@ RESTART // 2022.01.05
KUUPÄEV
2022-01-05
PIKKUS
81m 40s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates tehakse kokkuvõte iga-aastasest Eesti idufirmade küsitlusest, analüüsides investorite hinnanguid kõige paljulubavamatele ning pettumust valmistanud ettevõtetele. Arutletakse 2021. aasta edulugude üle, rõhutades rohe- ja teaduspõhiste startupide tõusu ning krüptovaldkonna potentsiaali.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Tänases Restardis avaldame iga-aastase suure idufirmaküsitluse tulemused ja selgub, milliseid ettevõtteid peavad Eesti investorid paljulubavateks ja millistes on nad pettunud. Küsimused, mille Eesti investoritele ja äriinglitele esitasime, olid järgmised: Nimeta kolm Eesti idufirmat, mida silmas pidada ja kuhu investeeriksid, kui oleks võimalus ja vahendeid Nimeta üks kuni mitu hetkel aktiivselt tegutsevat Eesti idufirmat, mis omal ajal tundusid väga paljulubavad, aga mis praegu tunduvad sulle probleemsed Kes on sinu arvates Eestis praegu kõige kõvem idufirma juht ja miks? Nimeta mõned paljulubavad uued tehnoloogiad või valdkonnad, mida tasub idufirmadesse investeerimise mõttes silmas pidada Nii küsimustele vastajaid kui erinevaid ettevõtteid, mida vastajad meile välja pakkusid, oli tänavu rekordarv. Stuudios on meil tulemusi abiks kommenteerimas Sten Tamkivi. Restarti juhivad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Ei, seal on mitu asja, seal on, esiteks seal on päris tiimid, kes esitavad päris asju. Ja, ja kuigi kõige loomulikumalt sobivad krüptotehnoloogiate peale finantsteenused kõigepealt, et siis neid on ka nagu siin Change'i on mainitud, aga, aga, aga hakkab tekkima üha rohkem ka selliseid kunstiprojekte, single earth oma, oma süsinikukrediitidega või, või, või, või selliseid nagu täiesti mittefinantsilisi ideid on lihtval ka. Teiseks, ma arvan, et, et tuleb ära lõpetada see jura, et krüpto võrdub kuritegevus. Ehk siis me oleme kuulnud nagu paar aastat sellist rahapesu andmepüro juttu sellest ja hiljuti just kuulsin ühe Eesti suure panga juhti, kes arvas, et ettevõtjad ei tea üldse, mis tegelikult toimub, et, et kui nemad vaatavad krütot, siis on seal ainult pätid ja vargad. Et noh, see on naiivne, igalenud ja vana jutt. Krüptotehnoloogiate peal tehakse ka kui tegevust, sellega tuleb lahendada, kurjategijaid tuleb vangi panna, mida iganes, nüüd sellega peavad ametkonnad tegelema. Aga ma ütleks, et üheksakümmend üheksa koma seitse protsenti tegevusest, mis toimub plokiahedate peal maailmas, on, on igatpidi väärtust loov ja sellist nagu õhinejat ja elevust ma pole näinud sellest ajast peale, kui ma esimest korda nägin graafilist võebipäevas, olid üheksakümne kolmandal aastal, ehk siis. Ehk siis, et see on kõik nagu sellises algusjärgus, kus praegu selle rongi peale minnes saab ehitada väga suuri asju. Ja kolmandaks, minu arust, kui vaadata nagu Eesti selliseid tugevusi ja, ja oskusi, meil on digitaalidentiteet, meil on digialgirjad riiklikul tasemel. Meil on elektroonilised infosüsteemid, meil on e-residentsuse programm. Meil on Euroopa Liidu andmekaitse GDPR privaatsust austav kodanikuõiguse austav filosoofia ja õigusruum. Me ei armasta eriti USA ja Hiina suurettevõtteid, kes meie andmetega hooletult ringi käivad, ehk siis kõikide nende asjade jaoks see Web3 maailm nagu lubab tehnoloogilisi lahendusi. Ja, ja mulle tundub, et oleks väga, väga rumal, kui Eesti kuidagi sellest lainest nagu kõrvale jääks, mis ma arvan, et ei ole rohkem ega vähem kui, kui järgmise põlvkonna internet. Ja, et olgem siis sellest kepsisest üle ja ma arvan, et järgmisel aastal on juba selles tabelis ka üha rohkem nimesid, kes ehitavad.