsida, et siis Bitcoin on tulnud, et jääda, et ta ei kao kindlasti kuhugi.

Kas me midagi teame ka selle kohta, et sa tava ütlesid, et Bitcoini turuväärtus on pool krüptost, eks, kas see on, mis ta on, palju krüpto kogu turuväärtus on?

Kaks triljonit.

Nii et siis triljon on Bitcoinis? Umbes nii. Kas me midagi teame selle kohta, kelle triljond see on, et kas need on pisikesed Tai narkokurjategijad ükshaaval või on need Goldman ja Saks ja, ja muud sellised sõbrad?

Nii, et võib-olla võtame kõigepealt paar sammu tagasi, et viimaste andmete järgi on Bitcoini siis dominance, ehk siis kui seda arvutame siis suhtarvuna kogu siis krüptokauplemises, siis ta on nelikümmend protsenti kopikatega. Et on ikkagist pool aastat tagasi ta oli kuuskümmend protsenti, et see näitab tendentsi, et kuidas siis ülejäänud krüptomaailm tuleb jõuliselt järgi.

Okei, aga, aga kelle raha seal ikka, see on ikkagi peaaegu triljon dollarit, eks ole, või, või triljon dollarit, et kas sa tead, kelle. Nii-öelda, kellega ma seal koos investeerin, mul on turvaline Goldman Sachsiga seda raha koos hoida, mitte Tai narkokuritegijaga.

Selles suhtes, mis on Bloxain võrgu puhul väga hea, et võrku saab siis monitoorida. Siis on erinevad firmad, kes seda teevad, nende kohta on siis erinevad raportid ja siis on ka umbes teada, kellele siis need suuremad rahakotid kuuluvad või kellega nad seotud on, et öelda, et see on nüüd täiesti anonüümne, see. Krüptomaailma, et seda ta kindlasti ei ole ja kellele need suuremad rahakotid kuuluvad, seal on siis suuremad siis investeerimisgurud, siis on mõned investorid, kes on algusaegadel siis investeerinud ja kelle siis. Varandus on seeläbi nüüd palju kasvanud ja nad on oma positsioone hoidnud ja siis on tekkinud väga palju selliseid niinimetatud koduinvestoreid. Kellele siis, kelle rahakottides ongi siis seal null koma ühest kuni paari Bitcoinini.

Nii, aga Lämmme natuke huvitavamaks, et. Mul on väga, mul on väga

huvitav, sina võib-olla tead kõike seda, aga mina kuulan, panen kirja.

Või, aga mõtlen, et, et ma nüüd siin ikkagi olen siis nii-öelda see jutuvestija teekonnal Henrik Roone oma küpto juurde, on ju, ja meil on siin võlur Hannes, kes nagu vastab siis meie teekonna, teekonnal käia nagu. Nagu küsimustele, aga ütlen, kuskil peab olema mingi ikkagi nagu nii-öelda mängujuht või mängusuuna. Proovi. Et ühesõnaga nüüd Henrik pani oma kümme tuhat huuga oma, on ju. Päevakauples, mingil hetkel tüdines ära, noh, ütles, et ei viitsi, et noh, natuke kasvatus, võib-olla kahandas, on ju, vahet pole. Aga mis seal veel saab teha, mis on veel huvitav, on ju. Nii, nüüd on näinud Henrik ühte rebasõnega pilti ja kuulnud sõna, Metamask. Ei ole. Ma olen siin teie juht, eks just kuulsid. Nii, mis loom see on ja miks seda vaja on?

No Metamask on siis ütleme eesti keeles, kuidas kõige õigem öelda, et on extension, et on siis Ethereumi wallet, mis siis on ilusa interface'iga.

Jah,

ta on rahakott ja rahakott on siis, või ta on Ethereumi rahakott, mis siis võimaldab hoida Ethereumit ja kõike, kõiki tookeneid, mis siis on, jooksevad Ethereumi võrgu peal.

Aga kas ma neid seal Change'is ja, ja Krakenis ja Coinbase'is ei saa

hoida? Ei saa, sest Change'is ja Krakenis ja Coinbase'is saab osta ainult siis neid tookeneid ja Coine, mida siis need teenusepahkujad toetavad. Aga Ethereum siis, või tähendab Metamask, siis toetab kõiki, eranditult kõiki siis tookeneid, mis siis jooksevad Ethereumi võrgu peal.

Ühesõnaga, kui sa tahaksid kunagi osta, Henrik, näiteks minu token'eid, sest Krakenis kohe veel ei saa, veel ei saa, varsti kindlasti hetkel veel ei saa, on ju. Ning kui sa tahaksid osta, siis palun, näed, sinna sisse saaksid panna.

Aa, okei, aga Ethereumit kui sellist ma ikkagi võin, Coinbase'is ka hoida, et seda nad toetavad.

Jah, seda nad toetavad.

Aga kuidas sa vahet teed, Hannes, et kui sul ütleme, meil on ühes nagu kaalu, ühel kaalukausil on nüüd siis pikk kaineks, mis on noh, suur ja tuntud ja pikaajaline ja seal on mingid suured rahad sees, aga tema tähtsus ajas, nagu sa väga hästi välja tõid, kogu aeg kahaneb. Ja mul on nagu tunne, et kui ma sinna raha panen, et noh, et siis ülejäänud tegelikult võtavad vaikselt välja. No ei tea, tundub imelik ja teisest, teises otsas on Taavi ja veel kakskümmend tuhat inimest, kes on teinud mingeid oma kaine ja ütlevad, et kuule, tule osta, et mul on jube he Ma nende osas ei oska nagu absoluutselt valida, et kuidas ma, kuidas ma peaksin orienteeruma selles tohutus virbarris?

Noh, et esimene on see, et neid, nagu sai mainitud, et neid on kümneid tuhandeid erinevaid COID ja token'eid, et. Et mis selle taga siis on, et kas tal on ka siis reaalne utility funktsionaalsus, et kas neid saab üldse kuskil kasutada? Ja kindlasti, kui keegi proovib oma KOIN-e või token'eid müüa, et mis ta siis ise selle kohta räägib, et kas seal üldse on? On need mingi projektiga seotud, on need mingi ökosüsteemiga seotud? On nad kuskil süsteemi raha?

Aga ma ütlen, et Piixpay täna tunnistab ainult ikkagi neid samu, mida tunnistab ka Change ja Kraken ja kõik muud, et teil on ikkagi oluline see, et te saaksite kiiresti lahti sellest positsioonist, mis te sisse olete võtnud endale?

Jah, kindlasti, et aina rohkem ja rohkem sellist liikumist on koondunud stablecoin'idesse, et me võiks ka eraldi siis stablecoine puudutada siin saates, et mis nad on ja miks nad head on.

No aga puudutame, lägi kohe ära.

Jah, et krüptomaastik siis muutus kõigepealt väga palju, kui tuli Ethereumivõrk. Mis siis hakkas võimaldama seal peal jooksutada erinevaid siis teisi tookeneid ja üheks nendeks siis tookeaniteks sai USDD ja USDC, mis siis on kaks tuntumat. Stablecoin'i ja Stablecoin'id siis on seotud USDD ja USDC Ameerika dollariga. Ja nendel siis praktiliselt dollari suhtes likviidsus puudub. Ja väga palju kaubandust ongi kolinud Stablecoin'ide peale, sest siis mõlemad pooled saavad kindlad olla, et kui nad arveldavad, et neid ei taba suur likviidsusrisk.

No see oli ka minu küsimus, et kuidas sina maandad enda seda võimalikku noh, nii-öelda kus ma ütlen siis. Ajanihkest tulenevat võimalikku valuutariski sellega, et sa ei saa äkki kohe lahti sellest, sellest krüptorahast, millega sinu klient maksis sulle nagu.

Seda riski me hindame väga madalaks, sest need koostööpartnerid, kellega me koostööd teeme, on maailma juhtivad krüptobörsid ja need kogused, mis meil läbi käivad, et see ei ole üldse probleem seal börsil siis ära likvideerida need positsioonid.

Aga ma tuleks selle eelmise teema juurde korraks tagasi, mis oli see nii-öelda rahakoti teema, et, et kui nüüd neid rahakoti pakkujad on ka erinevaid, et see Metamask on lihtsalt üks näide siin, et. Et kui Henrikul on nüüd see rahakott, siis päris paljud keskkonnad ja, ja, ja, ja nüüd need krüptooodote pakkujad tahavad, et sa connect'iksid enda rahakoti nende süsteemiga. Et seleta Henrikule ka, et mis loogika see on, et see ei ole ju niimoodi, et, et kui ma täna lähen mingile keskkonnale, lähen mingit poodi vaatama, siis esimese liigutuse nüüd ole hea, et kuule, et pane Swedbank konto või LHV konto siia külge. Miks ta siis ei ole, open banking just seda ta ongi ju. Et, et räägi see lugu ära, et, et miks see nagu on soositud või kas nad, kas sellega hoiab hooliselt kokku mingit kliendi onboard'imise aega või, või miks see nii

on? Ütleme, et seal on jah, seal on nii plussid kui miinused, et võib-olla siis räägime paar sõna metamaskist kui sellisest. Kõigepealt, et meta, metamaskiga on siis suureks plussiks see, et teda on väga lihtne alla laadida ja kasutama hakata, aga asi läheb väga hapuks siis, kui kaob kood ära ja ka siis. Seda salasõnafraasi ei ole salvestatud, see tähendab seda, et kui neid asju ei ole, siis inimene, kes seda kasutab ja sinna enam sisse ei suuda logida, siis on oma vahenditest ilma.

Põhimõtteliselt rahakott läheb kaotsi, kui teil ei ole alles seda nii-öelda sala, salasõnade koodi tabelit.

Jah, kõigepealt peab olema sisselogimise kood, kui see on meelest ära läinud, siis peab olema alles siis fraas, millega seda saab taastada. Kui seda ka ei ole salvestatud või kuhugi talletatud, siis ongi kõik Chrome on läinud.

See on nagu vanasti olid telefonil PIN ja pukkkoodid, mäletate, siiamaani muidugi on.

Jah, peab kuhugi panema passi vahele, passiga samasse seifi nagu tallele.

Jah, aga kui me võtame seda asja kui nihukene algaja krüptohuvilise võtmes, siis kindlasti see on mõtlemise koht, et tore on seda Metamask'i kasutada, aga. Kui nüüd selline asi peaks juhtuma, siis see tähendab seda, et seal. Kui me võrdleme mobiiltelefoniga, saab minna esindusse ja uue PIN kaardi tellida, siis Metamask'iga. Okei,

ma teen ise oma elu huvitavamaks ja võib-olla teie elu ka ja ma küsin, et, et olgu, ma lähen nüüd kulutan oma raha, ostan mis iganes tõukeneid või, või koine, mis mul parasjagu hea tundub. Miks ma seda peaksin tegema, eks ju, üks variant on see, et ma lihtsalt, ma ei tea, ma kardan inflatsiooni või ma tahan, ma usun, et selle väärtus läheb nelikümmend protsenti üles nädala ajaga, noh, et. Ütleme laiemalt võttes, siis ma ostan selle, ma ei tea, spekuleerimiseks on võib-olla see halvem sõna, investeerimiseks on viisakam sõna, eks. Ja sellest, sellest ma saan nagu aru. Kas on veel mingeid põhjuseid, Hannes, miks ma peaksin tahtma endale krüpto rahakotti tekitada?

Jaa, kindlasti, et ka mina eelkõige tegelen selle krüptoga, sest mulle meeldib blockchain tehnoloogia ja ma näen, et see on väga suur osa tulevikust. Ja et aru saada üldse, kuidas see blockchain tehnoloogia ja see asi toimib, siis see on üks variant, et teha esimesed sammud ja osta endale siis mingit krüptovääringut, seda proovida kanda, vahetada, teha. Et see on väga hea variant siis sinna maailma sisenemiseks.

Okei, no see on selline nagu õppekurv, eks, et seda ma põhimõtteliselt võin viie euroga ka teha, vahet pole?

Jah, täpselt nii.

Jah, aga mis on veel need kohad või mida sa oled ise avastanud või, et kui ma nüüd ostan erinevaid coin'e, et, et kas ma saan nendega neid kõiki neid põnevaid asju teha, millest räägite, see on igasugused targad lepingud ja, ja ma ei tea, sellised võlusõnad nagu käivad läbi, et räägi sellest poolest ka natukene.

Jah, et nii nagu ma enne mainisin, et kui Ethereum tuli ja siis teise põlvkonna blockchain'id, mida on nüüd päris mitu siin. Suuremat on võib-olla siis Polygon Avalanche. Ja siis, see on siis avanud väga palju uksi ja väga palju siis erinevaid lahendusi on võimalik ehitada siis Bloxain võrgu peale. Ja üks, mis on väga huvitav asi, mis siis toimub viimased kolm-neli aastat, on siis. Siis krüptomaailmas siis laenamise turg, kus siis on laenuleping, ehitatakse siis smart contract'i sisse ja smart contract'is jälgib selle lepingu täitmist, et seal on siis tingimused. Kuhu siis kantakse tagatise, tagatiseks olev näiteks Seteerumi kogus ja kuhu siis rahakotti kantakse siis. Näiteks stablecoinid, millest siis laenu antakse ja kuhu need tuleb tagasi kanda ja seal ei ole sellist võimalust, et üks pool saab öelda, et ta ei ole raha saanud ja teine pool ütles, et ta on raha saanud, et see, see smart contract välistab kõik sellised vaidlused.

Ja kui tagati see on, kas see siis automaatselt ka tähendab, et minu riskiprotsent on null või? Kui ma annan seda laenu?

Seal maailmas on nüüd natuke erinevad mudelid, aga reeglina siis on niimoodi, et. Kui ütleme, et sul on kümmet teerumit, siis sa saad, et ja võtame, et kümme teerumit maksab suurusjärk kolmkümmend tuhat eurot, siis selle tagatisel on võimalik võtta laenu seal suurusjärk kakskümmend, kakskümmend viis tuhat dollarit.

Ahah, okei, ma võtan selle kursi peale siis pigem seda, ma võin kaotada kursist.

Seal see asja iva on just selles, et inimesed, kes on ostnud nüüd krüpto ja tahavad seda siis pikemas perspektiivis hoida kui investeeringut ja nad vahepeal vajavad siis likviidsust. Siis see. Laenumehhanism, mis võimaldabki, et nad ei pea oma krüpto siis positsiooni ära müüma ja selle tagatisel siis saavad võtta laenu, et kas ta on siis üks nädal või kolm kuud, et sõltuvalt sellest, kui kuidas on siis kellelgi vaja.

Taavi, kas sina oled oma krüptoretke jooksul kogenud midagi, mis sa võid mulle nõu anda, et kui ma ei taha lihtsalt raha paigutada sinna müntidesse, eks, et mis on need, ma ei tea, esimesed kaks, kolm sellist põnevat, huvitavat asja, mida ma nüüd siis saaksin oma vast ostetud krüptodega tegema hakata, peale selleta, et ma iga päev jälgin närviliselt kurssi.

No esimene teema muidugi, milles otsades sured, on konto tegemine, onju, ükskõik kuhu, et. Ja siis tõenäoliselt sa tahad teha ettevõttega seda kontot, mitte eraisikune ja, ja kuna sa ettevõtte ka teed, siis on tuhat küsimust ja tuhat paberit ja kinnitust noh, kuni sinnamaani välja. Millest me sa siiame üle, mis, mis on niivõrd naeruväärne, on see utility company või ühesõnaga siis ka gaasi või elektriarve on ju, mis tuleb saata tõestuseks, et sa elad sellele aadressi või ettevõtted toimetad mingil aadressil on ju, ja siis ei ole seda. Kuna kõik sinu need arved tulevad kuhugi panka ja lähevad otsekorraldusega maksmisele, on ju, et sul ei ole neid arveid ja siis, kui sa saadad neile näiteks Telia arve, siis nad kirjutad seda tagasi, et see küll ei ole mingi näide, et Telia olul pole mingi ettevõte, on ju.

Ei, ma,

mul oli näiteks oli, ma palusin Swedbankalt, neil on sihuke teenus, et nad kahekümne viie euro eest kirjutad kirja, et meie kinnitame, et, et ta juht ka see, see ettevõte on sellele aadressile, on ju. Mille peale Coinbase teatas, et noh, mis asi, kes see Swedbank on, on ju, et, et selles mõttes sellega sa juba surevad sinna alguses ära, eks, aga kui need kõik need keskkonnad olemas on, et siis ma arvan täpselt see, mida. Hannes rääkis, et, et lihtsalt mängida läbi sellega, et mis see maailm nagu toimib, sest ta läheb kokkuvõttes ju nagu huvitavamaks, ehk siis. Ütleme nii, et see puudutab mingeid valdkondi ja teemasid, mis mõne aastapäeva pärast on nagu standard. Täpselt samamoodi nagu me omal ajal ei saanud aru sellest, kuidas vanainimesed ei mõista, et miks internet hea on, on ju. Siis ma tihti tunnen ennast ise praegu siin valdkonnas sellise vanainimesena, kes ei saa nagu lõpuni aru, et miks näiteks nagu mingid NFT mankeed on head ja, ja nii edasi, on ju, et ja noh. Aga vaata,

sellega ja ma olen mõelnud selle peale hästi pikalt, aga siiski olles nagu lugenud ka varase interneti ajalugu, et. Et seal olid, mingid asjad olid ikkagi inimestele kohe õhust haarata, eks, et see Pierre, kes iganes, pani oma kontorilauala eBay tiksuma ja inimesed avastasid, et ohoo, et ma saan kogu oma garaažikola jumala mõnusalt maha müüa, eks, et noh. Kohe oli olemas või, või no võtame isegi veel sealt kümme pluss aastat tagasi, et kui tuli e-mail, siis inimesed said, eks ole, kohe aru, et ahaa, et näe, ma saan siit kirju saata, et ma ei pea kuhugi postkontorisse jooksma ja paberiga, et, et see selline noh. Reaalselt tajutav nagu väärtus oli ikkagi kohe olemas. Et ma otsin praegu seda nagu krüptomaailmast ka, et no ma lähen nüüd sinna, saadan oma Telia arve ja Swedbank teeb kirja ja kõik ja nüüd mul on need nagu coin'id ja no nüüd ma tahaks hakata ju tegema, eks, et see on alles algus minu jaoks, et, et mul need coin'id on. Aga mis on nüüd siis see, et mida ma kohe seal õhinal siis nagu tegema saan hakata, et ma saan teha mingi targa lepingu kellegagi või no mis see ägedus on?

Ja selle pealt saab vaadata õigele nupule, et see on seda, mida väga palju veel seal krüptomaailmas ei ole, seda ägedat asja, eks, aga ütleme, lihtne mõtteviis on see, et. Et kui internet tuli ja noh, mis muutus kättesaadavaks, kui kogu suhtus, muidu oli sõna otseses mõttes, noh kiri liikus füüsiliselt. Tuviga nagu ühest kohast teise, on ju, et, et siis järsku sai sõnumit edastada nagu sekunditega ja noh, sest väga lihtne on ju niimoodi hakata juba. Noh, pane oma kaupa üles, et kuule, helista mulle sellele numbrile, lepime täpselt kokku, kuidas oma kauba kätte saada, on ju, et ühesõnaga, igaüks sai nagu ennast nähtavamaks teha, eks. Ja tekkisid ju tohutud kompilised nagu eBay ja, ja nagu me sa siin lugesid kõik üles. Ja, ja,

jah, no muidugi.

Aga nad on ju kõik vahendajad ja nüüd põhimõtteliselt see, mis nüüd selle maailmaga tuleb välja, on see, et aga mis siis, kui ma ei taha neid vahendajaid? Täna näiteks ma tahan müüa Apple'i aktsiat, osta Twitter aktsiat, siis mis juhtub, noh, ma lähen kõigepealt Apple'i müün ära, lähen dollarisse, on ju. Ja siis teise tehingu ostan enne dollari eest nüüd siis seda Twitter aktsiat, näiteks, on ju, ja noh. Ja, ja veel seal

kindlasti

mingid veel mingid kursid ja mis. Konverdid vahepeal oma eurosid,

dollariteks ka, et üldse saaks osta, ja, ja.

No mul oleks ka siin väikene kommentaar vahele. Et kui internet tõi meile siis võimaluse, et me saime, saame siis kirju või e-posti üksteisele vabalt saata, et see oli nagu esimene selline käegakatsutav asi. Ja siis, aga ega kui me võtame siis, mis krüptomaailmas esimene käekatsutav asi, et inimeselt inimesele siis. Rahalist, siis noh, ta ei ole küll rahaline vääring, aga saab siis justkui raha kanda inimeselt inimesele ja seda kindlasti. Kui ma noh, kui siin võtta, et kas siis seda tähtsustada või mitte, et see avas väga palju uusi võimalusi. Et see on nagu väga suur asi ikkagi, sest mina leian.

Aga ma saan ju Taavile praegu ka raha kanda.

No selle vahega, et jällegi näppad on kaslased

vahepeal. Ja, aga kas me nüüd peaksime sujuvalt rääkima nendest vahendustasudest, mis krüptomaailmas on või mingisugune clearing fee's või mis nende nimi on?

See on ikkagist, ta on siis võrgutasu ehk selles suhtes, et ta ei ole clearing fee. Aga kui me nii võtame, et see on meie jaoks, et saame kanda üksteisele raha. Aga kui Bitcoin tuli kümme aastat tagasi, siis kindlasti Aafrikas ühest riigist teise või Aasias ühest riigist teise või Lõuna-Ameerikas seda niimoodi teha ei saanud ja ei saa siiamaani väga hästi teha.

See on muide, ei ole ainult Aafrika või Lõuna-Ameerika probleem, et tuletab meelde, et e-residentsuse esimesed, kõige populaarsemad case'id olid näiteks sama, et, et türklane ei saa Paypal-i kontot. Eesti ettevõte saab, eks. Serblane ei saa või ukrainlane ei saa Euroopasse normaalselt müüa niimoodi, et, et, et raha õigesti liiguks. Noh, läbi ERR-senduse sai, on ju, et noh, et, et siin on nagu sama lugu, et, et sa nagu võtad ära need piirid või, või need takistused, mis muidu noh, on tekitatud ma arvan, ma ei tea, kelle iganes seadusandluse poliitika mille iganes põhimõtetele, on ju, et saad nendest nagu möödu või üle.

Aga rääkige mulle ära see ikkagi, et ma, ma olen tõesti kuskilt lugenud ja inimeste omavalitsuste juttudest kuulnud, et see on krüptomaailmas, et mingid kinnitamised on jube pikaaegsed ja, ja kas Ethereumi võrgus või mis võrgus oli, oli see, et ka hirmus kallis, et maksad seal kümnetes või kohati sada pluss dollarit mingisuguse ülekandetasu eest, kas, mis asi see on?

Jah, jutt vastab sada protsenti tõele, et kuna Bitcoini siis võrgus on tehingute arv väga suureks läinud, siis võrk on aeglaseks läinud ja kinnitused ei liigu nii kiiresti, kui nad olid viis või kümme aastat tagasi. Et kui kümme aastat tagasi Bitcoin liikus ühe-kahe sekundiga ühelt kontolt teisele, et nüüd tänasel päeval me võime oodata seda kinnitust seal kümme-viisteist minutit.

Nii, aga selles mõttes ka see tegid tehingu hinnakalliks, et ütleme näiteks mingi Ethereumi peal, puhta Ethereumi peal liigutamine, palju see maksab jah, Hannes?

Ethereumi võrgus, siis Ethereumi liigutamine maksab suurusjärk siis viis eurot tehing ja kui me liigutame Ethereumi võrgu peal. Siis mõnda muud token'it. Ei ole täht, vahet, kas me liigume, liigutame teda siis kas saja või euroväärtuses või piltlikult tuhande euro väärtuses, et siis see tehingutasu on seal kuskil viisteist kuni kakskümmend eurot. Mis on ilmselgelt vastuolus sellega, kui Ethereumi võrk välja tuli ja mida nad siis lubasid või planeerisid.

Aga kellele see raha läheb seal, muidu ma saan aru, et kui ma kannan pangast panka, et see läheb pankadele või on seal mingi asi vahel. Aga kui see on nüüd nii äge tehnoloogia, ta on nii avatud ja nii iga, nagu võrdne, et kuhu see raha läheb siis?

Vot siin ma ütles ka, et kas see etteerium on enam äge tänapäeva mõistes, et, et tal kindlasti ei ole, on oluliselt uuemaid ja paremaid lahendusi, aga etteeriumi võrk siis baseerub proof-of-work mudelile. Kus siis. Võrku hoiavad elus siis needsamad, kes siis kaevandavad Ethereumit ja kinnitavad läbi siis selle kaevamise neid tehinguid ja siis need võrgutasud siis lähevadki siis Ethereumi kaevandajatele.

Okei. Aga

kõik uuemad analoogsed võrgud on siis proof-of-stake lahendusel, kus siis. Neid võrguvalidaatoreid on oluliselt vähem, teenustasud on mitte kümneid, vaid sadu või tuhandeid kordi odavamad ja ei ole sellist ressursi raiskamist, ma mõtlen elektri näol, nagu siis toimub Ethereumi võrgus.

Kuidas see proof of stake töötab, see tõesti, ma, ma olen mitmelt poolt lugenud, et, et noh, see on tulevik ja minu meelest, kas Vitalik ise ei kirjutanud, Ethereumi looja siis kirjutas Twitteris mitte väga ammu, et, et ta on täiesti veendunud, et proof of stake on see, kuhu me liigume.

Seda ta räägib ammu, aga millegipärast Ethereum töötab veel vanal mudelil ja neil see üleminek on jäänud venima ja on väga vaevaline, aga proof of stake siis tähendab seda. Et siis needsamad siis tookeanite omanikud saavad oma tookeanid siis teikida sinna võrku, et nad ei saa neid kasutada ehk siis lukustada, võib-olla eesti keeles oleks õigem sõna. Ja siis. Läbi selle lukustamise nad siis saavad tulu ja siis on teisest, teiselt poolt siis see annab võimaluse siis validaatoriks olemisel ja siis teatud arvu masinatega siis hoitakse siis seda võrku elus ja toimuvad needsamad transaction'ite kinnitused.

Muide üks lõbus lugu vahele, et miks on oluline avalikus sektoris ikkagi joosta kaasa uue innovatsiooniga, kas või nii-öelda testimise määral? Et ma vist olen korra aasta rahates rääkinud ka varem, aga Jaan Tallinn tõi Vitaliku MKM-i aastal kaks tuhat neliteist või kolmteist ise. Et suht alguses ja see kõik oli veel nagu ütleme nii-öelda peas laiali ja, ja kõik said sellest aru, et mis on see baasplatvormi peastehnoloogia, mida, mida Vitalik teeb, eks. Aga seesama, et kus kohas me neid smart contract on kasutada võiksime, et noh, et, et meil endal istusime seal MKM-i laua taga ja, ja punnitasime, no ei suutnud kuhugi nagu vahele lükata, on ju. Oleks näiteks riik teinud omal ajal sel hetkel nagu testi ja investeerinud ja ostnud endale nagu mingi ports Ethereumit kõhu alla, selleks, et siis noh, kas mängida või läbi proovida ja nii edasi. Vaat, kus täna oleksime. Kuigi vist riiklikult, ma arvan vist Bulgaaria vist on investeerinud kõvasti krüptosse või, kus ma, Hannes, eksin.

Neid riike on veel, kes siis on investeerinud samamoodi ka siis seal Lähis-Ida riigid, mitmed on oma päris muljetavaldavaid krüptoportfelle.

Mis selle, kas, kas see Ethereum kaks punkt null ja see proof of stake ja see, see on kõik selline nagu suur üks ja üksi, üks kompott või, et ma sain aru, et nad tahavad seda Ethereumi võrku siis viia järgmisele. Noh, ongi versiooniline kaks null, järgmisele tehnoloogiale üle või, või oleme valesti aru saanud?

Jah, täpselt nii on, et nagu sa kirjeldasid, et see on kõik üks ja sama asi ja seda nad siis plaanivad ja on lubanud korduvalt teha ja on edasi lüganud.

Aga nüüd siis järgmised plaanid, ma vaatasin, on vist kaks tuhat kakskümmend kaks suvel või noh, a la järgmise poole aasta jooksul?

Noh, niimoodi nad lubavad, et kas see nüüd realiseerub või mitte, et eks siis aeg näitab.

Mulle tundub, sa, Hanno, sa oled suhteliselt mürgine selle Ethereum'i suhtes ja Bitcoini suhtes ka, ma silmades sul sära ei näinud, et. Mis, mis on need, kus, kus sinu silmad siis särama lähevad või mis see, mis see parasjagu siis nagu äge on selles maailmas?

Ei, see, selles suhtes mürgine ma kindlasti ei ole ja. Et ega siis iga tehnoloogiaga on, et kui. See läheb ju massidesse siis, kui tuleb töötav mudel. Et seda on ajalugu näidata ükskõik, mis see siis ka ei oleks, kas sõiduauto või mis iganes. Ja ega neid piire peabki kompama ja Ethereum on ikkagist selle sektori pioneer, nii et müts maha. Et ühtegi halba sõna kindlasti ei saa öelda, aga ega see on alati elus nii, et kas tuleb kohaneda või siis välja surra, et Ethereumiga aeg näitab, et. Kumbat, kumb tee siis tuleb.

Aga mis need ägedad coin'id on siis praegu, kus on kõik, ongi juba proof-of-stake ja võrk on ja, ja kõik.

Nimetame mitte neid siis coin'ideks, vaid siis võrkudeks. Et praegu on sellised krüptomaailmas uuema põlvkonna võrgud, on Solana. Polygon, avalanche, et nendel siis, kui me võrdleme seda hinda, millega siis seda ühte transaction'it siis kinnitatakse, et võrreldes Ethereumiga, seal see hinnavahe on saja või tuhande kordne.

Miks sa Taavi Ethereumi peale ehitsid, mulle tundub, et see oli eilne, eilne päev. Aa, ma sain enne aru, et sa tahtsid mulle selle rebase, rebase anda, sellepärast et sa oled Ethereumi võrgus.

Küsimus oli standardis. Ja selles nii-öelda baastehnoloogias, aga ei, ma ei ehita Ethiriumi, nii-öelda Ethiriumi peale ei ehita. Aga sellest me räägime eraldi saates, sest meil on, mul on tunne, see saate aeg hakkab läbi saama.

Eks ta vaikselt tüürib sinnapoole jah, ma, ma vist sain targemaks, aga, aga iga selline vestlus lõpeb ikkagi minu jaoks nagu tõdemusega, et, et kõik, kõik vestluspartnerid ütlevad, et noh, praegu veel. No ei ole seda ja toda, eks ole, aga, aga et see on jube põnev ja kohe tuleb ja kohe tuleb ja kohe tuleb ja see asi läheb palju paremaks. Ja huvitav on see, et seda räägiti ju, kui Ethereum, noh, et Ethereum pidi olema see, mis teeb. Normaalselt ära selle, mida Bitcoin ei suutnud teha, eks ole, nüüd on meil siin Hannes, kes ütleb, et ei, et nüüd on avalans ja Polygon, mis teevad normaalselt ära selle, mida Ethereum ei suutnud, et huvitav, mitu põlvkonda on vaja, et see, see lõpuks kohale jõuaks?

Noh, selles mõttes, et kõik areneb, et tänu nendele võimalustele on meil üldse siin. Uued asjad, näiteks arvutimängude sektor on nüüd totaalse muutuse teinud, uued mudelid, mudelid, NFT-del baseeruvad mudelid, et see on kõik tulevik, siis kogu metavers. Et see ei saaks toimida, kui ei oleks blockchain'i ja NFT-si ja. Vahendeid, kuidas siis seda väärtust siis ühelt kasutajalt teisele üle kanda, et see on täitsa eraldi teema, et seda siis võiks kunagi tulevikus puudutada, aga. Ütleme, et seal blockchain'i maailmas suurtöö on tehtud, aga veel suurem töö autopees ja huvitavamad ajad.

Siis peame arvestama ka sellega, mis on nagu suure pildi huvid, ehk siis ütleme nii, et ega neid kaikaid endaga sinna kodaratesse palju rohkem kui, kui näiteks interneti puhul oli, eks, et aga. Ma ütlen sulle ausalt, Henrik, et näiteks kaks tuhat seitse, mul oli täielik koblakas pilveteemast. Ma mõtlesin, kaua võib jahuda sellest pilvest, on ju, me saame kõik aru, miks see vajalik on, on ju, et noh, et teeme ärasi lõpuks, on ju, ja. Ja ütleme niimoodi, et, et kui sa küsisid kaks tuhat seitse, et too mulle mõni nagu, nagu vähegi töötav pilvenäide, siis nagu noh, suu oli vett täis ikkagi kõigil, kuigi sellest jahuti juba kaks tuhat kaks, kaks tuhat kolm ja nii edasi, onju. Et kaks tuhat seitse noh, mitte mingit nagu normaalset pilvenäidet veel ei olnud, eks, et noh, eks praegu väidab tagantjärgi, et oli küll, et noh, et ärge valetage, onju. Me räägime juba korralikust pilvemaailmast, võib-olla kaks tuhat kaheksateist, üheksateist hakkas nagu noh, tõesti nii-öelda enam

No mina sain igatahes täitsa pilvemaitse suhu, siis ma mäletan, me tegime ajakirja Digi ja siis me läksime üle Google Docsile. Ja ma ei tea, kas Eestis veel oli, no kohe, nii kui ta välja tuli, me läksime kohe üle ja üleöö tekkis see, et igasugune failide, attached'idega saatmine jäi ära, igasugune back-up'imine jäi ära, on ju. Või mured selle kohta, et kust see fail on, ega ta kaduma ei lähe, kelle käes on viimane, kõik kooskirjutamised, noh, et meie jaoks oli. See oli ju sada protsenti pilve, nii-öelda pilvekasu lahendus ja ma, ma ei mäleta tõesti peast, mis aastal ta tuli, aga ta oli kindlasti enne kahe tuhande kümnendat, ma olen küll enam-vähem kindel. Et, et seal ikkagi noh, ta vaikselt ju ikkagi oli ja.

Ongi, kogu see massi jõuab ta ikkagi nagu kümme-viisteist aastat hiljem, on ju, et. Eesti riik pani ka esimese suurema saidi, milleks oli visit Estonia, pani Amazoni pilve kaks tuhat üheksa, on ju. Millal järgmine läks, seda ei oska keegi enam öelda, on ju, et noh, et, et kas üldse on läinud.

Muide, meil on kaks minutit aega, ma tahaks käia täitsa praktilise, veel viimase praktilise küsimuse läbi, et kui ma nüüd suudan ikkagi ettevõttele teha mis iganes keskkonna selle konto, on ju. Mida Maksuamet sellest kõigest arvab, kuidas, kuidas see pool käib, kas ma võin sinna oma firma kontolt lihtsalt kanda kuhugi Coinbase'i raha stiilis kirjeldusega investeerimiseks ja, ja, ja mis hetkel mul mingi maksukohustus tekib?

Et täpselt just nii seda tegema peabki, et tuleb õige seletusega neid vahendeid liigutada ja siis siinkohal Maksuamet on väga tubli olnud. Ma olen siin kursis, et nad on viimasel ajal. Teinud mitmeid seminare, siis mis puudutab just krüptorahade maksustamist ja krüptorahades investeerimist. Ja see näitab ka seda, et kui nad teevad inimestele selle väga selgeks, kuidas siis see peab olema, siis ka inimesed hea meelega hakkavad seda asja siis õiges võtmes tegema ja asi on reguleeritud ja selge. Ja krüptorahadega siis maksustamine on samamoodi, et kui ettevõtte puhul siis. Maksustatakse siis selles mõttes, et tehingu põhiselt ei maksustata ja ettevõttel ka ei ole Eestis tulumaksu, et ta on siis niimoodi, et kui kauplemises saab, tuleb tulu, siis ta on ettevõtte tulu.

Okei, ja ma, selles mõttes, et ma ei saa vist ka krüptot nagu ära kaotada või pärast öelda maksu, ei tea, ei ole enam. Parool kadus ära, sorry.

Blockchain'i võrgus kõik tehingud on jälgitavad, et selline võimalus seal kindlasti, et midagi ära haihtub, puudub. Okei. Kui seda just ei kanna kuhugi kontole, ehk keegi võtab selle ära, et. Ettevaatlik olema.

Sellest on, oleks kahju, aga ma ei tea, Taavi, kuidas tundub, tõmbame täna sektsioone alla või? Oleme, oleme saanud targemaks, aitäh sulle, Hannes ja aitäh kõigile kuulajatele, kes meiega selle reisi jooksul püsisid. Mina algaja krüptohuvilisena väga ootan igasugust tagasisidet nüüd. Oma küsimuste kohta ja äkki inimestel tekkis mõtteid ja ideid ja kõik tahab Hannes täiendada või mis iganes. Et neid võib meile saata, mis iganes kanalis, eriti mulle, leidke mind üles, ma võtan heal meelel vastu, töötan läbi, panen kõrva taha, aga Restart on eetris nädala aja pärast, aitäh kõigile, nägemist.