@ RESTART // 2022.01.19
geenius_restart_0073.mp3
KUUPÄEV
2022-01-19
PIKKUS
51m 16s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates selgitatakse algajatele krüptomaailma põhitõdesid, alates rahakottide kasutamisest kuni börside ja investeerimisstrateegiateni. Külaline Evald-Hannes Kree tutvustab Piixpay teenust, mis võimaldab kaupmeestel krüptorahas makseid vastu võtta ja eraisikutel krüptot eurodeks vahetada.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Mitmes Restardi saates järjest on üles kerkinud mure, et ühel saatejuhil ei olegi veel krüptorahakotti. Tänases saates räägimegi sellest, kuidas krüptomaailmas esimesed sammud teha, kuidas osta-müüa, milliseid teenuseid kasutada ja mis selle kõige mõte on. Külas on ettevõtte Piixpay asutaja ja juht Evald-Hannes Kree, kes räägib ka sellest, mis asi on Piixpay, mida nemad krüptomaailmas pakuvad ja kuidas ettevõte viimasel ajal kõvasti kasvama on hakanud. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.19.01 Restart: Praktiline teejuht krüptomaailmas alustajale
Head Restarti kuulajad, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on aastavahetuspuhkuselt rõõmsasti tagasi, jume on hea, suu on kõrvuni ja me saame terve aasta teha jälle Restarti saadet, mille populaarsus nädalast nädalasse ainult kasvab, mul on hea meel neid numbreid vaadata. Tänases saates oleme me ühtaegu praktilised ja teoreetilised ja väga aktuaalsed ja sõidame haibikurvi kõige ülemisel laineharjal. Nimelt me räägime krüptovaluutadest ja krüptomaailmast üldse. Ja minu selline isiklik salahuvi, kuna ma lubasin eelmises saates, et ma alanud aasta puhul teen siis endale need pagana kontod ära, kui te kõik nii väga nõuate. Ja ma jäin kohe põmaki seisma, sest ma ei osanud mitte kuhugi minna, mitte midagi teha, et minu huvi on väga praktiline, saada ise targemaks ja. Ja ma loodan, et selle käigus veel mõnda kuulajat need eriti algaja küsimused huvitavad, aga, aga tegelikult me saame veel minna. Filosoofilisemaks ka seal ja küsida, et mis on täna, mis tuleb homme, kas see kõik on haip, kas see kukub kokku või ei kuku või seda saame ka arutada. Nii, ja meil on stuudios külaline ja külaliseks on Evald-Hannes Kree ja tema on sellise ettevõtte nagu Peix Bay asutaja ja Peix kirjutatakse mitte näiteks peak nagu inglise keeles on määtipp, aga piiksutav maksmine. Tere, Hannes.
Jah, ja mida siis Piixby teeb? Piixby on platvorm, mis pakub siis nii eraisikutele kui firmadele lihtsaid teenuseid, kuidas siis saab krüptost tagasi eurodeks. Ja siis sellest aastast nüüd lisandus meile tootevalikusse ka kaks e-kaubanduse toodet, milles siis üks on. E-kaubandusele, kus siis toimub ostukorvipõhine check-out ja teine on siis mõeldud traditsioonilistele äridele ehk in-way space business'itele, kus siis kauba müük toimub harva alusel.
Need on ikka seotud siis, et me pakume kaupmeestele võimalust aktsepteerida krüptoraha kui ühte maksevahendit.
Jah. Täpselt nii, et meil on üks väga hea pilootprojekt tehtud Eesti firma Kaufort, kes müüb kullatooteid, et kui te lähete nende kodulehele, siis seal on erinevad maksevariandid, et saab maksta arvega, saab maksta krediitkaardiga, pangalingiga ja siis saab ka krüptorahast tasuda.
Ma tean, see on nii-öelda triviaalne küsimus, aga, aga seletame ikka lahti, et noh, et miks ma peaksin üldse tahtnuma krüptoga maksta, et miks ma ei võiks maksta, noh, ma ei tea. Lähen sinna krüptost eurosse ära ja maksan ikka euroga, et ja on olemas ka tänapäeval ju igasugused krediitkaardid, kus sa saad oma krüptokonto kulge panna ka krediitkaardi ja siis maks näiteks sellega, et mille poolest nagu see nagu erilisem on või miks ta nagu vajalikum on?
Ei, absoluutselt mitte, oleks see, oleks see ainult nii. Et aga see on ka üks põhjus, miks me PXP tegime. Et minul esimesed kokkupuuted krüptorahaga olid, kui ma tegelesin krüpto mainimisega ja siis mul oli tekkinud mingi hulk krüptoraha. Ja ma nägin probleemi, et seda ma ei saa mitte kuskil kasutada. Et kui me nüüd võtame niimoodi, et. Et nagu Taavi pakkus välja, et, et justkui krüptoraha saaks vahetada ja maksta kuidagi muud moodi, et seal on väga palju samme, et kõigepealt krüptoraha siis tuleks kuhugi börsile saata. Siis ta tuleks börsil maha müüa, siis tuleks ta börsilt välja kanda siis enda pangakontole, siis räägime eurodest ja siis saaks neid alles kasutada. Aga kui on otse maksevõimalus, kuidas siis. E-poest tasuda otse krüptorahast, siis need üleliigsed sammud jäävad tegemata ja see on ka kokkuvõttes odavam.
Sõnaga, et igasugune ülekandmine on vahendustasu, eks. Ja krüptomaailmas ma olen siiamaani avastanud, et vahendustasud on ikka päris kopsakad, et võrreldes, ma ei tea, isegi, ma ei tea, klassikaliste aktsiate ostu-müügiga, ostu-müügiga tihti need krüptoülekanded on isegi kallimad, et. Et palju seda võitu siis nagu tuleb või mis see nagu, sa ju võtad midagi vahelt ikkagi, et, et mis see erinevus on siis?
minna. Jah, selge, no sellest saab väga hea reisi. Saab. Et selles suhtes meie teenus on täisautomaatne. Ja nii nagu siis see kliendi poolt saadetud krüpto jõuab siis meie poolt näidatud krüptorahakotti, siis toimub meie poolt välkmaksena siis eurode väljamakse. Ja meie siis vastavalt siis võimalustele, siis realiseerime hiljem või varem siis selle krüpto koguse, kasutades siis oma koostööpartnereid.
Aga teistpidi, kui me vaatame praegu, kui volatiivne on kogu krüptomaastik ja ütleme nii, et viimased nädalad või kuud siin ta on ikka läinud ikka sirge, sirge joonega allapoole, on ju, et. Kuidas sa seda riski maandad, et okei, ma tegin nüüd, ostukorv oli seal ütleme kakssada eurot, võtsin selle tükikese Bitcoinist vastu, andsin ise eurosid edasi, eks. Aga homme on see tükike vastu võetud Bitcoini juba noh, viis protsenti jälle nagu oma väärtust kaotanud, eks, et kuidas sa selle vastu ennast kindlustad või sa. On nii-öelda, hoiatada piisavalt kaua, et sa arvad, et noh, et need evens out.
Pigem me, me ei hoia teda piisavalt kaua, vaid me likvideerime need piisavalt kiiresti, need krüptopositsioonid.
Ja, et ma nii palju veel tahaks siis lisada, et. Et see nagu kliendi jaoks, mis meie siis selle krüptoakadeemia ei olegi primaarne. Tähtis on see, et kui klient kasutab PXP teenust ühel või teisel moel, siis ta saab alati kindel olla, et see kurss, mis talle pakutakse, selle kursiga ta saab arvestada. Ja kaupmees saab ka alati, kui ta kasutab PXP makseteenust kätte täissumma eurodes, et ta ei pea muretsema volatiivsusega mingi sellise kaasneva riski pärast.
Kaupmees ei pea üldse muretsema, sellepärast temal oli ostukorra kakssada eurot ja kakssada eurot kanti üle, eks, et. Täna ikkagist üheksakümmend üheksa protsenti kaupmeestest tahavad päeva lõpuks saada eurosid. Ühesõnaga põhimõtteliselt, mida Piixpay, ma saan aru nüüd pakub, on siis see, et kui keegi tahab oma maksevahendite võrgustikku laiendada, et saab hetkel maksta eepoes ülekandega, pangalingiga. Paypaliga, krediitkaardiga, et siis nüüd, kes tahab krüptot vastu võtta, siis põhimõtteliselt pane endale Piixpay liidest sinna.
Okei, no lähme siis võib-olla sellise mõttelise teise ploki juurde, et millest siis on, ma arvan, et selle pealkiri võiks olla täiesti tuhmi Henrik Roonemaa harimine selles osas, kuidas krüptomaailmajalg ukse vahele saada. Mängime nüüd jälle seda mängu, et ma tahan siis, ütleme, et ma ei tea, ma tahan panna näiteks kümme tuhat eurot sinna krüpto. Värki sisse, mul on ta täna siis eurodes kuskil panga arvel. Mis ma, mis on nagu kõige mõistlikum, mis ma nüüd siis teen, kas ma saan oma netipangast seda kuidagi juba osta või ma pean minema kuhugi ja tegema mingi konto ja tegema selle rahakoti, mis see kõige targem oleks?
No vot, selle eesmärk on see, et, et, et Taavi Kotka, Sten Tamkivi lõpetaksid minu sellise ahistamise teemal, et miks mul juba krüptoraha ei ole ja kuidas ma saan sellest maailmast rääkida, kui ma üldse ise ei tea, mis värk on?
Nii, ma annan siis võib-olla mõned sellised vihjed, et mis need vastused siis võiks olla, et kas siis on soov tutvust teha üldse krüptomaailmaga, on sealt eesmärk teenida siis kiirelt tulu. Pikaajalist tulu, lihtsalt paigutada alternatiivsesse kohta vahendeid, et mis see siis? Kui ma
Ma selles mõttes lihtsustan nagu seda Henriku küsimust, et või tõlgin seda Hannese vastust, onju, et ühesõnaga. Kui sa tahad lihtsalt krüptorahadesse või no ütleme krüptovaluutasse investeerida. Siis minu meelest, kui ma ei eksi, siis kas LHV pank mitte ei luba otse põhimõtteliselt osta endale konto pealt oma sellele kontole neid?
Jah, seal on väga piiratud võimalused, et ega Eestis on selline firma nagu Change, et. Ja kui ma nüüd selles mõttes, et ma ei anna kellelegi siin finantsnõu ja nii edasi, aga kindlasti tasub siis ikkagist vaadata lähemale ja sellise rohkem siis usaldusväärsema firma poole või siis Eesti sugematega siis firma poole, kus siis on ikkagist reaalsed inimesed. Kes selle firmaga toimetavad, et sellisele algajale krüptohuvilisele ma arvan, et üks paremaid variante on teha Change'i konto ja sinna siis. Siis Change'i kontot kasutada ja teha siis esimesed sellised sammukesed selles maailmas.
Kindlasti võib, et nüüd ongi küsimus, et mis selle asja eesmärk on, et kas siis on igapäevane siis treidimine, on see siis selline pikem investeering? Siis on veel selline asi krüptomaailmas viimast aastast, aastate trend nagu stake'imine. Et see oleneb, et need platvormid pakuvad erinevaid võimalusi ja kui selline, kui alustada kui selline väike krüptohuviline, siis ma olen endiselt seda meelt, et õigem on ikkagi alustada change'iga.
Aga kuidas on Bitcoini turuväärtus pool kogu krüpto turuväärtusest, on nii või?
Kas me midagi teame ka selle kohta, et sa tava ütlesid, et Bitcoini turuväärtus on pool krüptost, eks, kas see on, mis ta on, palju krüpto kogu turuväärtus on?
Nii, et võib-olla võtame kõigepealt paar sammu tagasi, et viimaste andmete järgi on Bitcoini siis dominance, ehk siis kui seda arvutame siis suhtarvuna kogu siis krüptokauplemises, siis ta on nelikümmend protsenti kopikatega. Et on ikkagist pool aastat tagasi ta oli kuuskümmend protsenti, et see näitab tendentsi, et kuidas siis ülejäänud krüptomaailm tuleb jõuliselt järgi.
Selles suhtes, mis on Bloxain võrgu puhul väga hea, et võrku saab siis monitoorida. Siis on erinevad firmad, kes seda teevad, nende kohta on siis erinevad raportid ja siis on ka umbes teada, kellele siis need suuremad rahakotid kuuluvad või kellega nad seotud on, et öelda, et see on nüüd täiesti anonüümne, see. Krüptomaailma, et seda ta kindlasti ei ole ja kellele need suuremad rahakotid kuuluvad, seal on siis suuremad siis investeerimisgurud, siis on mõned investorid, kes on algusaegadel siis investeerinud ja kelle siis. Varandus on seeläbi nüüd palju kasvanud ja nad on oma positsioone hoidnud ja siis on tekkinud väga palju selliseid niinimetatud koduinvestoreid. Kellele siis, kelle rahakottides ongi siis seal null koma ühest kuni paari Bitcoinini.
Jah, et krüptomaastik siis muutus kõigepealt väga palju, kui tuli Ethereumivõrk. Mis siis hakkas võimaldama seal peal jooksutada erinevaid siis teisi tookeneid ja üheks nendeks siis tookeaniteks sai USDD ja USDC, mis siis on kaks tuntumat. Stablecoin'i ja Stablecoin'id siis on seotud USDD ja USDC Ameerika dollariga. Ja nendel siis praktiliselt dollari suhtes likviidsus puudub. Ja väga palju kaubandust ongi kolinud Stablecoin'ide peale, sest siis mõlemad pooled saavad kindlad olla, et kui nad arveldavad, et neid ei taba suur likviidsusrisk.
No see oli ka minu küsimus, et kuidas sina maandad enda seda võimalikku noh, nii-öelda kus ma ütlen siis. Ajanihkest tulenevat võimalikku valuutariski sellega, et sa ei saa äkki kohe lahti sellest, sellest krüptorahast, millega sinu klient maksis sulle nagu.
Seda riski me hindame väga madalaks, sest need koostööpartnerid, kellega me koostööd teeme, on maailma juhtivad krüptobörsid ja need kogused, mis meil läbi käivad, et see ei ole üldse probleem seal börsil siis ära likvideerida need positsioonid.
Aga ma tuleks selle eelmise teema juurde korraks tagasi, mis oli see nii-öelda rahakoti teema, et, et kui nüüd neid rahakoti pakkujad on ka erinevaid, et see Metamask on lihtsalt üks näide siin, et. Et kui Henrikul on nüüd see rahakott, siis päris paljud keskkonnad ja, ja, ja, ja nüüd need krüptooodote pakkujad tahavad, et sa connect'iksid enda rahakoti nende süsteemiga. Et seleta Henrikule ka, et mis loogika see on, et see ei ole ju niimoodi, et, et kui ma täna lähen mingile keskkonnale, lähen mingit poodi vaatama, siis esimese liigutuse nüüd ole hea, et kuule, et pane Swedbank konto või LHV konto siia külge. Miks ta siis ei ole, open banking just seda ta ongi ju. Et, et räägi see lugu ära, et, et miks see nagu on soositud või kas nad, kas sellega hoiab hooliselt kokku mingit kliendi onboard'imise aega või, või miks see nii
Jah, aga kui me võtame seda asja kui nihukene algaja krüptohuvilise võtmes, siis kindlasti see on mõtlemise koht, et tore on seda Metamask'i kasutada, aga. Kui nüüd selline asi peaks juhtuma, siis see tähendab seda, et seal. Kui me võrdleme mobiiltelefoniga, saab minna esindusse ja uue PIN kaardi tellida, siis Metamask'iga. Okei,
ma teen ise oma elu huvitavamaks ja võib-olla teie elu ka ja ma küsin, et, et olgu, ma lähen nüüd kulutan oma raha, ostan mis iganes tõukeneid või, või koine, mis mul parasjagu hea tundub. Miks ma seda peaksin tegema, eks ju, üks variant on see, et ma lihtsalt, ma ei tea, ma kardan inflatsiooni või ma tahan, ma usun, et selle väärtus läheb nelikümmend protsenti üles nädala ajaga, noh, et. Ütleme laiemalt võttes, siis ma ostan selle, ma ei tea, spekuleerimiseks on võib-olla see halvem sõna, investeerimiseks on viisakam sõna, eks. Ja sellest, sellest ma saan nagu aru. Kas on veel mingeid põhjuseid, Hannes, miks ma peaksin tahtma endale krüpto rahakotti tekitada?
Jaa, kindlasti, et ka mina eelkõige tegelen selle krüptoga, sest mulle meeldib blockchain tehnoloogia ja ma näen, et see on väga suur osa tulevikust. Ja et aru saada üldse, kuidas see blockchain tehnoloogia ja see asi toimib, siis see on üks variant, et teha esimesed sammud ja osta endale siis mingit krüptovääringut, seda proovida kanda, vahetada, teha. Et see on väga hea variant siis sinna maailma sisenemiseks.
Jah, et nii nagu ma enne mainisin, et kui Ethereum tuli ja siis teise põlvkonna blockchain'id, mida on nüüd päris mitu siin. Suuremat on võib-olla siis Polygon Avalanche. Ja siis, see on siis avanud väga palju uksi ja väga palju siis erinevaid lahendusi on võimalik ehitada siis Bloxain võrgu peale. Ja üks, mis on väga huvitav asi, mis siis toimub viimased kolm-neli aastat, on siis. Siis krüptomaailmas siis laenamise turg, kus siis on laenuleping, ehitatakse siis smart contract'i sisse ja smart contract'is jälgib selle lepingu täitmist, et seal on siis tingimused. Kuhu siis kantakse tagatise, tagatiseks olev näiteks Seteerumi kogus ja kuhu siis rahakotti kantakse siis. Näiteks stablecoinid, millest siis laenu antakse ja kuhu need tuleb tagasi kanda ja seal ei ole sellist võimalust, et üks pool saab öelda, et ta ei ole raha saanud ja teine pool ütles, et ta on raha saanud, et see, see smart contract välistab kõik sellised vaidlused.
Seal see asja iva on just selles, et inimesed, kes on ostnud nüüd krüpto ja tahavad seda siis pikemas perspektiivis hoida kui investeeringut ja nad vahepeal vajavad siis likviidsust. Siis see. Laenumehhanism, mis võimaldabki, et nad ei pea oma krüpto siis positsiooni ära müüma ja selle tagatisel siis saavad võtta laenu, et kas ta on siis üks nädal või kolm kuud, et sõltuvalt sellest, kui kuidas on siis kellelgi vaja.
Taavi, kas sina oled oma krüptoretke jooksul kogenud midagi, mis sa võid mulle nõu anda, et kui ma ei taha lihtsalt raha paigutada sinna müntidesse, eks, et mis on need, ma ei tea, esimesed kaks, kolm sellist põnevat, huvitavat asja, mida ma nüüd siis saaksin oma vast ostetud krüptodega tegema hakata, peale selleta, et ma iga päev jälgin närviliselt kurssi.
sellega ja ma olen mõelnud selle peale hästi pikalt, aga siiski olles nagu lugenud ka varase interneti ajalugu, et. Et seal olid, mingid asjad olid ikkagi inimestele kohe õhust haarata, eks, et see Pierre, kes iganes, pani oma kontorilauala eBay tiksuma ja inimesed avastasid, et ohoo, et ma saan kogu oma garaažikola jumala mõnusalt maha müüa, eks, et noh. Kohe oli olemas või, või no võtame isegi veel sealt kümme pluss aastat tagasi, et kui tuli e-mail, siis inimesed said, eks ole, kohe aru, et ahaa, et näe, ma saan siit kirju saata, et ma ei pea kuhugi postkontorisse jooksma ja paberiga, et, et see selline noh. Reaalselt tajutav nagu väärtus oli ikkagi kohe olemas. Et ma otsin praegu seda nagu krüptomaailmast ka, et no ma lähen nüüd sinna, saadan oma Telia arve ja Swedbank teeb kirja ja kõik ja nüüd mul on need nagu coin'id ja no nüüd ma tahaks hakata ju tegema, eks, et see on alles algus minu jaoks, et, et mul need coin'id on. Aga mis on nüüd siis see, et mida ma kohe seal õhinal siis nagu tegema saan hakata, et ma saan teha mingi targa lepingu kellegagi või no mis see ägedus on?
Ja selle pealt saab vaadata õigele nupule, et see on seda, mida väga palju veel seal krüptomaailmas ei ole, seda ägedat asja, eks, aga ütleme, lihtne mõtteviis on see, et. Et kui internet tuli ja noh, mis muutus kättesaadavaks, kui kogu suhtus, muidu oli sõna otseses mõttes, noh kiri liikus füüsiliselt. Tuviga nagu ühest kohast teise, on ju, et, et siis järsku sai sõnumit edastada nagu sekunditega ja noh, sest väga lihtne on ju niimoodi hakata juba. Noh, pane oma kaupa üles, et kuule, helista mulle sellele numbrile, lepime täpselt kokku, kuidas oma kauba kätte saada, on ju, et ühesõnaga, igaüks sai nagu ennast nähtavamaks teha, eks. Ja tekkisid ju tohutud kompilised nagu eBay ja, ja nagu me sa siin lugesid kõik üles. Ja, ja,
No mul oleks ka siin väikene kommentaar vahele. Et kui internet tõi meile siis võimaluse, et me saime, saame siis kirju või e-posti üksteisele vabalt saata, et see oli nagu esimene selline käegakatsutav asi. Ja siis, aga ega kui me võtame siis, mis krüptomaailmas esimene käekatsutav asi, et inimeselt inimesele siis. Rahalist, siis noh, ta ei ole küll rahaline vääring, aga saab siis justkui raha kanda inimeselt inimesele ja seda kindlasti. Kui ma noh, kui siin võtta, et kas siis seda tähtsustada või mitte, et see avas väga palju uusi võimalusi. Et see on nagu väga suur asi ikkagi, sest mina leian.
vahepeal. Ja, aga kas me nüüd peaksime sujuvalt rääkima nendest vahendustasudest, mis krüptomaailmas on või mingisugune clearing fee's või mis nende nimi on?
Aga rääkige mulle ära see ikkagi, et ma, ma olen tõesti kuskilt lugenud ja inimeste omavalitsuste juttudest kuulnud, et see on krüptomaailmas, et mingid kinnitamised on jube pikaaegsed ja, ja kas Ethereumi võrgus või mis võrgus oli, oli see, et ka hirmus kallis, et maksad seal kümnetes või kohati sada pluss dollarit mingisuguse ülekandetasu eest, kas, mis asi see on?
Muide üks lõbus lugu vahele, et miks on oluline avalikus sektoris ikkagi joosta kaasa uue innovatsiooniga, kas või nii-öelda testimise määral? Et ma vist olen korra aasta rahates rääkinud ka varem, aga Jaan Tallinn tõi Vitaliku MKM-i aastal kaks tuhat neliteist või kolmteist ise. Et suht alguses ja see kõik oli veel nagu ütleme nii-öelda peas laiali ja, ja kõik said sellest aru, et mis on see baasplatvormi peastehnoloogia, mida, mida Vitalik teeb, eks. Aga seesama, et kus kohas me neid smart contract on kasutada võiksime, et noh, et, et meil endal istusime seal MKM-i laua taga ja, ja punnitasime, no ei suutnud kuhugi nagu vahele lükata, on ju. Oleks näiteks riik teinud omal ajal sel hetkel nagu testi ja investeerinud ja ostnud endale nagu mingi ports Ethereumit kõhu alla, selleks, et siis noh, kas mängida või läbi proovida ja nii edasi. Vaat, kus täna oleksime. Kuigi vist riiklikult, ma arvan vist Bulgaaria vist on investeerinud kõvasti krüptosse või, kus ma, Hannes, eksin.
Neid riike on veel, kes siis on investeerinud samamoodi ka siis seal Lähis-Ida riigid, mitmed on oma päris muljetavaldavaid krüptoportfelle.
Nimetame mitte neid siis coin'ideks, vaid siis võrkudeks. Et praegu on sellised krüptomaailmas uuema põlvkonna võrgud, on Solana. Polygon, avalanche, et nendel siis, kui me võrdleme seda hinda, millega siis seda ühte transaction'it siis kinnitatakse, et võrreldes Ethereumiga, seal see hinnavahe on saja või tuhande kordne.
Et täpselt just nii seda tegema peabki, et tuleb õige seletusega neid vahendeid liigutada ja siis siinkohal Maksuamet on väga tubli olnud. Ma olen siin kursis, et nad on viimasel ajal. Teinud mitmeid seminare, siis mis puudutab just krüptorahade maksustamist ja krüptorahades investeerimist. Ja see näitab ka seda, et kui nad teevad inimestele selle väga selgeks, kuidas siis see peab olema, siis ka inimesed hea meelega hakkavad seda asja siis õiges võtmes tegema ja asi on reguleeritud ja selge. Ja krüptorahadega siis maksustamine on samamoodi, et kui ettevõtte puhul siis. Maksustatakse siis selles mõttes, et tehingu põhiselt ei maksustata ja ettevõttel ka ei ole Eestis tulumaksu, et ta on siis niimoodi, et kui kauplemises saab, tuleb tulu, siis ta on ettevõtte tulu.
Okei, ja ma, selles mõttes, et ma ei saa vist ka krüptot nagu ära kaotada või pärast öelda maksu, ei tea, ei ole enam. Parool kadus ära, sorry.
Sellest on, oleks kahju, aga ma ei tea, Taavi, kuidas tundub, tõmbame täna sektsioone alla või? Oleme, oleme saanud targemaks, aitäh sulle, Hannes ja aitäh kõigile kuulajatele, kes meiega selle reisi jooksul püsisid. Mina algaja krüptohuvilisena väga ootan igasugust tagasisidet nüüd. Oma küsimuste kohta ja äkki inimestel tekkis mõtteid ja ideid ja kõik tahab Hannes täiendada või mis iganes. Et neid võib meile saata, mis iganes kanalis, eriti mulle, leidke mind üles, ma võtan heal meelel vastu, töötan läbi, panen kõrva taha, aga Restart on eetris nädala aja pärast, aitäh kõigile, nägemist.